Kaadsi müüb naise talu [9271-9510]

 

	Kaadsi jovva-s õks imp uutaq hummogot,
	pääsö päävä nõsõngot,
	jälke tull´ õks tä ülest kupõr-kapõr,
	vidi üles vipõr-vapõr.
9275	Kaadsi taha-s õks imp tetäq talotüüd,
	perüs ollaq peremeheh,
	muudku õnnõ õks kõõ mõtõl´ viinakõist,
	leelot´ umma liikvakõist -
	liikva oll´ õks küll Kaadsi lelläkene,
9280	viin vana velekene.
	Jälke tiidse õks tä tii liina poolõ,
	astõ suurdõ alõvohe,
	jälke läts õks tä kõrtse kõrraliste,
	viinapuute veerüsähe.
9285	Lavva kai õks sis tävve kallist viina,
	mahut´ viirde magusit,
	sinnä ost´ õks kõõ sääntse sakuska,
	linnuliha vorstikõise.
	Mano tull´ õks sis pall´o tutuliisi,
9290	liidi liinast lilleliisi,
	kiä olliq õks naaq sõbraq sulasillõ,
	nopõq noorilõ mehile.
	Kaadsikõnõ õks sis naard´ kallehe,
	muudsahe muhaskõlli,
9295	lavva kuts´ õks tä mano laadnahe,
	võtma saia, sakuskat.
	Mano istõq õks kui umaq imändäq,
	olliq Taadsist nääq targõbaq:
	Hebo heidi õks sõnno hiitrahe,
9300	Nabo häste nal´atõlli.
	Sis õks jo Kaadsi naaraskõlli,
	muudsahe muhaskõlli.
	Sis õks nääq jeiväq katsi täüsi,
	kolmi täüsi kummutõlliq,
9305	sis jeiväq õks nääq pikre peräne,
	ollõtsäärago otsane.
	Sis nakas´ õks jo kol´o kumisõmma,
	Kaadsi pää kohisõmma,
	ilodo õks imp olõ-s rahvast,
9310	tikõ tiikäüjist -
	liina käveq õks nääq piti, käest kinni,
	sõvviq sõrme nõal:
	nuuq olliq õks täl Naboq naase iist,
	tahe lipõ uma Taadsi.
9315	Tunt´ saat´ õks sis mano sal´dusõ,
	pakan´ paari-lahotusõ -
	kolm õks tä päivä kul´atõlli,
	viis päivä veerätelli.
	Kõik jätt´ õks tä liina leeväraha,
9320	leti taadõ leotõlli,
	Kaadsil jäiväq õks jo punga puukoorõq,
	karmanehe kalõq lastuq.
	Küll tund õks taa turg tuhanit,
	kõrts kõvvo rahakõise -
9325	Kaadsi löüse õks jal turust tuu mehe,
	arma sõbra alõvost,
	kelle möi õks ar korgõ kodo,
	möi margadsõ maja.
	Kaadsi liit´ õks sis kodo linekil,
9330	keere kodo kipitkal.
	Tuu tohi-s õks joht tarrõ minnäq,
	tarõ läve lähkohe:
	agu nakas õks taa ese tõrõlõmma,
	vana Tuum torisõmma?
9335	Kaadsi lei õks sis jalga vasta maad,
	hel´ot´ sõnno hiitrit:
	”Õga taha-i õks ma tundaq vanna Tuula,
	kulla krundiperemiist!
	Tuul om õks kui minol tuvikõnõ,
9340	peoh pehme tsirgukõnõ:
	midä õks ma taha, tuud müü,
	kuvva arva, anna kätte!”
	Sis marsõq õks nääq suurt maija piti,
	kopsõq hüvvä koto piti,
9345	klaasi- õks kõik -ussõq kahisivaq,
	vaskivastusõq vabisiq.
	Taadsikõnõ õks sis sais´ tarõ kõrval,
	oll´ noroh illos noorik.
	Ostja kai õks kõik huunõnulgaq,
9350	kai kaartõ-alodsõq,
	kõik kai õks sis kividseq keldreq,
	kai karradsõq katusõq.
	Liina lätsiq õks jal liiko juumahe,
	maja rahha raiskamma.
9355	Sääl tekk´ õks sis Kaadsi viis imeht,
	tekk´ kuus kummõtet:
	koh oll´ õks küll pido, piire sisse,
	läts mängo mäng´mähe.
	Kaadsi pill´ õks sääl peoga rahha,
9360	liit´ maalõ librikit.
	Paprõq keereq õks kui käest kimalasõq,
	peost librigoq lintseq.
	Kagoh oll´ õks sis torrõ Toomõ poig,
	Kaadsi suur liina lell -
9365	pido- oll´ õks kõõ -maja peremiiss,
	oll´ iih suur esä,
	midä õks tä tahtsõ, tuud tekk´,
	kohe arvas´, sinnä astõ.
	Kõik naariq õks sis takah joodikõt,
9370	kõrdsi-tii kõnnikõt:
	”Kohe lätt õks no tukõv Toomõ raha,
	maja paprõq painusõq,
	miä tekk´ õks taa Tuum pühäpääväl,
	keerät´ kerigo aigo?
9375	Õga läpe-s õks tä üüse maada,
	läpe-s päivä puhada -
	Tuum kor´as´ õks kõõ kokko tuhanit,
	pand´ pakke papõrrahha.
	Pujalõ õks no saa purutõlla,
9380	Kaadsilõ kapõrdõlla!”
	Kaadsikõnõ õks sis autoga astõ,
	käve, mari, motoriga,
	sisse kuts´ õks kõõ liinast leedeliise,
	suurõst liinast s´olkaliisi.
9385	Viina- olli õks kõõ -putel veere pääl,
	viinaliitre ligitsöllä -
	kiä õks küll jei, toolõ and´,
	kua himots´, hel´ot´ viina.
	Küll ommaq õks naaq joodigõq heldeq,
9390	pur´oh rahapuistajaq!
	Kaadsil olõ-s õks sis arvo rahasta,
	olõ-s tullu tuhanist:
	kohe õks tä arvas´, sinnä and´,
	tull´ tojo, tougas´ vällä.
9395	Oo õks tuud ulle Kaadsikõist,
	turakot Toomõ poiga!
	Inne õks tä kõrdsist kodo lää-s,
	inne liinast kodo liidä-s,
	(kõrtsih lätt õks küll tunnil mito tuhat,
9400	minotil mito sata),
	kooni raisas´ õks tä tuu rahakõsõ,
	pand´ liina nuuq paprõq.
	Kulla jää-s õks imp üttegi kop´kat,
	mano üttegi margikõist,
9405	sis naksiq õks jo Tiioq tiukamma,
	hundsakost huratamma.
	Sis pilgõ õks tä kodo pümehel,
	häldö kodo hämäräl.
	Tikõ tull´ õks sis vasta tii pääl,
9410	pakan vasta palo pääl,
	tikõl olli õks sis käeh kuldaklaas,
	peoh hõpõnõ pikre.
	Kaadsit hõigas´ õks sõbrast kallest,
	ütel´ turu tutvast:
9415	”Mullõ annit õks sa toona turuh viina,
	kõrdsih viina kõrralist -
	sullõ taha õks ma tagase tassoq,
	katõvõrra kallutõlla!
	No juuq õks sa, Kaadsi, kaegu-i perrä,
9420	võtaq viina, vikur poiss!”
	Kulda- nakas´ õks sis -klaasist kummutamma,
	pill'ma hõpõpikrest.
	Kaadsi jei õks sis kaalane täüs,
	visas´ veerine viina.
9425	Kaadsi läts õks jal otsane ullist,
	tundi viinal turakost:
	kodo läts õks sis otsane kuri,
	ese majja ilma-vihhas´,
	Kaadsi pess´ õks sis livvaq ne luidsaq,
9430	pess´ arvadoq anomaq.
	Kaadsi õks sis kakk´ rahakarbi,
	kapiussõ kangutõlli -
	vana otsõ õks tä Toomõ tuhanit,
	vana papa rahapakkõ.
9435	Vana õks Tuum sis tudisi,
	papa väega värisi:
	agu tulõ õks no Kaadsi kaala mano,
	aase rinda riislõmma?
	Kaadsi pess´ õks sis naist kui pinni,
9440	kolgõ provvat kui koira.
	Ese tohi-s õks imp minnäq kiildmähe,
	kasvataja karistamma,
	ime muudku õks kuts´ kull´a pujast,
	kai hellä Kaadsikõsõst.
9445	Imekene õks sis ütel´ vigurihe,
	kandja kadsat´ kallehe.
	Taadsil kakk´ õks ar rõivaq kalõvutsõq,
	puut´ poodista ostõdoq.
	Ime hõigas´ õks sis Kaadsi miilt piti,
9450	hõigas tojo tuntot piti:
	”Tulõq õks sa, Kaadsi, kagoh nui,
	võtaq pekkel peränulgast!”
	Kaadsi juusk´ õks kooni nuia kaemahe,
	pekeld pekko võtmahe,
9455	seeni juusk´ õks ar Taadsi tarõ taadõ,
	läts vällä, ne välgähtö.
	Kagoh oll´ õks sis imel kibu käeh -
	läts kandja kaala mano:
	”Taadsi panõ õks no kosti kukrohe,
9460	lasõ ime lagipäähä,
	et saadit õks ar pakko pardsikõsõ,
	käsit käest käokõsõ!”
	Imekene õks sis ikk´ ne pallõl´,
	kandja heit´ hellä nime:
9465	”S´oo sai õks no mullõ hoitmast,
	pujalõ pudru andmast!”
	Kaadsikõnõ õks sis kisõl´ kikkani,
	purut´ poolõni ööni.
	Kui naksi õks naaq kikoq kirgmähe,
9470	naksiq kanaq kaaritamma,
	sis läts õks ar mant tukõv Tunt´,
	kalg´ miiss Kaadsi mant -
	Tunt´ peläs´ õks kiko kirgmist,
	peläs´ kana kaaritamist:
9475	kiko õks kiirge, kisk´ handa,
	kukk kuuk´, läts kuupa.
	Kaadsikõnõ õks sis veitöst viibähtö,
	raasakõsõst ar ramõhto,
	oll´ õks sis tuimah tunni aigo
9480	poiss poolõ tunnikõist.
	Tundi lasõ-s õks liim täl tud´oda,
	patu liim paigah olla:
	timmä otsõ õks kõõ oraga ülest,
	kisi ülest kibõhõhõ.
9485	Ime käkke õks ar Taadsi, käokõsõ,
	paot´ piiripardsikõsõ,
	kooni õks tuu joodik üles tull´,
	kooni ull´ üles oido.
	Sis kõnõl´ õks jal joodik suurõ joro,
9490	Kaadsi kärke kärehehe:
	”Tuula lää õks no varra müümähe,
	Taadsi koto kohendamma!”
	Pessi õks tä kässi piito vasta,
	kulakit koputõlli:
9495	”Ma pelgä-i õks imp kümmend kiildjät,
	sada man-saisjat!”
	Sis läts õks jo turril Tuula poolõ,
	käve sinnä kärre miiss.
	Tuulalõ õks sis näüdäs´ tuud papõrd,
9500	lugi perreh peletet:
	”S´oo om õks et vara mu uma,
	kallis vara Kaadsi uma!”
	Sis läts õks taa tuimast vana Tuul,
	heitö timä hirmsahe:
9505	”No jää õks ma ilma suurõst hüäst,
	vana miiss umast varast!”
	Kaadsi möi õks ar kodo kogonest,
	elitarõ igäväst.
	Kaadsi tull´ õks sis vällä laulõh,
9510	keerät´ vällä kiuhkoh.

Veskilkäigu asemel kõrtsi

Taadsi surm ja Ale hullumine