Rahvausund ja rahvajutud

Põhiosa töörühmast moodustavad EKM folkloristika osakonna teadurid. Välisliikmete jt püsivate koostööpartnerite hulgas on folkloriste, filosoofe ja teolooge Tartu Ülikoolist, Tallinna Pedagoogikaülikoolist ja Viljandi Kultuuriakadeemiast.

Mooduli eesmärk on uurida rahvausundi ja narratiivide aktuaalseid probleeme, sh käsitleda müüte ja virtuaalses keskkonnas levivat pärimust, nende funktsioone, toimimisviise ja levikustrateegiaid. Uurimistöö on seotud eeskätt sotsialistlikul ja postsotsialistlikul perioodil asetleidnud protsesside ja muutustega ning keskendub võtmeisikutele, jälgides nende suhestumist varasemate kinnisstereotüüpide ja mudelitega. Seoses Eesti sisenemisega Euroopa Liitu jälgitakse globaalsete transnatsionaalsete nähtuste levimist ja sobitumist kohalikku kultuuriruumi, samuti etnilise identiteedi väljendusviise.

Lisaks e-ajakirjadele "Folklore" ja "Mäetagused" (vt neist lähemalt selle ülevaate preambulas) publitseeritakse seeriaväljaannet "Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost" ja kakskeelset seeriat "Tänapäeva folkloorist/Contemporary Folklore".

Töövormid

Kaasaega kajastava uurimisainese leidmiseks korraldatakse igal aastal mitmeid valikvastustega ja avatud intervjuusid nii juhu- kui ka määratud valimiga. Regulaarselt peetakse usundi- ja narratiiviteoreetilisi nädalaseminare, neil arutletud tööde tõlkeid vahendab lehekülg http://www.folklore.ee/seminar. Kevadeti toimuvad traditsioonilised usundiseminarid. Tavaks on korraldada interdistsiplinaarseid temaatilisi ümarlaudu ja konverentse. Lisaks preambulas mainitud rahvusvahelistele teadusüritustele on korraldatud mitmeid folkloristlikke ja interdistsiplinaarseid temaatilisi konverentse, seminare, ümarlaudu Eestis, sh rakenduslikke e-konverentse ja õppusi (nt "Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel" 2002).

Põhilised uurimisvaldkonnad ja teemad

Müüdi ajalooliste ja tänapäevaste väljundite ning koosluse analüüs. Jälgitakse müüdi peegeldumist narratiivides, elavale müüdile iseloomuliku koestiku jätkumist kaasaegses kultuuris ja rahvapärimuses. Tänapäeva müüdile on tunnuslik narratiivse aspekti kestvus ja avaldumine näiteks filmiseriaalides, koomiksites, kriminullides ja muudes massikultuuri väljundites. Selle kõrval analüüsitakse isikuidentiteedi ja rahvusideoloogiaga seotud müüdi tunnetusliku ja seletava külje järjepidevust, ka müüdi kui moonutuse reflekteerumist pseudomütoloogias. Uue suunana vaadeldakse müütide suhteid stereotüüpide ja põhiliste emotsioonidega, nagu hirm ja häbi. Ajaloolise müüdi uuringud keskenduvad võrdlevale mütoloogiale, sh etnokosmoloogia ja läänemeresoome mütoloogiliste olendite situatsioonianalüüsist lähtuvatele karakteristikatele.

Pärimuse rituaalsed institutsioonid multikultuurses keskkonnas. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas kujundatakse ja modifitseeritakse rituaalseid institutsioone, kuidas need omakorda edastavad oma ideid multikultuurses meediast mõjutatud keskkonnas. Vaadeldakse šamaanirituaale ja šamanistlikku pärimust, meediumide ja prohvetite ümber koonduvaid rühmitusi ning nende tegevust, perekondlikke ja usulisi riitusi. Käsitletakse põlluharimise, karjanduse, küttimise ja kalapüügiga seotud rituaalseid toiminguid, sotsiaalseid ja omandisuhteid ning strateegiaid, eeskätt Euroopa ja Siberi väikerahvaste juures. Võimaluste piires jälgitakse ja interpreteeritakse taaselustatud rahvuslikke liikumisi.

Narratiiviuuringud. Analüüsitakse praegu väga intensiivselt arenevate narratiiviuuringute hetkeseisu maailmas, tegeldakse klassikalise muistendipärimuse seaduspärasuste ja isikukogemusjuttude uurimisega (sh spontaanne jutustamine, narratiivide omavahelised poeetilised ja struktuurilised suhted, suulise ajaloo väljendumine narratiivis, fiktsioonid versus tõsielujutud, piiri- ja riskirühmade narratiivid). Eraldi vaadeldakse mütoloogiliste ja ajalooliste motiivide ning kontekstuaalsete seikade proportsioone juttudes ja jutustaja rolli jutu kujundajana.

Virtuaalsed kogukonnad ja nende pärimustase. Üheks peamiseks uurimisaspektiks on väikeste rahvaste enesekehtestamise strateegiad ja selle väljendamine uues meedias (paikkondliku ja perekultuuri manifestatsioonid). Teiseks analüüsitakse multimeedia keskkonnas levivat küberfolkloori (paroolid, virtuaalsed kaardid, uskumused) ja filosoofiat ning seal leviva klassikalise folkloori suundumusi. Lähemalt analüüsitakse kolme Eesti virtuaalset kogukonda koos spetsiifiliste väljendusvõtete, reaalse ja virtuaalse suhtlemise vahekordade, folkloori ja keelekasutusega. Käsitletakse interneti vahendusel moodustuvaid rühmitusi ja nende ühistegevust (nt peidetud aarete otsimine).

Rahvusvaheline koostöö

Tehakse kaastööd rahvusvahelistele bibliograafilistele väljaannetele "Internationale Volkskundliche Bibliographie - International Folklore Bibliography - Bibliographie Internationale d'Ethnologie" ja "Demos".

Osaletakse järgmistes rahvusvahelistes projektides:

"Mythologia Uralica" (Venemaa, Soome, Ungari, Eesti ühisprojekt mütoloogialeksikonide koostamiseks); Eesti-Soome ühisprojekt "Epics Around the Baltic Sea"; Eesti-Islandi-Saksamaa ühisprojekt "Sagas and Societies"; Põhjamaade-Eesti ühisprojekt "Masks and Mummers in the Nordic Countries" (2001-2003); Ulsteri Ülikooli ja Dublini Ülikooli projekt "Mumming in Cross-Border and Cross-Community Contexts" (2002-2003).

Siberi-uuringute alal tehakse koostööd Max Plancki Sotsiaalantropoloogia Instituudiga (Halle, Saksamaa). Koostööpartneriteks on ka Slovakkia ja Sloveenia Teaduste Akadeemia folkloori ja etnoloogia institutsioonid, soome-ugri rahvaste uurimiskeskused ja organisatsioonid.

Osaletakse Folklore Fellows'i võrgustiku, rahvusvahelise jutu-uurijate seltsi (ISFNR) ja rahvusvahelise folkloristide ja etnoloogide seltsi (SIEF) töös. EKM folkloristika osakonnal on olulisi teeneid selles, et ISFNR määras oma 14. maailmakongressi (2005) toimumiskohaks Tartu.

Publikatsioone

Raamatud:

Lives, histories and identities: Studies on oral histories, life- and family stories. I-III. Ed. by T. Jaago, M. Kõiva, K. Kärsna. Tartu: University of Tartu, Estonian Literary Museum, 2002.
Lintrop, A. Udmurdi usund. Tartu: ERM, 2003.
Meedia. Folkloor. Mütoloogia.(Tänapäeva folkloorist 3). Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: EKM, 2000.
Petzoldt, L., Hiiemäe, R. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: EKM, 2003.
Tagasipöördumatus: sõnad ja hääl. Toimetajad K. Salve, M. Kõiva, Ü. Tedre. Tartu: EKM, 2000.

Artiklid:

Hiiemäe, R. Kollektiivsete hirmudega toimetulekust rahvapärimuses. - Sator 3. Artikleid usundi- ja kombeloost. Koostanud ja toimetanud M. Kõiva. Tartu: EKM, 2003, 180-194.
Kõiva, M. Elektrooniliste publikatsioonide liikidest ja probleemidest. - Keel ja Kirjandus, 5, 305-319, 2002.
Kõiva, M. The Big Snowstorm I. The Spreading of Personal Experience stories about Soviet Estonia among Estonians in Sweden 98. - Folklore: An Electronical Journal of Folklore. Ed. by M. Kõiva & A. Kuperjanov. 21, 98-138, 2002.
Kõiva, M., Vesik, L. Data bases and E-publications. Estonian Folkloristics Today. - Europäische Ethnologien im neuen Millennium. Osteuropäische Ethnologien auf neuen Wegen. Abschied vom Referatenorgan DEMOS. Herausgeber: B. Emmrich, J. Moser. Thelem, 2002, 161-182.
Salve, K. Vepsernes nationale identitet. - Tundraens og tajgaens folk. Redigeret af C. Oreskov. København, 2002, 95-103.
Ventsel, A., Stammler, F. Between Neo-Liberalism and Dirigisme: Approaches to Reindeer Herding in Yamal and Sakha. - Chris Hann and the "Property Relations" Group (eds.), The Postsocialist Agrarian Question. Property Relations and the Rural Condition. I. Halle Studies in the Anthropology of Eurasia. Münster: LIT Verlag, 2003, 321-363.