Kepiga pallilöömine

Kepiga pallilöömine

Mängijate arv: paarisarv. Mängijad jagatakse pooleks. Liisuheitmise teel läheb üks pool „koju“, kuna teine pool „väljale“. Väljalt meeste seast tuleb üks koju „kukutajaks“. Kodus säevad mängijad ritta ja hakkavad kordamööda palli lööma. Väljal jaotavad mehed end laiali. Palli lüüakse kepiga. Kui lööja pallist mööda lööb, siis öeldakse, et see on „vänts“. Kui kolm väntsa on, siis läheb lööja väljajooksukasti ja ootab seal parajat jooksu aega. On paras jooksu aeg, jooksevad kastis-olijad „külla“ ja kui veel aega, tagasi. Kohe külast kojujooksmine ei ole sunduslik. Kui väljamees mõnele kodumehele palliga pihta saab visata, siis jooksevad väljamehed koju ehk külla. Kui aga tabatu poolelt mõni mees saab vastaspoole meest tabada, siis jäävad endised väljale ja koju. Kui aga väljalt mõni mees püüab õhust löödud palli, siis hüüab ta: „Laptuu!“ ja väljamehed jooksevad selle peale koju ehk külla. Kui aga kodumeestest mõni saab tabada väljameest, siis jäävad poolte kohad endiseks. Tabamised loevad ainult väljal. Kui kodumees astub üle piiri ilma „surr“ ütlemata, siis võib teda palliga tabada. Palli ei saa kodumees käega puutuda. Märkus: „väli“, „kodu“ ja „küla“ on kirjutamisel omalt poolt juurde pandud, muidu meie rahva seas kindlat nimetust pole.

ERA II 96, 522/4 (12) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Ristassaare t. – Gennadi Tischler, Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)

Pilistvere