Aprillikuu 13. päev Külas pole pikki sirgeid uulitsaid, vaid on mitu käänduvat tänavat. Majad on ilusad, mitmed neist värvitud ning kaunistustega, nagu Purmakute oma. Siin külas poleks öömaja saamisega raskusi. Elluga läheme Miili Langega juttu ajama. Langesid elab külas mitu õde, nad on sündinud soome külas Larionovkas e. Laarukülas. Mihhailovkasse ongi koondunud ümberkaudsete soome külade - Larionovka, Suurküla asukaid ning mujalt eesti ja vene küladest tulnuid. Langed on eestlased, soomlasi ja eestlasi eristatakse, kuigi kõik räägivad eesti keelt. Meie ööbimiskohas saavad kokku kaks soomlast ning hakkavad rääkima vene keeles. Lähme üle tänava Senni Lange juurde. Senni satub hoogu, räägib küüditamisest, järgmisel päeval me teda enam kätte ei saa, küla tõlgendus: ehmatas liigse avameelsuse pärast, pidas meid pioonideks. Majas tuiskab meist välja tegemata ringi vene minia. Külas on kumu lahti, et Eestimaalt siin ollakse, meid tuleb vaatama Pauliine Adamson, kes juttu tahab ajada, hiljem erinevate põhjendustega külaskäigust eemale põikleb. Küla räägib, et tema mõistab nõiduda. Homme on lihavõtted. Valja Stjuff värvib mune, Aivar filmib.