KIRIK, PASTOR, USK, PIIBLITEGELASED

Aadam

Ilma isata, ilma emata, katmata tuli, kaetud läks? — Aadam (Trv 1889)

Eeva

Üks väga ilus lapsuke sai enne aastat mehele, ta suri enne sündimist, kas tunned seda naesukest? — Eva (Ans 1890)
Üks noor ja ilus neitsike läks enne aastat mehele ja suri enne sündimist? — Eeva (Rõu enne 1907)
Linapääga neitsike suri enne sündimist ja abiellus enne aastat? — Eva (San 1930)
Kaunis, ilus neiuke, ta läks vara mehele, suri ennem sündimist ja elas aasta vanaks? — Rukkioras (Aud 1921)

Ingel

Tiivad tal on, aga lind ta ei ole? — Ingel (Pst 1888)

Jeesus Kristus

Surnu eläb, matjad magavad? — Jeesus ja temä tapjad (KJn 1898)
Mägi oeas, läte kuivi? — Kristus risti pääl (Nõo 1889)

Joonas

[Levikukaart ]
Mees see oli maetud, sügavusis kaetud, haud ei seisnud rahu ka, vaid jooksis ümber rahuta, see maetud ep olnud maas, ep olnud ta ka taevas, see mees siis hauda nimetas, kes oli ta, ütle sa? — Joonas (Tõs 1921)
Mees on sügavale maetud, aga kirst rändab ühest teise? — Joonas valaskala kõhus (Kod 1948)
Ei löüdä maan ei taivan, haud käü ümbre mõiräten? — Joonas vaalaskala kõtun (Rõu 1936)
Üks inimene oli maailmas, ei surnud, ei elanud, ei olnud taevas, ei maa peal, tema haud käis temaga ühes? — Joonas kala kõhus (Plt 1891)
Surnu elab ja puusärk elab? — Joonas valaskala kõhus (VMr 1939)
Elav kirst ja elav surnu? — Joonas vaalaskala kõhus, Joonas – elav surnu, vaalaskala – elav kirst (Võn 1932)
Kirst elab, surnu elab, kolm ööd ja kolm päeva? — [Lahendus puudub] (Kod 1939)
Haud elas ja surnu elas? — Siis kui vaalaskala Joona ära neelas, elas kala ja Joonas (Pal 1889)
Haud liigus, kuulja eläs, kirst hingäs? — Maja (Kan 1896)
Surnu elle, haud liike, kirst elle ja kik matja värisive? — Joonas (Trv 1890)
Surnu elab, kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? — Joonas valaskalas (Tõs 1921)

Kirik. Kirikukell. Pastor

Puust pullu-lulluke, kivist kenä uruke? — Kirik (Trv 1894)
Kuld kumaa, seemne' seeh elähäs? — Kerik – rahvas laulva (Lut 1894)
Valge hobene kirivit konne täis? — Rahvas kerkun (Ote 1889)
Valge hobune, kõht konni täis? — Kirik (Amb v. JMd 1937)
Valge hobune vainul, kõht konne täis? — Kirik (Jür 1892)
Valge hobune vainu pääl ja kõht kuivalt konni täis? — Rahvas kirikus (Tor 1889)
Valge hobene vainu pääl, konna krooksuva kõtun? — Kerik (Nõo 1888)
Valge hobune seisub väljäl, kärnkonni koht täüs? — Kirik inimes[tega] (Kuu 1963)
Valge hobune mäel, kõht konnasid täis? — Kirik (JJn 1888)
Suur valge mära, kirivid konne täis? — Kerik (Räp 1895)
Valge märä vaarikun, konna krooksuva kõtun? — Kerk ja kogudus (Ran 1889)
Hall mära magab mäel, koht konne täis? — Rahvas kirikus (HJn 1888)
Valge härg vainul, kirjud konnad kõhtus? — Kirik kogudusega (Tt 1878)
Valge hobune vainu peal, kiliseb-koliseb, konta täis? — Tuuleveski (Tor 1889)
Valge hobune, seest setukid täis? — Kirik (SJn 1907)
Valge hobune sipelgid täis? — Kirik (Vil 1875)
Valge kivi vainu peal, sitikaid täis? — Kirik (Kad 1899)
Valge kont koplis, seest sittikaid täis? — Kirik (Hlj 1888)
Valge kont koplis? — Lumehang (Jõh 1889)
Kont koplis, punane vaht peal? — Kirik punase kattusega (LNg 1895)
Valge kont kopli pääl, mustad silmad sees? — Kirik (Jõh 1889)
Valge hobuseraibe seisab külavainul, külakoerad käivad lakkumas, ükski ei too ära? — Kirik ja inimesed (Vig 1896)
Valge kont vainul, seest sipelgaid täis? — Kerik (Hlj 1895)
Kont koplemäel, iga seitsme päeva takka käiakse vaatamas? — Kirik (Kul 1929)
[Levikukaart ]
Ilus post, kaunis post, nädalas käia kord katsumas? — Kerik (Jõh 1889)
Härg koplis, kuus silma peas, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? — Kirik (Mih 1888)
Kont koplemäel, kuus kullatud silma peas? — Kirik (Juu b:dat-ta)
Valge kont kopli peal, iga nädala käia katsumas? — Kirik (Vai 1893)
Valge kont koplis, inimesed käivad iga pühapääv teretamas? — Kirik (Kse 1889)
[Levikukaart ]
Valge härg mäe otsas, üks sarv pääs? — Kirik (Noa v. Hii 1888)
Valge härg seisab keset küla, seitse sarve peas? — Vene kirik (Tõs 1892)
Hall härg magab mää pääl, üks sari pääs? — Kärk (Rei 1889)
Kits künka otsas, kuus sarve peas? — Kirik (Tõs 1892)
Kivine koer, sarv pään? — Kerik (Pst 1889)
Hall härg, üks sarv, kõhust sööb, seljast s[itu]b, iga pala peale aevastab? — Öövel (Rak 1902)
Härg möirab iga kuue pääva taga? — Kirik (Rei 1889)
Valge härg mää pääl, üks sari pääs, ega seitsme pääva taga möirab? — Kirik (Käi 1896/7)
Laut lambaid täis, kõik söövad ühe kõrre otsast? — Inimesed kirikus laulavad ühte laulu (Kad 1888)
Püha kuhi, pikk varras? — Kirik (Vän 1888)
Püha jõgi, püha mägi, püha isa, püha ema, pühad marjad pihlapuus? — Piibel (Trv 1890)
Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakas mäella, püha marjad pihlakassa? — Kirik (Hlj 1888)
Pühä jõgi, pühä mägi, mäe pääl pihlik, püha marja külen? — Kerik (Võn 1895)
Püha jõgi, püha mägi, püha marja pihlapuun? — Kirik (Trv 1890)
Punapihlakas mäel, punamarjad pihlakas? — Kirikus inimesed (PJg 1889)
Pihlak püha mäe pääl, kott kaalan kumardas? — Õpetaja kantslin (Rõu 1889)
Püha jõgi, püha mägi, püü lendab püha jõkke, püha jõgi pööratab? — Õpetaja kirikus (Vil 1894)
Püha mägi (Der heilige Berg)? — Die Kirche (Tt 1732)
[Levikukaart ]
Hele puu, hele tamm, seal on kulda, seal on hõbedat (Hellklingender Baum, hellklingender Stamm, da ist Gold, da ist Silber)? — Eine Kirche (Tt 1732)
Hele kuusk, kole tamm, seal kulda, seal hõbe? — Kirik (Sa 1875)
[Levikukaart ]
Pikk mõts, peenü mõts, üle ilma illus mõts? — Hiusõ (Rõu 1896)
Pikk mõts, hele mõts, üle ilma koolimõts? — Kerk (Ote 1890)
Hilpu-halpu inemise mõõdipuu, pikk mõts, hele mõts, üle ilma koolimõts? — Kerik (Urv v. Krl 1892)
[Levikukaart ]
Siist sõit, säält sõit, halli ruunaroipe manu? — Inimese lääva keriku (Urv 1890)
Säält juusk, täält juusk, hallitu rõipe manu? — Inemise lähvä kerkude (San 1889)
Siit juusk sõda, säält juusk sõda, halli ruunarõipe mani? — Kerkude mindäs (Ote 1889)
Kümme sutt halli hobõsõrõipõ man? — Vokki kedrätäs (Urv v. Krl 1892)
Liugles, laugles halli ruunaraisa poole, ei sata maha kunagi? — Suits (Võn 1895)
[Levikukaart]
Soone-joone jooksva noore nooriku persede? — Rahvas lääva kerkude (Ote 1889)
Soone-joone jooseva halli ruuna hanna alla? — Kerk (Puh 1889)
Jõed kokku jooksevad, harud kokku aeavad? — Rahvas läneb kirikusse (SJn 1889)
Rott läheb kirju karja hulka, kullus kaelas? — Kirikukott (Plt 1894)
Nabal rist peal? — Kirik (Kse 1889)
Pikk mees, aga väike müts? — Kirikutorn (Tt 1879)
Hobuse kabjake püha põllupeenra sees? — Kiriku uks (KJn 1870)
Hall hobu, armi jala, istub püha põllu peendra pääl? — Kirik (Pst 1888)
Valge väli, kirju kari, tark karja kaitseja? — Raamat (Kuu 1903)
Kiri kari, valge väli, tark karja kaitseja, must mure pidaja? — Kirik, kogudus, õpetaja (Käi 1896/7)
Valge nurm, must tõbras, targal karussel kaitsa'? — Raamadu kirä' (Lut 1927/32)
Kiriv kari, valge väli, kaunis karja hoidja? — Rahvas kerikun (TMr 1888)
Valge väli, kirju kari, must karja kaitsja? — Kirik, kogudus, õpetaja (Pee 1928)
Kiri kari, valge välli, mustas mundris karjane? — Kirik, öpetaja ja kogudus (Sa 1889)
Valge vari, kiri kari, must karjane? — Kirik (Kär 1890)
Valge nurm, kirih kari, must karjus? — Valge nurm om kirik, kirih kari om rahvas kerikoh, must karjus om õpetaja (Räp 1875/7)
Kirriv kari ja must karjus, kutsub iga kuue päeva järele karja kokku? — Õpetaja ja kogudus (Võn 1895)
Valge väli, kirrev kari, must karjus, valge lapp lõvva all? — Kerik, rahvas, õpetaja (Krl 1887/9)
Valge väli ja kirju kari, must karjane keskel, kaks lehte lõua all? — Kirikuõpetaja (Sim 1888)
Kivi kari, valge väli, must karjane, hall koer? — Rahvas, kerik, õpetaja, kester (Jõh 1891)
Valge väli, kirju kari, must koer kirju karja keskel? — Kirik, kogudus, õpetaja (Sim 1929)
Kirriv kari, verrev mari, krantskaalaga karjus? — Rahvas kirkun (Ote 1889)
Valge väli, kirju kari ja krants koer karja hoidmas? — Kirik (Iis 1889)
Valge vari, kirju kari, karjus pütün, kaas pääl? — Kirik, rahvas, õpetaja (Har 1935)
Kirrev kari, verrev hari, kats tarka karjust man? — Rahvas, kerik, opõtaja, köstre (Urv 1888)
Valge väli, kirju kari? — Raamatutrükk (Pal 1888)
Kiri kari, valge väli? — Rahvas kirikus (Jõh 1888)
Must kari, valgõ vari? — Kiri (Se 1888)
Valge väli, kirju kari, kangekaelne poisike ajab karja taga? — Aabits, õppija pilpaga (Äks 1893)
Valge väli, kirriv kari, tohmid, targad takka-aajad? — Raamat (Muh 1938)
Ümberringi kirju kari, valge väli, härg möirgab tõrre sees? — Kirik ja kirikuõpetaja (Trm 1937)
Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? — Hernesupp panna keema (Vai 1893)
Ööpik, maakukk, valge väli, kiri kari, tark karja kaitsja (Eine Nachtigall, ein Landhahn, ein weisses Feld, eine bunte Herde, ein kluger Hüter der Herde)? — Orgel, Küster, Kirche, Gemeine, Prediger (Tt enne 1876)
Üks kuusk kullamäel, teised kuused kummardavad? — Kirikuõpetaja kantslis (Rei 1967)
Üts kuus kullane, toise kuuse kumardase? — Päiv ja taivatähe (Kan 1896)
Kullatud kuusk mäe otsas? — Kirikuhärra kantslis (KJn 1870)
[Levikukaart ]
Üks kuusk kummardab, kõik laas langeb? — Õpetaja kirikus (Äks 1893)
Üits kuusk kumartes, kikk laan lames? — Õpetei luge issämeiet (Krk 1936)
Üks kuusk kummardab, kõik see nõmm siis nõtkutab? — Õpetaja ja rahvas kirikus (Jõh 1889)
Pikk kuusk kummardab, kõik see nõmm nõksutab? — Õpetaja ja rahvas kirikus (Iis 1939)
Must mees marsib sauna, sada sammuvad järele? — Kiriksand ja kogudus (Vän 1887)
Tõisi kutsub sisse, ise lähab välja? — Kirikukell (Pst 1889)
Üts vares liigahus, kõik mõts painahus? — Kerigukell misi aigu, inimese põlvili (Lut 1894)
Üts lammas mäegahas, kõik pääle kaese'? — Kerkesänd kerigon (Lut 1894)
Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maas? — Kirikukell (Lai 1897)
Kukk laulab kuuse otsas, saba jookseb mööda maad? — Kirikukell (Tor 1889)
Kikas kireb kuuse otsan, hand ripub maan? — Kerkukell (Ran 1964)
Kukk laulab kuhja otsas, händ ojub maas? — Die Kirchenglocke (Jaa 1817/22)
Kikkas orrõ pääl kirg, mõõga haarusõ maa pääle? — Kerigukellä kablat (Se 1934)
Kägu kukub kuuse otsas, saba ulatab maha? — Seinakell (Nõo 1888)
Kukk laulab kuuse ots, saba maas meeste kääs? — Kirikukell (Võn 1874)
Kukk laulab kuhja otsas, hõbesõrmus hanna otsas? — Kirikukell (Jäm 1896)
Kikas kirg kuusen, kuusekumm pedäjepomm? — Kirikukell (Hel 1889)
Kukk laulab kuuses, Joonas jugib savas? — Kirigukellu löömine (Kuu 1935)
Kukk laulab koo sees, koo sees, aa sees, aa sihes, augu sihes, kivi sihes, keldri sihes, händ rippub moas? — Kirikukell (Pöi 1892)
Kägu kukub kuuse otsas, paneb terve metsa linnud laulma? — Kirikukell (Vig 1888)
Kägu kuuk pühäh pedäjäh? — Kellä lüvväs (Se 1888)
Must kukk kutsub kõik kihelkonna kokku? — Õpetaja (Tor 1888)
[Levikukaart ]
Härg müüg müürü pääl, nii õt tolm tuiskas? — Kerigukell (Se 1936)
Härg mürrä pühäh pedäjäh? — Opõtaja kantsli pääl kerkoh (Plv 1910)
Härg mürrä, härg jõrra, püha pikse pedäjäh? — Kerikukell (Vas 1895)
Härg mürräs müürü sisen, suurõn pikän pedäjän? — Kirikukell (Ote 1889)
Härg mürräs müürü seehn, pühä pikse pedäjähn? — Kerigukell (Rõu 1897)
Härg müüg müürü pääl, sooligu orrõ all? — Sainakellä (Se 1929/30)
Kikkas kirg tõrdun, härg mürrä müürü seen? — Hõrilit mängitäs (Rõu 1896)
Irvas, urvas, pühä pedäjä ladvah? — Kerikukellä (Se 1888)
[Levikukaart ]
Timm müüg, tamm müüg, pikän, pühan pedajen? — Kerikukell (Krl 1887/9)
Timmik-tammik tühjän pikän pedäjän? — Kerkukell (Krl 1940)
Timm-tamm mürräs ega päiv kerikuladvan? — Kerikukell (Krl 1909)
Timm müüg, tamm müüg, kirrev kari keskel? — Opetaja, köstre, rahvas (Krl 1887/94)
Pisikeses kambris aetakse pilli, kõik kihelkond kuulvad? — Kirikukella löömine (Pöi 1894)
Ma ripun tuttipidi palgis, keel mul ripub välja suust, ma lähen vanaks, mitte halliks, ma pole mitte lihast-luust, ma noori-vanu kutsun kokku, kes minu kutsumist võtvad kuulda, neil pole mitte pime öö? — Kirikukellad (KJn 1973)
Ripub tuttipidi palgi küljes, keel ulatab välja, kutsub noori ja vanu? — Kirikukell (TMr 1930)
Tuttipidi palkis rippub, keel tal suust välja tolgub? — Kirikukell (Pär 1888)
Ma ripun tuttipidi puus ja kiil mul välla rippub suus, vanaks ma lään, aga hallis ei läha? — Kirikukell (KJn 1936)
Keel on, aga ei saa rääkida, vanaks läheb, aga haleks ei jää? — Kirikukell (Nrv 1904)
Olen ise keeletu, aga siiski kõnelen, olen ise meeletu, aga siiski mõistan meelt, tunnen kurbtust, tunnen rõõmu? — Kirikukell (Rak 1888)
Mul on sile suu ja sile keel, aga enne ma ei laula, kui lüüakse? — Kirikukell (Hlj 1888/1902)
Mul on libe suu ja libe keel, enne ma ei laula, kui mind lüiakse? — Kirikukell (Pöi 1894)
Enne ma ei laula, kui mind lüüakse? — Kirikukell (Rap 1895)
Kui mind lüiakse, siis ma hüian? — Kell (VMr 1888)
Tiksub-täksub ööd ja päevad, muidu ei laula, kui lüiakse? — Kell (Trv 1896)
Hämm puu rajotas, kuiva lastu kargase? — Kella löömine (Räp 1875)
Märga tamme raiutakse, kuiva' lastu' kargase? — Lammast niidetakse (Räp 1963)
Valge vares lävi aia latsi ravitses? — Kerkesänd võtt patale (Lut 1894)
Must mühk ja pühä pettäi? — Õpetaja (Räp 1933)
Must kukk kuuse otsan, viskab paska viljäle? — Õptaja kantslin (Kod 1939)
Must kukk, valged lõpuksed? — Õpetaja (Pst 1891)
Must kukk ja valged lotid? — Kirikuõpetaja (Hag 1889)
Must kukk tünni sees, valged lotutid ees? — Õpetaja kantslis (Kuu 1938)
Must kukk, valge kurgualune? — Kiriksand (Pär 1888)
Must kukk, valge helt? — Kerguõpetaja (Krj 1940)
Must kukk, valged lõtid, kireb üle kihelkonna? — Kirikuõpetaja (Tor v. SJn 1963)
Must kukk, valged lõkad, laulab kord nädalas? — Pastor (Hel 1962)
Musta lindu, madala jalga, valge kurkalune, sealiha tema sööb, kanamuna tema joob, kuus päeva tema magama, seitsmendal laulma: "Puh-puh!"? — Kirikuõpetaja (KJn 1958/9)
Valge kaalaga kikas lätt nädälil üts kõrd orsile? — Opetaja (Krl 1887/9)
Must kukk, kuldsed sooned, laulab korra nädalis? — Kirikuõpetaja (Muh 1938)
[Levikukaart ]
Must koer, valge kurgualune? — Kerguõpetaja (Krj 1940)
Must kuer haugub iga pühapäe? — Kirikuõpetaja (Sim 1953)
Must koer ja valge kurgualune, iga nädali haugub korra? — Kirikuõpetaja (Muh 1938)
Must pini, valgõ kaalaalunõ, kuus päiva maka, säitsmeda päeva hauk? — Keriguopetaja (Rõu 1977)
Kihelkonna rantskael koer, ühe päeva haugub, kuus magab? — Õpetaja (Vln 1927)
Must koer, valge rinnaedine, kuus päeva kurtap vait, seitsmetel päeval hakkap haukme? — Õpetaja kirikus (Krk 1961)
Kuus päeva magab, seitsmendal haugub? — Kirikuõpetaja (Kad 1968)
[Levikukaart]
Krantskaalaga peni hauk tõrdust? — Õpetaja kantslin (Nõo v. Ote 1890)
Must krantskaalaga pini vahtis tõrdust vällä? — Pastor kantslin (Kan 1966)
Must koer, valge krants, seitsmedal päeval tükib tünni ja seal siis haugub? — Õpetaja kantsles (KJn 1961)
[Levikukaart ]
Härg möirgab toobris? — Kirikuõpetaja kantslis (Lai 1932)
Hall härg hüüräs törduhn? — Veskikivi (Rõu 1897)
Must härg müirab tampse tõrre sees? — Õpetaja kantslis (MMg 1889)
Härg mürras tönni sihen, valge lapp lõõri all? — Õpetaja kantslis (Urv 1890)
Must härg möurgab, kõik kari kuulvad? — Kirikuõpetaja (Jõe 1878)
Ümberringi kirju kari, valge väli, härg möirgab tõrre sees? — Kirik ja kirikuõpetaja (Trm 1937)
Harak hauk tõrdu veere pääl? — Õpetaja kantslis (Võn 1931)
[Levikukaart ]
Must mees tõreleb tõrre sees? — Kirikuõpetaja (MMg 1952)
Vanamees mängib kiikapilli, must mees kärkab tõrre sees? — Köster ja kirikherra (HJn 1888)
[Levikukaart ]
Kari tund karust, a' kar'us tunne-ei karja? — Papp ja rahvas kerikoh (Se 1972)
Karus tunnõ-õi umma karja? — Papp ja rahvas kerkoh (Se 1929)

Loti naine

[Levikukaart ]
Sündinud on, sünitanud on, surnud ei ole, ei ela ka mitte? — Soolasammas (Trv 1894)
Sündinud on, surnud ei ole, ilmas ta on, elus ei ole? — Loti naise soolasammas (Krk 1936)
Sündind ta on, surnud ei ole, maa pääl ta on, maetud ta pole? — Loti naene (Hel 1928)
Üks inime, kes on sündinud, ei ole surnud ja ei ela ka mitte? — Loti naine, mis soolasambaks jäi (MMg 1889)

Mooses

Kas tunned seda meistrimiist, kes valas luku välja selgest viist, ja tema sulast pölgtud suust, kes vestis vötme välja väiksest puust? — Jumal (Mus 1949)

Noa

Vabas riigis oli vaba linn, kus ei käind teed ega rada, seal elas koolimata kuningas, ta saatis välja keeletuma käskjala, käskjalg tõi kirjutamata kirja ja kuningas mõistis, mis see tähendas? — Noa laev ja veeuputus, Noa oli koolimata kuningas, tuvi oli keeletu käskjalg, õlipuu leht oli kirjutamata kiri ja kuningas mõistis, mis see tähendas – et vesi alanes (Sim 1938)
Vaba kuningas ja vaba rahvas, tumm kirjakandja, ilma kirjutamata kiri, siiski mõistab kuningas lugeda ? — Tui viis õlipuu lehe Noale laeva (Amb 1894)
Maailmas oli laev ja laevas oli maailm, kiri oli kirjutamata ja kirjatooja keeletu? — Noa laev (Jõh 1935)
Kõnetu sulane saadeti välja, ta tõi kirjutamata kirja, koolitamata mees sai puha aru, mis see tähendas? — Laev, Noa, tuvike, õlipuu oks (Emm 1967)
Käsitu kirjutab kirja, jalutu kannab kuninga ette, keeletu kuningas loeb kirja ära? — Inimese palve (Lai 1936)

Patt

[Levikukaart ]
Meil om, Jumalal ei ole? — Patt (Krl 1887/9)
Inimesel on, Jumalal ei ole? — Patt (Hel 1874)
Keik kardavad teda ja keik, kes hukka lähvad, lähävad tema läbi hukka ja siiski armastavad enamiste keik teda? — Patt (Tt 1807)

Punane meri

Jõõgre lätt iin, jaht taga? — Vaarao lätt läbi mere (San 1893)
Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi, kütt sai häbi? — Lind – iisraeli lapsed, kütt – vaarao, vesi – Punane meri, võti – Moosese kepp (Koe 1893/1903)
Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi ja kütt jäi kinni? — Iisraeli rahvas läheb Moosesega läbi Punase mere (Pde 1936)
Veene lukk, puune taba, lind lätt läbi, kütt jääse kinni? — Iisreali latse ja vaarao egipti rahvaga läävä Punasest merest läbi (Räp 1875/7)
Puune püss, vesine taba, lind läts läbi ja kütt jäi kinni? — Vaarao sõjavägi (Har 1948)
Vesivärav, puuvõti, lind läheb läbi, jääger jääb kinni? — Punane meri, Moosese kepp, iisraeli lapsed päesevad läbi, vaarao sõjavägi jääb kinni (Rak 1903)
Vesilukk, puuvõti, lind läks lendu, kütt läks kotti? — Iisraeli rahva ärapääsmine vaarao käest: vesilukk – Punane meri, puuvõti – Moosese kepp, lind – iisraeli rahvas, kütt – vaarao (Rak 1905)
Lind läks läbi ja kütt läks lõksu? — Iisraeli rahva Punasest merest läbi minek (Kõp 1894)
Puupüss, kivilukk, lind läks metsa, kütt jäi paela? — Vaarao sõjavägi jäi Jordani taha, juudid said üle (Jür 1980)
Puunõ võti, viist oll lukk, jänes läts läbi, tsirk jäi sisse? — Moosõsõ kepp, meri, iisrali rahvas, vaarao (Urv 1888)
Vesine lukk, puune võti? — Verrev meri, mida Mooses oma kepiga avas (Ote 1893)
Vesitaba, puuvõti? — Verrev meri ja Moosese kepp (Ote 1893)

Pühad

Kats hõbelehte, kolmas kullaleht? — Suviste-, talviste- ja lihavõttepüha (Räp 1888)
Üks meri, kolm saart? — Kolm suurt püha aastas (Tt b:dat-ta)
Üts kukk and ega aasta kolm tsäüka marjo? — Kolme pühi (Räp 1875/7)
Pihlapuu piiri pääl, sarapuu saarõ pääl, kolm kullast tsauka küleh? — Talsipühi ja lihavõõdõ' ja suvitsõpühi (Se 1949)
[Levikukaart ]
Koll pihlapuutsalka kest merd? — Talse-, lihavõte-, suvitsepühi (Lut 1894)
Mere pääl koll kullatsäuka? — Lihavõõdõ-, suvistõpühä, talsipühä (Se 1929)
Kolm ruusi mere pääl? — Kolm suurt pühä (Rõu 1896)
[Levikukaart ]
Um meri, mere pääl sild, silla pääl koll uibud, egän uibun koll ubinat? — Aistak päevä', talse'-, lihavõte-, suvitsepühi, egäl pühäl kolm pävi (Lut 1894)
Säitse süld sild pikk, otsah uibu, uibuh kolm kullast ubinat? — Suur paast ja lihavõtõ (Se 1888)
Üts uibo kasus, om [seitse] ossa, õgah ossah üts upin ja ladvah kolm? — Lihavõttepaast (Se 1934)
Üts puu kolm ossa, egal ossal esi nimi? — Aastaia kolme pühadega (Ote 1889)
Uibu meren, kolm ossa külen? — Jõulupüha (Kan 1888)
Meri mere seeh, kolm pihlapuud, egal pihlapuul kolm ossa? — Aasta suurõ pühä (Vas v. Se 1904)
Heliseb ja kõliseb, tuleb sisse ku saks, lääb välla ku sant? — Pühapäe (Hää 1933)
Heliseb kui emand, kumiseb kui kuningas, tuleb tuppa kui saks, läheb välja kui sant? — Joulud (Kuu 1911)
Kui kuulda, siis kuningas, saab siia, siis saks, lähab ära kui sant? — Pühad (Vil 1872)
Tuuakse tuppa kui härra, istub kui isand, viiakse välja kui sant? — Jõuluõled (Pai 1926)
Tulevad kui saksad, lähevad kui sandid? — Pühad (Pal 1958)
Häilib kui härra, saab seie, kuning, üks kord aastas? — Jõulud (Kad 1890)
Härgadega tulevad, hobustega lähevad? — Jõulupühad (Jõe 1948/53)

Ristimine

[Levikukaart ]
Taevas ei olnud, maa pääl ei olnud, sulane andis oma peremehele seda, mis tal omalgi ei olnud? — Johannes ristis Jeesust (Saa 1928)
Maailmas pole, kuningal pole, sulasel pole, sulane võttis ja andis kuningale? — Jordani ristimine (Jaa 1939)
Kuningal ei olnud, peremehel ei olnud, läks sulase juure, sealt sai? — Jeesuse ristimine (Trv 1895)
Sulane annab peremehele, mis tal omalgi ei ole? — Johannes ristib Jeesust (Pär 1888)

Taaniel

[Levikukaart ]
Roog sööb ja sööjad vahivad? — Daniel lõukoerte augus (Plt b:dat-ta)

Vagadus

Pisut on, kes teda armastavad, ja palju vihkavad teda, siiski austavad teda kõik? — Vagadus (Tt 1807)