Taeva- ja põrgumäng

Taeva- ja põrgumäng

Osavõtjaid kaks ehk rohkem. Liivale joonistatakse järgmine joonis. Mängu alustaja seisab punktis A ja viskab neljakandilise klaasitüki ruutu nr. 1. Selle järel hüppab ta ühel jalal ühe hüppega ruutu nr. 1, sealt samal jalal ruutu nr. 2, sealt samuti ruutu nr. 3, kust samuti edasi ruutudesse nr. 4 ja 5. Ruutudes nr. 4 ja 5 on luba toetuda üks kord kahele jalale, nõnda et üks jalg on nr. 4-s, teine 5-s. Neljandast ja viiendast edasi ühe hüppega ühel jalal ruutu nr. 6, sealt ruutudesse nr. 7 ja 8. Ruutudes nr. 7 ja 8 teise hüppe juures toimub ümberpöörd (samuti ühe hüppega kahel jalal) ja algab tuldud teed mööda samal viisil tagasiminek, kusjuures nr. 1-s tuleb klaasitükk üles võtta ja kaasa tuua punkt A-sse. Nüüd viskab sama mängija punkt A-s seistes klaasitüki ruutu nr. 2 ja sooritab kõik hüpped nagu esimenegi kord. Selle järele viskab keegi ruutu nr. 3, siis nr. 4, 5, 6, 7 ja 8, selg ruutude pool, ja viskab klaasitüki üle oma pea „taevasse“. Kui see tal ei õnnestu, on tal luba seda korrata veel kahel korral. Kui tal õnnestub visata klaas taevasse, siis algab taevasõit eelpool kirjeldatud hüpetega. Jõudnud taeva, on ta seal hüppereeglitest vaba, võib seal kõndida kahel jalal ja ka natuke puhata, enne kui algab tagasihüppeid eelpool kirjeldatud viisil. Kui taevas käidud, seisab mängija punktis A, selg ruutude pool, ja katsub visata üle oma pea ruutu nr. 1. Kui see tal õnnestub, siis on ruut nr. 1 tema „kodu“, kus ta võib vabalt kahel jalal kõndida. Nüüd toob ta klaasi tagasi A-sse ja viskab üle pea ruutu nr. 2. Õnnestub tal see, siis on ka ruut 2 tema kodu. Siis viskab ta samuti ruutu nr. 3 jne. Kui kõik ruudud on tehtud oma koduks, katsub ta veel visata taevasse. Peab aga vaatama, et visatav ese (klaas) ei satuks „põrgu“, sest siis kaotab mängija võidetud kodud kõik korraga ja mängu eesõiguse peale selle. Kui visatav on sattunud taevasse, on esimene mängija mängu võitnud: kõik ruudud on tema kodud, ka taevas on tema, kus tema vabalt võib jalutada, kuna teine mängija seal (tema kodus) jalaga maad puudutada ei tohi. Harilikult aga mäng naljalt nõnda kaugele ei arene. Kui näiteks visatav ese (klaas) ei satu sinna ruutu, kuhu soovitud, tuleb teine mängija ja mängib seni, kuni tema pole mängureeglite vastu eksinud.

ERA II 106, 451/5 (2) < Puhja khk., Konguta v. – P. Jänes (1935)

Puhja