Poeetiline ja muusikaline folkloor

Uurimisgrupp ühendab Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Muusikaakadeemia teadlasi ja õppejõude, kel on teaduskraadid erinevatel erialadel (muusikateadus, psühholoogia, lingvistika, folkloristika). See võimaldab rakendada muusika uurimisel erinevaid meetodeid (lisaks tavapärasele muusikaanalüüsile ka nt sotsioloogilisi, kognitiivseid, akustilisi, lingvistilisi) ning koondada ühte meloodia, teksti ja konteksti uurimise.

Kuidas uurimisgrupp funktsioneerib?

Etnomusikoloogia-alane uurimistöö on tehnika- ja tarkvaramahukas esimesest etapist kuni viimaseni. Välitöödel kasutatakse digitaalset salvestusaparatuuri. Arhiveerimine toimub programmi SAWPro abil. Varasem materjal, alates 20. sajandi algupoolelt pärit vaharullidest, digiteeritakse ning restaureeritakse (kasutusel programmid Cool Edit ja Virtos Denoiser).

Uurimistulemuste adressaadid

Üks osa uurimistöö tulemist on orienteeritud erialaspetsialistidele. Teine ja mahukam osa on huvipakkuv ka laiemale üldsusele, kuna uurimisgrupp tegeleb üldkultuuriliste probleemidega. Kahe adressaadigrupi vahelüli moodustavad üliõpilased kui teadlaskonna potentsiaalne järelkasv. Meie uurimused leiavad kasutamist nt Tartu Ülikooli, Eesti Muusikaakadeemia, H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ning Viljandi Kultuuriakadeemia õppetöös, samuti välismaa õppeasutustes.

Teadustöö põhiküsimused

Milline on pärimusmuusika roll rahvusliku identiteedi säilitajana ning kas tänapäevases pärimusmuusikas ilmneb globaliseerumisest tulenevaid identiteedinihkeid?

Kuidas pärimusmuusika aktiivne viljeleja ja/või tarbija ühelt ning uurija teiselt poolt tajuvad ning määratlevad muusikas ja selle kasutuses toimuvaid muutusi?

Uurimistöö tulemid ja väljundid

2002. aastal asutati sariväljaanne "Töid etnomusikoloogia alalt". See on uurimisgrupi peamine väljund, mis on suunatud otseselt eesti lugejale - nii humanitaarteadlastele kui laiemale üldsusele. Väljaande kolm esimest numbrit käsitlevad pärimusmuusika funktsioneerimist ning selle mõiste teisenemist globaliseeruvas maailmas. Samu probleeme on uurimisgrupi liikmed kajastanud teisteski väljaannetes. Audiovisuaalse lisa teaduspublikatsioonidele moodustavad CD-d ja videofilmid.

Vastavalt sellele, kuidas aja jooksul muutub laulude sisu ja esitussituatsioon, teiseneb ka muusikalise heli kvaliteet. Selle analüüsimine eeldab heli visualiseerimist. II maailmasõja ajal militaarsetel eesmärkidel kõnesignaali dünaamiliste aspektide tundmaõppimiseks loodud helispektrograafi järeltulijad - mitmesugune riist- ja tarkvara, nagu nt Computerized Speech Laboratory, programmid Multi-Speech, Praat jt - on uurimisgrupis kasutusel muusika analüüsimiseks. Heli akustilisel analüüsil on kolm huvisuunda: laulude temporaalse struktuuri kirjeldamine; bimusikaalsuse tagajärjel toimunud muutused helikvaliteedis; erinevate vokaaltehnikate iseärasused. Viimane on oluline nii muusikateoreetilises kui ka pedagoogilises mõttes.

Üheks silmapaistvaimaks saavutuseks uurimisgrupi teoreetilise suunitlusega tööde hulgas on J. Rossi ja I. Lehiste uurimus, mis demonstreerib regilaulu baasil, kuidas laulmisel kaks helidel põhinevat süsteemi - kõne ja muusika - kooseksistentsi tingimustes vastastikku teineteist mõjutavad. Sama probleemiga on seotud T. Ojamaa lühem uurimus akustilise signaali liigendamisest ning nende impulsside esiletoomisest, mis erineva kultuuritaustaga laulja/kuulaja jaoks on primaarsed. Nimetatud uurimused ei vahenda rahvusvahelisele etnomusikoloogiale mitte ainult teatud väikerahvaste kultuurispetsiifilisi erijooni, vaid näitavad kätte ka tee, mis võiks olla aluseks kõne ja muusika seoste teatud probleemide lahendamisel universaalsemal tasandil.

Põhirõhk uurimisgrupi "Poeetiline ja muusikaline folkloor" töös on muusika uurimisel. Regilaulude poeetilise poolega tegelevad doktorandid L. Saarlo ja M. Sarv (teemaks "Eesti regilaulu poeetika piirkondlikud erijooned"). Uuurimused regivärsi meetriliste ja värsiehituslike tunnuste kohta moodustavad siduva lüli selle uurimisgrupis tehtava tööga, mis puudutab viisi ja teksti vahelisi seoseid vokaalmuusikas.

Rahvusvahelised kontaktid

Uurimisgrupi "Poeetiline ja muusikaline folkloor" teadustöö on nii sisuliselt kui ka rakendatavate uurimismeetodite poolest kooskõlas Euroopa (etno)musikoloogias valitsevate suundumustega. See on hõlbustanud integreerumist rahvusvaheliste projektide ja erialaorganisatsioonide tööga (nt European Society for the Cognitive Sciences of Music, European Seminar in Ethno-musicology jt). 2003. aastal toimus liitumine projektiga "Citizens and Governance in Knowledge-Based Society", teemaks "Music, National Identity, Ethnicity and Cultural Diversity in Europe", mis on suunatud Euroopa Liidu uurimisasutustes tehtavate populaarmuusika-alaste uurimuste koordineerimisele. Nimetatud uurimissuund tegeleb lisaks autentse rahvamuusika teatud aspektidele ka kantri-, džäss- ja rokkmuusika uurimisega, mis eesti muusikateaduses on uudne. Kognitiivse musikoloogia vallas väärib nimetamist viimastel aastatel tehtud koostöö Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli kõne, muusika ja kuulmise osakonnaga, Pavlovi-nimelise Füsioloogia Instituudiga Peterburis ning Ohio osariigi ülikooliga Columbuses.

Publikatsioone

Raamatud:

Ross, J., Lehiste, I. The Temporal Structure of Estonian Runic Songs. Berlin-New York: Mouton de Gruyter, 2001.
Ojamaa, T. Glissando nganassaani muusikas. Morfoloogiline, süntaktiline ja semantiline tasand. Dissertationes Philologiae Uralicas Universitatis Tartuensis 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Sarv, V. Setu itkukultuur. Ars Musicae Popularis 14. Tartu-Tampere: EKM, Tampereen yliopiston kansanperinteen laitos, 2000.
Ojamaa, T., Rüütel, I. (koost. ja toim.). Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas 1. Töid etnomusikoloogia alalt 1. Tartu: EKM, 2002.

Artiklid:

Ojamaa, T. De quelques orientations nouvelles de la musique traditionelle nénetse. - Boreales. Revue du Centre de Recherches Inter-Nordiques, 82/85, 217-247, 2002.
Rüütel, I. Wedding Songs and Ceremonies of the Kihnu Island in Estonia. - The World of Music 3/2002: Traditional Music in Baltic Countries. Ed. by Max Peter Bauman et al. Berlin: Verlag Wissenschaft und Bildung, 2003, 131-151.
Vissel, A. Estonian Herding Songs from the Perspective of Ethnic Relations. - The World of Music, 3. Ed. by M. P. Bauman. Berlin, 2002, 79-105.
Vurma, A., Ross, J. Priorities in voice training: Carrying power or tone quality? - Musicae Scientiae, 4 (1), 75-92, 2000.

Helikandjad ja videofilmid:

Eesti rahvamuusika antoloogia. Anthology of Estonian Traditional Music. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist nr 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, EMKÜ, 2003.
Discovering Siberia: Songs of the Forest Nenets. Music of the Finno-Ugric Peoples 1. Koost. ja toim. T. Ojamaa. Tartu, 2002.
Kadripäev Kihnu saarel 1997. Videofilm. I. Rüütel, E. Sinijärv, A. Vissel. Tartu, 2001.