Maaisa, Maajumal

Maaisa, Maajumal (mdM Mastorat'a, mdE Mastorpaz; mastor 'maa', at'a 'mees, abikaasa, ätt', mdE paz 'jumal').

Maaisa on maa-aluse valitseja ja kaitsja. Nizhni Novgorodi kubermangu ersalaste müütide järgi sündis Mastorat'a päikesejumal Tshipazi ja leivaema Norovava (vt ka *Põlluema) liidust. Maaisa istub maa sees ja annab jõudu kõikidele taimedele, eriti leivaviljale ja juurviljadele. Ettekujutuste järgi on Mastorat'a vaikiv, raske (teda nimetati ka Stakapaziks 'raske jumal'; mdME staka 'raske'). Mastorat'a poole pöörduti palvega anda teises ilmas toit surnud sugulastele edasi.

Maaisa nime kasutasid nõiad inimese needmisel. Kukkudes saadud vigastusi ravides pöörduti abi saamiseks maaisa poole. Neis nõidusvormelites nimetati Mastorat'at hõbehabemeks (mdM s'ijän' sakal) ja ohverdati talle must pull. Vajadusel “lepitati” maaisa reedeti kalmistul või ristteel.

Kirjandus:

Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
Melnikov, P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki mordvy. Saransk 1981.