Nõukogude ühiskonna kultuurilooline kontekst

Töörühma kuuluvad Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teemajuhid ja teadurid, kelle uurimistöö on seotud nimetatud perioodiga. Lisaks on teemasse kaasatud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadureid ning välisliikmeid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetoolist.

Eesti kultuuriloo uurimisel on lähiminevik - nõukogude aeg - periood, mille mõistmisel on viljakas kasutada uusajaloolise meetodi pakutavat komplekssust. Eeldused teema uurimiseks Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide baasil on soodsad, kuna lisaks kirjanike ja kultuuritegelaste personaalkogudele on siin mitmete institutsioonide materjalid (ENSV Kirjanike Liidu ja selle Tartu osakonna arhiiv, "Loomingu" arhiiv, kirjastuse "Eesti Raamat" arhiiv, ajalehe "Edasi" kirjanduslik arhiiv jm), Eesti elulugude kogu ning Eesti Rahvaluule Arhiivis suulise pärimuse kogu.

Uurimistöö eesmärgid

Anda nn tihe kirjeldus protsessidest ja vahenditest, millega nõukogude kord sisestati ühiskonda ja kuidas kujundati "nõukogulikku kultuuri".
Uurida nõukogulike ideoloogiliste stereotüüpide kujunemist ja püsimist 20. sajandi teise poole Eestis.
Selgitada võimalikke vastandumisi nõukogude võimu poolt kehtestatavatele paradigmadele eesti folklooris ja pagulaskirjanduses.

Töövormid

Integreerimaks ajaloolaste, kultuuriloolaste, kirjandus- ja kunstiteadlaste eraldiseisvaid uurimusi nõukogude aja eri perioodide ja aspektide kohta valisime märksõnaks verbi "kohanema", küsides: Kuidas loojad, kuidas ametnikud jm täideviijad, kuidas inimesed üldse kohanesid järsult muutunud ühiskondliku olemisega? Millised olid võimalikud kohanemisstrateegiad? Missuguseid mööndusi tegi võim erinevatel aegadel, missuguseid mööndusi tegi kultuuriintelligents? Kuidas väljendus uue võimu iseloom loodavates teostes erinevatel perioodidel? Neile küsimustele vastamiseks korraldati aastatel 2001-2002 asutustevaheline konverentside sari "Kohandumise märgid" (samanimeline kogumik 2002) ja "Kohanevad tekstid" aastatel 2003-2004 (sellegi materjalid avaldatakse kogumikna). Lisaks on antud perioodi käsitletud iga-aastatel Kreutzwaldi päevadel ja selle ajastu kirjanikele (J. Kaplinski, P.-E. Rummo, E. Mihkelson) pühendatud seminaridel.

On eraldi tegeldud perioodi materjalide lisakogumisega arhiivi ning publitseeritud kõige ilmekamaid tekste (nt Karl Ristikivi kirjad 1938-1971; Bernard Kangro ja Gustav Suitsu kirjavahetus 1944-1955; Mart Lepiku "Kirjad üle mere").

On asutatud uurimustesari "EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost", milles on ilmunud seni kaks raamatut (2002 ja 2004).

Põhilised uurimisvaldkonnad ja teemad

Eesti kirjanduse krestomaatiliste autorite (Kreutzwald, Faehlmann jne ) ja teoste ("Kalevipoeg" jm) retseptsiooni võrdlev uurimine läbi kirjandusloo, eriti aga nende käsitlemise eripära nõukogude perioodil. Eesti kirjandusklassika "kohandamise" erinevad strateegiad: missugused on olnud otsesed moonutused ja mahavaikimised, missugused eri aegadel ideoloogilised rõhuasetused jne. Seoses Kreutzwaldi aastaga (2003) vaadati uuesti läbi klassiku uurimise ajalugu ning muutused 19. sajandi alustekstide retseptsioonis läbi 20. sajandi.

ENSV kultuurilooliste institutsioonide ajalugu: Eesti Kirjanike Liidu sovetiseerimine, EKP VIII pleenumi järelmid eesti kirjanikkonna jaoks, Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu 20. sajandi II poolel, Eesti Kunstnike Liidus ja muudes organisatsioonides toimunud puhastused jm ümberkorraldused.

Nõukogude Eesti kirjanike suhtlemine pagulastega: selle iseloom erinevatel perioodidel; mittefiktsionaalses materjalis (päevikud, kirjavahetused) kajastuva suhtlemispraktika analüüs; ENSV ametnike tegevus suhtlemise kontrollimisel ja juhtimisel; Eesti intelligentsi välissuhted, eriti suhted soomlastega.

Soo-uurimuslikud aspektid, eriti loovate naiste spetsiifilised probleemid (nt E. Annuki doktoritöö raames valmivad uudsed käsitlused naiskirjanikest ENSV-s).

Eesti elulugude kogu täiendamine: 2001. aastal korraldati koostöös ühendusega "Eesti Elulood" võistlus "Minu ja minu lähedaste elu ENSV-s ja Eesti Vabariigis"; 2004. aastal lõppes võistlus "Elu saksa ajal". Jätkub asjaomase ainese publitseerimine ja uurimine.

Eesti rahvapärimus nõukogude aja kohta, nn oral history ja selle erinevad vormid: M. Hiiemäe uurimused rahvakalendri tähtpäevade märkimisest nõukogude aastatel, nt jõulude pühitsemisest.

Rahvusvaheline koostöö

Koostöös saksa ajaloolastega on uuritud eesti intelligentsi käitumist Molotov-Ribbentropi pakti kehtivuse aastatel (konverents Flensburgis 2002, selle publikatsioon ettevalmistamisel). On osaletud paljudel semiootikute rahvusvahelistel konverentsidel, sh Imatra suvekoolis. Koostöös Soome Kirjanduse Seltsi ja/või Turu Ülikooliga on korraldatud eesti kirjandust tutvustavaid seminare Soomes (2000, 2003) ning naiskirjutamise teemaline seminar Tartus (2002). Koostöös Tartu Ülikooliga korraldati Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline naiste elulugusid käsitlev seminar (2002), mille materjalid publitseeriti raamatus "She Who Remembers Survives" (2004). Koostöös Toronto Ülikooli eesti õppetooliga on uuritud elulugusid ning lähimineviku mittefiktsionaalseid tekste. 2004. aasta juunis toimub järjekordne AABSi seminar Torontos, mille korraldamisel on osalenud ka uurimisrühma teadurid.

Publikatsioone

Raamatud:

Võim ja kultuur. Koostanud A. Krikmann ja S. Olesk. Tartu: EKM, EKFK, 2003.
Olesk, S. Tõdede vankuval müüril: Artikleid ajast ja luulest. EKLA töid kirjandusest ja kulturiloost 1. Tartu: EKM, 2002.
Eesti elulood III. Elu Eesti NSV-s. Koostanud ja eessõna kirjutanud Rutt Hinrikus. Tallinn: EKM ja Tänapäev, 2003.

Artiklid:

Aru, K. Adaptation to the New Reality. - Panorama européen des lieux littéraires. Bourges: Féderation des maisons d'écrivains & des patrimoines littéraires, 2002, 13-14.
Aru, K. Eesti ajakirjandus aastatel 1766-1940. Die estnische Presse in der Jahren 1766-1940. The Press in Estonia between 1766-1940. Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu, 2002, 20-122 (Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia, IV).
Hinrikus, R. Deportation, Siberia, Suffering, Love. - She who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Ed. by T. Kirss, E. Kõressaar, M. Lauristin. Tartu: Tartu University Press, 2004, 62-77.
Kuutma, K. Collaborative Ethnography Before Its Time: Johan Turi and Emilie Demant Hatt. - The People of Eight Seasons: The Sami and Their Changing Culture. Scandinavian Studies, 75 (2), 165-180, 2003.
Kuutma, K. Creating a Seto Epic. - Oral Tradition, 19/1, 92-137, 2004.
Olesk, S. "Eestin Runottaren" aika. - Ajan taju: Kirjoituksia kansanperinteestä ja kirjallisuudesta. Helsinki: SKS, 2001, 194-204.
Olesk, S. Nykypäivän runous ja historiallinen kaanon. Modernismi ja postmodernismi virolaisen tapaan. - Viron kirjallisuus vuosituhannen vaihteessa: Postmodernia ja modernia. Helsinki: SKS, 2003, 49-64.
Sarapik, V. _topias and Islands. - Koht ja paik. Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiothics III. Ed. by V. Sarapik and K. Tüür. Tallinn, 2003, 107-128.
Veidemann, R. The formation of the Estonian nation from the semiotic aspect. - Interlitteraria 5 (2000). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, 87-101.
Veidemann, R. Hajoaako kirjallisuuden käsite? - Viron kirjallisuus vuosituhannen vaihteessa: Postmodernia ja modernia. Helsinki: SKS, 2003, 23-33.