Loomaaed

Loomaaed

Seitsmendas ja kaheksandas klassis mängisime vahel oma pioneeriaktivisti Katrin Keski õpetatud "Loomaaeda". Võeti ringi ning igale kohale määrati mingi olendi nimi. Ring algas mängujuhist, kelle märgiks oli käe kõrva juurde tõstmine. Tema kõrval oli "viieline õpilane", kelle märgiks oli vastamissoovi moodi käe tõstmine. Siis oli "kala", kelle tunnuseks oli "AIDS-i pisiku sümbol" (labakäed lapiti üksteise peal ning kummagi pöidlaotsaga tegi ringikujulisi liigutusi). Järgneb "koer", kes pidi labakätega jäljendama suu liikumist ning ütlema: "Auh-auh." Järgnes "dom-dom", kes pidi rusikaga otsaette lööma ning pasundama: "Dom, dom." Eelviimane oli "känguru", kel tuli selle looma moodi panna käed rinna kohale rippuma. Viimane oli "loll", kes puuris näpuotsaga oimukohta. Algul plaksutati mingis rütmis nii kaua, kuni see rütm kõigile osalejatele meelde jäi. Kui tundus, et hoog on sees, siis näitas mängujuht oma tunnusmärki ning seejärel mõne teise mängija oma. See siis näitas enda märki ning kohe rütmis mõnda muud märki. Kui keegi sassi või rütmist välja läks, siis mäng katkestati. Eksinu saadeti lolli kohale ning kõik temast tagapool olijad said ühe koha edasi ja pidid omale uue märgi meelde jätma. Näiteks kui Katrin oli mängujuht, Andi viieline, Rainer kala, mina koer, Marko dom-dom, Maire känguru ning Gert loll, siis võis mäng selline välja näha: algul lüüakse vastu jalgu ja plaksutatakse, kuni hakkab kostma "rahuliku rongisõidu rütm" - "pats, pats - plaks, plaks, pats, pats - plaks, plaks". Siis Katrin noogutab, et kõik oleksid valmis ja lõpetaksid plaksutamise, paneb käe kõrva juurde ning kohe rütmis lööb rusikaga otsaette ja ütleb: "Dom-dom." Kuna see on Marko märk, siis Marko lööb otsaette ja ütleb: "Dom-dom," ning siis tõstab käe, nagu sooviks vastata. Andi märkab seda, tõstab käe ning seejärel paneb käed "AIDS-i pisiku moodi" kokku. Rainer aga imetleb parajasti Katrini lokke ning ei pane Andi siblimist tähele. Kuna Raineril läks segamini, peatatakse mäng ning saadetakse ta lolli kohale. Mina saan kalaks, Marko koeraks, Maire dom-domiks ning Gert känguruks. Jälle hakatakse plaksutama. Tavaliselt mängiti niikaua, kuni mõni õpetaja pistis pea klassi ukse vahelt välja ning porises: "Mis te tuututate siin minu juures, ise juba suured inimesed."

RKM, KP 50, 72 (41) < Tallinn

1976

Tallinna 37. keskkool, 10.b kl.

Tallinn

1992