Kablol käüminõ

Kablol käüminõ

Mängiti suvel ja kevadel. Mängisid suured poisid ja tüdrukud isekeskis ja ka väiksemad isekeskis. Selle järele, kuidas oli osavõtjaid, võeti ka köis (ohjad või heinakoormaköis). Kui osavõtjaid oli rohkem, seoti kaks köit kokku. Pika köie mõlemad otsad seoti kinni ja sõõri moodustanud osavõtjad võtsid sellest kinni (enamasti kahe käega). Üks osavõtjaist läks ringi sisse. Ta püüdis kedagi osavõtjat puudutada. Tema lähenemisel aga laskis vastav mänguosaline köie lahti ja teised katsusid köit jälle nii hoida, et see maha ei kukuks. Tihti sai seesolija köie pingulitõmbamisest isegi haiget. Seesolija ei tohtinud köiest välja minna, küll aga üle köie küünitada. Joostes mööda ringi, lasksid kõik eespoolsed mänguosalised köie lahti, kuna taga see jälle nobedalt kinni püüti. Mäng nõudis nobedust. Seesolijal oli raske kedagi tabada. Tabamisel öeldi: „Tsüür´, käeh.“ Tabatu asendas seesolija.

ERA II 103, 289/91 (2) < Setu, Petseri v., Lazarevo as. – Mihkel Pihlapuu < P. Pihlapuu, 65 a. (1935)

Setu, Petseri v