Poliitiline anekdoot nõukogude okupatsiooni aastatel.
Lenini ajal oli nagu tunnelis - ümberringi pimedus, ees valgus, ees
valgus.
Stalini ajal oli nagu autobussis - üks juhib, pooled istuvad,
ülejäänud värisevad. Hrushtshovi ja Bulganini ajal oli nagu
lennukis - kaks juhivad, kõiki ajab oksendama, aga välja pole kuhugi
minna.
Hrushtshovi ajal oli nagu tsirkuses - üks räägib,
ülejäänud naeravad.
Brezhnevi ajal oli nagu kinos - kõik ootavad seansi lõppu.
Naljalood Leninist on eestlaste anekdoodirepertuaari jõudnud
ilmselt alles nõukogude võimu aastatel. Lenini valitsemisajal
(1917-1924) puudus Eestil otsene kontakt Venemaaga ning seetõttu ei levinud
venelaste seas ringlevad anekdoodid Eestisse. Taoline sekundaarne levimine ongi
arvatavasti põhjuseks, miks 90-ndate aastate koolilaste hulgas on
ülekaalus muhedad lood Lenini "põrandaalusest"
tegevusest, üldisest tuntusest ja surematusest. Leninil puuduvad
neis naljandites eredad isikuomadused (ei pilata tema pikkust, kõnedefekti
jms.), pigem esineb ta mingi üldise sümbolina.
Laste seas kõige levinum Leniniga seotud anekdoot on loomalugu,
kus jänes tuleb poest porgandeid küsima. Käib kolm korda ja
lõpuks lööb müüja ta naeltega kõrvupidi seina
külge. Jänes näeb enda kõrval seinal Lenini pilti ja
küsib, kas tema käis ka porgandeid küsimas.
Laialt on tuntud mõistatus, kus päritakse roti ja Lenini ühiste joonte
kohta ja vastatakse, et nad mõlemad olid põrandaalused.
Miks oli Lenin kiilaspäine? - 1. Põrandalauad olid
hööveldamata. 2. Töötas põranda all.
Lenini-teema pidev käsitlemine lasteaedades, koolides ja massimeedias
lõi aluse naljadele tema üldisest tuntusest.
Kasvataja jalutab lastega pargis. Lapsed näevad siili ja küsivad
kasvatajalt: "Kes see on?" Kasvataja: "Tuletage meelde lapsed, see
on see, kellest on nii palju laule, luuletusi ja filme tehtud ning kellest me nii palju
oleme rääkinud!" Väike Vasja läheb siili juurde, paitab
teda ja ütleb: "Niisugune sa siis oledki, Vladimir Iljits!"
Õpetaja Jukult: "Leninit tead? Marxi tead? Engelsit tead?" Juku;
"Ei tea! Aga kas sa Antsu tead? Jürit tead? Mihklit tead?"
Õpetaja: "Ei tea!" Juku: "Mis sa siis tuled mind oma pundiga
hirmutama. Mina ei tunne sinu omi, sina ei tunne minu omi."
Vanamees seisab poeakna ääres ja imetleb Lenini pilti. Poiss läheb
mööda. Vanamees: "Kas tunned?" Poiss jookseb nina kinni
hoides eemale: "Ise lasid, kuradi vanamees."
Lenin tõuseb kirstust üles ja läheb kõrtsi. Küsib
kõrtsis olevatelt meestelt: "Seltsimehed, kas ei tunne ära
või?" Mehed vaatavad teda jahmunud näoga. Viimaks selgineb
ühe mehe nägu äratundmisrõõmus: "Vasja,
vaata, elav kümnekas!"
Väide, et Lenin elab igavesti nõukogude rahva südameis ja
mõtteis on tekitanud müüdi tema surematusest.
Laulusõnadeski väidetakse, et "töörikkais
päevades, muredes, rõõmudes, Lenin meis elama
jääb".
"Miks sa kardad onu Leninit?" "Aga ta on ju igavesti elav ja
armastab lapsi!"
Vanainimene palub Leninilt abi. Vastatakse, et Lenin on surnud. - "Kui
vanainimesel abi on vaja, siis on surnud, muidu räägitakse, et
surematu."
"Lähme tearisse "Elavat laipa" vaatama". -
"Ära on tüüdanud, ikka Leninist ja Leninist."
Miks on abieluvoodi kolme kohaga? Vastus: Lenin on alati meiega.
Nõukogude inimest tema kõigis toimingutes ja mõtteis saatev
Lenin tundub loomulik oma kodumaal, kuid välisilmas võib reaalse
Lenini pildi olemasolu tekitada nõutust ja arusaamatusi.
Juut viib Iisraeli Lenini pildi. Nõukogude piiril ütleb, et see on Lenini
pilt. Iisraeli piiril ütleb, et see on kuldraam.
Nõukogude Liidu sportlane diskvalifitseeritakse
olümpiamängudel dopingu kasutamise tõttu, kuna pärast 100
m jooksu finaali selgub, et sportlasel oli jooksu ajal Lenini pilt põues.
Koolilaste Lenini-repertuaari iseloomustav muhelev-pilav suhtumine on iseloomulik
ka Uusvada külast pärit setu mehe Luuga Juhkimi omaloomingulisele
kiidulaulule Leninist (helilindistatud 1970. a.):
Tegi tä küll kulladsõq kol(lõ)hoosiq,
tegi tä küll saagidsõq sav(võ)hoosiq. /.../
Koiraq meil küllõ kulatski seieq,
sarviguq meil küll saia ar seieq./.../
Raha-ommaq-tuustaq meil kyik tooli päällä,
raha-ommaq-pakiq meil kyik pad'a alla.
Sedä kasõ meile kyik viil Lenin tegi,
tegi tä küll tarka viil küll talopoiga./.../
Revolutsioon ja verised kodusõja-aastad leiavad laste
repertuaaris vähe kajastamist.
Eestimaine päritolu on järgmisel keerdküsimusel:
Kumb on suurem revolutsionäär, kas Lenin või Toots? -
Toots, sest ta värvis kogu maakera punaseks, Lenin ainult Euroopa.
Kas lutikad võivad teha revolutsiooni? - Jah, sest neis voolab
töörahva veri.
Rahvusvaheliselt Punaselt Ristilt on saabunud hädasolevale Venemaale
pakk. Lenin: "Andke lastele, andke lastele!" - "Aga, Vladimir Iljits,
need on kondoomid!" Lenin: "Torgake augud sisse ja andke
menshevikele!"
Lenin seisab soomusauto peal ja karjub: "Pederastid ja lesbid paremale,
maniakid ja vägistajad vasakule!" Dzerzhinski: "V. I., mis ma pean
tegema, ma olen nii see kui teine?" Lenin: "Tulge minu soomusauto
peale."
Süngema tonaalsusega on aga anekdoodid, mis ringlevad keskealiste
põlvkonnas, ja on kuuldavasti osalt pärit Moskva juudi-ringkondadest.
Neis lugudes kajastub pingeline poliitiline võitlus ja hirm oma poliitiliste
vastaste ees. Neid nalju jutustades püütakse imiteerida ka Lenini
hüsteerilist hakitud kõnepruuki ning seetõttu
räägitakse neid peamiselt vene keeles.
Raudne Feliks 212 kb .au
Lenin ja Krupskaja on oma toas juba magama heitnud. Äkki kostab hirmus
kolin. Lenin kargab voodist hirmunult püsti: "Mis see siis on? Kas
kontrrevolutsioon tõstab pead?" Krupskaja rahustab teda:
"Ära karda, Volodja! See on meie Raudne Felix, kes alumisel korrusel
teist külge pöörab."
Lenin ja Gorki 240 kb .au
Lenin ja Gorki kavatsevad paadiga sõitma minna. Gorki: "Vladimir
Iljits, võtame õige tüdrukuid ka kaasa!" Lenin: "No olgu,
aga palun ilma igasuguste prostituutideta, ilma Buhharinita ja ilma
Trotskita."
Lenin on jõhker ka oma pooldajate ja võitluskaaslaste vastu:
Toonud kord talumees Leninile kala. Lenin: "Milleks, kallis seltsimees, tood
mulle kala?" Talumees: "Löö või maha, mitte ei
tea!" Eks löönudki Lenin talumehe maha. Hiljem olevat seda
küll kahetsenud...
Gorki ja ta "Ema" 320 kb .au
Heliseb uksekell. Krupskaja läheb avama. Ukse taga seisab Gorki:
"Kas Vladimir Iljits on kodus?" Krupskaja: "On küll, aga
momendil istub väljakäigus." Gorki läheb WC ukse taha:
"Vladimir Iljits, ma tõin teile oma uue jutustuse, pealkiri on
"Ema"." Lenin: "Väga õigeaegne, väga
õigeaegne!"
(Nõukogude ajal oli keskkooli kirjandusajaloo programmis teema "Lenin
Gorki "Ema" õigeaegsusest".)
Huvitav on see, et teataval sotsialismis pettumise ajajärgul omistati Leninile
anekdootides "tõe kuulutaja" roll. Naljalood pajatavad
"revolutsiooni isa" pettumusest ja rahulolematusest revolutsiooni
tulemustega ja tahtest uuesti alustada. Samuti kritiseeriti võimul olevaid mehi
Lenini suu läbi:
Lenin ärkab oma mausoleumis ja tunneb, et kõht on tühi.
Äkki näeb ühte vanamutti ja palub sellel endale vorsti tuua.
Vanamutt jookseb kohe Gorbatshovi juurde. Lähevad siis koos tagasi. Neid
nähes karjub Lenin: "Käskisin sul ju vorsti tuua, aga sina tõid
terve sea!"
Brezhnev tahab proovida Lenini kirstu. Sosistab Leninile: "V. I.,
revolutsioon!" Lenin kargab püsti, kaob. Tuleb tagasi, kirst on
hõivatud. Lenin Brezhnevile: "Kuule, seal jagatakse
autasusid!"
Korba, Lenin ja Stalin võtsid ette jalutuskäigu kõrbesse, aga
kõrbes sai neil toit otsa ja Stalin tegi ettepaneku, et kõik lähevad
ise endale toitu otsima. Kõik läksid laiali. Varsti nägi Lenin, et
Stalin keedab midagi potis. Lenin mõtles, saaks ka iva hamba alla. Läks
Stalini juurde ja ütles: "Kuule, mulle see Korba ei meeldi." Stalin
ütles: "Kui ei meeldi, ära söö."
Ameeriklased leiutasid meetodi, kuidas surnuid ellu äratada. Ostavad
Lenini muumia ära ja viivad Ameerikasse. Lenin ärkab pilvelõhkuja
tipus, vaatab sealt alla ja ütleb unistavalt: "Sellist Venemaad ma
tahtsingi."
Lenini 100-nda sünnipäeva suurejooneline tähistamine
1970. aastal (sellest räägiti mitu aastat ette ja mitu aastat
tagantjärele) aktiviseeris Leninit naljanditegelasena.
Karu läheb metsa poole ja talle jookseb jänes vastu, kes hoiab
kätega taguotsast kinni. Karu küsib: "Kuule jänes, miks sa
tagumikust kinni hoiad?" Jänes vastu: "Kas sa, karu, ei tea, et
täna on Lenini sünnipäev ja igasse auku topitakse
punalipp..."
Lenini 100-ks sünniaastapäevaks püüdis iga tehas ja vabrik
mingi temaatilise toodanguga välja tulla. Kummitoodete tehase
"Tegur" juhtkond otsustab: "Hakkame tootma kummist Lenineid, siis
võib igaüks oma Lenini nii suureks puhuda, kui ise tahab!"
Lenini teemat viljelevad (õieti peavad viljelema) kõik loomeinimesed.
Sergei Jutkevitsi film "Lenin Poolas" (1965) on andnud ainet
mitmele anekdoodile:
Mees sõbrale: "Käisin eile kinos "Lenin Poolas"
vaatamas. Vähe rahvast oli. Mina, Lenin ja veel mõned Poola
seltsimehed."
Näitusel on maal "Lenin Poolas". Giid seletab: "See on Razlivi
onnike, need on Krupskaja jalad ja need on Dzerzhinski jalad". - "Kus
Lenin on?" - "Lenin on Poolas".
Lenini-naljandid püsivad igihaljastena tema nimega seostatavate
loosungite ja aktsioonide pideva kordamise ja toimumise tõttu.
Lenin, Stalin ja Brezhnev vaidlevad, kumb on parem, kas naine või
armuke. Lenin: "Mõlemad on vajalikud. Naisele ütled, et
lähed armukese juurde, armukesele, et naise juurde. Aga tegelikult lähed
keldrisse õppima, õppima ja veel kord õppima!"
Mis vahe on pioneeril ja kotletil? - Pioneer on alati valmis, aga kotleti peab enne
praadima.
Lenin helistab õhtul Beriale: "Suur õnnetus, homme on
laupäevak, aga minult on täispuhutav palk pihta pandud!"
Lõputu jutt Leninist, tema geniaalsetest teostest ja kiiduväärsetest
tegudest tekitab inimeste teadvuses totaalse segaduse ja tülpimuse.
Naine palub raamatukogust raamatut rahvatantsust. Raamatukoguhoidja
soovitab: "Siin on Lenini teos "Üks samm ettepoole ja kaks sammu
tahapoole.""
Tshuktsh tuleb Moskvast koju ja seletab teistele tshuktshidele: "Esiteks, Lenin ja
Uljanov on üks inimene, teiseks, Marx ja Engels on kaks inimest, kolmandaks:
Slava Ka-Pe-Es-Es ei olegi inimene!"
Kui pikk oli Lenin? - Kõigile kõrini.
Mis juubel oli 1974. a.? - 50. a. ilma Leninita.
Stalini valitsemisaeg (1928-1953) on rahva teadvusse püsima
jäänud verise ajajärguna, mida iseloomustavad
märksõnad arreteerimine, küüditamine, kollektiviseerimine, II
maailmasõda. Sama õhustik on tuntav ka temaga seotud
anekdootides:
Maamees läks oma eidega linna. Näeb Stalini ausammast, imetleb
seda, kastab keelega näpu märjaks ja katsub kuju: "Vata kus lits,
libe ka teine!" Üks miilits kuuleb seda, võtab mehel kraest kinni ja
tirib jaoskonda. Eit läheb neile tatsudes ja hädaldades järele:
"Vanamees, ma olen sulle eluaeg rääkind, et ära igat sitta
katsu!" Ja siis oli võmm temal ka kuklas kinni.
Üks mees pahandab: "Mune pole, liha pole, piima pole..." Teine
hoiatab teda: "Stalini ajal oleks sind maha lastud." Esimene:
"Näete nüüd, isegi padruneid pole."
Stalini kui ajaloolise isiku omadustega paremini sobivad ning ainult tema nimega
seotud anekdooditüübid on kooliõpilaste seas vähese
levikuga. Ilmselt avaldab siin mõju ajaline distants, mis lahutab tänast
koolilast Stalini võimuloleku aegadest. Võimatu pole seegi, et sellised
anekdoodid olid ka varem vähe levinud, kuna loo jutustajat oleks
ähvardanud Siberi vangilaager.
Kes teil seal muudkui istub ja anekdoote välja nuputab? - See, kes
nuputab, see istubki.
Mida kogus Stalin? Enda kohta käivaid anekdoote. Tal oli neid 2
laagritäit.
Hirm Stalini ja tema meeskonna vägivalla ees on suur nii maa peal kui
põrgus.
Stalinil on piip kadunud. Beria lubab selle üles otsida. Hiljem leiab Stalin
piibu üles ja kiirustab sellest Beriale teatama. Beria: "Pole midagi, sm.
Stalin, ärge segage mind, kaks tunnistasid juba üles ja kaks tunnistavad
veel!"
Stalin sureb ära. Läheb siis taevaväravate taha sisselaskmist
nõudma. Paradiisi teda aga sisse ei lasta: "Sinu koht on
põrgus!" Stalin läheb põrgusse. Varsti on
paradiisivärava taga kari kuradikesi: "Me palume poliitilist
varjupaika..."
Veel pärast oma surma ajab Stalin tema tegevuse hukka mõistnud
Hrushtshovile hirmu nahka:
Hrushtshov on Ameerikas ja kiitlevad Eisenhoweriga. Eisenhower: "Meil on
niisugune rohi, mis äratab surnuid ellu!" Hrushtshov: "Meil on
niisugune mees, kes jookseb 100 km/h." Hrushtshov sõidab koju ja
kutsub Eisenhoweri külla. Äkki jääb mõtlema:
"Aga kui tal ongi niisugune rohi, kust mina selle mehe võtan?"
Küsib nõu Mikojanilt. Mikojan on väga rahulik: "Las tuleb
oma rohuga! Äratame Stalini ellu!" Hrushtshov: "Aga mis me siis
teeme?" - "No sina oledki siis see mees, kes jookseb 100
km/h."
Üle-eestiliselt levinud ja suhteliselt kindlalt Stalini nimega seotud on lugu
hullumaja külastamisest. Varianditi võib hullumaja külastada ka
Hitler, samuti võivad hullud laulda: "Meil hea elada
Nõukogudemaal".
Jossif Stalin külastas hullumaja. Hullud seisid kahes rivis. Ühed
laulsid NSVL hümni. Stalin: "Miks teised ei laula?" Arst: "Nad
on juba terved."
Stalin võib sarnaselt Leninile esineda ka tuleviku üle
kohtumõistja rollis:
Stalin ärkab surnust üles ja läheb Kremlisse. Gorbatshov pakub
talle oma kohta. Stalin alustab nõupidamist: "Kõigepealt poome
Jeltsini üles ja siis värvime Kremli roheliseks." Keegi küsib:
"Aga miks just roheliseks?" Stalin: "Seda ma arvasin, et esimeses
asjas küsimusi ei ole."
Kolhooside viletsast olukorrast annab märku vene kolhoosnike
arutlus, kui nad näevad filmi Aafrika paljastest pärismaalastest - neil olid
vist kolhoosid juba varem olemas. Vangi sattunud kolhoosnik palub luba oma vend
enda juurde kutsuda, saades teada, et vanglas pakutakse iga päev leiba ja
suppi.
Churchill, Roosevelt ja Stalin sõitsid autoga. Keset teed seisab lehm.
Churchill ja Roosevelt püüavad teda tulutult eest ära ajada. Stalin
sosistab midagi lehmale - lehm läheb kõrvale. Teised: "Mis sa talle
sositasid?" Stalin: " Lubasin ta kolhoosi saata, kui ta eest ära ei
tule."
Peetakse kolhoosi koosolekut, kus mõistetakse kohut mingi pisivarguse
pärast. Koosolekust osavõttev mustlane arvab: "Aga mina
määran talle üks kõige kõvem karistus: paneme ta
kolhoosi esimeheks."
USA spioon saadetakse NSVL-i tehasesse tööle. Ühel
päeval kästakse kõigil minna kolhoosi. Spioon ei tea, mis see
kolhoos on. Ta arvab, et on paljastatud ja otsustab end üles anda. Läheb
KGB-sse ja räägib oma jutu ära. KGB ametnik käratab talle:
"Välja! Iga päev räägitakse mulle sama juttu, et aga
kolhoosist ära saada!"
Toimub MM-i finaal jalgpallis USA ja NSVL-i vahel. USA treener lubab võidu
korral igale mehele miljon dollarit. Võidab NSVL, kuna treener ähvardab
mehed kaotuse korral kolhoosi saata.
Hoolimata riigis valitsevast totaalsest kontrollist inimeste tegude, sõnade ja
isegi mõtete üle, püütakse välismaailmale NSVL-ist
jätta muljet kui kõige demokraatlikumast riigist maailmas.
Millal olid esimesed nõukogude valimised? - Siis, kui Jumal tõi Aadama
ette Eeva ja ütles: "Vali enesele naine!"
Stalin ja Truman vaidlevad, kus on rohkem vabadust, kas NSVL-s või USA-s.
Truman: "USA-s võib igaüks minna Valge Maja ette ja
hüüda "Maha Truman!"" Stalin: "Ka meil
võib igaüks minna Punasele väljakule ja hüüda
"Maha Truman!""
Nikita Hrushtshov (võimul 1953-1964) on poliitikuna ajaloos tuntud
eelkõige Stalini isikukultuse hukkamõistjana. "Hrushtshovi
sula" on muutunud 1960-ndaid aastaid iseloomustavaks poliitiliseks terminiks.
Samasse perioodi langeb ka poliitilise anekdoodi õitseaeg. 60-ndate aastate
"sula" andis inimestele tagasi julguse oma mõtteid vabamalt
väljendada.
Anekdootidele on ainet andnud Hrushtshovi välimus, käitumine ja
mitmed kentsakad uuendused, mida ta üritas majanduses läbi viia. Omal
ajal oli Hrushtshov väga populaarne ja omanäoline anekdooditegelane.
Nüüdseks on nii Hrushtshovi välimus kui ka anekdoodid temast
ununemas, seetõttu on mitmetes algselt Hrushtshoviga seotud naljalugudes
peategelane asendatud mõne teise Nõukogude riigijuhiga.
Miks kandis Hrushtshov (Lenin) õlgkübarat? - Vanasti raputati
sõnnikule ikka õlgi.
Kremli koridoris tuleb Hrushtshovile (Brezhnevile) vastu kaastöötaja:
"Kristus tõusis üles!" - "Tänan!" Tuleb teine
mees: "Nikita Sergejevits, Kristus tõusis üles!" - Hrushtshov:
"Tänan, mulle kanti juba ette!"
Hrushtshov (Gorbatshov) on Ameerikas. Tal lubatakse maha lasta kõik
joodikud, keda ta tänavail kohtab. Hrushtshov lasebki kaks joobnud isikut
maha. Järgmisel päeval teatatakse raadiost: "Tundmatu
kiilaspäine gangster laskis maha 2 vene turisti."
Naljalood keskenduvad Hrushtshovi veidra välimuse (paks ja
kiilaspäine) ning ebatavalise, labase käitumise
kirjeldamisele.
Hrushtshov läks kolhoosi sigalaid üle vaatama. Ühes laudas on
sead arad, poevad molli alla peitu. Hrushtshov: "Kus sead?" Talitaja ajab
sead molli alt välja. Hrushtshov: "Kas need on siis sead? Siga peab vaat
niisugune olema!" - ja laseb neljakäpukile.
Armeenia raadiolt küsitakse: "Mida teha kiilaspäisuse
vastu?"
Armeenia raadio vastab: "Poliitikaga me ei tegele!"
Ühel ja samal ajal linastuvad kinos kahejaoline India film
"Hulkur" ja ringvaade Nõukogude riigijuhtide Hrushtshovi ja
Malenkovi India-visiidist. Sel ajal oli noorte seas levinud küsimus: "Kas
sa seda India filmi "Hulkur" 2-s seerias oled näinud? Aga seda
India filmi "kaks hulkurit" 1-seerias?"
Tuntumateks Hrushtshovi poolt läbiviidud majandusuuendusteks on
jäänud maisikasvatuse eelisarendamine ja uudismaade
harimine.
Üks Ameerika president läks Kuu peale. Näidates käega
enda ümber teatab ta: "Siia tuleb baas ja siia tuleb baas ja siia tuleb
baas." Siis aga roninud kuskilt lõhest välja üks Kuu inimene.
See ütelnud sedaviisi: "Tühi jutt! Üks väike palja peaga
mees käis juba siin ja ütles, et siia tuleb puha mais!"
Kes on maailma suurim mustkunstnik? - Hrushtshov, kes külvas uudismaal,
aga koristas Kanadas.
Milline on Nikita soeng? - Nagu 1963. a. viljasaak.
"Vennasmaade abistamise" sildi varjus püütakse
haarata teisi maid oma mõjusvääri ja transportida neisse oma
riigikorda.
Mis saab kui Bulgaaria ühendada Nõukogude Liiduga? - Mitte midagi
ei saa, isegi tomateid mitte.
Mis saab, kui Kuubal võidab sotsialism? - Seal algab suhkru import.
Mis saab kui Sahaaras hakata sotsialismi ehitama? - Seal algavad raskused
liivaga.
Kas Monakos saab kehtestada sotsialistlikku korda? - Nii suur korralagedus ei mahu
nii väiksesse riiki.
Kas Rootsis võib kommunismi ehitada? - Võib küll, aga kahju
on.
Fidel Castro on Moskvas vastuvõtul. Olles Hrushtshoviga kahekesi,
võtab paruka ja valehabeme eest ja ohkab: "Ei jõua enam!"
Hrushtshov: "On vaja Fedja, on vaja!"
Hrushtshova ja Valentina Tereshkova vestlevad. Hrushtshova küsib, kuidas Kuu
ka lähedalt välja näeb. Tereshkova: "Oi, kole, nii tühi ja
paljas." Hrushtshova: "Ära sa sellest palju räägi, Nikita
hakkab muidu kohe vilja saatma!"
Tolle aja poliitika põhiteesiks oli Ameerikast ettejõudmine.
Rahvasuu naljatab, et Nõukogude Liit on Ameerikast leiva tootmise poolest
ees, kuna Ameerikas alles süüakse leiba, aga meil on juba ära
söödud. Samuti väidetakse, et venelased kannavad vilte
sellepärast, et Ameerikast vaikselt mööda hiilida. Majanduslik
olukord pole aga ikkagi kiita.
Kennedy kinkis Hrushtshovile mootorratta. Hrushtshov imestab: "Aga siin ei
ole ju mootorit!" Kennedy: "Ega allamäge sõitmiseks ei olegi
mootorit vaja!"
Ajalehe reportaazh Nikita Hrushtshovi kohtumisest kolhoosnikega: "Kuidas
elate, seltsimehed kolhoosnikud?" küsib Hrushtshov naljatades.
"Hästi!" vastavad kolhoosnikud, samuti naljatades.
Kuigi Hrushtshovi valitsemisaeg oli suhteliselt liberaalne ja vabameelne, säilis
ka sel ajal hirm ja aukartus parteiladviku suhtes:
Kuskil lõunas sõidavad ohvitserid autoga: leitnant-autojuht ees,
kapten ja polkovnik tagaistmel. Sõidetakse mööda ühest
uhkest villast. Autojuht pöördub kapteni poole ja ütleb sosinal:
"See on Hrushtshovi villa!" Kapten annab teate polkovnikule edasi -
samuti sosinal. Polkovnik mõtleb, mõtleb, siis küsib kaptenilt
sosinal: "Miks te sosistasite?" Kapten ei tea isegi, küsib tasakesi
leitnandilt: "Miks te sosistasite?" - "Mul on hääl
ära!"
Kas võib palja tagumikuga istuda siilile? - Võib: 1. Kui tagumik pole
enda oma. 2. Kui siil on rasvarikas. 3. Kui käsivad partei ja valitsus.
"Sotsialismi ehitamise lõpuleviimine ja kommunismile
järkjärgulise ülemineku ajajärk", mis algas 1946. aastal,
pidi lõppema kommunismi saabumisega 1980. aastal. Inimesed
püüavad endale ette kujutada, milline võib olla elu kommunismi
ajal:
Mis on kommunism? - Sinu abikaasa ei kuulu sulle, vaid riigile.
Mis on saba? - Kommunistlik lähenemine letile.
Mis on viiner? - Kommunismi läbi teinud sardell.
Kas kommunismi ajal võib toiduaineid tellida telefoni teel? - Võib, aga
kätte jagama hakatakse neid televiisori kaudu.
Miks Venemaal liha ei ole? - Sellepärast, et kommunism läheb nii kiiresti
edasi, et loomad ei jõua järele.
Kas kommunismi ajal armastatakse? - Pole raha, pole ka armastust.
Kas kommunismi ajal on vargusi? - Ei, pole midagi varastada.
Kas kommunismi ajal eksisteerib ajaleht? - Jah, sealt loeme, kui hästi me
elame.
Kas kommunismi ajal eksisteerib viin? - Ei, kaob ka sakuska.
Miks on seep müügilt kadunud? - Kommunistid püüavad
ennast puhtaks pesta.
Mis on kõige lühem anekdoot? - Kommunism.
Kas Armeeniasse tuleb kommunism? - Ei, sest kommunism ei ole mägede
taga, aga Armeenia on.
Mis on silmapiir? - See on nagu kommunism, mida lähemale talle lähed,
seda kaugemale tema läheb.