Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Uus ajakirjanumber: Mäetagused 90
Vahetult enne jõule sai nii trükituna kui ka veebis loetavaks Mäetaguste 90. number, mis tutvustab udmurdi pärimusmaailma.
Numbri avaartikli „Udmurdi rahva arusaamad kosmogooniast: tähtede nimed ja nende kujutamine rahvaluules“ on kirjutanud tänavu mais meie seast lahkunud udmurdi folklorist Tatjana Vladõkina.
Nadežda Šutova kirjutab Tšeptsa jõest põhjaudmurtide rahvakultuuris, Galina Gluhhova aga tutvustab mütoloogilist tegelast tšokmori.
Ajakirjas on juttu ka tavanditoitudest (Denis Kornilovi artikkel „Vjatka-taguste udmurtide rituaalne roog tšek-tšegei“) ja pulmakombestikust (Tatjana Korobova, „Kaasaegse udmurdi pulmatseremoonia eripära ja kultuuriline tähendus“).
Ranus Sadikov teeb põike emamaalt eemal elavate rahvuskaaslaste juurde artiklis „Baškortostani udmurtide folkloor: žanriline iseloomustus, kogumislugu, käibimise iseärasused tänapäeval“.
Udmurdid on laulurahvas ja nad uurivad oma rahva laule hoolega. Kümnest artiklist neli käsitleb laulupärimust ja lauludega seotud kombestikku: Irina Ptšelovodova ja Nikolai Anisimov, „Kama-taguste udmurtide kevadise suure päeva (bõddzh’õnal) kombetalituste laulufolkloor“; Irina Nurijeva, „Udmurdi hällilaul: veel kord esmaalllika probleemist“; Svetlana Tolkatšova, „„Liikumisega“ vene laulude kultuurilisi tähendusi Udmurdimaa Debjossõ rajooni Varni külas“ ja Alevtina Kamitova, „Mihhail Kurotškini panus udmurdi folkloristikasse“. Mihhail Kurotškin oli esimene, kes kirjutas Udmurdimaal kogutud laulutekste üles nootidega. Tema sulest on 1925. aastal Iževskis tuhandes eksemplaris ilmunud udmurdi laulude kogumik “Kubõz. Udmurt kres’jos (gur”jos)” (“Kubõz. Udmurdi viisid”), millest on tänaseks saanud bibliograafiline haruldus.
Eva Toulouze võtab oma külaskäigud udmurtide juurde kokku artiklis „Kolmkümmend aastat udmurtide juures käimas. Mida olen õppinud?“
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja esinemistest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996
Teate edastas Asta Niinemets Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest.
On ilmunud ajakirja Folklore 94. number
Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 94. number sisaldab kirjandusmuuseumis 30. XI kuni 1. XII 2020 peetud konverentsi "Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel" ettekandeid.
Autoriteks on Jelena Jovanovič (serbia rituaalsed laulud), Austė Nakienė and Rūta Žarskienė (lauluharrastust Leedu diasporaas), Janika Oras (Laine Mesikäpa repertuaar), Savannah-Rivka Powell (ainu identiteet läbi rahvamuusika), Liina Saarlo (lauluesitused rahvaluulekogumise olukorras), Hanna Karhu (soome riimilise rahvalaulu asetamine uude konteksti), uurimisrühm koosseisus Kati Kallio, Mari Väina, Maciej Janicki ja Eetu Mäkelä (ERAB, SKVR ja JR korpuste võrdlus) ning teine uurimisrühm Olha Petrovych, Inna Zavalniuk ja Valentyna Bohatko (vokatiivsed väljendid laulus), samuti Taive Särg ja Kaarel Veskis (mõisted ‘laul’ ja ‘laulmine’).
Eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996
Ajakirja lugema
Teate edastas Tiina Mällo Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest
Head lugemist!
Folklooriettekanded 2024 Kreutzwaldi päevadel
17.-18. XII 2024 toimub Kirjandusmuuseumis 68. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents (ühendatuna Medica-konverentsiga).
Keskseks teemaks on "Vaimne tervis, isik ja kogukond kultuuriloolises perspektiivis".
Esimese päeva II sessioonil kell 12.30–14.00 esineb Mare Kalda: “Keegi ei kirjuta väitekirja lihtsalt niisama, tundmata vähemalt korra eksistentsiaalset kriisi.” Lohutavad ja motiveerivad meemid akadeemilistes sotsiaalmeedia gruppides
III sessioonil kell 15.30–17.00 astuvad üles Sergei Troitskiy: Pandeemia tekitatud rahutuse infrastruktuur kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas
ja Anastasiya Fiadotava: Vaimse tervise representatsioon eestikeelses internetihuumoris.
18. detsembril V sessioonil kell 11.20–12.50 kuulame Mare Kõiva ettekannet Võõrad majad - mured ja enese balansseerimine ning Reet Hiiemäe käsitlust Ülitaju ja postintersektsionaalsus.
VI sessioonil kell 13.50–15.20 on kavas
Andreas Kalkun: Arstiabi mõisast: talupoja vaade
Katre Kikas: Kuidas rääkida tabuteemadest: ühe inimese enesetapp žanride rägastikus
Tiiu Jaago: „Tere, kallis õekene!” Tervis kirjade teemana.
Viimasel sessioonil kell 15.40–17.20 on digihumanitaaria töörühma ettekanne, Taive Särg, Mark Mets, Kadri Vider, Mari Sarv, Kaarel Veskis, Natali Ponetajev: Muusika mõnu ja valu küsitluse “Muusika minu elus” tekstide arvutianalüüsi põhjal
Kava ja teesid on Medica konverentsisarja kodulehel
Muinasjutuseminar Setomaal
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond kutsuvad seminarile „Muinasjuttude vahel“.
Iga-aastane muinasjuttude töörühma seminar toimub tänavu 15. korda. Kohtume neljapäeval, 19. detsembril 2024 kell 13–19 Meremäel Kirsi Talo puhkemajas.
Ettekannetega astuvad üles folkloristid Eesti Kirjandusmuuseumist ja Tartu Ülikoolist.
Kavas on:
Kärri Toomeos-Orglaa: Huvitavaid leide Ello Kirsi jutukogumist
Mare Kõiva: Noa laev ja üleilmne veeuputus
Mairi Kaasik: Ühest déjà-vu elamusest 2006. aasta Värska välitöödel. Veera Hirsiku ja tema ema Anna Pihotalo muinasjutud
Andreas Kalkun: Seto naiste uued improvisatsioonid. Religioossed praktikad muutumises
Ülo Valk: Neoanimism ja muinasjutt
Kristel Kivari: Igatsus muinasjutu järele. Uus-šamanistlikes kogukondades esile kerkivatest jutumotiividest ja nende rollidest
Ott Heinapuu: Kuidas rakendada Alan Dundese Põhja-Ameerika indiaani muinasjuttude morfoloogiat Vanas Maailmas?
Risto Järv: Need lõputa muinaslood
Tavapärasest pidulikuma seminariga tähistame muinasjuttude töörühma 25. tegevusaastat ning 20 aasta möödumist Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjutu-teemalistest välitöödest Setomaal.
2004–2006 toimunud kogumisretkede tulemusena ilmus 2009 seto jutuvestjate DVD „Valgõ härg. Kats tosinat seto jutust (ja üts viil liisna)“. Seminaril esitletakse samal ainesel põhinevat vastset veebiväljaannet.
Muinasjuttude töörühm valmistab akadeemilises sarjas „Monumenta Estoniae antiquae“ eesti muinasjuttude seeriat. Seni on töörühma liikmed avaldanud 25 jutukogumikku, nii tekstikriitilisi teadusväljaandeid kui laiale lugejaskonnale mõeldud publikatsioone.
Lähem info: Risto Järv risto.jarv@folklore.ee
Katre Kikase doktoritööd tunnustati üliõpilastööde konkursil 2024
Üliõpilaste teadustööde selleaastasel riiklikul konkursil märgiti ära folkloristika osakonna teaduri Katre Kikase konkursitöö „Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal“ (kaitstud augustis Tartu Ülikoolis, juhendaja: Risto Järv).
Palju õnne Katrele, palju õnne Ristole!
Üliõpilaste teadustööde riiklikust konkursist lähemalt
Kõikide preemiasaajate nimekirjaga saab tutvuda siin.
Teaduste Akadeemia allkirjastab assotsieerumislepingu Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga
Kolmapäeval, 4. detsembril 2024 algusega kell 11 toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung.
Päevakavas on ka assotsieerumislepingute allkirjastamine kahe erialaühinguga - Akadeemilise Rahvaluule Seltsi (ARS) ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsiga (EAÕS).
TA-ga assotsieerunud seltsi staatus loob rahvaluuleseltsile uusi võimalusi sisukaks koostööks.
ARSi esindas juhatuse liige Helen Kästik
Uudis Teaduste Akadeemia kodulehel.
Tartu Nefa eelkäijate õhtu: Gustav Ränk
Tartu Nefa kutsub kõiki huvilisi ja sõpru, õppejõude ja tudengeid 9. detsembril 2024 kell 18.00 traditsioonilisele eelkäijate õhtule Eesti Kirjandusmuuseumi, kus mälestame iga aasta üht Eesti folkloristi või etnoloogi, kes on andnud olulise panuse kultuuriteaduse arengule.
Sel aastal keskendume Tartu ülikooli esimese etnoloogiaprofessori Gustav Ränga elutööle.
Samuti saavad uued liikmed anda vande. Palume kõigil pidulauale kaasa võtta meelepärast sööki ja jooki.
Korraldajad paluvad kinnitada oma osaluse FB sündmuse juures oleval lingil, vt sündmust.
Seminar 1940. aastate ühiskonnakriitilistest anonüümkirjadest
Head seminarihuvilised!
9. detsembril kell 11.00 algaval seminaril kirjandusmuuseumis kuulame Anu Raudsepa ajalooteemalist, arhiividokumentidele toetuvat ettekannet
"EKP Võrumaa Komiteele saadetud Stalini-aegste anonüümkirjade allikakriitiline analüüs."
Seminaris analüüsitakse ja tõlgendatakse Võrumaa inimeste (talunikud, metsavennad jt) ühiskonnakriitilisi anonüümkirju ajaloolises kontekstis.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis koha peal 9. detsembril 2024 algusega kell 11.00
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Info: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
2025 folkloristide talvekonverents ootab ettekandepakkumisi
Tulemas on folkloristide XIX talvekonverents "Paralleelmaailmad ja paralleelpärimused".
Korraldajad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast, ARSist ja Eesti Akadeemilisest Usundiloo seltsist ootavad 10. jaanuariks 2025 paralleelmaailmade ja paralleelpärimuste märksõnadest inspireeritud ettekannete teese.
Aeg ja koht: 20.-21. märts 2025 Kadrina mõisa külalistemajas Peipsiääre vallas Tartumaal.
Konverentsi töökeeled: eesti ja inglise keel
Folkloor kui nähtus ja folkloristika kui distsipliin põhinevad arusaamal kultuurilisest mitmehäälsusest ja ühtse autoriteedi küsitavusest või selle puudumisest. Nii ei ole rahvaluuleteadlaste jaoks teadmises pärimuse muutlikkusest ja varieeruvusest samas kultuurilises aegruumis palju uut.
Aegade algusest on eri elualade, rahvuste ning muude rühmade pärimus olnud erinev, omavahel nii dialoogis kui vastuolus, tekitades nii ühendavat huvi kui kummastust.
Folkloor ning selle erinevad liigid kajastavad tihti erinevate maailmade, tegelikkuste või arusaamade vahelisi nihkeid. Siin on mängus nii kujutluse jõud kui ka teadlikud teadvuse seisundi muutused. Nihked ja nihkumised ühest võimalikkusest teise iseloomustavad nii muinasjutukangelast kui regilaululauljat, nii šamaani kui rollimängurit, nii süžeed kui praktikat, muiste ja nüüd.
Postmodernne pärimusruum üha arenevate tehnoloogiliste vahendite ning hajusate identiteetidega on siin osas võimalusi ja võimalikkust vaid suurendanud.
Kutsume ettekandeid pidama ja mõtlema teemade üle, mis puudutavad pärimuslikke paralleelsusi või üleminekuid ühest reaalsusest, tähendus- või kultuuriruumist teise. Vaagima minekuid ja tagasitulekuid, mis iseloomustavad folkloori poeetikat, praktikat või usundit. Küllap on just teisesuse taju, olgu see kas utoopiline või päris käegakatsutav, väljamõeldud või kogemuslik, midagi sellist, mis rahvaluulet kogu aeg on iseloomustanud.
Konverents toimub Kadrina mõisa külalistemajas ainult koha peal.
Teesid (200-300 sõna) palume saata 10.01.2025 aadressile conference.folkloristics@ut.ee.
Teeside vastuvõtmisest anname teada hiljemalt 24.01.2025.
Iga ettekande pikkuseks on umbes 20 minutit, millele järgneb arutelu.
Konverentsi osalustasu on Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmele 15 eurot ja teistele 25 eurot.
Kontaktid: Madis Arukask (madis.arukask@ut.ee)
Pihla Maria Siim (pihla.siim@ut.ee)
Tegijad esitlevad soome-ugri kirjanduskohviku tõlkeraamatut
2. detsembril 2024 kell 17.00 Eesti Kirjandusmuuseumis võtame kokku kireva soome-ugri kirjanduskohviku aasta ning esitleme soome-ugri luule verivärsket tõlkeraamatut.
Raamatut tutvustavad Nikolai Kuznetsov ja Sergei Troitskii.
Soome-ugri autorite originaalluuletusi loevad Jaak Prozes, Piret Voolaid, Mare Kõiva, Gerson Klumpp, Madis Arukask, Janika Kronberg, Natalia Ermakov, Anna Venchakova jt.
Soome-ugri kirjanduskohvikus avastatakse teisi keeli erinevate meelte abil, osalejad “maitsevad” võõrast keelt seda kõneldes.
