Laudaema (mdEM Kardazava, mdM Kaldazava , mdM Kardazon' kirdi, mdE Kardaz s'arko, mdM Kardaz s'arhka; mdEM kardaz 'õu, laut'; mdEM ava 'naine, ema'; mdEM kirdi 'hoidja'; mdE s'arko, mdM s'arhka 'ting, loomatäi').
Laudaema näitab ennast inimestele mehe või naise kujul. Temnikovi rajooni mokshadel ja Kotshkurovi rajooni Sabajevo küla ersadel esineb laudakaitsjana *taluema Jurhtava, Pensa oblasti Bolshoje Permijevo asulas aga nastik (mdE giger' pr'a gui).
Laudaema on üsna isemeelne olend. Kui talle koduloomad (tavaliselt nende värvus) ei meeldi, piinab ta neid: Kardazava võib terve öö sõita lehma, hobuse või lammastega. Ka armastab ta põimida hobuse lakka. Uskumuste järgi ei tohi seda palmikut lahti põimida, sest Kardazava võib pahandada ja looma hävitada.
Laudaema elab õue keskele kaevatud auku katva kivi all, kuhu valatakse ohvriloomade verd. Kardazava auks toimusid kohustuslikud palvused põllutööde lõpetamisel ja pärast kolmekuningapäeva. Palvetamisest võtsid tavaliselt osa vaid naised ja lapsed. Lauta laotati õled ja sinna toodi toitu. Seistes näoga lauda nurga poole, palus perenaine karja paljunemist, kaitset haiguste ja taudide eest ning seda, et kari talve ilusti üle elaks. Tükike igast toidust pandi hirsikaraski peale ja asetati laudaema jaoks ristpalgile. Pärast seda tseremooniat toodi toit majja ja hakati sööma.
Karsuni maakonna ersa külas Sabajevos küpsetati õues toimuvaks *laudapalvuseks (mdEM kardaz ozks, kaldamaz ozks) neli rituaalset leiba ja põrsas, kelle veri valati tavaliselt kardo s'arko kivi alla. Palvetati õue keskel, seistes näoga ida poole.
Peale traditsiooniliste palvekordade palvetati Kardazava poole ka loomataudi puhul. Temnikovi rajoonis korraldati tavaliselt taluema Jurhtava auks *ööpalvus mdEM ven' ozks, milleks küpsetati 40 küünlaga pirukas ja valmistati kalja. Sellistes palvetes pöörduti taluema poole, et ta ei piinaks karja, vaid aitaks seda ravida.
Kui kari suri kaetamise tagajärjel, toodi metsast pihlakas ja istutati lauda paremasse nurka, et laudaema aidata. Kolmekuningapäeva paiku oli kombeks sõita hobustega, et laudaema ei käiks loomi painamas ja need ei kõhnuks.
Jevsejev, M. E. Izbrannyje trudy. T. 5. Mordovskaja svadba. Saransk 1966;
UPTMN. T. 7. tsh.3. Kalendarno-obrjadovyje pesni i zagovory. Saransk 1981.