PÕLLU- JA HEINATÖÖ NING -TÖÖRIISTAD

Ader, kündmine

Loodsik eehn lätt, perähn tee kiskus? — [Lahendus puudub] (Lut 1894)
Kiki-viki mäe otsah, kolm jalga perseh? — Ader (Vas v. Se 1900)
Miki-kiki mäe otsah, kats sarve perseh? — Ader (Kam 1959)
Isa leikab tükkideks, ema hõerub raasukesteks? — Ader ja ägel (Rõn 1889)
[Levikukaart]
Kahru kõnd kallast müüdä, raudsaapa jalan? — Ader (Ote 1891)
Karu istub mäe õtsas, raudsuapad jalas? — Adra (Pal 1888)
Karu tantsib mäe pääl, raudpüksi jalas? — Ader (Pst 1888)
Karu kükitäb mäe pääl, raudkängä jalan? — Ader (Nõo 1889)
Karu istub välja pääl, raudkingad jalas? — Ader (TMr 1889)
Karu väljal, raudsaapad jalas? — Adra (VJg 1889)
Karu kõnnib põldu mööda, raudsaapad jalas? — Ader (Hls 1893)
Karu istub nurme peal, raudsaabas jalas? — Ader (Nõo 1897)
Karu istus ahervarre otsan, raudsaapa jalan? — Ader (Krk 1888)
Karu kõnnib küürakille, raudsaapad jalas? — Ader (Puh 1888)
Kahõr kalinamäel, kuldkota jalah? — Harkadõr (Se 1938/9)
Kahõr istus kengo pääl, kullatse känga jalah? — Ader nurme pääl (Räp 1875/7)
Karu kükitab nurme pääl, kullatse kängä jalan? — Ader (Nõo 1875)
Kahru nurme pääl, kullatse küüdse all? — Ader (Kan 1896)
Kahr mäe külen, hõpetse känga jalan? — Ader (Plv 1889)
Kahru sais muru pääl, hõpõkängä jalan? — Adõr (Urv 1888)
Jänes kükkäs mäe pääl, raudsaabas jalan? — Ader (Har 1959)
Jänes juusk põldu müüdä, raudpüksi jalah? — Kündmine (Räp 1892)
Jänes istus mäe otsah, [kolm] kullast känga jalah? — Sahk, ader (Vas v. Se 1894)
Jänes istus nurme pääl, kullatse känga jalan? — Atr (Krl 1887/9)
Jänes kükütas perve otsan, kulladse känga jalan? — Harkader (Rõu 1977)
Jänes kükitas mäekaldal, hõbepüksi jalan? — Harkader, kate haraga ja hobene on een ja künnab (Ote 1982)
Jänes istus mäe pääl, vasksaapa' jalan? — Atr (Har 1921/2)
Jänes istus nurme pääl, sinitse pöksi jalah? — Ader nurmeh (Räp 1875/7)
Hall hunt istub mäel, raudsaapad jalas? — Sahk (VJg 1960)
Susi makkas nurme pääl, raudkängä jalan? — Ader (Rõn 1889)
Repän ists mäe pääl, kulladsõ kängä jalah? — Repän (Se 1935)
Siga sungib nurme pääl, raudsaapad jalas? — Ader (Pst v. Pil 1895)
Kurg kõnnib välja pääl, raudkingad jalas? — Ader (Krk 1888)
Kurg istub välja peal, kuldkingad jalan? — Ader (TMr 1889)
Kurg kõnnip nurme pääl, hõpetse saapa jalan? — Ader (Võn 1889)
Lita istus mäe pääl, kullatse kängä jalan? — Harkader (Kan 1966)
Härg taga tare, raudsaapa jalas? — Ader (Trv 1888)
Kurat kõnnib nurme mööda, raudsaapad jalas? — Ader (Hls 1893)
Kurat kükitab mäe peal, raudsaapad jalas? — Ader (Urv 1889)
Vanakurat kivi otsas, raudsõrad jalas? — Ader (Pil 1888)
Vanapagan kõnnib kõrt mööda, raudsaapa jalan? — Ader (Hls 1887)
Kurat kõnd kessä piti, raudsaapa jalan? — Ader (Võn 1889)
Vanatont nurme pääl, kuldsaapa jalan? — Ader (Puh 1889)
Vanakurat kükitab välja pääl, hõbekingad jalas? — Adra (MMg 1887)
Vanamiis mäe otsan, raudkängä jalah? — Adõr (Vas 1936)
Vanamees nurme pääl, raudsaapa jalan? — Ader (Hls 1891)
Vanamiis istus mäe külle pääl, kulladsõ saapa jalan? — Ader (Rõu 1895)
Miis kõnnib nurme müüdä, raudsaapad jalan? — Ader (Pst 1893)
Miis istus mäe otsan, kuldkängä jalan? — Ader (Rõu 1890)
Pisikene poisikene, raudsaapad jalas? — Adra (VMr 1890)
Säks mäe otsah, kullatse kängä jalah? — Ader (Vas 1902)
Kunigas mäe otsah, kulladsõ kota jalah? — Adõr ja adra haera (Se 1930)
Preili istse pindre pääl, hõpekängä jalan? — Ader (Rõu 1957)
Mamsel istup mäe pääl, kullatse känga jalan? — Ader (Plv 1890)
Neitsi istus mäe otsan, hõpetse känga jalan? — Ader (Rõu enne 1907)
Mõrsja istus mäe otsan, kullatsõ kängä jalan? — Harkader (Vas 1936)
Noorik nurmõ pääl, kulladsõ kota' jalah? — Adõr (Se 1930)
Vanamoor mäe otsas, raudsed kingad jalas? — Harkader (Rõu 1934)
Surnu kõnnib nurme müüdä, raudsaapa jalan? — Ader (Pst 1889)
Kiki-miki mäe otsah, kuldkinga käe otsah? — Harkader (Se 1935)
Nukk nurmel, raudjala all? — Atr (Krl 1909)
Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas, rigadi-ragadi rauda, rebasenahk perse pääl? — Hobune, ader ja kündja (Tt a:dat-ta)
[Levikukaart]
Maa alt käija rebane? — Ader (Nõo 1888)
Alt jookseb halli hunti, pealt läheb küirakas rebane? — Sahk (HJn 1888)
Alt lähab haljas jänes, pealt küürakas rebane? — Ader (KJn 1870)
Alt maa hall koer, pealt maa küirakas rebane? — Ader (SJn 1891)
Alt jookseb hall kass, päält küürakas rebane? — Ader (Vil b:dat-ta)
All jooksis hahka kassi, pääl maa küirakas rebane? — Ader (Ran 1889)
Alt käise hall kass, päält käise liuhke rebäne? — Ader ja ägel (Võn 1889)
Päält joosk ruskine rebäne, alt hall kass? — Vesi joosk silla alt (Krk 1936)
Alt maa hall kass, pealt maa rukki rebane? — [Lahendus puudub] (Pil 1888/9)
Alt juusk hahk kass, päält riiu repän? — Vikaht, rihä (Vas 1895)
Alt kävä haha kassi', päält röngi rebäse'? — Maakündmine (Kan 1924)
Mõista, mõista, mõlle-ralle, kõputele kõlle-ralle, alta joosi halli kassi, päälta ruhkise rebase? — Vikat ja heinaniitmine (Krk 1971)
Alt maa joosk hahk hiir ja päält küürakas rebäne? — Sahk (Võn 1931)
Alt käib hall hiir, pealt rühmakas rebane? — Heinaniitmine (Pst 1891)
Alt käib hall hiir, päält ruskapää rebane? — Ader (Trv 1889)
Alt käiva halli roti, päält küüraku rebase? — Ader (Hel 1889)
All on kaksi haljast miekka, pääl on küürägäs rebäne? — Ader (Kuu 1903)
Alt maa haljas, pealt maa paljas, keskelt ruskine rebane? — Ader (KJn 1870)
Alta jookseb halli hurta, pealta küirakas kutsikas? — Vesi vesiveski paisul (Rak 1888)
Vana naine vaatsakilla, kündis maada küütsäkillä, all oli kaksi haljast mueka, pääl oli küürükäs rebane? — Atra kündemine (Kuu 1911)
Mõistatelle mõlle-rõlle, kõkatelle kõlle-relle, päält nee piri-parine, alt joosk hall kass, päält ruskine rebane? — Heinaniitmine (Krk 1923)
Puust mees ja raudsed sukad? — Ader (Trt 1895)
Puused jalad, raudsed sukad? — Adra rauapuu (Amb 1889)
Puust puusad, rauast küüned? — Sahk (Vig 1888)
[Levikukaart]
Sui sukkes, talve alasti? — Adra raudpuu (Vil b:dat-ta)
Suvel sukke, pastaldega, talve paljaste jalgega? — Ader (Trv 1889)
Suvel raudsaabastega, talvel paljajalu? — Ader (Trv 1894)
Suvel saapis, talve ei ole? — Ater (Saa 1888)
Karu kõnnib kallast mööda, suvel sukkis, talvel suketa? — Ader (KJn 1870)
[Levikukaart]
Narva koer kükakille? — Ater (Kod 1888)
Liha iin, liha taga, puu ja raud kesken? — Ader, miis, hobune (Nõo 1889)
Palakas põleb ära, ääred jäävad järge? — Põld küntakse ära, peenrad jäävad (Kaa 1872)
Pallai palas ära, palistuse jääse järgi? — Lumi sulab kevadel põllu pealt (Har 1991)
Palakas kadund, palistused alles? — Majalt lumi suland, ajaääred sulamata (Tor 1888)
Mõlemad otsad elavad, keskkoht surnud? — Mees, ader ja hobune (Har 1934)

Hark, hang

Üts ader kolme haeraga? — Hainavikel (Räp 1875)
Üks härg ja kolm sarve? — Kolmeharaline hark, hang (Plt 1892/6)
Nelä hambaga sööb heinu? — Vigõl (Se 1956)

Hein ja heinategu; saad, kuhi, koorem

Mustast tuleb roheline, rohelisest tuleb valge, valgest tuleb kollane suure usindusega? — Maa seest tuleb rohi, rohust piim, piimast või (Tt 1869)
[Levikukaart]
Sikk sõit silda möödä, karva käiva katsipidi? — Hainakoorm (Hel 1889)
Sikk sõit silda pite, karva juuskva katsildõ? — Hainakoorm (Rõu 1891)
Siga jookseb silda mööda, karva käiva kaksipidi? — Heinakoorem (Trv 1889)
Tiido sõitsõ tiid pite, Tiidol karva' katsildõ? — Hainakuurm (Vas 1937)
Tiidi jookseb teeda mööda, tiidi karvad kaksipidi? — Heinakoorem (Kad 1888)
Tidi käib teeda mööda, karvad kahel pool? — Heinakoorm (Sa 1888)
Iidut-tiidut teed mööda, iidel karvad kaksipidi? — Heinakuhi, heinakoormat tuuakse koju (Urv 1935)
Tiidu kõndis tiida müüdä, Tiidu esi ütsipäidi, Tiidu karva katsipäidi? — Hainakuurmat veetäs (Võn 1889)
Tiida jookseb teeda mööda, teeda mööda, maada mööda, Tiidal jalad kõverad, Tiidal karvad kaksipidi? — Heinakoorm (VJg 1889)
Tepu kõnnib teeda mööda, Tepu kõrvad kaksipidi? — Heinakoorem (HJn 1896)
Epu juoksäb tieda müödä, Epu karvad kaksipidis? — Heinakuorm (Hlj 1893)
Peebu kõnnib teeda mööda, Peebu karvad kaksipidi? — Heinakoorem (Vln 1927)
Tenda jookseb teeda mööda, tenda karvad kaksipidi? — Heinakoorem (Trm 1895)
Kitu sõidab teeda mööda, karvad käivad kaksipidi? — Heinakoorm (Vil 1894)
Kiigu jookseb mööda teed, kiigu karvad kaksipidi? — Heinakoorem (Juu b:dat-ta)
Kiisu kõnd tiid pite, karva kävva katsipidi? — Heinakoorem (Kan 1981)
Karu tantsib teeda mööda, karu karvad kaksipidi? — Heinakoorem (Vil 1889)
Susi sõit suud pite, karva' käüvä' katsipite? — Heinasaad, koorem (Urv 1964)
Uisa pikka, uisa laia, uisa karvad kaksipidi? — Heinakoorem (Kam 1891)
Setu läheb teeda mööda, karvad käivad katsipidi? — Heinakoorem (Puh 1913)
Tiidu kõnnib teeda mööda, Tiidu karvad kaksipidi, Tiidul tillerid järel? — Emis põrsastega (Jõe 1889)
Kitu käib mööda teed, tõstab tõist, tõstab tõist, püstab kõhna? — Kuhjategemine (Tor 1887)
[Levikukaart]
Karu keib teed koutu, karvad tilkuvad maha? — Heinakoorm (Emm 1939)
Karu tuleb metsast, karvad tilkuvad verd? — Heinakoorem (Pöi 1939)
Karu käib teed mööda, karvarada järges? — Heinakoorm (Kaa 1938)
[Levikukaart]
Tiidu jooseb mööda õuet, Tiidu karvad kohisevad? — Heinakoorem (SJn 1888)
Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil? — Heinakoorem (Tõs 1921)
Siil jookseb teeda kaada, siili okkad kohevil? — Heinakoorem (Tõs 1921)
Tita kõnnib mööda teed, pea sakrus otsas? — Heinakoorem (Mär 1937)
Tibu jookseb mööda teed, tibu tiivad lohakille? — Heinakoorm (Pee 1911)
Karu kõnnib teed mööda, karu perset roabitakse? — Heinakoorm (Pöi 1894)
[Levikukaart]
Laane lammas, latu oinas, taarutab külätanuvas, villäd juoksevad müödä maad? — Heinakuorem (Kuu 1891)
Lammas tuleb metsast, villad langevad maha? — Koorm (Vig 1888)
[Levikukaart]
Karu läheb teed kautu, karvad jooksevad maad kautu? — Heinakoorem (Jäm 1977)
Sikakõnõ sõit üle silla, karva juuskva ligi maad? — Hainu veetäs (Rõu 1894)
Susi sõit, karva juuskeva maad müüda? — Heinakoorm (Har 1888)
Tiide karva tii pääl? — Hainakoorma (Kan 1888)
[Levikukaart]
Koigas karve sehen? — Kuhjavarras (Trv 1889)
Verrev torokõnõ villu seeh? — Künnel (Kam 1959)
Isa hirres, ema parres, pojad kõrval, kõrvad kikkis? — Heinakuhi saatude keskel (Pal 1890)
Susi süü suvitse varsa, jäässe maha keeruköüdse? — Vemble (humala varre sügisel) (Har 1890)
Susi sei hobese, jätt luu perrä? — Haenakuhi veeti ära (Krl 1887/9)
Hunt sööb hobuse ära, selgroo jääb järele? — Hainakuhi viiakse ära (JJn 1897)
Mineva-aastased luud, aga tänavune liha? — Heinakuhi (Rõn 1889)
[Levikukaart]
Jänes istus jää pääl, pajopuhmas pää pääl? — Hainakuhi (Ote 1893)
Jänes istub jää pääl, paapõhi pää pääl? — Hainakuhi (Puh 1889)
Jintskane jää pääl, padakonn pää pääl? — Kann ja kaas (Kra 1903)
Juusk jänes jää pide, paateri pää pääl? — Lava pääl soolanappi lükätäs (Lut 1894)
Hani jää pääl, paapõhi pää pääl? — Kuhjal varda otsas mätas (Plv 1894)
Naise kübär pääh, mehe vöö vööl? — Hainakuhi (Räp 1875)
Noorik nurmõ pääl, valgõ käkk käe pääl? — Hainakuhi ja lumõjupp varva pääl (Se 1931)
[Levikukaart]
Neiu viiakse mehele, p[ers]e jääb kodu peret tegema? — Puukand (Tt 1889)
Noorik viias ära, perse jääb maha? — Heinakuhi (Trv 1894)
Noorik viiakse ära, kusenaba jääb maha? — Heinakuhi viiakse, lava jääb (Vän 1889)
Mõrsja viiäs mehele, tagapuul jääs paigalõ? — Hainakuhi viiäs kodo (Rõu 1896)
Pruut viidi ära, tool jäi järele? — Heinaase (Har 1934)
[Levikukaart]
Talvel magab Maasik-lehm, suvel tuntakse ase? — Heinakuhi (Tõs 1921)
Maarik maka, aestak aigu asõ tunda? — Tulõasõ (Se 1940)
Mahe maka maa pääl, asõ jääs aestagas perrä? — Tulõasõ (Rõu 1897)
Maarik maka, säidse aastät asõ tunda? — Kuhjaasõ (Se 1938/9)
Ma'ast maka, ei olõ asõnd kohki? — Hainakuhi (Plv 1910)
Saarik sais, Maarik makas, sada aastat sais ase? — Kuhjapesä (San 1893)
Härg mineva-aasta magasi, timahava tunnus asõ? — Tulõasõ, hainakuha asõ (Rõu 1896)
Härg magab maas, ase seisab seitse aastat? — Tulease (Tõs 1890)
Ruske härg magab metsas, seitse aastat seisab ase? — Tulease (Kaa 1872)
Punane härg makab mäe külle pääl, ase mitu aasted tuttav? — Tulekahju (Hls 1930)
Verrev härg mürra, aasta perast tunnus ase? — Tulease (Plv 1890)
Hall härg magab maas, ase seisab eluaja? — Kivi (Sa 1888)
Punane lehm heidab magama, ase seitse aastat näha? — Tulease (Var 1970)
[Levikukaart]
Tuhat-tuhat, sada-sada, istus üte tooli pääl? — Haenakuhi (Urv 1887/9)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe kotka küüne peal? — Heinakoorem (Lai 1890)
[Levikukaart]
Seest karune, päält karune, ütesse süldä ümmert karune? — Heinakuhi (Krk 1936)
Seest karune, päält karune, seitsme sülla pikkune? — Heinakuhi (Hls 1893)
Karu tuleb kaugelt metsast, seest karvane, pealt karvane? — Heinakoorem (Kuu 1938)
Üheksa sülda siledat ja kaheksa sülda karvast? — Heinakuhi (Tt b:dat-ta)
Üks, kaks, üheksa sülda ümber paks, kolm sülda kops, kaks sülda maks? — Heinakuhi (Pal 1889)
Mullu Jumal käve, timahava jäle' tunnuse? — Timahava niidam, tõne aastak tunnuse jäle' (Lut 1894)
Pojad toovad isa ilmale? — Heinakuhi (Hag 1890)
Pojad sünnitavad ema? — Heinasaatudest tehakse kuhi (Jõh 1889)
Isa alles sündimata, lapsed juba lagedal laiali? — Heinasaud (Pst 1888)
Lapsed jooksevad lagedal, isa-ema sündimata? — Heinasaadud ja kuhi (Hlj 1892)
Ema alles loomata, lapsed lagedal laiali? — Heinasaud (SJn 1892)
Esä-emä viiäs riste, latse jooskva lagedat mööda? — Hainakuhja tegemine (Ote 1893)
Ema ilmale loomata, lapsed luhtas laiali? — Heinakuhi ja heinasaadud (Tt 1878)
Isa ilma sündimata, lapsed juba laial väljal? — Heinalabud (Pöi 1894)
Isa-ema ilma ristimata, lapsed jooksevad kõik mööda välja laiali? — Heinakuhjad ja saod (HJn 1888)
Isä alle sündümete, pojad jooseve juba niitu mööda? — Heinasaed ja kuhi (Hls 1889)
Ema alles sündimata, pojad jooksvad nurme mööda? — Heinasaud (Tor 1889)
Poja jooksva sööti mööda, esä alles sündimädä? — Heinakuhi ja heinaroa (Räp 1875/7)
Lapsed ju laanes lamavad, isa veel ilma sündimata? — Heinasaod (Tln b:dat-ta)
Lapsed ilmas laiali, ema alles sündimata? — Heinasaod (Vln 1942)
Isa ilma loomata, lapsed laia ilma peal? — Heinakuhi ja saadud (Tõs 1890)
Esa-ema saamata, poia-latse laokile? — Hainaroa ja kuhi (Rõn v. San 1889)
Kõik maailm om latsi täis, vanaema ei ole mitte koskil? — Hainarua (Puh 1889)
Lapsi laiad väljad täis, isa-ema loomata (Die weiten Felder sind voll der Kinder, Vater und Mutter sind unerschaffen)? — Garben und Kornschober (Tt enne 1876)
Poead-tütred kannavad kära, isa ilma sündimata? — Kuhe, saod (Tür 1896)
Ema alles loomata, lapsed nutavad laiali? — Heinaroad (saod), mis laiali, kuhi loomata (Trv 1888)
Lapsed ilutsevad enne, kui isa ilmale sünnib? — Heinasaadud enne kuhja loomist (VJg 1921)
Latse-poja pontsagu, ima ei ole veel ilmangi? — Hainarua (Kan 1888)
Ema ilmale sündimata, pojad punderlassikesed? — Heinasaadud (Trm 1906)
Isa alles sündimata, pojad puperpallikesed? — Saud ja kuhi (Tor 1887)
Ema ilma täädmata, isa alles loomata, aga pojad juba kaunid poisikesed? — Heinasaud (Hää 1889)
Emä viil sündümätä, pojad jo poolõ pini suurud? — Hainaruad (Vas 1903)
Enne poeg purjestab, kui isa ilmale saab? — Suits (Kuu 1937)
Isa ilma sündimata, pojad peavad pollerit? — Heinakuhi (Saa 1933)
Esä sünnis, poja koolesse? — Hainakuhja luomine (Ote 1892)
Lapsed laia välja peal, ema ilma sündmata, kui ema sünnib, siis lapsed surevad? — Heinakuhi (Tõs 1893)
Latse sünnüse inne kui imä? — Hainarua ja kuhi (Räp 1889)
Poja' sünnüse inne essä ilma? — Hainarua' (Se 1938)
Põrsa sünnüse inne immä? — Hainahunigu', joista kuhi tetäs (Krl 1910)
Poeg vanem kui isa ja ema? — Tapupite ja vään (Ris 1888)
Lapsed näävad isa sündimest? — Heinakuhi (Kär 1890)
Poisid näevad isa ristimist? — Heinakuhi (Kod 1937)
Lapsed jooksevad vanemate varrule? — Heinasaud (Kuu 1892)
Poja ja tütre tuleva esa ristitsele? — Heinakohja loomine (Har 1888)
Latsõ kaõsõ, ku immä tetäs? — Hainakuhi (Rõu 1895)
Üks isa, sada poega? — Heinasaod (Vig 1888)
Üks ema, sada tütart, igal tütrel ise liinik? — Õunapuu (Hls 1894)
Ütel imäl tuhat poiga, süvva ei küsü kunagi? — Kirges (Vas 1903)
Üks ema, üheksa last? — Kartohvel (Tõs 1895)
Üks saks, sada last? — Saag (SJn 1937)
Vana sassil sada poiga? — Kanep (Pst 1895)
Suvel nutab, kõht on tühi, talvel täis, et oksendab? — H[eina]ladu (Kuu u.1890)
Süvel sööb, talvel situb? — Heinaladu (Hlj 1888)
Tuhat-tuhat, sada-sada ühe korraga lööb maha? — Heina niidetakse (Tt b:dat-ta)

Härjad ikkes

[Levikukaart]
Puist puigat, luist luigat, nahkine tibu-tabu? — Härjaike (Krl 1887/9)
Puust pukutimid, luust lukutimid, nahksed nibi-nabinad? — Härjaike (SJn 1889)
Puust pukuti, luust lukuti, emanahast nikuti? — Härjaike (VNg 1892)
Puust pukuke, luust lukuke, nahkest nipe-näpeline? — Härjaike (Trm 1894)
Luised luksid, puised puksid, nahksed venitsed? — Kangatellet (Saa 1939)
Puust tehas pukka-pakka, luust tehas lukka-lakka, nahksed nibinad-nabinad? — Härjaike (TMr 1889)
Luust lulgutimad, puust pulgutimad, nahast nibid-näbid külles? — Ike (HJn 1889)
Puused pullikad, luused lullikad, nahksed nipi-napinad? — Härjad ikkes (Trm 1895)
Puust pupsud, luust lupsud, nahk nigina nook-naak? — Härjaike (Pär 1888)
Puust pusarad ja luust lusarad ja nahksed lidi-lädi? — Leiva-astas (Mär 1928)
Puune puska, luune luska, nahkne niburits? — Härjäike (San 1893)
Puust pukerdaja, nahast nakerdaja? — Vart (Amb 1889)
Puustimmit ja pukutimmit, emanahka näkutimmit? — Härjad ikkes (Noa v. Hii 1888)
Puised-puised pulgutimad, luised-luised lulgutimad, ilvessed saavad eest vedama? — Äästamine (?) (Tt 1901)
Karu tuleb Kaanemetsast, kaks piad ja kaheksa jalga, puised pulgutid, luised lulgutid, nahkased nigi-näginad? — Paar härgi ikkes (Hlj 1889)
Puust pukutimid, luust lukutimid, nahk nip-nalii, natuke nahka, nael rauda? — Voki (Prn 1901)
Mõista ära, mõlle-rõlle, mõlle-rõlle mõkutimid, kõlle-rõlle kõkutimid, nahk-nahatsid, puu-pugatsid? — Vokk (Vil 1894)
Puune pulk, luune lulk, nahkasta nidi-nädina, sõmerasta rääskopp? — Härg ja härjaike (Jõh 1963)
Karune iis ja urin järges? — Hobune vankri iis (Mus 1949)
[Levikukaart]
Pisikesed piigakesed, piigakesed puigukesed, nihksed-nahksed nibid-nabid, tamm taga sagaras, sagaral tuut otsa pääl, tuutil napard põus, napardil vars taga? — Härgadega kündja: härjad piigakesed puigukesed, ige jutad nihksed nibid-nabid, tamm taga sagaras adra vannas, tuut inimene, napart piits (Vll 1890)
Uiksed uiad, puiksed puiad, nahksed nibust-nabust, kaks karust ees, karuse taga kook, koogu taga tuut, tuudi taga näpistaja? — Härjad kündvad (Rid 1911)
Luised luisad, puised pulgad, nihksed-nahksed naabrimehed, kaks karust, karusel kook, koogul tuust, tuustil niips? — Härjad künnavad adraga; tuust – mees, niips – vits (Emm 1928)
Kaks karust ees, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipats, nipats karniuhtik? — Härgadega kündmine (Kär 1897)
Kaks karu, karu taga kook, koogu taga tallitaja, tallitaja käes nipaski? — Mees künnab härgadega (Var 1888)
Kaks karu-mikku, neli veer-mikku, nips, karviuh? — Härjad rataste ees (Pöi 1894)
Kaits karvast, karvatsil om hark, hargil om näpits, näpitsel om karviuhti? — Mees künd härgega, roosk peon (Trv 1894)
Püstänt, püständil köngärt, köngärdil paarid, paaridel lipard? — Mees, ader, paar härgi, piits (Hls 1889)
Kooguts, nooguts, nipits, näpits, kaks pead ja kaheksa jalga? — Härjad kündvad (Pär 1888)
[Levikukaart]
Kaks pead, [kaheksa] jalga, tükk puud, teine luud, nahksed nibu-nabulad, kuuskised kubu-kabulad, pädakased persepulgad? — Ikkes härjad (Kad 1896)
Kaks pääd, kaheksa jalga, tükk luud, tükk puud, tükk nahkanuutsakud? — Härjad ikkes (Jõh 1889)
Kaks pead ja kaheksa jalga, neli silmasombukest, kaks hannarootsukest, tükk olli puust ja teine luust, kolmas nirtsu-närtsudest? — Härgiga ehk härjadega künnetas (Tt b:dat-ta)
Kaks pead ja kaheksa jalga, neli silma aliale, kaks taga niskurile? — Mees läheb ikkes härgadega põllule (VMr 1891)
Tükk oli puud, tükk oli luud, tükk oli nahka nätsakut, neli kinnast hilbakut? — Härjad ikkes (Hlj 1893)
Tükk luud, tükk puud, tükk liha, tükk rauda, tükki nahka nuustakast, tükki ennast hilbakast? — Kündja väljal (Jür 1896)
Tükka puida, tükka luida, tükka nahka nustakiida, kaks sidu, kaheksa jalga, neli alla roodevei? — Tõld ja hobesed (Pal 1888)
Karu tuleb Kallelaanest, kaks pead ja kaheksa jalga? — Vähk (Jõe 1888)
Kahr lätt Kaagumäele, kats pääd, katessa jalga? — Vähk (Se 1972)
Karu tuleb Karjalaanest, tükk puud, teine luud, kolmas heinahilbukene, kaheksa jalga ja kaks saba? — Härjad veavad heinasaadu (Kuu 1892)
Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd, kaheksa jalga, neli silma püürüsillä, neli korva kuulasille, tükk on luuda, toine puuda, kolmas hilba-halbakada? — Härjapaar ikkes ja kündja (Kuu 1911)
Karu tuleb Kaalemaalt, tükk puud, teine luud, saba süllane taga? — Härjad ikkes (Amb 1894)
Karu lätt Kaigaste mäele, neli silmä pilkles, kaits handa välkles? — Härja ikken (Rõn 1889)
Susi tule suurest mõtsast, kahru tule kasumõtsast, kaits pääd ja katessa jalga? — Vähi (Ote 1893)
Kits tulõ Kullõmõtsast, kats pääd, katõsa jalga? — Vähk (Se 1888)
Härg lätt mäkke, kats pääd, katessa jalga? — Vähk (Ote 1889)
Mehed Võnnusta tulevad, tükk puud, tükk luud, tükk nahk nuustakud, tükk ennast hilbakud, kaks pääd, kaheksa sarve, kaks hända roodulesta, kaks auku mulgulesta? — Härjad ikkes ja mees (Plt 1889)
Mõrsi tuli metsast välja, mõrsil kassi silmad, neli jalga, üks oli puusta, teine luusta, kolmas nahka nuustikusta? — Härjad ikkes (JJn 1896)
Molgud metsasta tulevad, kaks pead ja kaheksa jalga, neli silma molgusella, tükk on puuda, teine luuda, nahkased nibi-nabinad? — Härjapaar (Jõh 1927)
Melku metsasta tulekse, neli silma, neli kõrva, kaks pead ja kaheksa jalga? — Ikkes härjad (VJg b:dat-ta)
Koppeta kõrrest tulevad, kaheksa jalga kilka-kolka, neli silma vilka-volka, kaks hända õõra-tõõra? — Härjad künnavad (TMr 1889)
Kõpa-kõpu, kõnnu-kõnnu, kõpu kõrvusta tulevad, kaks pead ja kaheksa jalga? — Härjad ikkes (Pal 1889)
Kaks pead, kaheksa jalga, neli silma siiluvad peas, puust pulgutid, luust lulgutid, nahksed nigi-naginad? — Härjad ikkes (Vai 1889)
Esite kaks, kahel kaheksa, kaheksal näpats, näpatsil köögats, köögatsil tükk vissi? — [Kaks] härga, [kaheksa] jalga, ader, kündja, piits (Äks 1893)
Kaks kätt, kaheksa jalga, kui elab, siis must, kui keedetu, siis punane? — Vähk (Trt 1927)
Puisemine puise, luisemine luise, heinätse idi-viditse, neli silmä mulkijaani, katsi händä uiskasida? — Härgadega kündmine (Trv 1896)
Kaks karvast, üks sile, sitakukkur taga? — Härgadega kündja (Ksi 1889)
Kaks karvast, [neli] paljast, seitsmes s[ita]mässukas? — Hobune, heinakoorem ja mees (Kad 1899)
Kaks karust, neli silet, si[t]akukkur otsa peal? — Härjad sõnnikukoormaga (Ans 1891)
Uisut-tuisut, tuisut-too, vana aga nahka näputis, kaks karust, neli silet, sitakukkur otsa pääl? — Härjad sõnnikukoormaga (Ans 1891)
Ipsutis-nipsutis, nahka luuse lipsutis, kaks karust, neli siled, sitakukkur otsa peal? — Härgadega vedamine (Krj 1938)
Usidi-pusidi nahk aga naela nitakat, puu vahel, pulk ees, sitakukkur otsa pääl? — Sõnnikuvanker härgadega (Krj 1938)
Kaks karu-mikku, neli veer-mikku, viies sitakukkur? — Kaks härga, [neli] ratast, sõnnikukoorem (Juu 1889)
[Levikukaart]
Kõva ees ja kõva taga, kõva kahe kõhu vahel? — Härgadega kündmine (Trv 1893)
Kõva kahe kõtu vahel? — Hernekaunad (Krk 1923)
Krips-kraps reite vahel, kõva kahe kintsu vahel? — Adralusik (Saa 1888)
Ripub, rapub reite vahel, kate kõva kintsu vahel? — Harkader, luisk (Hel 1962)
[Levikukaart]
Kaks meest ühe kübara all? — Härjad ikkes (Hag 1889)
[Levikukaart]
Risti ja põigiti, persed mõlemal pool otsas? — Härjad kaevlevad (Vän 1889)
Rissu-rässu, rigadi-rägadi, saba mõlemis pool otsas? — Veised kaevavad (Vän 1933)
Perse äärest, perse seest, lakub perset? — Singiliha, kanamuna, härjakeel (Iis 1939)
Saks muud ei söö, kui värsket sitta ja perselaket? — Kanamuna, härjakiil (San 1893)
Esi elun, osa vardan? — Ruunat härja muna (Krk 1890)

Koot, rehepeks

Üüse sajah, päivä vajah? — Rehepesmise kuut (Se 1938)

Kütis, ale

[Levikukaart]
Talvel tapetakse, suvel soolatakse? — Kütis (Saa 1888)
Mullu Mustik tapeti, täna söödi, soolati? — Kütis (Hls 1894)
Mullu Mussik tapeti, tänävuode nahk nülliti, jalad jahukambri, keskpaik kivikeldri? — Ale põletamine (Kod 1932)
Minevaasta must härg tapeti, tinavaasta nahk nülliti, sõra-kabja pandi kambrede, luu-kondi karjusele, lihakints keldride? — Rüga (Trt 1930)
Hõbekepp ja kuldnupp, talvel on lühike, suvel on ta pikk, keskpaik keldris ja kabjad kambris? — Rukis (Äks 1894)

Linatööd. Lõuguti, linahari

[Levikukaart]
Pini hauk, perseh pauk? — Linakolgits (Se 1937)
Hatt hauk, perseh pauk? — Koodiga vilja pestas (Se 1927)
Kuer haugub, perse paugub, ise situb selgid kesi? — Linalõugtamine (Hlj 1893)
Peni hauk, perse pauk, esi sittus sõklit? — Linnu kolgitas (Võn 1889)
Peni hauk, perse pauk, suust situs sõklit? — Linakolkmine (Ote 1893)
Koer haugub, perse paugub, ise situb läbi külle? — Linu kolgitakse (Pst 1889)
Peni hauk, perse pauk, sitamulk sõõrd sõklid? — Linakolkmine (Ote 1893)
Pini hauk, perse pill sõklit? — Piiru lastas (Urv 1888)
Peni hauk, perse joosk rapa? — Linakolgits (Kan 1866)
Koer haugub, ise seedib sõklu? — Linu ropsitakse (Äks 1893)
[Levikukaart]
Haugu, haugu hallikene, küll ma hännast kinni pean? — Lõuguti (Muh 1888)
Kuer haugub kolgasmäellä, mina hännästä pidäsin, sabasta liegutasin? — Lina lougutamine (Kuu 1987)
Kuer haugub kolla-tälla, mää alla mälla-tälla, mina sennaje meneksi, sava alle siputelle? — Lina lõugutamine (Hlj 1891)
Koer haugub kolgatimast, mäe otsas mulgutimast, mina sabasta pidasin? — Linalõugut (VMr 1890)
Koerad haukusid kolla-kalla, üle mäe mölla-mälla, mina hännasta pidasin, savarood tegi riksa-raksa? — Lina lõugutamine (Kuu u.1890)
Koer haugub kilga-kolga, läbi aja nilga-nolga, sabaroog teeb riksa-raksa? — Lina lõugutamine (Hag 1937)
Rabi Hendrik oru pääl, mina päästa pidasin, rabaauk käis ripa-rapa? — Kolgispuu, linakoldsi (Hel 1890)
[Levikukaart]
Hatt hauk, hamba' tsilguse? — Linno kolgitas (Se 1888)
Pini hauk, hamba' tsilgusõ suust vällä? — Linno kolgõtas (Se 1933)
Pini hauk, persest tsilgus luid? — Linnu kolgõtas kolgitsaga (Se 1940)
[Levikukaart]
Koer haugub, saba suus? — Lina kolkimine (Vil 1889)
Peni hauk, hand suun? — Linu kolgits (Lei 1911)
Vana hatt haugub, händ hammaste vahel? — Lõugut (koldsip) (Pst 1893)
Siga singub, sitt suus, koer haugub, händ suus? — Linakolgispuu ja oherdiga või käämrega, käämer – seesama mis ohert – augupuurimise kohta (Hää 1942)
Koer haugub, saba hammaste vahel, perse sõõlub sõkleid? — Linu kolgitakse (Vil 1936)
Tillukene rakikene haugub, raudsaba jalge vahel? — Kolgispuu (Pöi a:dat-ta)
[Levikukaart]
Kass sööb konta, liha jätab järele? — Linalõuget (Vän 1887)
Mu isal on seuke koer, kes kondid ära sööb ja liha järele jätab? — Lõuget (Tõs 1889)
Isa issub, poeg pussib, sullane ei issi, ei pussi, muudkui puhastab? — Kolgispuu, mõek ja linahari (MMg 1889)
Noorik noroh, perse tsoroh, iga öö hürr-harr, sittus sõklit, pasandas paklit? — Linakolgits (Plv 1933)
Vanamoor nurgas, sada hammast suus? — Linakuhi (Trm 1894)
Puinõ susi, ravvadsõ hamba'? — Linasugimise hari (Se 1938)
Puust mees, raudhammad, ise sööb linu? — Linahari (Vil b:dat-ta)
Puine maa, rauane mõts? — Linahari (Vas 1895)
Hot minno küll haräga haritas, kaarussõga kakuitas, suaga suitas ja nitsedõga nimitäs, siske õks istu ma noorigo nupu otsah? — Linaluu noorigõ linige seeh (Se 1938)
Nitse nihk, suga sugi, sõski istub mõrsja pää pääl? — Linaluu (Räp 1905)
Võlla puuakse, pea raiutakse, ära uputakse, puruks tambitakse, saksaks tehakse? — Lina (Vig b:dat-ta)
Küll minuga tehakse mitu imet, võetakse mu karvust kinni ja lüiakse vastu maad, pannakse mind tükiks ajaks vette kivide alla, pannakse mind külma hallede alla, tautakse puukolkidega mul liha luude pealt ära, veel raudkammidega purusteta? — Linad (Jõe 1888)
Ma kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenike on minu keha, aga mul on palju teha, mina vinnan, vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? — Lina (Kos 1888)
Ise luu ja nahk, siiski elan, liigun, koormat kinni köidan, elusaid inimesi katan, viimse hauda matan? — Lina (Hls 1889)
Olen selge nahk ja luu, siski sirge nagu puu, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? — Lina (Pal 1889)
Seon, sõlmin, vinnan, vean, elusaid ma katan, surnuid hauda matan? — Lina (Emm 1928)
Kasva maa sisest, kata keisrit ja santi? — Lina (Urv 1890)
[Levikukaart]
Siin maal ehitedes mõrsja, võõrale maale viiäs mihele? — Linapund (Hel 1889)
Siin maal ehitedäs mõrsjat, sinnä maalõ viiäs? — Linapund (Rõu 1889)
Seol maal preilit ehitädäs, mujale maale viiäs? — Linapund (Rõu 1936)
[Levikukaart]
Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille? — Linad ja nende lõugutamine (Pai 1893)
Miis lakk perst? — Linaropsimisel rabajaga vastu pukki (Se 1938)
[Levikukaart]
Sepp selili maas, kangur karvupidi käes? — Linahari (Trm 1895)
Sepp seliti raavin, kangur karvupidi peon? — Linahari (Trv 1894)
Sepp seliti rukkis, kangur karvupiti käes? — Linasukamisehari (VNg 1926)
Sepp säliti all, kangur karvupitti pääl? — Linasugimisehari (Puh 1889)
Mudatiuku, mutiauku, kana all ja kaegas piäl, tibu all ja teebäs selläs? — Linaligu (KJn b:dat-ta)

Peenar

[Levikukaart]
Niem niemes, saar saares, iges saares sada pesä, iges pesäs üks muna? — Kaalikapiendrad (Kuu 1911)
Saar saares, igas saares sada pesa, igas pesas kaks muna? — Läätsed (Vai 1889)

Põld

Hoone rooga täis, katust pole peal? — Viljaväli (Vig 1888)
Must rätik, rohelised ääred? — Põld (Sa 1888)
Enam auka maas kui tähti taevas? — Kõrrepõld (Pal 1888)
Rohkem auka mua pial kui tähta taevas? — Kõrreväli (Pil 1888)
Inamb maah mulka kui taivah tähti? — Rügaolõ kõrs (Se 1888)
Mitu om taivas tähti, situ om maahn mulku? — Rügäkandsu', kun jääse' põimatun maa pääle (Lut 1894)
Härjal enam auka selgas kui tähta taevas? — Kõrreväli (Tor b:dat-ta)
Must maa taivatähti täüs? — Rüakõrs (Se 1935)
Maa mulke täis, kõik vahtva taiva poole? — Röakors (Rõn v. San 1890)

Reha, riisumine

Sisalik jookseb saba ees, ise suur hambamees, hammastega ta ei söö, ainult teeb töö? — Reha (Rei 1938)

Rehealune. Rehepeks

Poet köüdetüt löö? — Küüt, vihu' (Lut 1894)
Mõista ära mõmmulehti, tuba tehtud toomelehti, seest pidu peeti, väljas jagu jaeti? — Rehepeksmine (Äks 1889)

Sirp

Kikri, kakri, kiverik, kõverik, pasandab kõik välja täis (Klipp, klapp, krumm und gewunden, das ganze Feld sch... es voll)? — Die Sichel (Tt enne 1876)
Veike küirakene käib kõik väillad läbi? — Sirp (Jõh 1892)
Väikene küürakene lindas terve suvõ, talvel maka? — Sirp (Har 1934)
Väikene küüroh vanamiis, kõik nurmõ kõnd üle? — Tsirp (Plv 1893)
Kõvera jalaga miis käüb üle maailma? — Sirp põim rükkä (Se 1953)

Vikat

Suvel lõikab lehmaleiba, talvel ripub varnas? — Vikat (Tln 1940)
Lai kui mõek ja terav kui nuga, suvel orjab, talvel seisab? — Vikat (Äks 1894)
[Levikukaart]
Kõveriku nühka pallast? — Vikati luiskamine (Krl 1887/9)
Kumõraga nühka palläst? — Vikatiga niidetäs (Vas 1902)
Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitme elule otsa? — Vikat (VMr 1888)

Õled, õlekott, õlekubu, õlekuhi

Talvel ei külma, suvel ei sula? — Olekõrs (Trv 1895)
Õlist eläjä, paklist aid, müügva ja mürisäse, välla ei päse? — Õlõkott (Ote 1890)
Paklane aid, õlitse eläjä, mürräse, müügvä, välla ei pääse? — Pääalutse kott (Ote 1889)
Tuhat tuuli-luuli auku, sada siri-sääri auku? — Õlekubu (Trv 1889)
[Levikukaart]
Võtab pooläs, panõb risti, käänäb, väänäb, panõb sissõ, sikutab ja valmis? — Õlõsidet tetäs (Ran 1890)
Võta pihku, tõmma lõhki, tee risti, pane sõlme, sikuta, pane keerd peale? — Linakoo sideme tegemisest (KJn 1974)
[Levikukaart]
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? — Õlekubu (Plt 1917)
Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe vööga ümmert kinni? — Õlekubu (Pil 1888)
Sada tuhat ühe vööga ümbert kinni? — Õlekubu (VMr 1888)
Ühe vööga ümbert kinni (Mit einem Gürtel umschlossen)? — Ein Bund Stroh (Tt enne 1876)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga kinni? — Õlekood (Tor 1888)
Sada-sada, tuhat-tuhat, ühü ööga kinni? — Õlevihk (Mih 1948)
Tuhat tutinutikest, üte vööga kinni? — Õlekubu (Urv 1890)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga kinni siutud? — Õlekubu (Kad 1888)
Üks tuhat, kaks tuhat, ühe vööga kinni seutud? — Kubu õlgi (Hää 1889)
Tuhat tugevat ja sada vägevat, ühe vüega kinni siutud? — Õlekubu (Iis 1889)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga seutud? — Õlekubu (Hls 1893)
Tuhat ja sada, ühe vööga ümber siutud? — Õlekubu (Iis 1888)
Sada tuhat kokku pandud üheainsa vööga? — Linakubu (Trm 1889)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vüögä vööditud? — Õlekubu (Kuu 1903)
Tuhant-tuhant, sada-sada, üte ööksege kinni köüdet? — Õlekubu (Krk 1889)
Sada tuhat, kõik ühe vööga kinni köidetud? — Õlekubu (Urv 1887)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühel ööl kokku köidet? — Õlekubu (Hel 1889)
Tuhat kõrd tuhat, üte vööga köidetu? — Õlekubu (Ote 1889)
Sada ei sada, ühe sidemega seutakse (Hundert und hundert zusammen werden mit einem Bande gebunden)? — Ein Strohbund (Tt 1732)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe sidemiga siutud? — Õlekubu (Jõh 1890)
Tuhat ja tuhat om üte sidemega seotud? — Õlekubu (Plv 1894)
Sada ja tuhat ühe sidemega seutud? — Rukkivihk (Ans 1891)
Mitusada ühe sidemega seotud? — Õlekubu (PJg 1876)
Sada ja sada, ühe sideme sisse seutud? — Õlevihk (Hii 1897)
Tuhat-tuhat, sada-sada, üte keidisega kinni? — Õlekubu (Trv 1894)
Sada-sada, tuhat-tuhat, üte vitsag vitsuted? — Õlekubu (Hls 1888)
Sada ja sada ühel köiel köidetakse? — Vihk (Rak 1888)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ükstõise kõrvas? — Õlekubu (Tor 1887)
Tuhat meest, sada meest, ühe vööga ümbert kinni? — Õlekubu (VMr 1888)
Tuhat miist üte öökseg kinni? — Õlekubu (Hls 1887)
Mitu miist üte kövvege kinni köidetud, mõnel pää, mõnel jala? — Napukubu (Krl 1887/9)
Tuhat venda ühe vöö sees? — Vihk (Hii 1891)
Tuhat velle üte vüüga ümbre? — Õlekubu (Ote 1888)
Tuhat vennast ühe sidemega siutud? — Õlekubu (VMr 1890)
Tuhat tuttavat, ühe vööga ümber kinni? — Õlekubu (Amb 1888)
Sada sugulast ühe vüöga ümbert kinni? — Õlekubu (Kod 1889)
Sada saksa ütte vüüga päält kinni köüdetu? — Õlõkubu (Ote 1891)
Sada neitsitid ühe vööga kinni? — Õlekubu (Tor 1888)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe ööga, kahe otsaga? — Õlevihk (Kär 1889)
Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe ööga, kahe otsaga? — Õlevihk (Kaa 1952)
Mitu tuhat, setu sada, ühe vööga, kahe otsaga? — Õlevihk (Jäm 1896)
Ühe ööga, kahe otsaga? — Ein Strohbund (Mus 1817/22)
Sada tuhat kokku pantud, viiekümne võru sees? — Õlekubu (Trv 1894)
Tuhat-tuhat, sada-sada, viiskümmend võru sisse? — Õlekubu (Trv 1889)
Tuhat Jaanust, sada Jaanust, ühe vööga ümmert kinni? — Õlekubu (KJn 1888)
[Levikukaart]
Taat toa taga, vöö vööl, tuhat auku taadi taga? — Õlekubu (Jõe 1889)
Taat istub toa taga, tuhat auku taadi taga? — Äke, haupinu (Kuu 1893)
Meie taat tua taga, tuhat auku tema taga? — Äke (HJn 1889)
Tua taga talikuke, tuhat auku talikus? — Puuriit (Trm 1896)
Tua taga toelikukene, tuhat auku sees? — Äke (Lai 1897)
[Levikukaart]
Vägi vöös, kuningas ilma vööta? — Õlekuhi (VMr 1889)
Kuninga väel kõigil vööd ümber, kuningas ise ilma vööta? — Õlekuhi (Hlj 1888/1902)

Äke, äestamine

Liige siin, liige sääl, lingi lõngi liikme pääl? — Ägi (Jäm 1896)
Härjad ees, härjad taga, ei saa, ei saa kummagid kätte? — Ägli (Tõs 1895)
Tuhat tuude-luudeline, sada auku sambaline? — Äke (Kad 1896)
Tuhat tute-luteline, sada auku sambuline? — Äke (Kuu 1907)
Tuhat tuuri-luuriline, sada auku sambaline? — Pakkäke (MMg 1889)
Tuhat tuuli-luuliline, sada auku sammeline? — Äke (HJn 1888)
Tuhat tuti-lutilist, sada auku sambalist? — Äke (Lai 1897)
Tuhat tuude-luude auku, sada auku sambeliku? — Äke (Kuu u.1890)
Tuhat tuudi-ruuduline, sada auku sarviline? — Rattad (Hel a:dat-ta)
Tuhat tuude-luudelistä, sada auku sarvilistä? — Äke (Kod 1887)
Tuhat tuuli-luulilene, sada auku samba sehes? — Puuriit (Hää 1927)
Tuhat tuide-luidelist, sada auku samba sehes? — Äge, äkke (Kaa 1889)
Tuhat tude-lude, sada auku sambas? — Äge (Kaa 1872)
Tuhat tuuli-luuli auku, sada auku samba sehes, iga augu pial üks mees? — Äke (Muh 1937)
Tuhat tuude-luudelist, sada auku sammelis? — Äkke (Ris 1888)
Tuhat tulla-ralla, sada auku samlikus? — Äge (Ans 1891)
Tuhat tuuli-luuli auku, sada samba-auku, viiskümmend vilistiauku? — Sõel (VNg 1994)
Tuhat puude-tuudelide, sada auku sammelide? — Äke (Krl 1887/9)
Tuhat mulku tuulimulku, sada mulku samblaauku? — Mesipuu (Nõo 1888)
Üks härg, sada sarve? — Äke (Tõs 1889)
Vana sass, sada auku? — Puuriit (Vän 1888)
[Levikukaart]
Sant seina peal, sada mulku persen? — Sõel (TMr 1889)
Taarka tarõ takah, sada pulka perseh? — Ägil (Se 1928)
Taarka tarõ peräh, sada pulka siseh? — Ägel (Vas 1888)
Joorka aida takah, sada pulka perseh? — Ägel (Se 1929)
Starik tarõ takahn, sada pulka persehn? — Ägel (Rõu 1937)
Vana taarik tarõ takan, sada pulka persen? — Äke (Har 1889)
Vana tarik tare takah, sada punni persseh? — Rehepesmise tamp (Plv 1966)
Tarkus tare tagan, sada pulka persehn? — Äkl (Lut 1894)
Üks tark tare taga, sada pulka perses? — Ägli (Vil 1895)
Vanataat tarõ takan, sada pulka persen? — Äke (Rõu 1889)
Vanamiis tarõ takah, sada pulka perseh? — Ägel (Plv 1903)
Vanamiis sanna taga, sada pulka persen? — Ägel (San 1888)
Vanaesä nurmõ pääl, sada pulka persen? — Ägli (Rõu 1932)
Tont tare takah, sada pulka perseh? — Ägel (Räp 1875/7)
Sarikas sais tare taga, sada pulka pe[r]sen? — Ägel (Võn 1895)
Vana saarik sanna takan, sada pulka persen? — Ägel (Ote 1892)
Saarik sanna takan, sada pulka külen? — Ägli (Kan 1910)
Saarik sais sanna takan, sada pulka persen? — Äke (Krl 1889)
Saarik sais sanna takan, sada pulka pään? — Ägel (Kan 1895)
Saarik, Maarik sanna taka, sada pulka persen? — Ägel (Krl 1887/9)
Saarik sällä takan, sada pulka persen? — Ägel (Ote 1889)
Vanasarvik sanna taka, sada pulka persen? — Äkl (Krl 1887/9)
Sarvik sais sanna takan, sada pulka persen? — Ägel (Ote 1889)
Sant sanna takan, sada pulka persen? — Ägel (Võn 1889)
Sant sanna takan, sada pulka külen? — Puuägli (Rõu 1961/3)
Sant sais sanna takan, sada pulka perän? — Raudpulkadega puuägli (Rõu 1972)
Sandil sada pulka persen? — Ägli (Rõu 1896)
Saalis sanna takan, sada pulka persen? — Ägel (Ote 1939)
Kahr nurme pääl ja sada pulka persen? — Ägli (Räp 1933)
Tutt-tatt tua taga, sada pulka perses? — Äke (Juu b:dat-ta)
Taaliku taga värate, sada auku taalikul? — Äkes (Ran 1889)
Talleke taga värati, sada pulka persen? — Ägel (Hel 1889)
Malleke-talleke taga värati, sada pulka persen? — Ägel (Pst 1946)
Talleke taga aia, sada pulka persen? — Ägel (Hls 1889)
Sarvik sauna taga, sada sarve peas? — Äkke (Pär 1902)
Saarik sauna taga, sada sarve peas? — Äkke (Aud 1888)
Saarik sais sanna takan, sada sarvõ pään? — Äke (Urv 1958)
Tont sauna taga, sada sarve peas? — Hobune ja äke (Trm 1894)
Vanatont mõtsan, sada sarve pähan? — Ägel (Hel 1889)
Vanakurat sauna taga, sada sarve seljas? — Äkke (Hls 1939)
Vanasaadan aia taga, sada sarve pähan? — Ägel (Hel 1874)
Sikk sanna takan, sada sarve pään? — Ägel (Nõo v. Ote 1891)
Ut't-at't aea taga, sada sarve peal? — Äke (Rap 1936)
Saarik sauna taga, sada auku sees? — Äke (Tõs 1893)
Vana saarik sauna taga, sada auku selja sees? — Äkke (Var 1888)
Sarik sauna taga, sada auku p[er]ses? — Ägi (Ans 1891)
Saarik lammas sauna taga, sada auko perssis? — Äke (Mih 1938)
Sarvik lammas sauna taga, sada auku külle sees? — Haoriit, äke (PJg 1888)
Tutt-tatt toa taga, sada auku persses? — Äke (Rap 1928)
Utt-tutt toa taga, sada auku p[erses]? — Äge (Ans 1891)
Tiili-tuuli tua taga, sada auku per[se]s? — Rehekuru (Jäm 1896)
Illing-talling tua taga, sada auku perses? — Äge (Kär 1890)
Tutu-lutu tua taga, sada auku selgas? — Äkke (Kse 1889)
Tell-toll toa taga, sada auku selgas? — Äkke (Han 1889)
Tiht-täht toa taga, sada auku südames? — Ägi (Sa 1888)
Tikk-täkk toa taga, sada auku sees? — Äge (Kaa 1889)
Tink-tänk tua taga, sada auku sees? — Äge (Kaa 1889)
Unt-tont aia taga, sada auku selgas? — Äke (Rap 1928)
Tuhat tuttu-luttuline, sada auku selgas? — Äkke (Han 1889)
Kägiseb, nägiseb, sada auku selgas? — Ägi (Vll 1890)
Tutikas tua taga, sada auku sees? — Äke (Tõs 1890)
Vana tallukas tua taga, sada auku sees? — Äkke (Hlj 1888)
Taanikas tua taga, sada auku taanikas? — Äkke (Hlj 1895)
Vana totar tua taga, sada auku totran? — Ägel (Trv 1890)
Hall härg aja ääres, sada auku selgas? — Ägi (Krj 1938)
Must siga nurgas, sada julka perses? — Äke (Lüg 1935)
Vana karu nurgas ja sada julka perses? — Äkke (Lüg 1921)
Saarik sauna taga, sarved püsti? — Äke (Tõs 1893)
Vana taarik tare takan, tiks peon tilgus? — Taaritõrike (Har 1957)
[Levikukaart]
Talleke taga värati, perse pinde täis? — Ägel (Trv 1895)
Talleke taga värava, perse piirge täis? — Karuägli (Vil 1895)
Talleke taga värati, pugu pinde täüs? — Ägel (Hls 1889)
Talleke taga aia, perse pilpaid täis? — Ägli (Vil b:dat-ta)
Utt-tutt toa taga, suitsusaga selja taga? — Äkke (Hls 1939)
Utt-utt, tua taga, suitsusaba seila taga? — Äke ja tolm (VMr 1939)
[Levikukaart]
Saks seisab nurme pääl, sada jalga all? — Ägel (Hel 1874)
Üks saks, sada jalga? — Ägel (Hel 1891)
Üits Sass, sada jalga? — Karuägel (Hls 1888)
Üks kass, sada jalga? — Ägel (Hls 1889)
Üks sakk, sada jalga? — Äkke (Tt b:dat-ta)
Üks konn, sada jalga? — Äki (Saa 1888)
Üks kütt, sada jalga? — Äke (Hls 1894)
Üks hunt ja sada jalga? — Äge põllul (Emm 1938)
Üks sant, sada jalga? — Ägel (Pst 1892)
Üts sant, sada jalga, ilma avitamata üle aia ei saa? — Ägel (Kan 1895)
Sada jalga all, lätt sällüle kodo? — Ägli (Rõu 1897)
Sada jalga all, siski piäp säliti käimä? — Ägel (Nõo v. Ote 1891)
Kaks sarve, sada jalga? — Vähk (Krk 1956/7)
Kolm kolmest jakkatud? — Äkki (SJn 1890)
Üks konn kolmest jakatud? — Äki (SJn 1889)
[Levikukaart]
Vana naene vaatsakile, kisub maada küütsakile? — Äke (Jõe 1889)
Vana naene vatsukille, künnab maada küütsakille? — Adra (Kad 1896)
Vana naene vatsakille, kisub küüsa küütsakille? — Äke (MMg 1889)
Vana ämma vatsulik, kriipi maada küüsili? — Äda (VNg 1892)
Vanamees oli vatsakille, kiskus maad küütsakille, siit oli pikk, sealt oli pikk, keskelt oli veel pikkem? — Äke (JJn 1895)
Ise istub ütsakille, kisub maada kütsakille? — Äkke (Jür b:dat-ta)
Vananaine vaatsakilla, kündis maada küütsäkillä, all oli kaksi haljast mueka, pääl oli küürükäs rebane? — Atra kündemine (Kuu 1911)
[Levikukaart]
Pääva lookab, ööse kükitab? — Äke (Vän 1887)
Suvel lookab, talvel kükitab? — Äke (ägel) (Amb 1896)
Talve kükitab, suvel lookab? — Ägel (Pst 1888)
Suvel küükas, talve kükitap? — Ägel (Trv 1889)
Sui roomab, talvel kükitab? — Äke (Trm 1894)
Sui jookseb, talvel kükitab? — Ägli (SJn 1903)
[Levikukaart]
Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas? — Ägi (Pöi 1894)
Sui suitseb suure välja peal, talve kükitab keras? — Äke (Vig 1869)
[Levikukaart]
Suve kisub kive ja kande kokku ja talvel loeb tähti taevas? — Ägel metsas selipidi maas (Saa 1895)
Suvel luge kive-kande, talvel taevatähti? — Ägel (Krk 1892)
Talvel lueb taevast tähti, suvel kivisi ja kände? — Ägel (Hel 1891)
Sui uurib maad, talve taevatähti? — Ader (Krj 1940)
[Levikukaart]
Niksub ja naksub, kerkib ja kargab, ilmaski üle aia ei hüppa? — Äkkega äästamine (Jõh 1889)
Lähäb nigädi-nägädi üle põllu, ei karga üle aja? — Ägli (äkki) (VMr 1890)
Nigiseb ja nagiseb, aga üle aja ei sua? — Äke (Amb 1889)
Nigiseb ja nägiseb, ilmaski ei saa üle aia? — Äke (VMr 1888)
Nigiseb ja nägiseb, ilmaski üle aja ei hüppa? — Äkke (VMr 1890)
Nigiseb-nägiseb, ilma aitmata üle aja ei saa? — Ägel (Trv 1889)
Nigiseb-nagiseb, ise ilma tõstmata üle aa ei soa? — Ise üstku äke (Pee 1952)
Kigiseb ja kägiseb, aga ise üle aja ei saa? — Äke (Pär 1888)
Kigiseb ja kägiseb, ilmas üle aa ei saa? — Äke (Lai 1897)
Kigiseb ja kägiseb, aitmata üle aja ei saa? — Äkke (Kos 1888)
Kingissepp kigiseb ja kägiseb, aga üle aia ei saa? — Ägel (Pst 1888)
Ägiseb ja kägiseb, üle aia ei saa konagi? — Pada kiib (Ran 1964)
Ägiseb ja pugiseb, aga üle aa ei saa? — Siil (Kos 1896)
Ägiseb ja pugiseb, ilmas üle aja ei saa? — Äkke (Kos b:dat-ta)
Ägiseb ja pugiseb, ilma aitmata üle aja ei saa? — Äkked (Tür 1888)
Köginal-möginal üle aia hüpata ei saa? — Äkke (Võn 1951)
Kiriseb-viriseb, ilmaski ei saa üle aia? — Tuul (Trm 1894)
Kiigub ja liigub, krigiseb ja krägiseb, aga üle aia ei saa? — Äke (Lai 1926)
Ookab ja nookab, aga üle aia ei saa? — Äke (Pst v. Pil 1895)
Ägiseb ja pugiseb, aga üle mäe ei saa? — Äke (Kuu 1911)
Köögotab ja nöögotab, aga paigast en saa? — Äge (äkke) (Lüg 1889)
Ägiseb ja pugiseb, isi ilmas eluta? — Äke (KJn 1898)
[Levikukaart]
Mis metsa ei mahu? — Äki (Vän 1897)
Mõtsast tuuas, mõtsa ei mahu? — Ägel (Trv 1890)
Merde mahub, metsa ei mahu? — Äkke (Trm 1896)
[Levikukaart]
Mõtsan sündinu, mõtsan kasunu, tule vällä pääle tiirutama? — Ägel (Rõn 1889)
Metsan sündünü, metsan kasvanu, tule välja pääle kurja tegema? — Puuäkl[i] (Har 1934)
Metsas üles kasvanud, nurme pääle tuleb rookima? — Karuägel (Hel 1874)
[Levikukaart]
Liha on ees ja hing on sees, kapsasupil limpid sees, limpidel on augud sees, aukudel on pulgad ees? — Mees äestab põllul ja hobune on äkke ees ja äkkepakkudel on augud sees ja aukudel on pulgad ees ja limbid on vist siis pakud (Tln 1899)
Kapsaleem ja klimbid sees, klimpidel on augud sees, aukudel on prillid ees? — Äke (Kos 1932)