Tutvustus

EKFK loodi 2001. aastal ning selle põhieesmärk on kujuneda keskuseks, mis suudab tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks, intellektuaalseks vabaduseks ja kultuuri täisväärtuslikuks arenguks olulise humanitaarteadusliku uurimistöö järjepidevuse ja transmissiooni. Põhieesmärgi täitmiseks kavandatavad vahendid on:

Rahvusliku kultuuripärandi kommunikatiivsete artefaktide säilitus- ja kasutusstrateegia väljatöötamine.
Humanitaarteadusliku infoühiskonna arengu soodustamine vastavalt teaduse ja ühiskonna vajadustele.
Naaberriikide (Läti, Venemaa, Soome) tippteadlaste senisest aktiivsem integreerimine kultuuriruumide kokkupuutepunktide ja ühisosa (nii perioodide kui ka ühisjoonte) uurimisse.
Interdistsiplinaarse teadussuhtluse arendamine, eelkõige ajaloolaste, sotsioloogide, majandusteadlaste, kunstiteadlastega.
Vaimukultuuri edendamine ühiskonna teaduseetika ja väärtushinnangute kujundamiseks.
Multilingvaalse humanitaarteadusliku multimeediakeskuse arendamine.

EKFK emaasutuseks on Eesti Kirjandusmuuseum, keskuse töösse on kaasatud ka väljapaistvaid humanitaare Tartu Ülikoolist, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Eesti Muusikaakadeemiast ja Viljandi Kultuuriakadeemiast. Keskuse töös osaleb kokku u 40 täitjat, neist pooled on doktorikraadiga ja ¼ õpib doktorantuuris, peamiselt Tartu Ülikooli juures (EKM pole õppeasutus ega teosta seega ise kraadiõpet).

Keskuse töö on seotud 6 TKNi poolt sihtfinantseeritava teadusteemaga ja 15 ETFi grandiprojektiga. EKFK on saanud aastail 2001-2004 finantsilist tuge ka riiklikest programmidest "Eesti keel ja rahvuskultuur", "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud".

Eesti Kirjandusmuuseum pole pelgalt uurimisasutus, vaid uurimisasutuse ja mitme rahvusarhiivi konglomeraat. Uurimistööd soodustab suuresti kolme fundamentaalse arhiiviüksuse paiknemine samas majas. Nendeks on:

Arhiivraamatukogu, mille fondi suurus (seisuga 31. detsember 2003) on üle 808 400 arvestusüksuse - suure teadusliku väärtusega arhiivkogu, milles on pea täielikult esindatud vanem eesti- ja saksakeelne Eesti- ja Liivimaal ilmunud trükis;
Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille põhifondis on üle 300 000 säilitusüksuse, nende hulgas käsikirja , kunsti-, foto , helilindi- ning filmikogu;
Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille fondid kätkevad rohkem kui 5000 säilitusüksust käsikirju, pea 20 000 säilitusüksuse suurust fotokogu, fonoteeki ja videokogu.
On olemas tingimused konverentside, töökoosolekute, näituste jm teadus- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Uurimisteemad on kindlustatud kogenud abipersonaliga. Majas asub kolm võrguserverit (Haldjas, Ohto ja Kirmus) ning olemasolev arvutipark on silmapaistvalt suur ja heal järjel.
2002. a märtsis evalveeris Eesti Kõrghariduse Akrediteerimise Keskuse poolt moodustatud rahvusvaheline komisjon EKM teadustegevust ja tunnustas selle tööd hindega "excellent".

EKM kuulub maailma kirjandusmuuseume ühendavasse organisatsiooni, International Council of Literary Museums (ICLM), täites 358 liiget ühendava komitee kuueliikmelises nõukogus kirjandusmuuseumide vahelise teadustöö koordinaatori ülesandeid.

UNESCO programmi "Memory of the World" üheks Eesti-poolseks juhiks on Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Kirjandusmuuseumi rahvaluuleteadlased on aktiivselt tegevad rahvusvahelises folkloorivõrgustikus: The Folklore Fellows, International Network of Folklorists ja rahvusvaheline jutu-uurijate ühendus, International Society for Folk Narrative Research (ISFNR). Juhtivat osa etendavad EKM folkloristid Balti Folkloori Instituudi (Baltic Institute of Folklore) tegevuses. EKM etnomusikoloogid kuuluvad rahvusvahelisse muusikateadlaste ühingusse International Council for Traditional Music ja Euroopa muusikateadlaste ühingusse European Seminar in Ethnomusicology. EKM tippkeskuse koosseisus töötavad teadlased osalevad ka Rahvusvahelise Fennougristide Komitee, Rahvusvahelises Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF), Euroopa Folkloori Instituudi, Rahvusvahelise Semiootikaseltsi jm rahvusvaheliselt oluliste erialaühenduste tegevuses.

Eesti Kirjandusmuuseumi senised tähtsamad uurimistulemused on välja kasvanud asutuse kui arhiivide ja uurimisüksuste ühenduse spetsiifikast. Juhtivad suunad EKMi viimase kümnendi tegevuses, mis annavad eeldused ja orientatsiooni ka EKFK tegevusele, on olnud järgmised:

Intensiivne tegevus digitaalse meedia ja andmebaaside alal: folkloristlike e-ajakirjade väljaandmine ja uurimuste digitaalne publitseerimine; folkloori, rahvamuusika ja kirjanduslooliste andmebaaside loomine, folkloori e antoloogiate avaldamine, kirjanduslooline ERNI projekt; andmebaasid ELLEN, KLAABU, HERBA jt.
Eesti rahvuskultuuris alustrajava allikapärandi publitseerimine tekstikriitiliste väljaannetena: O. W. Masingu kirjavahetus, S. H. Vestringi sõnaraamat, F. R. Faehlmanni teosed jm.
Akadeemiliste folklooriväljaannete jätkuv avaldamine sarjas "Monumenta Estoniae Antiquae": vanasõnad ja mõistatused, regilaulud, muistendid.
Aktiivne uurimistöö eesti jt rahvaste folkloori, rahvamuusika, usundi ja etnoloogia alal.
Eesti kultuuri euroopaliku konteksti taastamine: väliseesti arhiivide kogumine EKLA-sse, olulisemate kirjavahetuste (nt I. Ivask - A. Oras) jm mittefiktsionaalse allikmaterjali (K. Ristikivi päevik) avaldamine kommenteeritud väljaannetena.
Kirjanduslike institutsioonide ja rühmituste ajaloo uurimine nn tiheda kirjelduse meetodil.
Rahva mittefiktsionaalse mäluainese kogumine, uurimine ja publitseerimine.

EKFK pakilisimad hetkeülesanded aastateks 2004 jj on:

Rahvusvahelise koostöö edasine laiendamine ja tihendamine, eelkõige: bibliograafia "Internationale Volkskundliche Bibliographie - International Folklore Bibliography - Bibliographie Internationale d'Ethnologie" (SIEF) koostamine ja toimetamine, mis aastast 2002 on Kirjandusmuuseumi õlul (peatoimetaja K.-M. Rooleid); nõukogude perioodi kultuuriideoloogia ja toimemehhanismide uurijate koostöövõrgustiku loomine (koostööpartnerid: A. Ahmetova Uurimiskeskus Peterburis, Lev Tolstoi Memoriaalkompleks Jasnaja Poljanas, H. Heine Instituut Düsseldorfis, Balzaci-nimeline Uurimiskeskus Pariisis jt); rahvusvahelise Siberi-keskse kultuurantropoloogia konverentsi "Generation P" korraldamine 8.-10. oktoobril 2004 (koostöös Max Plancki Sotsiaalantropoloogia Instituudiga); projekti "Music, National Identity, Ethnicity and Cultural Diversity in Europe" (partner Tampere Ülikool) edasiarendamine koostöös Leedu Muusikaakadeemia ja Läti Muusikaakadeemiaga; läänemeresoome vanasõnaprojekti "Proverbia septentrionalia" lõpuleviimine koostöös Soome Kirjanduse Seltsi ja Joensuu Ülikooliga.
Senisest veelgi intensiivsem tegevus kultuuriväärtuste digiteerimise alal ja lülitumine vastavaisse rahvusvahelistesse projektidesse: eelkõige keskkonna loomine kultuuriväärtuslike humanitaarteaduslike kogude kättesaadavaks tegemiseks rahvusvahelisele uurijaskonnale vastavalt Euroopa Liidu eEurope 2002 Action Plan (2002) raames sätestatud printsiipidele; kogude digiteerimiseks, kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks vajaliku tehnika soetamine; osalus digitaalse info esitamise normide ja standardite väljatöötamisel, kontekstiuuringute läbiviimisel ja metaandmete süsteemi rakendamisel. Ühtlasi on vajalik jälgida, et digitaalse informatsiooni taustuuringute rõhuasetused ja kättesaadavusastmed vastaksid Eesti haridussüsteemi vajadustele ja nõudlusele. Tingimata vajalik on ka runo- ja regilaulude digiteerimise megaprojekti jätkamine koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga.

EKFK töörühmad ja välisliikmed on olnud perioodil 2001-2004 juhtivalt tegevad mitmete Eestis toimunud rahvusvaheliste teadusürituste korraldamisel. Neist olulisemad on olnud:

rahvusvaheline Oskar Looritsale pühendatud konverents "Popular Religion and Folklore at the Turn of Millennium: Contemporary Research Methods" 9.-12. novembril 2000 Tartus;
rahvusvaheline sümpoosium "Sturm und Drang in Livonia. Patterns of riot - Der Sturm und Drang in Livland: Rebellionsmuster im Leben und in der Dichtung. J. M. R. Lenz 250 - K. J. Peterson 200" 7. - 9. septembril 2001 Tart"us;
Sacred and Profane in the Dialogue of Cultures: Ritual and Generic Aspects" 18.-19. aprillil 2002 Tartus;
üleeuroopaline konverents "Cultural Context from the Archaeoastronomical Data and the Echoes of Cosmic Catastrophic Events" 27.-30. augustil 2002 Tartus, Vilustes ja Tõraveres;
"Eros and Language: The Rhetorical Patterns of Translatability and Understanding" 31. maist 2. juunini 2002 Käsmus;
rahvusvaheline seminar "Popular Religion in Multiethnic and Multiconfessional Environment" 6. - 7. detsembril 2002 Tartus;
teine rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosium "Hier ist woanders: Das baltische Welterlebnis der Keyserlings" 18.-21. septembril 2003 Tallinnas ja Tartus.
Silmapaistvalt tegus on olnud EKM folkloristika osakonna ning keskuse välisliikmete J. ja R. Unduski (UTKK) roll rahvusvaheliste teadusürituste korraldamisel.
1996. aastast antakse välja kaht eelretsenseeritavat folkloristlikku e-ajakirja - ingliskeelset "Folklore: Electronic Journal of Folklore" (http://www.folklore.ee/folklore) ja eestikeelset "Mäetagused" (http://wwww.folklore.ee/tagused). Nende autorkond on rahvusvaheline, organisatoorne ja rahaline egiid ning toimetustöö on olnud põhiliselt EKM folkloristika osakonna kanda.

Lisaks töörühmade tasandil tehtavale on kavandatud ka ühe laiema uurimisteema ümber koondatud humanitaarse integratsiooni katse. Selleks teemaks on valitud kultuuri suhted ühiskonna, võimu ja riigiga, eriti kultuuri toimimine totalitaristlike re1iimide tingimustes. Neil teemadel on korraldatud mitmeid konverentse ja seminare, põhitulemid avaldatakse aga aastast 2003 alates nn punaste aastaraamatutena: "Võim ja kultuur" (2003), "Netinalju Stalinist" (2004), "Kohanevad tekstid" (koostamisel, ilmub 2005).