Muna veertämine

Muna veertämine

Mängijat või olla kui pallo taht. Veertämisest piät olõma tett muna loomka, loomka tetäse sääne, nikuh mul pildil om joonistõt. Kui loomka valmis, naatas veertämä. Nüüd andvah õga veertäjä oma muna üte veertäjä kätte, tuu võtt mütsü pääst, pand munah mütsü, pand ka üte uma muna mütsu ja siis võtt tä üte muna mütsust vällä, näütäs veertäjäle ja kua veertäjä muna oma, nakas tuu enne veertämä. Nii tege tä kõigi munnõga läbi, lask üte muna ütte puuldõ loomkahe. Noh, kui veertämisõ järg om säetüh, naatas veertämä. Veertämä nakas tuu inne, kink muna inne alla lasti ja siis jälle see, kelle muna järgmisena. Veertäjä lask, kohepoole tä paremb arvas olevat laske, õnõ kui üts saa mitu kõrd kõrraga laska, siis piät tä üts vuur ütte puuldõ laskma ja tõõnõ vuur tõiste puuldõ. Noh, kui kiah tulõ veertämisõ aigu veertämma, siis piät tä pandma kõrraga kolm muna loomkahe, tõisi munnõ mano pandma ja tima nakas veertämä perämõtse veertäjä takah. Kui kuagi veertäjä lask muna alla ja kui alla lastu muna kualõgi munalõ pääle ei peetu, jääs tuu veertäjä munast ilma, lätt loomkast vällä ja tulõ tõõnõ järgmine veertämä. Aga kui eelmisel veertäjäl tuu lastu munaga kualõ loomkas olõjalõ munalõ pääle putus, mõnikõrd kui hüa juuskja muna lüü mitu munna kõrraga, siis võtt tä nuuh munah, kualõ lastu munaga pääle sai, võtt ka oma lastu muna arh. Noh tulõ laska täl tõõsõlõ poolõ loomkahe, laska ei tohi tuu munaga, kuaga inne lask, tä piät tuuga laskma, kua maast sai. Kual veertäjäl munah otsa läävah, siis piät tä ostma, osta ei või tä kuagi veertäjä käest, tä piät veertämiseks muna loomkast ostma, säält vali tä siis muna välla ja siis võtt tä loomkast muna, kui timä kõrd tulõ veertäh, inne ei tohi munna liigtagi. Muna hind tetti joh inne mängmist veertäjite puult kindlast, siis kui kuagi muna ost, siis piät pandma muna raha kohegi saapa karpi või oll midägi muud raha panemisõst. Raha kassa oli loomka man. Üts veertäjäist om kassapidäjä ja tuu kaes perra, et kõik muna ostjah raha arh panõsih. Raha jäetas siis arh, kui om õga veertäja jäost üte muna raha. Muna hind om veertämise aigu kats või kolm senti tükk, aga õdagu munne tagasi ostõh om määrat muna hind joh sent vai kats kallimb kui veertämise aigu. Tuu piät siis müüma, kual veertäjal õdagu om rohkõb, kui veertämä tuli, viis munna. Kui tuu veertäja taht osta, kual om veidemb kui viis munna, siis piät tuu müümä, kual rohkõp om. Õdagu, kui veertämine lõpõtõdas, jääs viil munnõ loomkahe, siis nuuh munah jaetas arh. Kui arh jaetas, jääs viil sääl üts või kats munna üle, nuid jakah ei saah, siis naatas nuilõ ummi munnõga järgimüüda laskma, nii kui veertämise aigu. Kua veertäjä pääle saa laska, võtt tuu muna arh, kuale pääle sai. Kui viil tõõnõ jääs, lastas toolõ ka niikavva, kuni kua veertäjä pääle sa laska. Mõnikõrd lätt hulga aigu veetäh, kuni saad näid kätte. Munnõ veertedäs kõik kolm lihavõtte päivä läbi, hummogust õdakuni. See on ka juba vanast ajast säilinud ja veertedäs ka praegu. Olen isegi juba mõni neli lihavõtte puhu mune veeretanud.

ERA II 108, 417/22 (33) < Setu, Meremäe v. – Paul Toomemägi < Jaan Toomemägi (1937)

Setu, Meremäe v