Mii-lakmine

http://www.folklore.ee/era/materjalid/parandiaastale/era_2_99_17-mee.jpg

Pealkiri

Mii-lakmine

Tekst

„Mii-lakmine“ on osavusemäng – jõul ja mõistusel siin erilist tähtsust pole. Mängida saab üksteise järele. Kes suudab mängu lõpuni läbi viia, on „kange miis“; kes seda aga ei suuda, see on „nõdruke“. Mängitakse ka nii, et kes ei suuda, see peab andma pandi, mis hiljem välja lunastatakse. Mängu käik ja tarvisminevad esemed on järgmised: 1. Paras köis, mis inimest kannab ja otstest lakke või parte külge seotuna moodustaks kiige või loogakujulise aasa, millesse inimene istub. Aas peab põrandast olema umbes tooli kõrgusel. 2. Tugev teivas, mis asetatakse mängija kõhu ja köite vahelt läbi (Vaata joon. 1a ja 1). Mäng seisab selles, et poiss või mees peab sulega (ehk vähemalt käega) lae ära puudutama („mett lakkuma“, või murdeliselt „mii lak(k)ma“). Et seda teha, selleks peab mängija kukerpallitama seni, kuni köis ümber teiba mässides nii lühikeseks muutub, et inimene (mängija) saab lae alla tõstetud. Siin katsub mängija lage lakkuda (või ainult käega puutuda) ning kukerpallitab nüüd tagurpidi tagasi alla. Tugevamal mängijal-meelakkujal võib teivas jämedam olla, sest siis jõuab ta vähema kukerpallitamisega lae alla, nõrgemal võib teivas olla samuti „nõrgem“.

Täisviide

ERA II 99, 15/7 (1) < Paistu khk., Holstre v. – Mart Port < Peeter Sepp, 67 a. (1935)

Maakond

Koguja

Kihelkond

Paistu

Esitaja