Taevas (mdME men'el').
Müütide järgi lõi *peajumal Shkai taeva läbipaistva ja helesinisena. Kurat (mdM Shäitan) heitis selle peale mustad rasked pilved. Seda märgates täitis Shkai need pilved veega ja käskis pilvedel aeg-ajal avaneda, kui maal on vaja värskendavat vihma.
Ilmselt vene müütide mõjul kujutati taevast ette kristallkuplina. Kupli peal asus paradiis ja seal elas ka Shkai. Igavene valgus langes maa peale taevakuplis oleva augu kaudu. Paradiisitee kulges mööda siledat taevakuplit - ilma naelteta sinna üles ronida ei saanud.
Taevas paiknes varem maale väga lähedal. Simbirski kubermangu üleskirjutuse kohaselt olnud taevas nii madalal, et pilved puutunud korstnaid. Ersa naine lükanud neid ahjuroobiga, moksha naine panniga. Kaasani kubermangus aga võinud taevast käega katsuda - sellepärast jõudnud ka palved kiiremini taevasse jumalani (mdM Vär'den' Shkai). Jumal tõstnud taeva kõrgemale, sest vihastas ersa naise kurtmise peale, et sel tuleb ahjukütmisel kogu suits tuppa.
Mordwinische Volksdichtung. Bd 4. Helsinki 1947;
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952.