Must mees

Must mees

Mängijaid peab olema kahekümne ümber või ka rohkem. Mängijad jagatakse pooleks. Tõmmatakse ka kaks piirjoont – vastamisi, vahega 25 või 30 meetrit. Mängijad pannakse seisma joonte pääle, üks pool mängijaist teise joone pääle, keskele pannakse must mees. Must mees määratakse mängijate seast. Kui kõik on mänguks valmis, karjub „must mees“ mänguplatsi keskelt: „Kes kardab musta meest?“ Mängijad hõikavad vastu: „Ei keegi!“ Siis vahetavad nad piirjooni. (Näide: nagu oleks piirjoon „a“ ja piirjoon „b“. Siis a-piirjoone päält jooksevad b-piirjoone pääle ja b-piirjoone päält jälle a-piirjoone pääle.) Piirjoonte keskel on must mees ja kellele ta piirjoonte vahetamisel saab käega lüüa, peab jääma musta mehe abiliseks. Nüüd hüüab must mees uuesti: „Kes kardab musta meest?“ „Ei keegi!“ vastavad mängijad ja vahetavad jälle piirjooni. Nüüd on mustal mehel abilised. Abilistel löömisõigust ei ole, nad peavad mängijaid niikaua kinni, kuni must mees tuleb lööb ise. Nii mängitakse niikaua, kuni ühe piirjoone päält mängijad on kõik musta mehe abilised. Võitjaks jääb see pool, kumma piirjoone pääle veel mängijaid jäi. See mäng on mul koolist õpitud, mängitakse koolis.

ERA II 108, 375/6 (14) < Setu, Meremäe v. – Paul Toomemägi (1937)

Setu, Meremäe v