MERESÕIT JA KALASTUS.
JAHT JA TAPARIISTAD
Kalapüük. Võrk, mõrd, noot, õng
-
[Levikukaart]
Vanamees nurkas, kaatsad kaelas? — Võrkhark (Phl 1939)
Vanamees istub nurkas, kaltsud kaelas? — Mõrrahark (Käi 1938)
Vanamees seisab nurkas, kaltsud kaelas? — Mõrrahark (Emm 1937)
Vanamees nurkas, kaltsud kainas? — Võrguhark (Ans 1891)
Mees nurkas, kaltsud kaalas? — Võrkhark (Rei 1889)
Poiss nurkas, kalsud kaelas? — Võrguhark (Ans 1891)
Vanaeit nurgas, kaltsud kaelas? — Võrguhark (Kuu 1938)
Vanamees nurgas, konts kaelas? — Võrk ahju otsas (Iis 1889)
Vanamees nurkas, sooled kaelas? — Võrguhark (Ans 1891)
Noorik nulgah, kaadsa' kaalah? — Pühäne pühäseräti all (Se 1929)
Naane nulgah, kaatsa kaalah? — Pühäne (Se 1934)
Nuuts nulgah, kaadsa' kaalah? — [Lahendus puudub] (Se 1942)
Noork pulgah, kaadsa kaalan, hapu türä pioh? — Taaritõrdu (Kra 1903)
Miis nulgah, kaadsa kaalah? — Pühäsel pühäserätt pääl (Se 1935)
Miis nulga, hamõ kaala'? — Pühaserätt (Se 1934)
Nuis nulgah, kaadsa' kaalah? — Kivot, obras (Kra 1903)
-
Külakuera kükküsilla, lugeb lainiju meresta? — Vergukupp (Kuu 1937)
Külakoirat kükäkille, kaiki lainet latvo? — Pulgapääd, verkude pääl kuput (Kuu 1907)
-
Seitsesada väravat, üks väljapääs? — [Lahendus puudub] (Tõs 1942)
-
Terve on, aga auka täis? — Võrk (Hää 1934)
Augud sees, kuid siiski terved? — Võrgud (Kuu 1938)
Uus asjakene, aga juba suuri auke täis? — Võrk (Rõn 1889)
-
[Levikukaart]
Linanõ kits, ravvanõ jalg, puutsõ sarvõ? — Voki koonal (Vas 1887)
Linane kits, ravvadsõ sõra? — Apar (Se 1932)
Jalad kivist, kehä kanepist, piä kasekuorukesest? — Võrk, noot (Kod 1888)
Linane kits, puidse sarve, kivitse jala, loome hukkas, inemisi ravitsas? — Võrk (Se 1896)
Metsakits ja kivised jalad? — Võrk (Pär 1888)
Langane susi, kivitse käpä, puutse kõrva? — Kalanoot (Ote 1893)
Linane susi ja kivist käpad ja käbist kõrvad? — Kalavõrk (Krj 1940)
Linane susi, kivitse käpa, kuusitse kõrva? — Kalanoot (Ote 1889)
Linane susi, kivitse jala, tohutse kõrva, puutse silma, kui mõtsa lätt, om ta tühi, kui kodu tule om täüs? — Kalanoot (Urv 1890)
Linane susi, puutse kõrva, kivitse käpä? — Nuut (Nõo v. Ote 1891)
Linane kits, kivitse sõra? — Kalavõrk (Räp 1889)
Linast kits ja kivist sõrad? — Võrk (KJn 1890)
Linane kits, kivitse sõra, hingi hukkas, rahvast ravitses? — Kalavõrk (Vas 1894)
Linanõ sikk, kivitse sõra? — Kalavõrk (Räp 1875/7)
Linanõ kits, savitsõ sõra, hingi hukkas, rahvast ravitsas? — Kalavõrk (Se 1928)
Hinge hukkaja, rahva ravitsõja? — Kalavõrgud ja -noodad (Vas v. Se 1903)
Valgõ kits, kivitse sõra? — Võrk (Räp 1892)
Linane sikk, sõmeritse sõra? — Kalanuut (Ote 1888)
Linahobu, puulakk, kivijalad? — Noot (Plt? b:dat-ta)
-
Mees läheb merele, sada silma selgas? — Võrgud (Kir 1969)
Mees läheb metsa, sada silma seljas? — Võrk (Vig 1888)
-
Luine luik, puine puik, suoniline sorjuspuu? — Võrgu kudumise kalsi, kuersi ja käbü (Kuu 1911)
-
Änam sa pihta pistad, lisemale toleb? — Mõrra ehk vörgu kudumine (Phl 1938)
Mida rohkem sa otsa pihta loobid, seda suuremaks läheb? — Võrgu kudumine (Emm 1925)
-
Tuhat toodi, sada saadi, [kümme] paari keideti? — Kala püüdmine, kala püüdmise kohta võrguga, toodi tuhat kala ehk saadi sada kala, kümme paari (20) kala keedeti omale (Kuu 1971)
-
Miis lätt tarrõ, tarõ lätt läbi akna vällä? — Kallu püüdäs (Se 1934)
Tare lääb aknast välla, rahvas jääb sõa kätte? — Noodaga kala püüdmine (Trv 1893)
Tuba läheb aknast välja, lapsed jäävad sõa kätte? — Vesi ja kalanoot (Võn 1895)
Maja lääb aknast välja, rahvas jääb sõja kätte? — Nooda vedamine, vesi lääb aukudest välja, kalad jäävad inimeste kätte (Trv 1894)
Tarõ lätt aknast vällä, rahvas jääse rüüvli kätte? — Kala püüdmine, vesi lätt nuudast ära, kala kätte (Kan 1895)
Maja lätt aknõst väljä, maja inemise jääse mõrtsukide kätte? — Kalamõrd (Rõu 1897)
Tuba läheb aknast välja, aga pere jääb vangi? — Vesi, võrgusilm ja kalad (Kuu 1911)
Pere lihab aknast välla, tuba jääb sesse vangi? — Kalad mõrras (Jaa 1921)
-
[Levikukaart]
Mees lätt kirku, vällä ei saa? — Kala võrgun (Räp 1888)
Mees läheb sauna, jätab ukse lahti, aga ei mõista enam tagasi tulla? — Kala mõrdas (Tor 1889)
Noorik lätt kerikohe, mõista-ai vällä tulla? — Kala lätt võrko (Se 1939)
Papp läts kerkohe, mõista es kerkust tagasi minnä? — Kala läts võrku, saa es tagasi (Se 1935)
-
Sadasid läheb võõraks paluma, õnnelikud, kes ei tule, õnnetumad, kes tulevad? — Kalavõrk (Emm 1928)
-
[Levikukaart]
Tillukõnõ, tallukõnõ, läbi lae varsa varas? — Õngitsõ[ja] õngitsõs talvõl iä pääl (Se 1938)
Läbi lae varsa varas? — Õng (Se 1930)
Tillõkõnõ, tallõkõnõ, üle uja varsa varas? — Kalaõngõkõnõ (Se 1932)
Keerokene, veerokene, läbi lae varsa varas, maast kasus margapuu, margapuust sinilill, sinilillist põrkna? — Herne (Plv 1890)
-
Elava käeh puu, puu küleh nüür, nöörä otsah surm ja surma otsah hing? — Õng (Se 1936)
Laev, laevamast. Meresõit
-
Metsas ma kasvasin, rannal ma sündisin, vee pääl ma elan, tules ma suren, ütle, mis ma olen? — Laev (Tt 1871)
Metsas kasvab, randas sünnib, vee peal elab, tuulde sureb? — Laev (Tõs 1890)
Metsas sündind, mere ääres kasvand, vee pääl elab, tules põleb? — Laev (Rei 1889)
Metsas kasvab, rannal sünnib, merde sureb? — Laev (Kuu 1909)
Kuival ma sündisin, vees ma elan, tules ma suren? — Vene (Jõh 1889)
Metsas kasvab, rannas sünnib, vee pääl liigub? — Laev (Kär 1889)
Metsas kasvab, meres sureb? — Laev (Hlj 1890)
Maal sünnib, merel sureb? — Laev (Kuu 1938)
Vees elab, tuules sureb? — Laev (Tür 1896)
-
Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? — Laev (Vai 1936)
Hobu ohjata, kutsar piitsata, tee tolmuta? — Laev merel (Pil 1990)
Hoben ohjate, tii tolmute, mies roosate? — Meretii (Krk 1890)
Tee tolmuta, hobu ohjeta, mees piitsata? — Lootsikuga sõitmine (Nõo 1888)
Mees om piitsata, tee om tolmuta, hobu om ohjata? — Masinaga sõidetas (Võn 1909)
Mees piitsata, hobu ohjata? — [Lahendus puudub] (TMr 1927)
Hobu ohjata, tee tolmuta? — Lootsik (Puh 1888)
Mees piitsata, tee tolmuta? — Laev sõidab merel (Tõs 1952)
Tee tolmuta, hobu ohjata, mees piitsata, suur katel ilma kaaneta? — Laev merel (Muh 1954)
-
Mees künnab ja künnab, aga vagu ei saa? — Laev merel (Kuu 1935)
Mees künnab ööd kui päevad, ei jää elades vagu taha? — Laev (VMr 1890)
Mees künnab ööd ja päevad, ei saa ühtki vagu? — Laevaga purjetamine (Tor 1888)
Mees künnab elu otsani, ei saa vagu iialgi? — Paat, laev (Tor 1889)
Vanamees künnab ööd ja päävad, ilmas vagu järele ei jää? — Laev sõidab mere peal (Saa 1894)
Must härg künnab ööd kui päevad, iialgi vagu järgi ei jää? — Laev (Emm 1925)
Hobu künnab, aga vagu ei saa? — Laev (Jäm 1937)
Ader künnab ööd ja päävad, ilmal pole vagu taga? — Laev käib mere peal (Krj b:dat-ta)
Künnab, künnab, aga küntud ei saa? — Laev merel (Hää 1954)
-
Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähtud mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi ja nõnda sai ta näha siis, mis võõramaade rahva viis, ei ole jälgi näha tal, et ta on käinud võõral maal? — Laevamast (Han 1932)
Üks võsu tõusis mullapinnast, see maja sisse püsti pandi ja riigirahva näha anti? — Laevamast (Jõe 1889)
Võsu tõusis maapinnast, teda nähti mitmes linnas? — Lina (Trv 1894)
Paat, lootsik, vene
-
Pime hobene käi ilma ohjete? — Lootsik (Trv 1894)
-
Väike Miku sõedab musta põldu müüdä? — Lootsik (Nõo 1893)
-
Üks hani, kaks nokka? — Lootsik (Tor 1889)
-
[Levikukaart]
Vana hobune, kuus külleluud? — Lootsik (Vän 1889)
-
[Levikukaart]
Suvõl sump suud piti, talvõl tammõ lehe all? — Lootsik (Se 1938)
Suvel sõedab suurt tiid, talvel magab tamme all? — Lootsik (KJn 1936)
Talvel lesib lepa all, suvel sõidab piki teeda? — Lootsik (Plt 1950)
Suvel suppab suures nurmes, talve kurdab kuuse all? — Ader (Vil 1892)
Talve puhkab põõsikun, suvel sõidab suuren nurmen? — Vene või lootsik (Trv 1889)
Sui ta suitseb suurel väljal, talve kükitab küla vahel? — Lumi (Pöi 1892)
Suvel jookseb suisa-saisa, talvel magab hange sees? — Vene (Trm 1895)
-
Suvel pea sinetab, talvel kuulab kuuse all? — Vene (Jõh 1888)
-
Koor all, liha pääl? — Lootsik (Räp 1888)
-
Päeval täis liha ja verd, ööse seisab suu lahti (Am Tage voll Fleisch und Blut, Nachts steht der Mund offen)? — Ein Boot (Tt enne 1876)
-
[Levikukaart]
Liha liuan, leem vardan? — Piip, lootsik (Pst 1893)
Leem vardas, liha vaagnas? — Inimene lootsikus (Vän 1888)
Liha ahjus, leem vardas? — Piip suus (PJg 1894)
Liha laudas, leem vardas? — Lootsik, mees ja aerud (Hää 1889)
Liha vaagnas, leem orgi otsas? — Lootsikuga sõudja (Tor 1888)
-
Vanker veereb ilma ümber, ei iialgi ole jälgi taga? — Laev (Kär 1889)
Sõidab, sõidab, teed ei ole, lõikab, lõikab, verd ei ole? — Paat vee pääl (Vil 1895)
Rago, rago, saa-ai lasta, lätt, lätt, jää äi jälgi? — Lootsiku sõudmine (Se 1888)
Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta, läheb võõrale maale, ei ole jälgegi järel? — Laev (Han 1937)
-
[Levikukaart]
Hundid uluvad, karud kiunuvad, vana sõge hobune läheb läbi? — Vene koses (Tor 1887)
Hundid-karud uluvad, vana ruun läheb keskelt läbi, ei kardagi? — Lootsik laende sees (Tor 1889)
Püss, kuul, püssilaskmine
-
Piits laksub, tee tolmab? — Püss (Pst 1889)
-
Sinipuu, punapuu, rikka mehe aida all? — Püss (Rak 1892)
-
Ise keeletu, ise meeletu, ise maailma äkilene? — Püss (Ris 1890)
-
[Levikukaart]
Õlespuu, põlespuu, keskelt meeste murdespuu? — Püss (Tor 1888)
Peetspuu, paatspuu, õõnik puu, palanu puu, mehemurre keskel? — Püss (Trv b:dat-ta)
Õõnes puu, põlend puu, linnutapja keskel? — Püss (Hel a:dat-ta)
Must puu, põlend puu, mehemurdja sees? — Püss (Kad 1897)
Must puu, õõnes puu, inimese hingevõtja? — Püss (Vil 1895)
Puu piku, põlend kändu, mehemurdijad sehessa? — Püss (Ran 1889)
Õõnes puu, põlend perse, mehetapja sihes? — Püss (Plt 1889)
Põlend perse, paljas perse, mehemurdjad sees? — Püss (Kos 1891)
Must puu ja mädand puu, me'emurdja sees? — Püss (Tt 1901)
Põlend puu aida all, mehemurded sees? — Kass (Juu 1890)
Uus kuus, palanu petäi, sisest sivvu' mehetapja? — Püss (Kam 1933)
Pikk puu, palanu petäi, mehemurdja mulk sisehn? — Püss (Rõu 1896)
Ilus puu, hele puu, mehetapja puu? — Püss (Hls 1891)
Vastnõ puu, vana võti, esi suurõ mihetapja? — Püss (Kan 1896)
Must puu, õõnes puu, seisab aida seina peal? — Püss (Pal 1930)
Pinu puid, leisik linu, riga-raga rauda ja mehemurdja sees? — Püss (Kad 1888)
-
[Levikukaart]
Must märk mehetapja? — Püss (Hls 1889)
Must mees mehemurdja? — Püss (SJn 1889)
Must mees, murdja sehest, siivuta lendab, hammasteta järab? — Püss (Nõo 1875)
-
[Levikukaart]
Kurat kolgan, tuline süda sees? — Reheahi (Trt 1962)
Mees nurgas, tuline südä sees? — Püss (KJn 1888)
-
Pedajane, tammine, üle kõige must? — Püss (San b:dat-ta)
-
[Levikukaart]
Pikk ja peenike, kavvede sülgäs? — Püss (Krl 1887/9)
Peenkene preili, kavvõndõhe sülgäs? — Püss (Se 1930)
Pikä nõnaga preile, kavvõndõhe sülgäs? — Püss (Se 1938)
Kaits preilit sülgäse õige kavve? — Kate ravvaga püss (Urv 1890)
Peenikene poisikene, aga kaugele sülitab? — Püss (Vru 1908)
Musta süü, kavvedele sülgas? — Püss (Urv 1887/9)
-
[Levikukaart]
Must mees sülitab üle metsa? — Püss (MMg 1889)
Musta sööb ja musta situb, üle metsa sülitab? — Püss (Lai 1935)
-
Tagast sööb, eest situb? — Püss (Võn 1895)
-
Eest sööb, eest situb? — Püss (Vän 1897)
-
Musta sööb ja valget situb? — Püss (Kõp 1903)
Musta sööb ja valget situb, üle metsa sülitab? — Püss (MMg 1890)
-
Musta sööb ja punast situb? — Püss (Muh 1896)
-
[Levikukaart]
Raha sööb, tuld situb? — Püss (Pst 1889)
-
Tina sööb ja tuld situb? — Püss (Trv 1893)
-
Tuld süüb, tina situb? — Püss (SJn 1894)
-
Rohtu sööb ja tuld situb? — Püss (Kär 1898)
-
Süse sööb, aga tuld situb? — Püss (Trv 1894)
-
[Levikukaart]
Püsti sööb, küliti situb? — Püss (Hls 1889)
Püsti sööb ja pikali situb? — Püss (MMg 1889)
-
Suust sööb, suust situb? — Püss (MMg 1889)
Ühest august sööb ja situb? — Pudel (Trv 1889)
-
[Levikukaart]
Tuld sööb, verd joob? — Püss (KJn 1870)
Isä sööb tuld, poeg joob verd? — Püss (Saa 1889)
Ema näitab tuld ja pojad imevad verd? — Püssilaskmine (Saa 1895)
Siivuta lindas, hammasteda pure, poig verejuuja? — Püss (Urv 1887/9)
-
Imä kõvvõr, esä kõvvõr, poig õkv ja verejuuja? — Püss (Rõu b:dat-ta)
-
[Levikukaart]
Puunõ emä, raudne isa, väikse-väikse latsõkõsõ, kõik omma verejuuja? — Püss (Rõu 1932)
-
[Levikukaart]
Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aidas seina peal, ise laulab: situ rekke? — Püss (VMr 1888)
Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina peal? — Püss (MMg 1888)
Kukk kuldas, saba rõngas, istub aidas varna otsas? — Püss (Sim 1938)
Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida viilu vahel? — Sirp räästasse pistetud (Plt 1950)
Kukk kuldas, jalad raudas, istub aidas seina peal? — Püss (Trm 1937)
Kuldris, muldris, kivises keldris, seisab aidas seina peal? — Püss (Trm 1930)
Must puu, õõnes puu, seisab aida seina peal? — Püss (Pal 1930)
-
Must kukk, kuldsed siived? — Püss (Jõh 1889)
-
[Levikukaart]
Kurjategijä aidan, häätegijä aida takan? — Püss, ader (Võn 1895)
Kuri miis aidah, hüä miis aida takah? — Püss ja pini (Se 1928)
Häätegijä aidan, kurätegijä aida all? — Kass ja hiir (Kan 1896)
Kuri puu aedas, hiä puu aia ääres? — Püss aedas, ader aia ääres (KJn 1890)
Kuri aidan, hää aia taga? — Püss, ader (Plv 1894)
Häätegija aida takan, kurjategija taba takan? — Kass aida takan ja hiire aidan (Kan 1888)
Kuri miis taba takah, hüä miis aia takah? — Püss, adõr (Se 1930)
Heategija aia ääres, kurjategija kambris? — Adra, püss (Sim 1888)
-
Peenü, peenü junkrukene kargas tarest usse, kõik mõts kärähäs? — Püsüroho' (Lut 1894)
-
Silmita näep ja jaluta joosep? — Püss (Võn 1895)
-
[Levikukaart]
Siivuta lendab, hambuta pureb, kui pureb, siis sureb? — Püssikuul (TMr 1890)
Siivuta lindas, hambita purõ? — Püss (Ote 1890)
Jalute juusk, hambide pure? — Püss (Krl 1887/9)
Silmita näeb, siivita lendab, hambata pureb? — Püssikuul (Puh 1888)
Silmitä näge, hambita pure? — Püssikuul lätt külge, täl ei ole silmi ega hambit, a pure, püss omge tuu, mis silmitä näge (Räp 1953)
Hammita salvab, siivita lendab? — Püssikuul (Vil 1894)
Jalgeda jooseb, siiveda lendäb, hambida salvab? — Püss (Trv 1890)
Jaluta jookseb ja hammuta murrab? — Püssikuul (Aud 1892)
Siivulda lindas, hambilda haukas? — Püssäkuul (Rõu 1897)
Must mees, murdja sehest, siivuta lendab, hammasteta järäb? — Püss (Nõo 1875)
-
Lindas kui tsirk, pure kui pini, hambid ei ole? — Püss (Ote 1896)
-
Mõnikõrd lendas, mõnikõrd pure? — Püss (Ote 1895)
-
Jalolda võtt jänese kinni? — Püssäluut (Se 1935)
-
Muista mutre, mutrest vetru, vedrust kierupäässe, kierupääst munasse, muna maha plaksti? — Püssülaskmine (Kuu 1911)
Tedrekuju
-
[Levikukaart]
Vanast hilbust tehtud, üles kõrges pandud, kes on selle näoline, sellel surma saadab? — Tedrekuju (Tor 1889)
Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, kellel näo järgi, sel saadab surma? — Tedrekuju (Saa 1888)