Pealkiri
Kivimängud
Tekst
Mängukivid olid korjatud kruusast, parajad ilusad ümarikud kivid, hiljem tarvitati selleks otstarbeks kipsist valatud täiesti ümarikke kivikesi. Mängiti viie kiviga. Koolis keelati kivimäng ja kivide kaasaskandmine, nagu sulemängki, kui see hakkas rohkem laste huvi köitma kui õppimine.
Kümme kivi. Mängijate alammäär on kaks. Visatakse õhku kõik viis kivi ja püütakse need käeseljale, sealt jälle pihku. Mitu kivi jääb viskajale pihku, niimitu kümmet punkti peab mängija saavutama mängu lõpuks. Mängul on kümme tehet, mida hakatakse sooritama järjekorras, iga tehte vahel on kivide käe peale viskamine ja pihku püüdmine, mis näitab, mitu punkti saavutas mängija selle tehtega. Enne lepitakse kokku, mitu punkti annab iga pihkupüütud kivi. Mängija annab kivid siis teisele edasi, kui tal on tehte sooritamisel viga juhtunud. Mängu võitja on see, kes saavutab kõige enne oma punktide arvu.
Kana. Mängu põhimõte on sama, mis eelmiselgi, ainult tehted erinevad.
Nimeta kivimängudest tarvitati veel kivide õhkupildumist, püüdes üht ja visates teist sama käega üles.
Kümme kivi. Mängijate alammäär on kaks. Visatakse õhku kõik viis kivi ja püütakse need käeseljale, sealt jälle pihku. Mitu kivi jääb viskajale pihku, niimitu kümmet punkti peab mängija saavutama mängu lõpuks. Mängul on kümme tehet, mida hakatakse sooritama järjekorras, iga tehte vahel on kivide käe peale viskamine ja pihku püüdmine, mis näitab, mitu punkti saavutas mängija selle tehtega. Enne lepitakse kokku, mitu punkti annab iga pihkupüütud kivi. Mängija annab kivid siis teisele edasi, kui tal on tehte sooritamisel viga juhtunud. Mängu võitja on see, kes saavutab kõige enne oma punktide arvu.
Kana. Mängu põhimõte on sama, mis eelmiselgi, ainult tehted erinevad.
Nimeta kivimängudest tarvitati veel kivide õhkupildumist, püüdes üht ja visates teist sama käega üles.
Täisviide
ERA II 89, 498/500 (38–38c) < Koeru khk., Väinjärve v., Aruküla, Salu t. – Ilse Roman, Koeru algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Maakond
Kihelkond
Koeru