Pealkiri
Varje, snd. 1946. a. Võrumaal
Tekst
1.Miljöö
1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!
Küla, kus vanaema maja asus, oli umbes pool kilomeetrit ridakülast eemal mäe otsas, ümberringi kilomeetri ulatuses põllud, siis metsad. Eemalt paistis suur kivist kahekordne koolimaja, selle taga Võru–Valga maantee. Sündisin pärast sõda 1946. aastal, elu oli väga vaene, tihti olin näljas ja tahstin süüa. Mind kasvatas vanaema, kelle mees ja kaks poega olid Siberis vangis. Ema töötas linnas. Mäletan pidevat pakkide saatmist, need oli vaja valgesse riidesse õmmelda, toidukraami otsimist. Meil oli lehm, siga, kanad, hobune, mis kolhoosi võeti. Olin kaasas põllutöödel, veskis jm, palju ka üksi kodus luku taga. Mäletan väga rongisõite, kuidas ma läbi akna kuud ja päikest vahtisin (kitsarööpmeline raudtee), Valga suurejoonelist jaama Šiškini jt reprodega.
1.2. Kui palju oli Sul mängimiseks aega?
Arvan, et aega oli mängimiseks piisavalt, aga ei mäleta, et ma oleksin üldse palju mänginud. Mäletan vaid üht riieteta kaltsunukku. Kui vanaisa Siberist tagasi tuli ja Saru lauavabrikus tööle hakkas, ostis ta mulle ühe plastmassist (kui see üldse oli plastmass?) nuku pea ülakehaga, see jäigi millegipärast paljaks, nimeks panin Klaara. Nendega ma mängisin küll, aga mingit erilist mängimist ei mäleta, sest tegin maalapsena kõiki töid väikesest peale. Muide, järgmiste põlvkondade inimesed on vahel uurinud ja pole mõistnud, et kuidas ma küll koolilapsena suvel maal vanaemaga karjalaudas lehmi lüpsin, sõnnikut kärutasin ja kõike muud tegin. Et kuidas ometi tahtsid ja sõna kuulasid. Maatööd (eriti on meeles heinategemine, heina lõhn) olid nii sisse kasvanud, see oli täiesti loomulik, hoopis mittetegemine oleks olnud imelik. Sama suhtumist kohtasin üliõpilasena sügisestel kolhoosikuudel (käisime kolhoosis nii 1., 2. kui ka 3. kursuse sügisel). Pealinna kursusekaaslased viilisid vahel ja ütlesid, et kolhoosi värk, mis sa rabad, aga mina ei kohanud maal sellist suhtumist, et inimesed oleksid lohakalt tööd teinud. Tehti ikka enda jaoks ja enda pärast, siis oli ka teenistus suurem jne.
1.3. Mis oli Su meelistegevus?
Olin üksik laps ja enne kooli mul mängukaaslasi õieti polnudki. Mulle meeldis väga ringi uidata, ikka põldudel, pilvi vahtida, oma maja juures, seal oli kolmeharuline paju, mille vahele pugesin. Ja toa peal, nagu meil pööningut kutsuti, olid ema ja onude eestiaegsed kooliraamatud, mida lõpmatuseni vaatasin, samuti mingi õunapuude kasvatamise raamat. Muid raamatuid meil ei olnud. Kuna me elasime savimäel, siis saviplonne tegin ka. Aga mingit kunstiannet mul küll polnud. Ja tuhka mäletan, tuhaga hõõrusime kahvleid, nuge, lusikaid, pärast mängisin. Ka puupilbastega sai mängitud. Kui petrooliumi (petruli) polnud, elektrist rääkimata, siis tõmbasime puupeerge, mäletan, kuidas köögis nende vahel süüa tegime ja väikeste juppidega sai mängida. Vanaema jutustas ka muinasjutte, kuid need ei meeldinud mulle (Vanapagan, Rehepapp jmt), ei meeldi siiani, kuigi ma neid lugesin koolieas. Meeldisid hoopis jutud mõisaajast, mõisapreilidest, üldse sellised vanaaja reaalse elu jutud (vanaema vanemad olid Taheva mõisa moonakad). Kooliajal oli 1950ndate lõpus üks meelistegevus vesipiltide hõõrumine ja kleepimine ning salmikute pidamine. Ja meil olid olid barakis elades ka oma loomad – lehm, siga, kanad, küülikud. Palju aega tegelesin nendega, istusin ka ühe lehma juures karjas ja muidugi lugesin sel ajal palju.
2. Mängupaik
2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).
Mingeid erilisi mängupaiku pole olnud.
2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal?
Kooli alustasin küll maal vanaema juures, isegi kaks korda esimeses klassis, sest olin kaua haiglas. Kiviõlis 1954. aastal I klassi teisel poolaastal käisin koolis mõne kuu ja siis olid mul nagu esimest korda mõned sõbrad, kellega koos kelgutasime ja mängisime lumesõda, tegime lumememmi. Üks sõbratar Imbi ka tekkis, kelle ema oli soomlane ja sain selgeks mõned soomekeelsed sõnad. Tema vanemad ehitasid maja ja neil oli kalkun, kes mulle kallale tuli. Koolis Sompas mängisime vahetunni ajal ringmänge: „Üksinda kõnnin ma...“, „Me kosjad tulid saarest...“, „Kes aias“, ega muuks aega jäänudki. Ühe oma vanema sõbrannaga, kes elas veidi eemal talus, mängisime palju teatrit. Selgituseks: üks põhiline ajaviide oli mul kooliajal 3-4 korda nädalas kinos käia. Rutiku asulas oli ühes barakis kino ja mina suure filmihuvilisena nägin esimesest-teisest klassist alates kõik filmid ära. 1950ndate keskel näidati ka palju egiptuse ja india filme. Meile meeldis eriti nende muusika, laul ja tants. Kuna sõbrannal oli kodus palju eestiaegseid pitskardinaid ja muid vanu põnevaid riideid, siis muudkui riietasime end kardinatesse mähkides jne. Ka eestiaegsete ajakirjade vaatamine (Maret jt) oli üks meelistegevusi, silme ees on ka üks väike brošüür Estonia teatri jt teatrite reklaamidega, näitlejate pildid jne, see meeldis mulle tohutult. Mõtlesime välja igasuguseid armastuslugusid ja tantsisime, püüdsime ka filmimuusikat matkida. Kiviõlis mängisin ka ema riidelappidega. Ema polnud mingi õmbleja, tal polnud õmblusmasinatki, kuid ta parandas üliosavalt ja tegi üht-teist käsitsi ümber. Need lapikesed olid nii ilusad, tahtsin neid endale ning küsisin ema käest, et kui sa ära sured, kas ma siis saan need endale...
2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?
Ikka pärast kooli ja pühapäeviti. Suvel mina mitte, siis olin maal ja aitasin vanaema kolhoosi karjalaudas ja kodus, lugesin palju. Mängimine ei tulnud nagu mõttessegi, polnud vajadust, tahtmist.
3. Mänguseltskond
3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.
Mängukaaslased olid koolikaaslased, enamasti samast klassist. Oli ka üks minust paar-kolm aastat vanem kooliõde, kelle kodus (end. talu) külas käisin, kellega teatrit tegime. Tema hakkas varakult Sompa kultuurimajas täiskasvanute peoõhtuil luuletusi esitama ja kutsus mind ka. Esinesin ka, kuid õpetaja sai teada ja keelas ära. Koolipidudel olin küll deklamaator ja teadustaja pidevalt. Lugemine, kino, teater, näitering, ka luuletamine olidki kooliajal meelistegevused. Keskkoolis ka amatöörfilmiklubi. Ka kooliajal kolasin üksi palju looduses. Põhja-Eesti loodus oli teistsugune, võrdlesin seda kogu aeg oma Lõuna-Eesti omaga.
3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?
Sõbrad olid samad, kes kooliski. Pärast kooli läksin tihti Ereda külla (see asus Ereda mõisa juures väikese jõe ääres), seal elas mu pinginaaber ja veel mitu koolikaaslast. Palju aega veetsime jõe ääres, viskasime lutsu, korjasime kivikesi, kolasime metsas, mängisime palli, korjasime lilli jne.
3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?
Jah, kuna elasin mitme rahvusega kaevandusasulas (end Ereda koonduslaager, mida Ereda laagriks kutsuti) ja käisin Sompa segakoolis, siis mängisime küll koos. Vene tüdrukutega mängisime rohkem, poistega vähe, nemad mängisid oma mänge eemal, põhiliselt sõda. Mäletan oma barakist vene tüdrukut Tamarat, kutsusime teda Tamkaks, isegi ühine pilt on tehtud.
3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!
Ei mäleta tülisid, kuigi olin üsna isepäine ja mõttetult jonnakas laps. Küllap oli ka lahkarvamusi. Kuis siis muidu, aga ei mäleta.
3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida?
Kui minu lapsed väikesed olid, muidugi mängisime, meie peres mängisid küll rohkem isa ja vanaema. Mina vähem, aega polnud. Lastelastega olen isegi rohkem mänginud. Tegelikult olen nendega koos olles rohkem näidanud loodust, maju, rääkinud ümbrusest, meie pere ajaloost, üldse ajaloost, näidanud fotosid. Näiteks Tallinnas Pikal tänaval näitasin majade uksi ja aknaid, kuidas nad erinevad ja millised värvid. Varsti jooksis lapselaps ise järgmise maja ukse juurde ja uudistas ja seletas...
3.6. Kas ja mida mängisid üksinda?
Vt eespool.
4. Mängu alustamine
4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks?
Entel-tentel trikatrei... Inglismaa oli lukku pandud...
5. Kirjelda mänge. Kirjelda iga mängu eraldi ja lisa mängukirjelduse juurde, millal ning kus sel moel mängiti.
5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.
Koolieas põlevkivimaal mängisime põhiliselt keksu, peitust, mingil määral palli. Keksu mängisime maanteel, kus oli asfalt. Kriidiga joonistasime kastid ja hüppasime. Millegipärast viskasime vahel ka nuga, mida poisid õpetasid. Nuga tuli mitut moodi näppude vahel hoida ja visata maha. Kui püsti jäi, oli võit. Vihmasel ajal sai toas laevade pommitamist mängitud, ka oma kooliealiste lastega. Ja mõningaid lauamänge (tsirkus jt taolised). Kabet sai ka vahel mängitud, malet pole selgeks saanud.
5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)?
Kodu mängisin koolieas küll, aga ega seda kirjeldada oska. Mingeid erilisi poest ostetud mänguasju pole mul olnud. Meile meeldis kooliajal tuhnida prügihunnikutes. Selgituseks, et barakielanikud viisid oma prügi (sh põlevkivituhk, põlevkiviga köeti pliiti; talvel ka väljaheiteämbrid) baraki lähedale suurde hunnikusse. Sealt viis majavalitsus („žekeoo“) talvel reega, suvel vankriga kogu sodi barakkidest veidi eemal asuvale prügipõllule. See koosnes osalt juba rohtunud küngastest ja lastel oli seal põnev tuhnida ja leitud asjadega mängida. Vanemad keelasid meid küll, ikkagi ohtlik mitmeti, aga kes siis kuulas.
5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud?
Koolieas mängisid poisid rohkem palli, vene poisid sõda, muud erilist vahet nagu ei olnudki.
6. Elektroonilised mängud
6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?
Arvuti sain töö juures 1990ndate keskel, seal oli sees mingi pallide hüppamise mäng, mida algul proovisin. Aga ei haaranud ja aegagi polnud. Proovisin ka kaardimänge, aga mängijat minust ei saanud. No ei meeldi mängimine.
6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid?
Mitte kunagi, ei huvita üldse, nii palju muud huvitavat on teha.
7. Täiskasvanuiga
7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?
Oma laste ja lastelastega väga tavalisi mänge, kui nad veel lapseeas olid – peitust, lauamänge (nuppudega käimised), väga vähesel määral kaarte oma kooliealiste lastega, lastelastega aliast. Paari ringmängu. Ühe väikese reisiseltskonnaga Aliast. Nüüd kõik järglased juba suuremad ja enam ei tule mängimist ette. Mängud ei ole mind kunagi huvitanud, ka praegu mitte.
1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!
Küla, kus vanaema maja asus, oli umbes pool kilomeetrit ridakülast eemal mäe otsas, ümberringi kilomeetri ulatuses põllud, siis metsad. Eemalt paistis suur kivist kahekordne koolimaja, selle taga Võru–Valga maantee. Sündisin pärast sõda 1946. aastal, elu oli väga vaene, tihti olin näljas ja tahstin süüa. Mind kasvatas vanaema, kelle mees ja kaks poega olid Siberis vangis. Ema töötas linnas. Mäletan pidevat pakkide saatmist, need oli vaja valgesse riidesse õmmelda, toidukraami otsimist. Meil oli lehm, siga, kanad, hobune, mis kolhoosi võeti. Olin kaasas põllutöödel, veskis jm, palju ka üksi kodus luku taga. Mäletan väga rongisõite, kuidas ma läbi akna kuud ja päikest vahtisin (kitsarööpmeline raudtee), Valga suurejoonelist jaama Šiškini jt reprodega.
1.2. Kui palju oli Sul mängimiseks aega?
Arvan, et aega oli mängimiseks piisavalt, aga ei mäleta, et ma oleksin üldse palju mänginud. Mäletan vaid üht riieteta kaltsunukku. Kui vanaisa Siberist tagasi tuli ja Saru lauavabrikus tööle hakkas, ostis ta mulle ühe plastmassist (kui see üldse oli plastmass?) nuku pea ülakehaga, see jäigi millegipärast paljaks, nimeks panin Klaara. Nendega ma mängisin küll, aga mingit erilist mängimist ei mäleta, sest tegin maalapsena kõiki töid väikesest peale. Muide, järgmiste põlvkondade inimesed on vahel uurinud ja pole mõistnud, et kuidas ma küll koolilapsena suvel maal vanaemaga karjalaudas lehmi lüpsin, sõnnikut kärutasin ja kõike muud tegin. Et kuidas ometi tahtsid ja sõna kuulasid. Maatööd (eriti on meeles heinategemine, heina lõhn) olid nii sisse kasvanud, see oli täiesti loomulik, hoopis mittetegemine oleks olnud imelik. Sama suhtumist kohtasin üliõpilasena sügisestel kolhoosikuudel (käisime kolhoosis nii 1., 2. kui ka 3. kursuse sügisel). Pealinna kursusekaaslased viilisid vahel ja ütlesid, et kolhoosi värk, mis sa rabad, aga mina ei kohanud maal sellist suhtumist, et inimesed oleksid lohakalt tööd teinud. Tehti ikka enda jaoks ja enda pärast, siis oli ka teenistus suurem jne.
1.3. Mis oli Su meelistegevus?
Olin üksik laps ja enne kooli mul mängukaaslasi õieti polnudki. Mulle meeldis väga ringi uidata, ikka põldudel, pilvi vahtida, oma maja juures, seal oli kolmeharuline paju, mille vahele pugesin. Ja toa peal, nagu meil pööningut kutsuti, olid ema ja onude eestiaegsed kooliraamatud, mida lõpmatuseni vaatasin, samuti mingi õunapuude kasvatamise raamat. Muid raamatuid meil ei olnud. Kuna me elasime savimäel, siis saviplonne tegin ka. Aga mingit kunstiannet mul küll polnud. Ja tuhka mäletan, tuhaga hõõrusime kahvleid, nuge, lusikaid, pärast mängisin. Ka puupilbastega sai mängitud. Kui petrooliumi (petruli) polnud, elektrist rääkimata, siis tõmbasime puupeerge, mäletan, kuidas köögis nende vahel süüa tegime ja väikeste juppidega sai mängida. Vanaema jutustas ka muinasjutte, kuid need ei meeldinud mulle (Vanapagan, Rehepapp jmt), ei meeldi siiani, kuigi ma neid lugesin koolieas. Meeldisid hoopis jutud mõisaajast, mõisapreilidest, üldse sellised vanaaja reaalse elu jutud (vanaema vanemad olid Taheva mõisa moonakad). Kooliajal oli 1950ndate lõpus üks meelistegevus vesipiltide hõõrumine ja kleepimine ning salmikute pidamine. Ja meil olid olid barakis elades ka oma loomad – lehm, siga, kanad, küülikud. Palju aega tegelesin nendega, istusin ka ühe lehma juures karjas ja muidugi lugesin sel ajal palju.
2. Mängupaik
2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).
Mingeid erilisi mängupaiku pole olnud.
2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal?
Kooli alustasin küll maal vanaema juures, isegi kaks korda esimeses klassis, sest olin kaua haiglas. Kiviõlis 1954. aastal I klassi teisel poolaastal käisin koolis mõne kuu ja siis olid mul nagu esimest korda mõned sõbrad, kellega koos kelgutasime ja mängisime lumesõda, tegime lumememmi. Üks sõbratar Imbi ka tekkis, kelle ema oli soomlane ja sain selgeks mõned soomekeelsed sõnad. Tema vanemad ehitasid maja ja neil oli kalkun, kes mulle kallale tuli. Koolis Sompas mängisime vahetunni ajal ringmänge: „Üksinda kõnnin ma...“, „Me kosjad tulid saarest...“, „Kes aias“, ega muuks aega jäänudki. Ühe oma vanema sõbrannaga, kes elas veidi eemal talus, mängisime palju teatrit. Selgituseks: üks põhiline ajaviide oli mul kooliajal 3-4 korda nädalas kinos käia. Rutiku asulas oli ühes barakis kino ja mina suure filmihuvilisena nägin esimesest-teisest klassist alates kõik filmid ära. 1950ndate keskel näidati ka palju egiptuse ja india filme. Meile meeldis eriti nende muusika, laul ja tants. Kuna sõbrannal oli kodus palju eestiaegseid pitskardinaid ja muid vanu põnevaid riideid, siis muudkui riietasime end kardinatesse mähkides jne. Ka eestiaegsete ajakirjade vaatamine (Maret jt) oli üks meelistegevusi, silme ees on ka üks väike brošüür Estonia teatri jt teatrite reklaamidega, näitlejate pildid jne, see meeldis mulle tohutult. Mõtlesime välja igasuguseid armastuslugusid ja tantsisime, püüdsime ka filmimuusikat matkida. Kiviõlis mängisin ka ema riidelappidega. Ema polnud mingi õmbleja, tal polnud õmblusmasinatki, kuid ta parandas üliosavalt ja tegi üht-teist käsitsi ümber. Need lapikesed olid nii ilusad, tahtsin neid endale ning küsisin ema käest, et kui sa ära sured, kas ma siis saan need endale...
2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?
Ikka pärast kooli ja pühapäeviti. Suvel mina mitte, siis olin maal ja aitasin vanaema kolhoosi karjalaudas ja kodus, lugesin palju. Mängimine ei tulnud nagu mõttessegi, polnud vajadust, tahtmist.
3. Mänguseltskond
3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.
Mängukaaslased olid koolikaaslased, enamasti samast klassist. Oli ka üks minust paar-kolm aastat vanem kooliõde, kelle kodus (end. talu) külas käisin, kellega teatrit tegime. Tema hakkas varakult Sompa kultuurimajas täiskasvanute peoõhtuil luuletusi esitama ja kutsus mind ka. Esinesin ka, kuid õpetaja sai teada ja keelas ära. Koolipidudel olin küll deklamaator ja teadustaja pidevalt. Lugemine, kino, teater, näitering, ka luuletamine olidki kooliajal meelistegevused. Keskkoolis ka amatöörfilmiklubi. Ka kooliajal kolasin üksi palju looduses. Põhja-Eesti loodus oli teistsugune, võrdlesin seda kogu aeg oma Lõuna-Eesti omaga.
3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?
Sõbrad olid samad, kes kooliski. Pärast kooli läksin tihti Ereda külla (see asus Ereda mõisa juures väikese jõe ääres), seal elas mu pinginaaber ja veel mitu koolikaaslast. Palju aega veetsime jõe ääres, viskasime lutsu, korjasime kivikesi, kolasime metsas, mängisime palli, korjasime lilli jne.
3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?
Jah, kuna elasin mitme rahvusega kaevandusasulas (end Ereda koonduslaager, mida Ereda laagriks kutsuti) ja käisin Sompa segakoolis, siis mängisime küll koos. Vene tüdrukutega mängisime rohkem, poistega vähe, nemad mängisid oma mänge eemal, põhiliselt sõda. Mäletan oma barakist vene tüdrukut Tamarat, kutsusime teda Tamkaks, isegi ühine pilt on tehtud.
3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!
Ei mäleta tülisid, kuigi olin üsna isepäine ja mõttetult jonnakas laps. Küllap oli ka lahkarvamusi. Kuis siis muidu, aga ei mäleta.
3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida?
Kui minu lapsed väikesed olid, muidugi mängisime, meie peres mängisid küll rohkem isa ja vanaema. Mina vähem, aega polnud. Lastelastega olen isegi rohkem mänginud. Tegelikult olen nendega koos olles rohkem näidanud loodust, maju, rääkinud ümbrusest, meie pere ajaloost, üldse ajaloost, näidanud fotosid. Näiteks Tallinnas Pikal tänaval näitasin majade uksi ja aknaid, kuidas nad erinevad ja millised värvid. Varsti jooksis lapselaps ise järgmise maja ukse juurde ja uudistas ja seletas...
3.6. Kas ja mida mängisid üksinda?
Vt eespool.
4. Mängu alustamine
4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks?
Entel-tentel trikatrei... Inglismaa oli lukku pandud...
5. Kirjelda mänge. Kirjelda iga mängu eraldi ja lisa mängukirjelduse juurde, millal ning kus sel moel mängiti.
5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.
Koolieas põlevkivimaal mängisime põhiliselt keksu, peitust, mingil määral palli. Keksu mängisime maanteel, kus oli asfalt. Kriidiga joonistasime kastid ja hüppasime. Millegipärast viskasime vahel ka nuga, mida poisid õpetasid. Nuga tuli mitut moodi näppude vahel hoida ja visata maha. Kui püsti jäi, oli võit. Vihmasel ajal sai toas laevade pommitamist mängitud, ka oma kooliealiste lastega. Ja mõningaid lauamänge (tsirkus jt taolised). Kabet sai ka vahel mängitud, malet pole selgeks saanud.
5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)?
Kodu mängisin koolieas küll, aga ega seda kirjeldada oska. Mingeid erilisi poest ostetud mänguasju pole mul olnud. Meile meeldis kooliajal tuhnida prügihunnikutes. Selgituseks, et barakielanikud viisid oma prügi (sh põlevkivituhk, põlevkiviga köeti pliiti; talvel ka väljaheiteämbrid) baraki lähedale suurde hunnikusse. Sealt viis majavalitsus („žekeoo“) talvel reega, suvel vankriga kogu sodi barakkidest veidi eemal asuvale prügipõllule. See koosnes osalt juba rohtunud küngastest ja lastel oli seal põnev tuhnida ja leitud asjadega mängida. Vanemad keelasid meid küll, ikkagi ohtlik mitmeti, aga kes siis kuulas.
5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud?
Koolieas mängisid poisid rohkem palli, vene poisid sõda, muud erilist vahet nagu ei olnudki.
6. Elektroonilised mängud
6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?
Arvuti sain töö juures 1990ndate keskel, seal oli sees mingi pallide hüppamise mäng, mida algul proovisin. Aga ei haaranud ja aegagi polnud. Proovisin ka kaardimänge, aga mängijat minust ei saanud. No ei meeldi mängimine.
6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid?
Mitte kunagi, ei huvita üldse, nii palju muud huvitavat on teha.
7. Täiskasvanuiga
7.1. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?
Oma laste ja lastelastega väga tavalisi mänge, kui nad veel lapseeas olid – peitust, lauamänge (nuppudega käimised), väga vähesel määral kaarte oma kooliealiste lastega, lastelastega aliast. Paari ringmängu. Ühe väikese reisiseltskonnaga Aliast. Nüüd kõik järglased juba suuremad ja enam ei tule mängimist ette. Mängud ei ole mind kunagi huvitanud, ka praegu mitte.
Täisviide
ERA, DK 387 < Tartu linn < Lüganuse; Hargla, Kiviõli l. - Varje Sootak, snd. 1946 (2016).
Kihelkond
Hargla
Lüganuse
Koguja
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
Koguja sünniaeg
1946