LUGEMINE, KIRJUTAMINE. RAAMAT, KIRI. MUUD TEABEKANDJAD

LUGEMINE, KIRJUTAMINE. RAAMAT, KIRI.
MUUD TEABEKANDJAD

Kino

Pime tuba, valge lina, [poolteist] tundi mõnusat olemist? — Kino (PJg 1985)
Valgel linal pimedust, tund aega nõmedust? — Kino (Trm 1991)

Kirjamark

Eest litsutakse, tagant lakutakse? — Kirjamark (Pöi 1992)
Pealt litsutakse, alt lakutakse? — Kirjamark (Lai 1992)
Alt lakutakse, pealt litsutakse, noored teevad sagedamini, vanad harvemini, sõdurid ei kunagi? — Kirja margistamine (Rap 1975)
Pealt silitad, alt lakud? — Postmark (Kei 1992)
Tagant lakutakse, pealt silitakse, P-tähega algab? — Postmark (Amb 1966)
Pealt paitatakse, alt lakutakse, terve maailm kasutab? — Postmark (Kei 1992)
Altpoolt lakud, pealtpoolt vajutad kinni, noor teeb rumalusest, keskealine armastusest, sõdur teeb vajaduse järgi? — Kirjamark (Ote 1982)
Enne tarvitamist tagant lakkuda? — Kirjamark (Hää 1968)

Kiri, kirjutamine

Eluta elai kõnd ja kõnden ikk, endal must silmavesi? — Sulega kirjutamine (Ote 1892)
Mind kriipsitakse ja kraapsitakse, mu elu välja kistakse, ma läksin üle valge välja ja nutsin mustas silmavees? — Tindiga paberi peale kirjutamine (Plt 1899)
Valge väli, mustad vaod? — Kirjutamine (SJn 1927)
Kolm lümbäkut vedavad ühte pimedad ja pime külvab valge põllu pääle? — Kirjutamine (Hel 1874)
Kiriv rakakõnõ käü maad-ilma pitteh haukuh? — Kiri (Se 1888)
Tahan sulle õnne kuulutada, sind õnne kaljust nihutada, ta kuke peada punane ja lume värvi karvane? — Kiri (Tõs 1889)
Kui kuke pää ta punab ja lume värvi kannab? — Kiri (Ksi 1889)
[Levikukaart]
Punane roosike keset valget merd? — Pitse kirja peal (Pst 1891)
Valge meri, punane saar keskel? — Kiri (Aud 1889)
Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? — Kiri (Trv 1894)
Ühe valge järve pääl ojub üks punane roos, tahad sa muste kallu püüda, pead sa punast roosi murdma? — Kiri ja kirjalakk (Rõn 1889)
Valge meri, punane lill, kessi selle lilli katik murrab, saab merege kõnelde? — Petser, mis kirjä pääl om (Hls 1891)
Valge järv, verev roos keskel, kes järvega tahab juttu ajada, peab roosi murdma? — Kiri ja kuväär (Puh 1888)
Roos on lossi ukse ees, muidu lossihärraga kokku ei saa, kui murra roos katki? — Kiri pitseriga kinni pandud (Vän 1897)
Elust tuleb, eluta on, aga vastab ometi? — Kiri (Tt 1879)
Eila kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme tulen valge tuvina, sõbrannadele õnne soovima? — Kiri (VJg 1960)

Kirjutussulg

Ma olen üks veike loom ja keige halvem teiste seas ning alati istun kohtolaudas? — Hanesulud (Sa 1875)
Piklik, ümarik, allotsas pragu, sees hapukas, must magu, kirjatundjatega ja kohtumõistjatega istub tema lauas ja kõik otsus tuleb tema käest? — Kirjutussulg (Jaa 1937)
Punane vars, mille otsas pragu, sinna mulku käib, kus must ja hapu magu? — Sulepea ja tindipott (San 1940)
See punane pulk, mis imet teeb, kel otsa sees on pragu, ta tihti sinna auku käib, kus must ja hapu magu? — Tindipott (Krk 1961)
Üks pulk on väga imelik, tal otsas oli pragu, see auk, kus teda pisteti, on must ja hapu magu? — Sule vars, sulg ja tindipott (VMr 1890)
Üks pulk, mis väga imelik ja teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, saab sinna sisse topitud, kus must ja hapu magu? — Sulepea, sulg, tindipott (Kuu 1956)
Kas tunned väikest pulgakest, kes otsa sees on pragu, see musta auku torgatas, kus halb ja hapu magu? — Sulepea (Plv 1966)
Üks pulk, mis väga imelik ja teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, ta sinna sisse topitakse, mis must ja mõru magu, ta toisele tuob kurvastust ja toisele tuob rõõmustust? — Sulg ja tint (Kuu 1937)
Üks pulk on tehtud imelik ja ots tal pisut lõhkine, tal auk on must ja harimata ja tihti sisse kastetakse? — Kirjutusesulg (Tor 1888)
Ümmargune pulk, imelik ots, läheb harimata auku? — Tindiklaas, kuhu sulepea sulega läheb (Pil 1889)
See imepulk, mes ümmarik ja ots om tettu agerik ja otsa seen om pragu, see murimulk, mis väega must ja sisest harimata, kos sagest sisse pistetas ja jälle välja võetas? — Sulepea ja tindipott (Räp 1895)
Must ja harimata pott, sisse püstab sile pulk? — Tindiklaas (Tür 1888)
Tööriist mul vaksapikkune, sest pikkusest tal küll, töö juures köva olgu ta, sest pehmet ei saa tarvita, ta ühte ouku pistetaks, mis väga puhas polegid, ühte röömustab, teist kurvastab? — Kirja kirjutamine sulepeaga (Jäm 1977)
Punane pulgake käib tihti mustas augus? — Sulepää tindipotis (Jõh 1935)
Imeline kena pulk, otsa seen on mulk? — Kerikukell (Pal 1896)
[Levikukaart]
Lihast sünnib, aga liha ei ole? — Kanasulg (Kos 1892)
Liha tema ei ole, lihast on tema sündinud, järel käib ja jäljed on taga? — Hanisulega kirjutamine (Plt 1895)
Lihast ta sündib, liha ta ei ole, lõhki lõigatse, juua antakse, jookseb jälle, jäljed järel? — Hanisulg (Kõp 1903)
Ei ole puust, ei ole luust, anna tal juua, käib jälled järel? — Hanisulest kirjut[us]sulg (SJn 1889)
Lihast on sündinud, liha ta ei ole, ometi vahivad kuningad ja keisrid tema jälgi? — Hanisulg (Vil 11872)
Lõika mu ihu, lõika mu hinge, anna mulle juvva, lase mul joosta? — Pleiatsiga kirotus (Plv 1893)
Söö mo pää, võta mo hing, aga anna mulle juua, siis jooksen jällegi? — Lina (Hel 1874)
Noored härrad ottentondid lõiksid minu kõhu katki, võtsid kõik sealt seest välja, andsid mulle juua ja lasksid mind joosta? — Hanesulg kirjutamiseks (Tür 1926)

Maakaart

Sa näed küll suured ja sügavad jõed, ka laiemad järved ja määratud mered, nad siiski ei kanna, ei laeva, ei vett, ei märjaks tee jalga, ei kellelgi kätt, sa näed sääl riigid ja suuremad linnad, ka kirikud, mõisad ja vallad ning külad, ei siiski sääl rahvast, ei keski sääl ela, kõik vagusti surnud, ei ole sääl elu, ja omiti selgest võid ära kõik näha, mis mitmed on teinud ehk tahtvad veel teha, kui mõistus sul pähä, ja aru on antud, siis ütle nüüd sina, kus on kõik nii pantud? — Iga maakaardi pääl on see nii (Tt 1878)

Pilt

Inimene on, aga elu pole sees? — Inimese pilt (Jür 1897)
Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi? — Inimese pilt (KJn 1932)
Noor oled, nooreks jääd, vana oled, vanaks jääd? — Kadunud (surnud) inimene (Tln 1972/4)
Silmad mul on ja need ei näe, kõrvad mul on ja need ei kuule? — Pilt (Tür 1896)

Pliiats

Ma olen puust ja ilma meeleta, mu süda räägib ilma keeleta? — Pliiats (Vai 1930)

Prillid

Nallakas ratsamies istub hobese sällän, jala kõrva taga? — Prillid (Nõo 1889)

Raamat

[Levikukaart]
Tuhat toomelehte, sada saarelehte, kaits kaaselavvakeist? — Raamat (Urv 1890)
Sada saelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaanelehte? — Raamat (Vas 1895)
Sada saarõlehekeist, kats kullakaasõkõist? — Raamat (Urv 1888)
Tuhat-tuhat toomelauda, sada-sada saarelauda, pääle kats veel kaanelauda? — Raamat (Võn 1889)
Sada saelauda, tuhat toomõlauda, pääl kats kaasõlauda? — Raamat (Se 1939)
Tuhat tammõlauda, sada saelauda, pääl kats kaanõlauda? — Raamat (Plv 1888)
Tuhat tuulelauda, kaits kaaselauda? — Raamat (Ote 1891)
Viissada saelauda, kaits veel kaaselauda? — Raamat (Ote 1889)
Tuhat tutu-lutukõist, sada saarõ-aidakõist? — Raamat (Vas v. Se 1903)
Kiigelauda, kaagelauda, pääl kats kaanelauda? — Raamat (Plv 1889)
Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud? — Raamat (Tõs 1890)
Mis hääleta tumm, aga palju räägib? — Raamat (Krk 1888)
Ise ei räägi, aga teisa õpetab? — Raamat (Hää 1953)
[Levikukaart]
Ehen riita riksuspuu, taga riita lõhmuspuu? — Lauluraamat (Hls 1891)
Mõista, mõista mõkipuu, taga riida rikipuu, kirivene lõhmuspuu? — Raamat (Hel 1887/9)
Valge põld, must seeme? — Raamat (Vän 1887)
Valge nurm, must seeme? — Paber ja tint (Trv 1894)
Valge maa, must seeme? — Kirutamine (Rõu 1890)
Valge väli, must vili? — Raamat (SJn 1889)
Valge väli, hall küli? — Pleispulga kiri (Lüg 1889)
Valge taevas, muste tähti täüs? — Raamat (Pst 1893)
Saelavvad, salmilavvad, püha tuule lipilavvad? — Raamat (TMr 1888)

Tahvlile kirjutamine. Kriit ja krihvel

Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmus keeb, sest et künd ta targaks teeb? — Tahvel, krihvel, koolilaps (Pär 1888)
Mõista, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader? — Krihvliga kirjutamine (Iis 1956)
Maa on must ja vaod on valged, kündjal alles noored palged? — Tahvel ja krihvel (Trv 1967)
Kivine põld, kivine ader? — Tahvli ja krihvli (Kan 1888)
Must maa, valge vagu? — Tahvlejuti (Krk 1890)
Must põld, valge jänes? — Tahvel, kriit (Kuu 1992)
Jänes hüppab mööda musta põldu? — Kriidi kirjutamine tahvlil (Vln 1992)

Televiisor

Neli jalga all ja kaks sarve peas? — Televiisor (Pal 1991/2)