Pealkiri
Kekskast
Tekst
Kekskasti-mänge on mitmesuguseid. Jagatakse neid klaasiga ja kiviga mängitavateks.
Ühe klaasiga mängitava kekskasti kuju on selline. Visatakse klaas vastavasse kasti ja tuuakse siis ära, hüpates temani ja tagasi ühel jalal; kus aga kastid paarikaupa kõrvu, sinna kahega korraga. Teisi klaasiga mängitavaid sellise (Nr. 2) skeemi järele mängides pidi enne hüppama kasti, mis märgitud taevana, ja siis tagasi tulles klaasi ära tooma.
On veel hobuseraua-kujulisi kekskaste, seda märgitakse järgmiselt: klaasi tuues hüpatakse sisse kekskasti parempoolsest otsast ja hüpatakse välja pahempoolsest.
On veel spiraalseid kekskaste, nimetatakse tigu. Mängitakse nõnda, et iga kord klaasi ära tuues hüpatakse kord spiraali keskele, koju, kus võib puhata kahel jalal.
Skeemi nr. 5 järgi mängitakse kekskasti klaasiga, kiviga ja palliga. Klaasiga mängitakse nagu harilikult. visatakse klaasi ja tuuakse see siis kas juurde hüpates ja tagasi tulles ära, või otse välja tulles. Kiviga mängides pannakse see esimesse kasti ja lükatakse jalaga, hüpates ühel jalal, kuni teisest otsast välja – seejuures ei tohi kivi sattuda põrgu, siis on saadav maja põlenud. Skeemi nr. 4 mängitakse ka kiviga ja palliga, samuti skeemi nr. 3.
Kõigil kekskastidel on sama põhimõte: kastide saavutamine. Kes mängijaist saavutab rohkem kaste, on võitja.
Ühe klaasiga mängitava kekskasti kuju on selline. Visatakse klaas vastavasse kasti ja tuuakse siis ära, hüpates temani ja tagasi ühel jalal; kus aga kastid paarikaupa kõrvu, sinna kahega korraga. Teisi klaasiga mängitavaid sellise (Nr. 2) skeemi järele mängides pidi enne hüppama kasti, mis märgitud taevana, ja siis tagasi tulles klaasi ära tooma.
On veel hobuseraua-kujulisi kekskaste, seda märgitakse järgmiselt: klaasi tuues hüpatakse sisse kekskasti parempoolsest otsast ja hüpatakse välja pahempoolsest.
On veel spiraalseid kekskaste, nimetatakse tigu. Mängitakse nõnda, et iga kord klaasi ära tuues hüpatakse kord spiraali keskele, koju, kus võib puhata kahel jalal.
Skeemi nr. 5 järgi mängitakse kekskasti klaasiga, kiviga ja palliga. Klaasiga mängitakse nagu harilikult. visatakse klaasi ja tuuakse see siis kas juurde hüpates ja tagasi tulles ära, või otse välja tulles. Kiviga mängides pannakse see esimesse kasti ja lükatakse jalaga, hüpates ühel jalal, kuni teisest otsast välja – seejuures ei tohi kivi sattuda põrgu, siis on saadav maja põlenud. Skeemi nr. 4 mängitakse ka kiviga ja palliga, samuti skeemi nr. 3.
Kõigil kekskastidel on sama põhimõte: kastide saavutamine. Kes mängijaist saavutab rohkem kaste, on võitja.
Täisviide
ERA II 89, 500/2 (39–39g) < Koeru khk., Väinjärve v., Aruküla, Salu t. – Ilse Roman, Koeru algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Maakond
Kihelkond
Koeru