Kaadsi müüb naise talu Kaadsist saab Tondi hobune

Taadsi surm ja Ale hullumine
[9511-9710]

 
     Kaadsi läts õks vil kulla esekodo,
  tukõv herr Toomõ poolõ.
  Sis Kaadsi õks vil Taadsilõ tandsõ,
  nõna all as´atõlli -
9515 Kaadsil oll´ õks sis häpü kasinahe,
ilodo imest-esest,
Kaadsi tihka-s õks päivä pessäq,
päävä valul vallu andaq.
   Tuud Kaadsi õks sis Taadsilõ laul´,
9520 provvalõ poonitõlli:
”Tugõva õks no möi Tuula maja,
härbäni häötelli -
jälke lää õks ma liina leotamma,
suurdõ puute puistamma!”
9525    Sis Kaadsi õks küll Taadsilõ ütel´,
noorikõllõ noorutõlli:
”Kui tahat õks sa, Taadsi, liina tullaq,
astoq suurdõ alõvohe,
sääl võimõ õks mi ostaq poolõ puute,
9530 kaemõ suurõ kaubamüügi -
õga taha-i õks mi tetäq talotüüd,
mar´aq pitäq suurt maad!
Kõkkõ olõ-i õks vil rahha ma raisano,
pannoq kõiki paprit,
9535 viländ saasõ õks vil päävästä lukõq,
pall´ost aost pakke pandaq.”
   Taadsikõnõ õks küll ehe ne ikk´,
kaihomeelel kabistõlli:
”Minnäq tulõ õks no mehe miilt piti,
9540 kävvöq kasa käsko piti!”
   Läts õks sis Kaadsi minemähe,
Taadsi takah tulõmahe.
Sis õks nääq lätsiq tükü tiid,
palakõsõ pall´o maad,
9545 liinakõnõ õks jo nakas´ läükmähe,
valgõq kupaq valõtamma.
   Sala- olli õks sääl -kõrts tii veereh,
ante ollut altkäe.
Tunt õks ka olli tuuh kõrdsih,
9550 saisi salaviina man.
   Kaadsi õks sis Taadsilõ ütel´,
puhk´ jutto provvalõ:
”Saisaq õks sa, Taadsi, tarõ kõrval,
mineq, noorik, nulga taadõ -
9555 ma lää õks sisse, tuu saia,
noorikõllõ nopõt koste!
Sis õks sul meelüs meelekene,
sütüs süämekene.”
   Kaldo õks sis sisse kavval Kaadsi,
9560 johto kõrtse suur joodik.
   Taadsilõ linnas´ õks sis mano tsirgukõnõ,
tull hüä hähnekene.
Tsagi õks puud´, esi laul´,
tekk´ mulko, tiirat´ laulo.
9565 Olliq õks tsirgul leinälauluq,
ilosal ikusõnaq:
”Varste nakas õks no peio pess´mähe,
kasa karri andmahe!”
   Taadsikõnõ õks joht mõista-s tsirgu kiilt,
9570 tsirgu kiilt, lõivo miilt.
Hamõh õks küll säläh täl habisi,
siidirõivaq sibisiväq
umma õks pelgö peläteh,
suurõl hirmul hibisiväq.
9575    Kaadsi võtt´ õks sis kõrdsist kõvva viina,
haard´ perüs piiretüist,
and´ õks tä rahha lugõmalda,
Kaadsi pääle-kaemalda.
   Nuur juusk´ õks sis miiss nulga taadõ,
9580 astõ tõõsõ aia taadõ,
koh õks taa näe-s Taadsikõnõ,
näe-s puhas provvakõnõ.
Kuri juusk´ õks sis takah kummutamma,
klaasiperrä pitsitämmä.
9585    Tunt´ and´ õks jo tulidsõ meele,
pakan paksoba süäme -
Kaadsi läts õks sis rutto Taadsi mano,
uma puhta provva mano.
   Kaadsi õks sis lausi meelestäni,
9590 meelest, meele poolõstani:
”Ma õks vaest kavva seeh olli,
viidi aigo veid´okõsõ?
Naate õks sääl saia küdsämähe,
pekrenaaseq pekütelliq -
9595 taha-s õks ma ostaq kuionuisi,
sullõ haardaq hallitõtto!
No lääme õks, mu naane, minemähe,
liina poolõ liikumma -
turuh ommaq õks kõik suurõq suhrosaiaq,
9600 liinah tettöq lillelitseq,
säält osta õks ma suuri suhkrosaio,
liidä vällä lilleliidseq,
suqka lepü õks sääl saiol lilleliidsil,
sünnü kokko noil söögel!”
9605    Mõtsa- saivaq õks sis -kolga kottallõ,
saivaq mõtsa saarõ mano.
Kaadsi õks sis Taadsilõ ütel´,
miiss ütel´ mito sõnna:
”Ma lää võta õks tast mõtsast nopõ nuia,
9610 võta kinä kepikese -
liina om õks sääl otsah vihhas´ pini,
kuri koir kur´al puul,
sis kakk õks su siidedse särgi,
ülikalle ündriku.”
9615    Sis lätsiq õks nääq sammo, lätsiq tõõsõ,
kats-kolm kallutõlliq.
Kaadsi nakas´ õks sis nuial nuhklõmma,
kulla kepil koputamma:
”N´ooq ommaq õks naaq liina lillisaiaq,
9620 turu tugõvaq kostiq!
Siiä taha õks ma saataq samblõ ala,
nõstaq sinno nõklo sisse!”
   Kaadsi tahtsõ õks ar otsane tappaq,
otsane uinutõlla -
9625 õga lasõ-s õks imp Taadsil hellü tetäq,
vaesõkõsõl vaugõllaq.
   Alekõnõ õks sis tull´ liina puult,
astõ suurõst alõvost.
Sis juusk´ õks tä Kaadsi kaala mano,
9630 haard´ kinni nopõst nuiast,
sis võtt´ õks ar käest käokõsõ,
peost piiripardsikõsõ -
Ale sai õks sis kõvõp joodikõst,
piiretüse pehmütäjäst.
9635    Oo õks tuud Kaadsit kavalat,
tugõvat Toomõ poiga -
sis nakas´ õks tä appe hõikmahe.
tiikäüjit kärisemmä:
”Ale taht õks ar naist käest võttaq,
9640 rõivaq puut´ õks ar mino provvakõsõl!”
Liina läts õks tä poolõ tänniteh,
turu poolõ torildõh.
   Taadsi jäi õks sis maalõ ikmahe,
kummaldõ kuukmahe:
9645 ”Oo võe õks mul armas Alekõnõ,
virve viinatuujakõnõ -
mullõ tõidõ õks sa kos´aq edimätseq,
tõit viinaq viimätse!
Innep lännöq õks ma sullõ tuhat kõrd,
9650 saanuq sullõ sada kõrd!
   No olõq õks sa terveh, Alekõnõ,
terveh höste tegemäst:
minno võtit õks no käest, käokõsõ,
peost, piiripardsikõsõ!”
9655    Taadsi läts õks sis suurõ silla pääle,
järve kaasõ kaalallõ.
Võtt´ õks tä miilde tuu meele,
and´ Tunt´ tuu süäme -
Tunt´ õks sis ütel´: ”Tulõq järve!”,
9660 pakan ütel´: ”Panõq pääd!
Saasõ õks sul järveh hüä elo,
silla all sirgõ elo,
õga saa-i õks imp Kaadsi sinno kakkoq,
herräl minnäq hiussehe!”
9665    Tunt´ õks sis tougas´ tugõvahe,
ai sisse silla päält,
Taadsi karas´ õks järve, ne kahahto,
läts vette, ne vipsahto.
   Miä kasve õks küll sinnä asõmõllõ,
9670 kulla provva kottallõ?
Sinnä õks sis kasve mõro lesnäk,
mürkhainaq haarduvaq.
   Kui tull´ õks sis suvõl suur tuul,
lõivo suur lõhnakõnõ,
9675 sinnä keereq õks kõik järve kihulasõq,
säüdiq sisse sämbläseq,
sis saa-s õks nääq tuulõla tougada,
saa-s vihmala visada.
   Alekõnõ õks sis kai kavvõndõst,
9680 vahtõ Taadsit vao takast.
Nii läts õks sis Alel halõhõst,
vaja haard´ õks sis vanna mõrs´at:
Ale läts õks sis otsane ullist,
jäi, tuvi, turakost.
9685    Sis läts õks tä laandõ lambast,
läts mõtsa mõtussõst,
viird´mä nakas´ õks sis mõtsa viire piti,
uikma suurõh suu veereh.
   Eiske õks tä tiiä-s, mis tä tekk´,
9690 võta-s arvo Alekõnõ -
Ale tekk´ õks jo tükkä armõtuisi,
ulle tükkä oholiisi.
   Sis sai õks kui liinalõ tiidäq,
timmä tundsõq turupoisiq,
9695 kinga inne õks küll Ale koolih käve,
opõ kirjä kimmähe,
Alet püvviq õks sis kinni kimmähe,
piireq ümbre pedäjide,
sis õks ar ulli kinni võtiq,
9700 saivaq tullu turakost.
   Õga saa-s õks imp arvo Ale jutust,
olõ-s selge timä sõna -
suurõl läts õks tä süämehaigusõl,
kulla meelekurbusõl,
9705 Ale läts õks küll ullist Taadsi peräst,
uma puhta pruudi peräst.
Ulli- timmä õks ar -majja viidigi,
võrrõ taadõ võõdõtigi,
sinnä õks küll jäi ausa Ale,
9710 sirgõ seto poisikõnõ.

Kaadsi müüb naise talu Kaadsist saab Tondi hobune