Hunt ja lammas

Hunt ja lammas

Mängu mängitakse toas ja ka väljas. Üks mängijatest on „karjane“, teine „koer“ ja kolmas „hunt“. „Lambaid“ võib olla palju. Hunt läheb karja juurest ära kuhugi kõrvale. Karjane käib, vits käes, ümber lammaste ja loeb: „Pomp, pomp podi, lodi, kääna vitsa kiitsa käätsa, pane pää paju pääle, kõrva kõju juure pääle!“ Läheb siis koera juurde ja ütleb: „Kutsa, kae sa karja perra, ma lähe kodust lämmit pätsi tooma!“ Karjane läheb ära. Siis tuleb hunt ja viib lamba ära. Karjane tuleb tagasi, loeb lambad üle ja leiab, et üks on puudu. Tõreleb koeraga. Läheb uuesti ja käib, kuni kõik lambad hundil on ära viidud. Peksab koera ja tõreleb, et see kõik lambad on lasknud viia. Viimaks lepib koeraga ja lähevad mõlemad lambaid otsima. Hunt tuleb neile vastu: „Tere, tere külamees!“ „Tere, tere.“ „Ega sa mu lambaid ei ole näinud?“ „Ei ole.“ „Aga sul on jalad porised.“ „Soos käisin.“ „Sul on mokad karvased.“ „Jänest kaksin.“ „Sul on hambad verised.“ „Kärbseid sõin.“ „Aga mis sul taga kohiseb?“ „Haavamets ja pudrupada.“ Siis hakkavad lambad määgima ja karjane saab nad kätte ja hakkavad kõik hunti taga ajama.

ERA II 106, 467/9 (2) < Nõo khk., Elva al. – August Lammertson, Elva algkooli õpilane, s. 1921 (1935)

Nõo