Edasi on jälle mõned nr-id, millest ei saa aru, mis neid täpselt eristab. Need on
■ AT 1876. Haned nööri otsas ja ■ AT 1881. Haned tõstavad mehe õhkuAT 1876 on Thompsoni järgi tuntud peam. Põhja-Euroopas, rohkem ainest on Soomest (55 teksti). Eestist Aarne järgi 6 (tegelikult väh. üle 10).
AT 1881-st on väheseid tekste mitmelt mandrilt. Eestist Ø. Eesti aines asub praegu AT 1876 all, aga peaks ilmselt asuma AT 1881 all: AT 1876-le on Thompsoni järgi tunnuslik see, et haned vm. linnud köidetakse ühe nööri külge, et neid oleks kergem kulli eest kaitsta — siis tuleb kull ja viib nad kõik korraga. AT 1881 põhimotiiv Thompsoni järgi peaks olema see, et nööri külge seotud haned viivad mehe õhku. Ja eesti aines esindab nimelt seda motiivi. Haned või kured käivad odra- või hernepõllul ja teevad kahju. Nad joodetakse täis ja lükitakse nööri otsa. Nöörimees joob tihti ise ka ja uinub magama ning haned viivad ta lendu. Lõpuks panevad nad ta võõras kohas maha ja järgnevad uued seiklused. Eesti tekstidele on üsna tüüpiline kontaminatsioon AT 1875-ga (st. vaadis olemise jutuga). 1 korral on eesti AT 1876 (või õieti siis AT 1881) kontamineerunud ka AT 1910-ga (so. see Münchhauseni-motiiv, kus karu satub rangidesse). ■ AT 1877*. Poiss õõnsas puus Thompson märgib ainult Soome (39 teksti), Eesti (4, tegelikult rohkem) ja vene tekste. Eesti üleskirjutused pärinevad rohkem saartelt ja Lääne-Eestist. Poiss läheb vihmavarju või satub muul põhjusel puuõõnde. Seejärel ehmatab mehi, kes on tulnud puud saagima, ja saab nende hobused niiviisi endale. 2 Reigi tekstis on jätkuks jahimehejutu-motiiv AT 1896 (haarab hundil sabast ja too jookseb nahast välja). ■ AT 1889. Münchhauseni jutud See on Thompsonil taas pigem sülem kui üksiktüüpi tähistav number ja figureerib rohkete alltüüpidena. Üheski neist pole eesti materjali näidatud, kuid raamatute kaudu on paljud Münchhauseni-motiivid praeguseks eestlastele kindlasti tuntud ja siinsed motiivid tulevad ette ka kontaminatsioonilistes arhiivitekstides. AT 1889 alltüübid on muidu järgmised: A. Noor karu talutab vana pimedat karu niiviisi, et noore karu saba on vana suus. Kütt laseb saba läbi ja saab vana karu endale. B. Küti käsi satub jahiloomale suhu ja ta tõmbab looma suudkaudu pahempidi. C. Kirssidega tulistatud ulukil kasvab kirsipuu pähe. D. Hobusest kasvab puu välja ja annab ratsutajale varju. E. Taevast allalaskumine liivast köit mööda. F. Külmunud sõnad või muusika sulatatakse lahti. G. Suur kala neelab mehe alla; selgub, et kala kõhus on terve koloonia eelnevalt allaneelatuist. H. Veealune maailm ja selle imed. J. Üle vee hüppaja pöördub poolelt teelt tagasi. K. Taevast allalaskumine aganatest köit mööda. L. Pooleks raiutud koer pannakse taas kokku, aga eksikombel jäävad tagumised jalad ülespidi. M. Maohammustus paneb asjad paisuma. N. Koer jälitab saaki mitu päeva või kuud järjest. P. Mees raiub kogemata oma hobuse pooleks, ratsutab esimesel poolel edasi, hiljem märkab viga ja paneb pooled jälle kokku. Näeme siis nende hulgas mitmeid žanrist žanri rändavaid absurdimotiive (liivast köis, aganatest köis, poolelt hüppelt tagasipöördumine).AT 1890–1909. Jahimehejutud
■ AT 1890B* (Aa ee 2006*). Saatuslik leib Näib olevat puhteestiline tüüp. Aarne järgi 3 teksti. Poiss on puu otsas, karu puu all. Poiss pillab leiva karu nina peale, see sureb hirmust. ■ AT 1892. Poolekslõigatud hobune pannakse taas kokku (???) Thompsoni järgi on see jutt hobusest, kes oskab end keerutada ümber oma telje ja mees seob kaika ta saba külge ning kütib niiviisi edukalt rabapüüsid. Eesti materjal, mis selle nr-i alla on paigutatud, esindab tegelikult Münchhauseni-motiivi 1889P (st. seda, kus hobune pooleks raiuti ja esipoolel edasi sõideti). ■ AT 1896 (Aa ee 1896*). Hunt jookseb nahast välja Levikupilt näib olevat lai, kuid segane ja hõre. Aarne järgi p.o. 8 teksti Eestist, kuid koopiad on kuhugi hajunud. Hunt naelutatakse sabapidi puu külge ja pekstakse. Ta jookseb nahast välja ja jätab naha kütile. ■ AT 1900 (Aa ee 1900*). Pääs puuõõnest karu abil Tekste üsna vähe siit-sealt. Eestist väh. 3 teksti. Mees on puuõõnde sattunud ja seal on mesilaspesa. Karu tuleb mett noolima ja mees haarab karu sabast või käpast ning pääseb niimoodi välja. ■ AT 1910 (Aa ee 1910*). Hunt jääb rakmeisse Veidi tekste siit-sealt. Eestist väh. 5 teksti. Hunt sööb rakmeis oleva hobuse, satub süües ise aegamisi rakmetesse ja võetaksegi sõiduloomaks. ■ AT 1920. Valetamisvõistlus On jälle suure hulga allnumbritega esindatud jutusülem. ■ AT 1920A. Meri põleb — saab praetud kala Seda Eestis ei näi olevat, kuid nt. Soomest on registreeritud 110 teksti. ■ AT 1920B. Pole aega valetada Sporaadiliselt kogu Euroopast, enim tekste Eestist (Aarne järgi 9, tegelikult väh. 13). Eestis on tegelased härra ja Ants ~ Petja-Ants. Veetakse kihla, et Ants suudab härrat petta. Härra teeb ettepaneku valetada — Ants ütleb, et pole aega valetada, ja seletab, miks. Seletus ise ongi juba valetamine ja motiivide hulgas on üldtuntud absurde: 1) on kibe soolakülviaeg (st. sama motiiv, mida kasutab kilplasnaljand AT 1200); 2) mitmeid muid soola ja laevaga seotud motiive: nt. ruttab merehädalistele appi ~ soolalaev hukkunud ~ müüakse odavalt soola ~ Rakveres saab ilma rahata soola ~ saab odavalt salakaupa ~ laevamehed vahetavad kalu tuha vastu vmt.; 3) jahu vees -sülem: Tartus aetakse jahu Emajõkke ~ Võõpsus aetakse jahu vette. ■ AT 1920C. Keeld öelda "Sa valetad!" Levik sporaadiline, sh. Leedust üle 20 teksti. Ee väh. 1. Härra ja mees veavad neil tingimustel kihla. Mees räägib härrale sügavalt solvavaid asju, nt. et nägi, kuidas härra isa vedas teises ilmas sõnnikut vmt. Ilmselt on siinseisse valedesse pandud ka muude nr-ite all, eriti tüübisarjas AT 1960 paiknevaid motiive. ■ AT 1920G. Suured mesilased ja tavaline taru Tekste hõredalt siit-sealt. Eestist Ø, kuid olen kindlasti kohanud eestlaste suus lendsõna Der biine muss, mis on geneetiliselt seotud selle motiiviga, samuti mingit nõukogude-aegset keerdküsimuse vormis varianti: Kuidas saab nii olla, et mesilane on härja suurune ja taru lennuauk tavalise suurusega, ja mesilane ikkagi läheb sisse? — Kui Partei käsib, kuhu see mesilane pääseb. ■ AT 1930. Laiskademaa (Schlaraffenland) Siia on koondatud väga palju absurdimotiive, millest mitmed käibivad iseseisvalt ka retoorikas. Üleskirjutusi laialt alalt, kõige enam Rootsist (18). Eestist Ø. Näiteid: 1) viljamäed, mis tuleb teel läbi süüa; 2) küpsetatud kanad lendavad ringi; 3) lehm paneb leiba ahju; 4) varese niidavad heina; 5) kotkas ujub; 6) kärbsed ehitavad silda; 7) krabid kütivad jäneseid; 8) juustumäed; 9) mesi jookseb mägedest alla; 10) alasi ujub jões. ■ AT 1931. Mis kodus uudist? Materjal peam. Skandinaaviast ja Baltimaadelt. Eestist Aarne järgi 2, tegelikult väh. 4. Tüdruk on läinud linna või poiss kroonusse. Kohtub sulase vm. omakülamehega ja hakkab pärima, mis kodus uudist. Too räägib talle absurde ja küsija usub ning leiab minevikust kinnitavaid argumente. Näiteks: 1) karjakoer on saanud pastoriks ~ junkruks ~ kohtuhärraks → seda ta haukus alati ~ seda ta oli alati nii krips ja kraps; 2) lehm on läinud Saaremaale ammeks → ta oligi juba enne nii emaliku olemisega; 3) pull on saanud kuberneriks → seda ta vaatas alati nii võimukalt; 4) kass on saanud mõisakokaks ~ pereemandaks → seda ta talitas alati; 5) kukk on läinud "Vändra kantreks" ~ Saaremaale köstriks → seda ta laulis alati; 6) (teatav suur) kivi on ära mädanenud → seda need koerad ja kassid seal käisid teda niisutamas ~ eks ta oligi seenetanud; 7) jõgi või järv on ära põlenud → sedap ta hommikuti ja õhtuti suitses; 8) männik on ära uppunud → seda ta oli härmas alati. ■ AT 1940. Imelikud nimed Lai levik, Eesti materjali p.o. väh. 2 teksti, kuid hetkel leidmatu. Tüpoloogilisi seoseid jutuga AT 1562A, millest refereerisin vene vormeleid Чистота понесла красоту на высоту). ■ AT 1950. Kes on suurim laisk? Tekste kogu Euroopast ja mujalt, sh. Iirist üle 80, Soomest üle 20. Eestist Aarne järgi 3, tegelikult väh.12 teksti. Eesti materjal on sisult veidi heterogeenne: 1. Kõige vastavam AT 1950 konditsioonile on vist see variant, mida Hugo Laur on palju kordi lugenud: Oli laisk poiss tee ääres kraavis küljeli. Mööduja küsis teed — poiss näitas jalaga. Mööduja ütles: Poiss, tee üks veel laisem tegu, saad rubla! Poiss ütles: Pane tasku! 2. Samast 3-astmeline versioon: On 3 laiska; neilt küsitakse teed ja lubatakse raha — eimene krapsab üles ja näitab teed; teine näitab teed lamades, kuid sirutab käe, et võtta raha; kolmas ütleb: Pista tasku! 3. Oskar Leegeni poolt üleskirjutatud tekst Rõugest (ehk veidi kirjandusliku moega, aga ei tea, kas kuskilt loetud, ja kui, siis kust just): Kolm laiska lamavad õunapuu all. Üks ütleb: Küll on nad kõrgel! Teine ütleb: Aga kui nad ise suhu kukusid, ma sööksin neid küll! Kolma ütleb: Kuidas te küll viitsite nii palju rääkida! Eraldi motiiv Eestis on "Loodud ja isehakanud laisk" — kas ja kui hästi ta sobib tüüpi AT 1950, seda ei oska ma arvata. Loodud laisk ei pea töötama, ta lamab ja teda toidetakse. Isehakanud laisk soovib endale sama režiimi. Tehakse katse selgitamaks, kas ta on ikka loodud laisk: laisad pannakse majja ja maja süüdatakse põlema. Isehakanud laisk põgeneb välja, loodud laisk põleb sisse.Ja viimane tähtis sülem valenaljandeid:
■ AT 1960. Suur loom vm. suur asi Siin toimuvad kõige kaunimal ja klassikalisemal kujul mängud mõõtmetega, hüperboolide ja litootestega. Kuid eesti materjal on ses osas tehniliselt nii halvas korras ja siin ringlev motiivide kaos ise nii tohutu, et ma ei saa esialgu anda sellest korralikku ülevaadet. ■ AT 1960A. Suur härg Soomest üle 40, Saksast ligi 20, ka mujalt Euroopast. Eestist Aarne järgi 2, praeguseks vist 3–4 teksti kõike, peam. Setust. Paul Hagu on neid motiive minu teada lähemalt uurinud. Näiteks: On suur härg. 3 venda istuvad härjal: 1. sarvel, 2. seljas, 3. sabarootsul. Hakkasid härga jootma — räägitakse, kui tohutult härg jõi. Suur haugas rebis härjalt kintsu. Vennad kukkusid härja seljast kolm päeva. Kellelegi läks puru silma — selgus, et see on härja ärarebitud kints. Rebane hakkas kintsu sööma. See rebane tapeti. Ta oli nii suur, et ei jõutud nülgida. Keegi eit lõikas poole ära, pani veel 100 nahka juurde, laskis lapsele mütsi teha. Jne. ■ AT 1960B. Suur kala Enamik materjali Soomest (üle 160) ja Rootsist (15). Eestist Ø. ■ AT 1960C. Suur kalasaak Taas Soomest, Rootsist, ka Horvaatiast. P.o. 1 tekst ka meilt, kuid kadunud, vist kontaminatsioonide ja põimingute rägastikku.AT 1960 alltüüpidele on väga iseloomulik liitumine jutuga AT 1920C (ei tohi öelda "Sa valetad!"), nii et AT 1920C on üldraam, mille sees valetatakse AT 1960 motiive. Samuti jookseb siit läbi mitmeid Münchhauseni-motiive, millest eesti aines on praegu tüüpi AT 1889 välja registreerimata.
■ AT 1960D. Suur aedvili Soomest u. 150, Saksast 14, ka Kreekast 11. Eestist Aarne järgi 7, tegelikult väh. 15. Eestis on tihti juttu just suurest kapsast. Hüperboolide näiteid: 1) 1 peast sai 10 mehele suppi; 2) 10 meest tantsis kapsakännu otsas; 3) rügement v. polk sõjaväge oli kapsalehe all öömajal. Samuti on suuri herneid: 1 kaunast sai 10 mehele suppi. Ka kartuleid on, kuigi kartul on Eestis üsna äsjane taim: neid võeti kangiga, kuid nad olid nii suured, et ei jõudnud koristada ja jäid talveks lume alla ning külmusid; siis raiuti neil kirvega tükke küljest. Kõigi aedviljade kohta (ja eriti puude kohta alltüübis AT 1960G) on läbiv motiiv, et nad olid nii pikad, et neid mööda roniti taevasse või ei saadud pärast enam maha. ■ AT 1960E. Suur maja Soomest 70, Rootsist 6, Lapist 1. Eestist p.o. ka 1, kuid kadunud seni. ■ AT 1960G. Suur puu Tekste kogu Euroopast, enam Soomest (üle 50) ja Eestist (kartoteegis väh. 55). Kuid eesti aines, mis selle alltüübi all paikneb, kujutab endast 1960-sisest motiivirägastikku, mis ei piirdu ainult suure puu omadega, vaid jookseb ka läbi AT 1920C ja sisaldab mitmeid Münchhauseni-motiive. Keskne näib meil olevat pikka puud mööda taevasse ronimise motiiv koos liivast, aganaist või jahust köit mööda allatulekuga (st. AT 1889E ja AT 1889K). Näiteks: pikk puu, kapsas või uba kasvas pilvini või taeva; taevas kohtuti jutukaaslase isaga (raamiks AT 1920C), kes tegi seal alandavaid töid, nt. oli seakarjas, või vahetas hobuseid kärbeste ja härgi sääskede vastu; köiega laskuti alla, köit jätkati aganate vm-ga (või ka parmu või sääse nahaga); kukuti alla, kolm sülda maa sisse; kurg tegi pesa pähe, siis rebane tõmbab välja ~ või toob ise labida ja kaevab ennast välja. Ahel võib alata ka suure härja vm. suure loomaga ja siirduda sealt suurte puude või aedviljade juurde. Kui maa seest on rebase abil välja saadud, võib jutt jätkuda rebasega vm. kombinatsioonis.
