Mädamuna

Mädamuna

See on pallimäng. Mängijad seisavad ringis. Alustaja on tavaliselt mängualguse lugemisega loetud või kokku lepitud. Mängu alustaja viskab palli õhku ja hüüab ühe kaasmängija nime. Kui hüütu saab õhust palli kätte, võib ta selle kohe õhku visata ja hüüda järgmise mängija nime. Teised mängijad peale hüütu jooksevad võimalikult kaugele laiali. Kui hüütu saab palli kätte nii, et see on maad puudutanud või üldse maast, siis ta hüüab: "Seis!" Sellest hetkest ei tohi keegi enam edasi liikuda. Hüütu võtab palli kätte ja võib teha kolm sammu (võivad olla pikad hüppesammud) mõne teise mängija suunas. Rohkem kui 3 sammu ta teha ei tohi. Siis viskab ta palli kaasmängija suunas. Vaja on visata nii, et pall puudutaks kaasmängijat, kuid kaasmängija ei saaks teda kätte. Kui nii lähebki, saab "mäda" see, kelle suunas palli visati. Kui aga kaasmängija saab palli kätte või pall kukub maha kaasmängijat puudutamata, saab "mäda" viskaja. Mängijad kogunevad jälle kokku ja palli viskab see, kes sai mäda. Kui kellelgi on kolm mäda täis, pannakse talle uus nimi. Selleks kogunevad kaasmängijad kokku ja lepivad kokku, mis nimega seda kaasmängijat edaspidi hüüda. Järgmisel ringil viskab üks mängija palli õhku ja hüüab selle uue nime. Nimetatu peab ennast ära tundma. Kui samal mängijal jälle 3 mäda täis saab, saab ta järgmise nime. Nimed võivad olla tavalised, sõbralikud ja neutraalsed. Nt Kastan, Takjas, Redel jne. Kui täiskasvanuid polnud silmapiiril, pandi ka halvakõlalisi nimesid. Nt Peeru-Juula, Haisukott jne. Vahel pandi ka mängijatele üpris sarnaseid nimesid, et segadust tekitada. Nt Kastan, Kastekann, Kastike. Praegu seda eriti sageli ei mängita, aga vahel tuleb ette. Mängijad on enamasti algklasside õpilased. Kuid ema mäletab, et 1960. aastatel Tallinnas Lillekülas oli see väga populaarne.

RKM, KP 49, 512/6 (43) < Tartu

1977

Tartu 14. keskkool, 9.a kl.

Tartu

1992