RAKEND. SÕIDUKID. SÕIT, VEDU, TEEKOND

Härjavits, piits

Miis läts tiid pitteh, titt tii viirt pitteh? — Ruusk (Se 1927)
Koer jookseb teed mööda, saba tee äärt mööda? — Piits (Urv 1958)
[Levikukaart]
Peose mahub, pütta mahu mitte (In die Hand raumt es, aber nicht in die Tonne)? — Die Ochsenruthe (Sa 1814)
Püose mahub, pütti ei mahu? — Pütivits (Pöi 1894)
Mis see on, mis peuse mahub, mitte püta sisse? — Vits (Sa 1867)
Kõrgel kasvab, punased püksid jalas ja nips-naps kinni? — Kasevits (Jäm 1896)

Jälg

Õvv õmmikid täis, ükski õma ei tunne? — Jalajäljed (Kod 1940)
Ussaid umatsid täüs, kedagi ei tunne? — Inemise jäle (Vas v. Se 1894)
Tua täis tutvit, sanna täis saisvit, üits ei tunne ütte, tõne tõist? — Inemise jälled (Ote 1888)
Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? — Jalajäljed (Nis 1938)
Tuba tunkleid täis, üks ei tunne üht, teine teist? — Jäljed põrandal (VJg 1960)
Tarõtäüs umatsit, ütski ütte õi tunne? — Jäljed (Se 1953)
Taretäüs velitsid, üts ei tunne ütte, tõine tõist? — Jalajäle (Kan 1888)
Tarõtäüs sõsarid, ütski ütte tunnõ-õi? — Jäle (Se 1929)
Tare tutakid-tatakid täis, üks ei tunne üht, teine teist? — Jäljed (Võn 1960)
Laut lambaid täis, ei üks tunne ühte ja teine teist? — Jalajäljed (Pil 1894)
Sann saksu täis, üits ei tunne ütte ega tõine tõist? — Jalajälle (Trv 1894)
Ütehn käut, umi ainut tunne-ei? — Tare pide käut, umi jälgi tunne-ei (Lut 1894)
Jumal teed, mes om: ütstõist tunne-ei? — Jäle (Lut 1894)
Ühe ema lapsed, teineteist ei tunne? — Jäljed (VMr 1889)
Enam toas kui õues? — Jäljed (Hag 1888)

Rakend, hobuserakendamine

Tõsta tõist, tõsta tõist, karvane pistä vahele? — Hobene pandas ette (Võn 1889)
Tõsta üht ja tõsta tõist, torka karvane vahele? — Pane hobune aiste vahele (Vai 1888)
Tõsta reit ja tõsta teist, pane karvane vahele? — Hobuse rakendamine (MMg 1889)
Tõstab ühte reit, tõstab teist reit, paneb karvase pätsaka vahele? — Hobuse rakendamine (JMd 1937)
Tõsta teist reit, tõsta teist reit, püsta karune nui vahele? — Hoost pannakse aiste vahele (Vän 1888)
Tõsta kintsu, tõsta teist, pane karvane vahele? — Hobust pandakse ette (Nõo 1924)
Nõsta üts jalg, nõsta tõne jalg, tõuka karvane sisse, lätt teed mööda? — Hopõn vihmride ette (Lut 1894)
Tõsta saba, nõsta saba, vaihelõ sai karvanõ? — Hobuse rakendamine (Plv 1924)
Aja reied laiali, pista karune kurat vahele? — Hobune aisade vahel (Pär 1964)
Reveta reied laiali, torka karvane vahele? — Hobu rakke (Iis 1920/1)
Aa harud laiali, karguta karune vahele? — Hobune aisade vahele (Han 1894)
Tõmba harud laiali ja pane karvane mutakas vahele? — Hobuse vankre ette rakendus (KJn 1961)
Harud laiali, karune vahel? — Hobu (Har 1921/2)
Pane hargid laiali ja pista karune vahele? — Hobuse rakendamine (Pha 1946)
Lahuta reisi, pista karust? — Hobust ette panema (SJn 1893)
Harbita reisi, pista karvast? — Hobust rakendakse ette (Trt 1895)
Tõsta reie, tõsta reie, pane vorsti vahele? — Hobest pandas ette (Urv 1887/9)
Aja reie laiali, ma pane vorsti vahele? — Hobest pandas ette (Kan 1963)
Aja haru latka, pista vorst vahele? — Hobuse ette panemine (Ote 1890)
Siruta sääri, laota reisi, topi vorsti vahele? — Hobune (Vig 1869)
Tõsta reit ja tõsta tõist ja pane makerjas vahele? — Hobust pannakse ette (MMg 1888)
Rebista reisi, katsu karvast, topi tompu vahele? — Hobusele range kaala panemine (Pil 1933)
Aab harud laiali, topib toltsu vahele? — Hobuse rakendamine, aab hobust aiste vahele (Plt 1950)
Nihuta reisi, lahuta karvu, viska tukk läbi reite? — Kangakudumine (Hlj 1936)
Tõsta reit ja lahuta karvu, aja pulka vahele? — Kangakudumine (Tor b:dat-ta)
Tõsta reit ja tõsta teist, pane viilakas vahele? — Hobuse rakendamine (Koe 1890/3)
Tõsta reit ja tõsta teist, pane patsakas vahele? — Hobune panna aeste vahele (Jõe 1888)
Võta reie lakka, pistä pulk ette, karvane krants kaala? — Hobest pandas ette (Krl 1887/9)
Musta' reie', musta' reie', panõ pulsti vahelõ? — Hobõsõ ette pandmine (Urv v. Krl 1892)
Aja harud laiale ja aja must vahele? — Hobu aiste vahele (Krj 1939)
Kitu käib mööda teed, tõstab tõist, tõstab tõist, püstab kõhna? — Kuhja tegemine (Tor 1887)
[Levikukaart]
Karune kahe libeda vahel? — Hobune aiste vahel (Kse 1890)
Karune liigub kahe libeda vahel? — Hobune aisade vahel (Vän 1939)
Karvane lähäb kahe sileda vahele? — Hobune pannakse aisade vahele (Jõh 1889)
Karune lähäb kahe palja vahele? — Hobune lähäb aeste vahele (Tür 1888)
Karvane kahe reie vahel krapib? — Hobune aeste vahel kraabib (Kos 1888)
Karvane kahe haru vahel? — Hobune aeste vahel (Kuu 1892)
Pane karune poiss reide vahele? — Hobune aiste vahele (Vig 1869)
Karvane makerjas kahe reie vahel? — Hobune aiste vahel (Kos 1892)
[Levikukaart]
Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida kõvemine hoiad, seda paremine läheb? — Mees, hobune, koorem (Plt 1892)
Õhk õhu vasta, kõht kõhu vasta, mida tulisemalt ajad, seda tulisemalt lähvad? — Tiisles hobused (Plt 1891)
Õhk õhu vastas, kõht kõhu vastas, rõhk rõhu vastas, mida kõvemine lükkad, seda paremine läheb? — Paaris hobused vees ehk kõrvustiku hobused (VJg 1889)
Karv karva vastu, kõtt kõtu vastu, külg külle vastu, midä kangemb, sedä paremb? — Katte hobest pandas ette (Krl 1887/9)

Ratsasõit

Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel? — Hobune, ratsamees, sadul (VMr 1888)
All hengege, pääl hengege, keskpaigan ilma hengete? — Hobene, mees, sadul (Hls 1889)
Heng all, heng pääl, hengetu vahepääl? — Hobene, inimene, sadul (Pst 1895)
Tossuline all, tossuline pääl, kodu vaihõl? — Mees hobuse seljas (Vas 1887)
Elav all, elav peal, eluta keskel? — Mees hobuse seljas sadulas (Tln 1940)
Liha all, liha pääl, puu vahel? — Hobune, sadul, sõitja (Vil 1895)
Kaks pääd, neli kõrva, neli silma, kaks suud, kaks rinda, kaks nina, kaks lakka, kaks selga, kuus jalga, kaks saba, kaks vittu? — Preili sõidab ratsa (Vil 1937)
Kaits pääd, [kuus] jalga, [neli] silmä, [kaks] suud, [kaks] kätt, [üks] hand? — Ratsal miis (Rõn 1889)
Kuus jalga, kaks kätt, neli kõrva, kaks nina, neli silma ja üks saba? — Ratsamees hobusega (Plv 1934)
[Kaks] pead, [kolm] silma, [kuus] jalga, [neli] kõrva, [üks] saba, [kaks] nipi? — [Ühe] silmaga tüdruk istub märahobuse selgas (Mär 1939)
Kaks kätt, kaks piad, neli silma, neli kõrva ja kuus jalga? — Ratsaline (Vig 1889)
Kuus jalga, kaks pead, neli silma, üks saba ja neli kõrva? — Hobune ja inimene seljas (Jõe 1888)
Kats pääd, kats kätt, kuus jalga, kats perst ja üts hand? — Miis hõbõsõ säläh (Se 1935)
Kaks pead, neli silma, kuus jalga, üks händ? — Ratsamees (Saa? b:dat-ta)
Kuus jalga, neli silma, kaks pead, üks saba? — Mees hobuse seljas (Hlj 1895)
Kaks pead, üks saba, kaks kätt, kuus jalga? — Ratsasõitja (Nrv 1903)
Kaks pead, kaks perset, [üks] saba ja [kuus] jalga? — Inimene hob[use] seljas (Vil 1873)
[Neli] silma, [neli] kõrva, [kaks] kätt, [kuus] jalga? — Ratsanik ja hobune (Trm 1992)
Kuus jalga, neli kõrva, neli silma, üks saba? — Ratsasõitja (JJn 1897)
Kaks kätt, kuus jalga, kümme varvast, neli silma? — Ratsamees (Jõh 1889)
Kaks pead, kuus jalga, üks saba? — Ratsanik hobuse seljas (Jür 1981)
Kuus jalga, kaks kätt, neli silma? — Ratsamees (Tõs 1889)
Kaks pead ja kuus jalga, sitaauk on keset selga? — Ratsanik hobuse seljas (Plt 1981)
Kuus jalga, [kaks] pead, prigu keskpaika selga? — Naisratsanik (Kuu 1992)
Kuus jalga ja kaks pääd ja rist keskpaegas? — Halastajaõde sõan ratsal hobese sällän (Võn 1961)
Kuus jalga, neli silma, ahi kesk sälgä? — Ratsanik hobusel (Urv 1967)

Rong

Hirnub, kargab raudne täkk, kel suitsust, aurust uhke lakk? — Vedur (Khk 1955/9)
Raudne täkk, valge lakk? — Aurukatel (Rkv 1972)
Suitsust tukk ja aurust lakk, ise hirnub kaugel maal, hääl kostab meie maal? — Rong (Mar 1937)

Regi, reesõit

Teeliba ja maasuga, meresikk ja mõtsakukk? — Regi, ossägel, vähk, kägo (Räp 1949)
Teeliba, maasuga, metsakukk, merehärg? — Regi, äke, kägu, vähk (TMr 1929)
Teeliba, maasuga, merekukk, mõtsasikk? — Regi, ägel, vähk, konn (Ote 1892)
Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ranna valgepää vasikas? — Regi, ägli, kägu, kala, vaht (Vil 1889)
Tiiliba, maasuga, mõtsakukk, meresikk, suurõ laanõ valgõ vasik? — Regi, ägel, susi, vähi, jänes (Rõu 1895)
Tiiliba, maasuga, metsakukk ja meresikk, liina valge pääga hani? — Regi, ägel, hainakuhi, kerik (Nõo 1889)
Teeliba, maasuga, meresiga, metsakukk, ja laane valge peaga vasikas? — Regi, äkke, vähk, kägu, veevaht (Ksi 1889)
Merelukk, metsakukk, teeliba, moasuga, Tallinna valge vahukivi? — Jõgi, kägu, regi, äke, sool (JJn v. Koe 1928)
Meremikk ja mõtsakukk, tiilibe ja maasuga ja Riia valge pääga hani? — Räim, kägu, lumi, ägel ja sool (Trv 1897)
Teeliba, maasuga, metsatukk, meretikk, ranna valge rahu tükk? — Laev ja laeva tegemine (Emm 1931)
Teeliba, maasuga, meremamm, laane valgepea vasikas? — Regi, äkke, laev, jänes (Hlj 1888/1902)
Teeliba, maasuga, merehiir, linna valgepea vasikas? — Regi, äkke, süsi, kägu ja sool (Iis 1939)
Meresikk, metsakukk, tee lillemaa suga? — Äkke (Kuu 1935)
Teeliba ja maasuga? — Äke (Pär 1888)
Teeliba, maasuga, laane valge vasikas? — Regi, äke, jänes (Rõu 1937)
Teeliba, maasuga, linna valge pääga hani? — Regi, ägel, sool (Trv 1889)
Maasuga, mõtsakukk? — Ägel, kägu (Krk 1890)
Mõtsakukk, meresikk? — Kägu, vähi (Rõu 1889)
Metsakukk, meresikk, laane valge vasikas? — Kägu, vähk, jänes (Har 1956)
Meremikk, mõtsakukk, Riia valge päägä hani? — Räim, kägu, sool (Trv 1890)
Metskukk, meretikk, ranna valge vahutükk? — Laev (Emm 1938)
Metsanukk, merekukk, maa valge vahaküünal? — Paak (Jäm 1896)
Metstikk, rannakukk, mere valge vahutükk? — Harakas (Phl 1938)
Tiiliba? — Regi (Krk 1890)
Maasuga? — Äke (Nõo 1888)
Metsakukk? — Kägu (Krk 1937)
Ranna valge vasikas? — Paat (Jür 1889)
Riia valge pääga hani? — Sool (Trt 1956)
Tiiliba, maasuga, alt maa kruu-kraa? — Maad künnetäs (Rõu 1896)
Tiiliba, maasuga, alt maa käija rebane? — Regi, ägel, ader (Puh 1888)
Tiitiba, maasuga, rosto rebäne? — Adõr, ägel, vähk (Se 1931)
Teetiba, maasuga, järvesikk ja mõtsakukk? — Vankri, ägil, vähk, kägo (Se 1953)
Tiitiba, maasuga, kodokukk, järvesikk? — Ägil, kikas, kala, kusikuklanõ (Se 1949)
Järvesikk, mõtsakukk? — Vähi, kägu (Har 1921/2)
Meresikk, mõtsakukk, teeliba, maasuga, ussaia hannatolk? — Vähk, kägu, regi, ägel, koer (Võn 1888)
Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ussaia kuni, liina valge peaga hani? — Regi, ägel, ader, hobune, peni, suul (Puh 1889)
Teeliba, veeliba, maasuga, õuenuga? — Regi, lootsik, äke ja koera hammas (Tln b:dat-ta)
Teelibu, veelibu, õuekolk ja maasuga? — Regi, vene vai lotja, koer ja äkke (Jõh 1891)
Maasuga, veeliba, kambrekass, õuetelg? — Äke, uup, võti, koer (Vig 1869)
Maasuga, vieliba, metsavälk? — Äkä, laiv ja kirves (Jõh 1940)
Veelibu, merehelm? — Päiväpaiste kirkab mere pääl (Jõh 1889)
Kodokukk, nurmõnukk? — Kägo, kuhi (Se 1888)
Kodokukk, nurmõnukk, mõtsa valgõ vasik? — Kikas, rüäkuhi, jänes (Se 1933)
Nurmes nukk, vees viht, linnas valge hani? — Lina (Trv 1889)
Nurmenukk, metsakukk, meresikk, taevatäkk, teeliba, maasuga? — Naber, teder, vähk, kuu, regi, ader (Hls 1893)
Küläkukk, nurmenukk, soosukk? — Rõuk, naber, kuhi (Hls 1889)
Taevatäkk, põllupõkk, nurmenukk, meresikk? — Müristamine, ader, naber, laev (Hel 1891)
Teeliba, maasuga, õuetelg, merenukk, metsakukk? — Regi, äke, koer, laev, kägo (JJn 1889)
Tiiliba, maasuga, metsakukk, merehärg, ranna valge pääga vasikas, kodutõlk? — Regi, ägil, kägu, vähi, vaht, koer (SJn 1948)
Tiiliba, muasuga, metsäkukk ja õvvelukk? — Lumi, äes, kägo, väräv (Kod 1888)
Teeliba, maasuga, õuekolk, metsakukk, laane valge vasikas, mere punane pullike? — Regi, äke, koer, kägu, jänes, vähk (Lai 1897)
Teeliba, maasuga, õuehelk, aiatelk? — Regi, äke, koer, siga (Pil 1888/9)
Õueoda, nurmesuga, laane valge vasikas? — Koer, äke ja lumi (Trm 1894)
Tiiliba, maasuga, õuetölp ja tuavähk? — Regi, äkke, koerja laps (Äks 1889)
Õueõnn, tänavatrull, metsakukk ja majalukk? — Koer, siga, teder ja perenaine (Plt 1894)
Ussaia kuni, valge liina hani, oueutt, tanumitulp? — Peni, sool, perenaene, peremees (Nõo 1889)
Teeliba, maasuga, heinanilp, keelekilp, ussetõlk, meresikk, mõtsakukk, mere valge pääge vasik? — Regi, ägel, vikat, uisk, koer, vähi, kägu, merevatt (Krk 1936)
Põllutõuk, maasuga, väravaveat, aidauss, kambrikass, teeliba? — Ader, ägi, koer, võti, perenaene, vanker (Tõs 1890)
Ööpik, maakukk, valge väli, kiri kari, tark karja kaitsja (Eine Nachtigall, ein Landhahn, ein weisses Feld, eine bunte Herde, ein kluger Hüter der Herde)? — Orgel, Küster, Kirche, Gemeine, Prediger (Tt enne 1876)
Mõtsakukk, järvesikk, uruoinas, laanõlammas? — Kägu, haug, vähi, uss (Urv v. Krl 1892)
[Levikukaart]
Üks härg, kaks labaluud? — Regi (KJn 1890)
Üks karu, kaheksa labaluud? — Rohuaed (KJn b:dat-ta)
Kuus jalga, kaks jälge? — Regi (Vig 1888)
[Levikukaart]
Sääsevaks säärt, raudsüld labajalga? — Regi (Vän 1889)
[Levikukaart]
Kena oinas, keigud sarved, tantsib külatänaval? — Saan (Hlj 1888)
Kena oinas kekitab, tantsib tanumad mööda? — Saan (Vil 1872)
Kenä oinas, keeru sarve, taarutap külätanumin? — Ilm tuiskap (Võn 1889)
Kena oinas, keigud sarved, keksib kõik külatänavad, vahib kõik külaväravad? — Saan (Hlj 1895)
Kena oinas, keerud sarved, keksib külatanavil, ei ole kõhus kõrrekest, ei maos marjavarrekest? — Saan (Trm 1895)
Kena kits, krepsud sarved? — Saan (Kuu 1891)
Külakitse kriukus sarved, tallab kõik külatänavad? — Saan (Jõe 1889)
Vene kits, kegurad sarved, tantsib külatänaval? — Saan, saanijalased on kõverad (VNg 1994)
Suvel saisan, talve tüüs? — Regi (Rõn 1888)
Kaks koira jooksvad võidu, teineteisest mööda ei saa? — Reetallad (Vig 1888)
[Levikukaart]
Kats sõsarat silitseva võid? — Regi (Nõo 1888)
Heli ees, tali taga, kükits pääl, näkits peus? — Hobune, regi, mees ja piits (Tor 1887)
Heli ees, tali taga, tali peal kokat, kokati peal nokat? — Hobune, regi, mees, müts (Kuu 1892)
Helin ees, talin taga, piikar peal, nakar pius? — Hobune, vanker, inimene, piits (Mih 1888)
Helin ees ja tilin taga, pikats peus, lakats pääl? — Kelludega söitmine (Jäm 1896)
Aline ees, taline taga, kükits pääl ja nukits peus? — Mees istub ree peal (Hää 1889)
Hiline ehen, taline taga, kookats pääl, nookats kähen? — Mees istub ree pääl, piits kähen, aab hobest (Hls 1891)
Hiline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos? — Hobune, regi, mees, piits (Pst 1888)
Hiline iih, taline takash, kiiguts seeh, lakats küleh? — Hobune, regi, mees, piits (Se 1932)
Hiline ees ja taline taga, talise peal kökats, kökatsi peal nökats? — Hobene ja saan, mees ja piits (KJn 1890)
Hiline ees, taline taga, talise pääl kökkärts, kökkärtsil näkkerts, näkkerts salvab hilist? — Hobune, regi, mees ja piits (Hls 1889)
Hilinas ees, talinas taga, talina peal kukatsi, kukatsil näkatsi, näkatsi näkkab hilinast, hilinas lähäb metsa, mis talinas lööb kuuti? — Hobune, regi, mies ja piits (SJn 1891)
Hillin iih, tallin takah, kükäts seeh, nükats peoh? — Hopõn, ratta, miis ja ruusk (Se 1934)
Tillina iin, talina taga, kükäts pääl ja nakats peon? — Mees sõidab vankriga (Nõo 1888)
Trilin ees ja tralin taga, kõkats peal ja nökats käes? — Hobune, vanger, mees ja piits (Lai 1904)
Hirvik ees, tarvik tagal, kogats peal ja nokkats käes? — Mees, hobune ja piits (Kod 1923)
Ilves iin, talvis takan, tüpits pääl, näpits käen? — Hobene iin, regi takan, miis pääl ja piitsk käen (Võn 1894)
Illits ees ja tallits taga, kaagats peal ja nokats käes? — Hobune, regi, mees, piits (Hlj 1888/1902)
Eeling ees, taaling taga, kökits peal ja nokits käes? — Hobune, vanker, mees, piits (Koe 1925)
Ees elendi, taga talendi, talendi peal kökati ja kökati peal näkati? — Hobune ees, vanker taga, mees peal, piip suus (Jõe 1888)
Eesel ees, taasel taga, kikits käes ja nokits maas? — Kündmas (Lüg 1935)
Tiller ees ja tiller taga, kükats pial ja nakats käes? — Vankriga sõitja (Sim 1892)
Eller ees, taller taga, pikits pääl, nukits kääs? — Hobone, regi, mees ja piits (Jõh 1889)
Ilkus iih, talkus takah, kükäts seeh, nahkats käeh? — Hobõnõ, regi, miis, ruusk (Se 1888)
Etin iih, takin takah, kükäts seeh, nokats käeh? — Mees sõit hobesega, piitsk peoh (Vas v. Se 1903)
Iil ees, taal taga, taali pääl nökärd, nökärdi pääl kökärd? — Hobu, regi, mees, müts (Kuu 1892)
Ilmits iis, talmits taga, kökits pial, nokits käes? — Hobune, vanker, miis ja piits (Ksi 1926)
Olland ees ja talland taga, kükits peal ja näkits käe? — Hobu, regi, mees, piits (JJn v. Koe 1928)
Kilinad een ja kõlinad taga, kökäts pääl ja nökäts käen? — Mees sõidab (TMr 1888)
Kuurik iis, kõverik taga, nosu pial ja nopits käes? — Miis sõidab (MMg 1888)
Luine ees, puine järel, puise peal kökatsi, kökatsi käe näkätsi? — Hobone, mees, regi, piits (SJn 1890)
Ora iih, kerä takah, kükits pääl, näpits peoh? — Hobene, vangri, mees ja piitsk (Räp 1875/8)
Tirel-lirel ees, liusa-lausa taga, pimpa-pompa pääl, nirpa-närpa ümber, tiutsa-tautsa järel? — Hobune, regi, palgid ja nöör talumehele (Kaa 1946)

Sadul

Kõrgem kui hobune, madalam kui siga, mustem kui karu (Höher als ein Pferd, niedriger als eine Sau, schwärzer als ein Bär)? — Sattel (Tt 1732)
Madalam kui siga, kõrgem kui hobune? — Sadul (KJn 1870)
Korgõmb ku hobõnõ, madalamb ku regi? — Harak (Kan 1895)
[Levikukaart]
Kannab verd ja litsub verd, omal verd ei ole? — Sadul (Hls 1930)
Verd kannab, verd litsub, ise ilma vereta? — Sadul (Pst 1891)
Verd litsub ja verd kannab? — Sadul (Hls 1892)

Sedelgas

Süli vorsti, küünar käkki? — Sedolga ja rihm (Võn 1895)

Tee, teerada

Ütski ei tiiä emä vööd kerrä mähki? — Postitee (Hel 1889)
Kes võib isa hobust kinni peeta, kes võib ema vööd kokku mähki? — Tuul ja tee (Har 1934)
Pikem puist, pikem muist, madalam kui maarohi? — Harakas (Jõh 1891)
Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi? — Tee (Lai 1888)
Pitkem puid, pitkem maid, madalam rohtu (Länger als Bäume, länger als Felder, niedriger als Gras)? — Der Weg (Tt enne 1876)
Pikem kui puu, madalam kui rohi? — Teeroobas (VMr 1890)
Kõrgem kui puu, madalam kui maarohi? — Harakas (Vai 1889)
Pitkem metsapuudest ja madalam maarohtudest? — Tee (Rei 1889)
Pikem muid puid, madalam maarohtu? — Maantee (Plv 1893)
Pitkem kui puuladu, madalam kui maarohi? — Teerada (Trv 1894/1901)
Madalam kui muarohi, jookseb üle ilmamua? — Tie (Amb 1889)
Madalap maahaina? — Tii (Se 1927)
Pikep tarrõ, madalap maahaina? — Tii (Se 1937)
Pikem ku pilliroog, madalam ku maahein? — Tee, kus sõidetakse (Saa 1889)
Pikemb ku muu maa puu, madalamb ku maahain? — Tii (Har 1959)
Pikemät muud puud, madalamba maahaina? — Suurtee (Kam 1891)
Madalamb kui maahain, pikemb kui muu puu? — Suurtii (Rõu 1894)
Pitkem igaühest puust ja madalam maaheinast? — Posttee (Har 1895)
Pikem ku mõtsapuu, madalam ku maahein? — Tii (Hls 1889)
Pikem on puust, madalam on maaheinast? — Tee (Trm 1894)
Pikep puud ja muud, madalap maahaina? — Tii (Se 1927)
Pikem puist, pikem maist, madalam kui moaroist? — Moantii (Tür v. Juu 1891)
Pikäm kui puu, madalam kui maa, ilmaski ta otsa kättä ei saa? — Tie (Hlj 1893)
Pikemb kui puu, madalamb kui muru? — Tee (Ran 1889)
Pikem puist, pikem maist? — Maantee (Iis 1956)
Pikemb kui ütski puu ja madalamb kui regi? — Tii (Ote 1893)
Pikemb ku puu, kõrgemb ku kirik, madalamb ku maahein? — Tii (Trv 1897)
Pikem kui puu, madalam kui maahein, üle ilma ulatab, ümber pää ei ulata? — Tee (Jõh 1889)
Ei ole suuri suur ega tilli tilluke, siiski pikem kui jõgi, aga madalam kui regi? — Tee (VMr 1887)
Käib kõik maailmad läbi, aga seisab ühe koha peal? — Maantee (Tõs 1952)
Käüse terve ilma läbi, aga kodo kunage ei saa? — Tii (Se 1931)
Käib terve ilma läbi, aga väsind ei ole? — Maantee (Pha 1946)
[Levikukaart]
Tere meile, tere teile, tere igale talule? — Tee (Ris 1892)
Tere' sinnä', tere tännä', tere egäle talolõ? — Tiirada (Se 1910)
Tere sullõ, tere mullõ, tere egalõütele? — Tiirada (Se 1888)
Rebo teile, rebo meile, rebo egalõ talolõ? — Tiiraakõsõ (Vas v. Se 1903)
Rebo sinna, rebo siiä, rebo õgalõ talolõ? — Tiiraoh (Se 1934)
Räbo ütte, räbo tõstõ, räbo käü kõiki paiko? — Teerada (Vas 1887)
Moorä meele, moorä teele, moorä egalõ talolõ? — Tii, jalgrada (Se 1939)
Rida teile, rida meile, rida kõigile külale? — Tee, kus pial käiakse (Jõh 1892)
Reku sinna, reku tänna, reku tõisele talule? — Tee (Puh 1889)
Tipu meile, tipu teile, tipu teisele talule, tipu kõigile külale? — Teerada (MMg 1889)
Tiiru mulle, tiiru sulle, tiiru tõisele talule? — Teerada (Kod 1887)
Riba meile ja riba teile, riba kõigile külale? — Teeradad (MMg 1888)
Köisi meil, köisi teil, köisi kõige linnale? — Teed (Pal 1891)
Ma hakkan igast kohast ja lõpen igasse kohta ja olen siiski kõige pikem maailmas? — Tee (Äks 1894)
Igalt poolt hakkab, igale poole lõpetab? — Tee (Jür 1889)
Rasu' üle moro? — Tii üle moro (Se 1930)
Kui lamab, on madalam maarohust, kui üles tõuseb, puudutab taevast? — Tee (Muh 1976)
Oleksin ma püsti, ma ulataks taeva, oleks mul käed, ma võtaks kõik vargadki kinni, oleks mul suu, ma räägiksin kõik üles? — Tee (Kad 1897)

Teetähis, verstapost

Esi pimme, muid juhatab? — Tiitulp (Nõo v. Ote 1891)
Isi ei kuule, ei näe, aga tõistele näitab? — Verstatulp (Rõn 1889)

Tramm, omnibuss

Saab eest ja saab takka, noor saab igal ajal, vana siis, kui seisab vakka? — Vanast old niisugune troska, kuhu võis ronida eest- ja tagapoolt (Rap 1975)
Eest ei saa, tagant saab, noor saab alati, vana siis, kui seisab? — Omnibuss (Trt 1934)

Vanker, käru. Rattad, rumm

Uutes riietes, kiiksub-kääksub? — Uus vanger (Tõs 1889)
Esäne ving, imäne kiits, poig lätt takkan ptrunta-ptrunta, tütär õigõ takkan, oi holi-loli-loo, oi holi-loli-loo? — Vanker (Räp 1937)
Maa lätt kokku mügisten, engli lääva hüdisten, vikkerkaar lööb viiulit? — Vankriga sõitmine (Urv 1887)
Nelli kandvad ühte? — Rattad (Pha a:dat-ta)
Üks mees, neli jalga all? — Vanker (Pil 1896)
Neli jalga all, küllekondid on, aga selgrood ei ole? — Vanker (Kos 1892)
[Levikukaart]
Kiga-käga käib, tõrvased jalad all? — Äge (Käi 1939)
Tibu käib teeda kauda, tibu jalad tõrvatud? — Laev (Muh 1938)
Tibu jookseb teeda mööda, tibu jalad tõrvased? — Rattad (Pöi 1902)
Suvel käib, talvel magab? — Vanker (Kam 1959)
Talvel puhkab, sui veereb? — Vanker (Käi 1938)
Suine lind talise tee jaares? — Vanker (Koe 1890/3)
Suvine lind talvise tee ääres, süllased tiivad, süllased sarved, nelikümmend jalga all? — Vanker (Koe 1925)
Ema niki-näkiline, pojad pinni-punnilised, tütred kiunujad küirikud? — Puuvanker (Vai 1888)
Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: ükskõik? — Hobune, vanker, regi (SJn 1907)
Üks kaebab: talv pikk, teine jälle, et sui pikk, kolmas ütleb, et mul ükskõik? — Reel on talv pikk, vankril sui, hobusel ükskõik (Tõs 1889)
Üits ütleb: suvi pikk, tõine ütleb: tali pikk, kolmas ütleb: üits mul kik? — Vanger, regi, hobene (Pst 1889)
Üts ütel: suvi pikk, tõne ütel: tali pikk, kolmas ütel: ütepiku mõlembe? — Ratas, regi, hobene (Hel 1889)
Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul sui, üks mul talv? — Vanker, regi, hobune (Hlj 1897)
Üks ütleb: sui pikk, teine ütleb: talb pikk, kolmas ütleb: ma vaene pean ikka kannatama? — Vanger ütleb: sui pikk, regi ütleb: talb pikk, hobune peab ikka kannatama (Ris 1889)
Üts ütles: suvõl rassõ, tõnõ ütles: mul talvõl rassõ, kolmas ütles: mul um alati rassõ? — Ratta, regi, hobõnõ (Kan 1896)
Üks ütleb: ma sui vaevas, teine ütleb: ma talve vaevas, kolmas ütleb: mul ükskeik? — Vanker, regi, hobune (Kse 1889)
Üks ütleb: sui mul hea ja teine ütleb: talv mul hea, kolmas: üks mul kõik? — Vanker, regi ja hobune (SJn 1896)
Kolmõkese velidse, üts ütles: mul suvõl paremb, tõõnõ ütles: mul talvõl paremb, kolmas ütles: mul kõik üts? — Ratas, regi ja hopõn (Se 1930)
Üks ütleb: oleks suvi, teine ütleb: oleks tali, kolmas ütleb: mul ükstäispuhas? — Vanker, regi ja hobune (Jõe 1889)
Üks ütleb: tuleb sui, saan puhata, teine ütleb: tuleb talv, saan puhata, kolmas ütleb: üks mul sui ja üks mul talv? — Regi, vanker ja hobune (SJn 1889)
Üks ootab suve, teine ootab talve, kolmas ütleb: üks mul suvi, üks mul tali? — Regi, vanker, hobune (Nrv 1902)
Üks ütles: suvi, teine ütles: talv, kolmas ütles: minul ükskõik? — Regi, vanker, hobune (Amb v. JMd 1937)
Üits ütleb: öö pikk, tõine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: suvi pikk, nellas ütleb: tali pikk, viies ütleb: ühepikkutse na puha? — Lehm, hobune, vanker, regi, inimene (Hls 1936)
Neli neitsit lähevad nuttes üle nurme, kõigil ninad tilguvad verd? — Vanker (Trt 1927)
Neli neitsit läävä värjist vällä, nõna tsilguva verd? — Määritud ratastega mindas värjist vällä (Võn 1889)
Neli neitsid lähvad üle nurme nuttes, üks ei tunne üht ega teine teist? — Vanker (Sim 1940/1)
Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes? — Vankrirattad (Sim 1888)
Neli neitsid lähvad nuttes üle nurme? — Rattad (Kaa 1872)
Neli neitsid lähvad nuttes nurme poole? — Rattad (Muh 1888)
Neli neitsid lähevad nuttes nurme poole, igaühel kümme koosta kääs? — Neli vankriratast, igaühel [kümme] kodarat (Mus 1939)
Neli neitsid läävad üle põllunuka nuttes? — Määrimata vankriga sõidetas (Võn 1892)
Neli neitsit jooksevad nuttes üle nurme ? — Määrimata vanker (Kõp 1992)
Neli neitsikest läevad üle nurme nuttades? — Vankrirattad (VNg 1930)
Neli neitsikäst tulevad üle numme nuttajessa? — Vankrirattad (Kuu 1899)
Neli neitsid lähevad üle nurme ja nutavad? — Vankrirattad kisendavad (Vai 1889)
Neli neitsit läävä ikkõn üle nurmõ? — Rattad vankril (Ote 1889)
Neli neitsid lähvad nurudes nurme poole? — Vankrirattad (Jäm 1937)
Neli neitsid lähävad lauldes üle nurme? — Vanker (Kod 1889)
Neli neitsikest lääve üle nurme, esi kaasiteve? — Vanker (Hls 1888)
Neli neitsit lähava üle nurme rööken? — Ratta sõiten röögiva (Puh 1888)
Neli neitsit lääva üle nurme kiidsen ja viidsen? — Ratta (Kan 1888)
Neli neitsid lähtväd üle nurmõ, ise nutvad kiiga-kaaga? — Rattad (Khn 1934)
Neli neitsid lääve üle nurme, kenga käiva kiitsa-käätsa? — Vanger (Trv 1894)
Neli neitsit jooksevad üle õue kiik-kääkadi, viik-vääkadi? — Vanker (Hlj 1893)
Neli venda lähevad üle nurme nuttajes? — Vankrirattad (Jõe 1948/53)
Neli hani lähävad üle välla kiik-kaak, kiik-kaak, kiik-kaak, kiik-kaak? — Vankrirattad, vankriga minnakse üle välla (Ksi 1889)
Neli kurge lähvad kruuksudes üle välja? — Kisendajad vankrerattad (Hls 1889)
Neli neitsit joosvad üle nurme nuttes, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? — Vanker (Rid 1937)
Neli neitsit lääve üle nurme nutten, kuseve üitstõise kängäkontsa sissi? — Vankrega sõitmine (Trv 1888)
Neli neitsid jooksvad mööda nurme? — Vanker (Var 1938)
Neli neitsit läksid üle mäe? — Vanger (Prn 1933)
Neli neitsit lääva üle nurmenukka? — Vankreratta (Puh 1889)
Neli neitsit jooksva nurme pite, üts ei saa ütte, tõine tõist kätte? — Tsõri (Kan 1888)
Neli neitsit juuskva nurmõ müüda, ütski ei saa tõõsõlõ järge? — Vankritsõõri (Räp 1892)
Neli neitsid jooksevad üle nurme, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? — Vanker (Hls 1939)
Neli neitsit jooksevad nurmel ringi, aga üks ühte kätte ei saa? — Vankrirattad (Trm 1992)
[Neli] neitsit tantsva nurme piti', üks ei saa ühte kätte? — Ratta (Har 1921/2)
Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ajab ühte, teine teist taga, aga ei saa kätte üksteist kunagi? — Vankrirattad (Ksi 1937)
Neli neitsit lääva üle nurme, üks ütleb ühele, teine tesele, ooda järgi, ooda järgi, aga üks ei ooda ühte ega teine teist järgi? — Vanker, kui rattad kääksuvad (Hel 1874)
Neli neitsit jooksevad välja pääl, üks ajab ühte, teine teist taga, ei saa ühtegi kätte? — Ratad (Hlj 1893)
Neli neitsit lähevad mööda teed, üks ei saa üht ega teine teist kätte? — Vankrirattad (Iis 1969)
Neli neitsid seisavad mäe piäl, valged põlled eden, üks ajab üste taga, tõõne tõist, üks ei saa üste kätte, tõene tõist? — Tuuleveski (Kod 1948)
Neli neitsid jooksevad üle muru, üks ei saa ühele järgi, teine teisele? — Vankrirattad (Hel 1948)
Neli neitsitid jooksvad üheteise järel, aga ei saa ial teineteist kätte? — Tuulikutiivad (Kär 1898)
Neli neitsid joosva, kokku ei saa konagi? — Vanker sõõrega (Nõo 1889)
Neli neitsit jooksevad, aga üksteisest mööda ei saa? — Vanker (Saa 1999)
Neli neitsid ajavad üksteist taga, aga ei saa iialgi kätte? — Kange käärimine (Trm 1896)
Neläkese sõsarõ juuskva ütetõisõ takah? — Kerilaud (Vas 1953)
Neli velekeist lindasõ' tiid pitih, ütstõist juvva-ai kunagi järgi aia'? — Vankri' (Lut 1937)
Neli velle õhu sisen, ajava ütstõist takka, juuskva-juuskva valiste, tõene tõesele perrä ei saa? — Tuuleveske siiva (Rõn 1889)
Neläkese veltsit ajava' ütstõist takah, a järge saa-ai? — Rattatsõõri (Se 1929)
Neläkese velidse' uma ja virotasõ' ütstõist takah, kunage saa-ai kätte? — Rattatsõõri' (Se 1949)
Kats velja iih, kats velja takah, kunage saa-ai ütstõõsõlõ järge? — Rattatsõõri' (Se 1936)
Neli venda jooksevad järjestikku, ei saa ühteteist kätte? — Vankrirattad (Noa v. Hii 1887)
Neli venda ajavad ühteteist taga, aga kätte ei saa ühteteist ilmaski? — Vankrerattad (Vil b:dat-ta)
Kaks suuremad venda ajavad kahte vähemad taga ja ei saa millaski kätte? — Vankrirattad (Saa 1895)
Neli poiskõist juuskva, kunagi ütstõõsõlõ järge ei saa? — Rattatsõõri (Se 1938)
Neli vanameest jooksevad, kuid üks ei saa ühte ega teene teist kätte? — Vankrirattad (Kul 1929)
Neli väljavarast, ajavad ühtteist taga, võta kinni, võta kinni? — Puuteljega vanker määrimata (As 1967)
Neli koera jooksevad teed mööda, teene teist kätte ei saa? — Vankriratad (Pal 1922)
Neli härga jooseva, ei saa üts ütte, tõine tõisega kokku? — Haspeldamine (Kam 1891)
Neli hane lendavad, üksteisele ligemale ei saa? — Tuuleveski tiivad (Pil 1991)
Neli ruuna aavad teineteist taga? — Veskitiivad (VMr 1890)
Suurem ajab veiksemad taga, ei saa kätte iialgi? — Vankrerattad (SJn 1893)
Kaks suuremad ajavad kahte vähemad taga? — Vankrirattad (PJg 1888)
Üte lääva tiid pite, ei saa iiäl üttekokko? — Vankrirattad (Se 1960)
Kaks jooksevad ees, kaks jooksevad järele, teineteist kätte äi saa? — Vankrirattad (Mus 1939)
Üts aab ütte takan, tõnõ tõist, ei saa kunagi kätte? — Vangõr (Vas 1937)
Kaits jooseva iin ja kaits aava taga? — Vankreratta (Ran 1973)
Neli neitsit joosvad üle nurme nuttes, üks ei saa ühte kätte ega teine teist? — Vanker (Rid 1937)
[Levikukaart]
Üks Mart ja kaheksa Kadrinat? — Vokiratas (Pal 1889)
Kümme Kadrid käivad ümber ühe musta Mardi? — Rattakodarad telje ümber (Pal 1888)
Kaksteistkümmend Kadrit üte Aadu sellan? — Vankriratas ühes kodaratega (TMr 1949)
Neli meest riidleva tee peal, aga kokku ei sua? — Vanker (Muh 1938)
Neli meest riidlevad, aga üksteist kätte ei saa? — Vankrirattad (Hää 1953)
Kere ümber sarved, sarvede peal võru? — Vankriratas (VMr 1888)
[Levikukaart]
Viis viisipuud, kümme kuusipuud, käivad ühe ümber ööriaugu? — Rattas (Pöi 1902)
Viis virri, kümme kõrri, üksteistkümmes öterauk? — Vankreratas (Vän v. Vlg 1896)
Viis viira ja kümme küira, ella-möira keskel? — Ratas (Emm 1939)
Viis vimpu, kümme kimpu, keivad ümmer möiriaugu? — Sukakudumine (Käi 1939)
Viis vimpu, kümme kimpu, aeavad ümmer hiireaugu? — Sukakudumine (Emm 1939)
[Viis] vimpi, [kümme] kõmpi ümber orjaaugu? — Vankriratas (Hag 1889)
Viis vimpu ja kümme kimpu, keivad ümmer müüriaugu? — Vardad ja sõrmed (Käi 1938)
Viis viilu, kümme kiilu, jooseve ümmer üte augu? — Ratta (Pst 1895)
Viis viilu, kümme kiilu, ümber kambre augud? — Ratas (Tor 1889)
Viis viilu, kümme kiilu, tütre tüüriaugu man? — Vankreratas (Pst 1935)
Viis viilu ja kümme kiilu ja kaksteistkümmend tõrtsauku? — Vankrerattas (Koe 1890/3)
Viis viilu, kümme kiilu ümber pätaka augu? — Vankreratas (Vän 1889)
Viis viilu ja kümme kiilu ümber potardi augu? — Puuratas (SJn 1907)
Viis viilu, kümme kiilu, üits joosep ümbre ööri-ääri? — Viis viilu om viis ratta pöiga, kümme kiili om kümme ratta kõdarad, üks om ratas, mis tele ümbre joosep (Rõn 1888)
Viis viilu, kümme kiilu ümmer ühe ööriaugu? — Ratas (SJn 1888)
Viis viilu ja kümme kiilu, käivad ümmer vööriaugu? — Peksmine; vankrerattad (Tor 1889)
Viis viilu, kuus kiilu, üks ööriratas? — Vankriratas (Ran 1963)
Viis viilu, kümme kiilu, ühe oherdiaugu pääl? — Rattapöiad, kodarad, õõnsus (Saa 1888)
Viis viilu, kümme kiilu, ümmer oratsiaugu? — Vankreratas (SJn 1891)
Viis viilu, kümme kiilu, ümmer üte üüriaugu, taga tuudi-ruudi pulga? — Rattapõõned, kõdared, rumm (Hls 1889)
Viis viilakut, kümme kiilakut, jooksevad ümber lututuule augu? — Vankreratas (Krk 1961)
Viis viirulist ja kümme kiirulist, jooksevad ümber lututoru augu? — Ratas (Saa 1895)
Kümme väikest köörimulku, üits suur lõdinamulk? — Rattarumm (Võn 1909)
Kümme küüraauku ja üitstõistkus lüteruseauk? — Ratas, vankri (Trv b:dat-ta)
Kümme kürsäauku, üitstõiskus lopardiauk? — Vankriratas (VlL d:dat-ta)
Ümberringi ööriaugu, taga tuti-ruti auk? — Ratas ja rattarumm (Pst 1889)
Üheksa virba, kümme kürba, käib ümber logistiaugu? — Rattakodarad (Kad 1897)
Viis vürba, kümme kürba, üheteistmes töllerdisauk? — Vankriratas (Muh 1959)
Viis virvi ja kümme kõrvi ja ühe uruaugu ümver? — Vanriratas (Ris 1888)
Kümme karva ümber s[it]aaugu? — Vankriratta kodarad ümber rummu (Amb 1894)
Viis vittu ja kümme munni, ühe sitaaugu külles kinni? — Vankriratas (Hlj 1938)
Üks v[itt] ja kümme m[unni] ühe perse küljes kinni? — Vankriratas (Var 1968)
Viis vittu, kümme türa, ühe perseaugu küljes kinni? — Vankriratas (Koe 1925)
Viis vittu ja kümme munni, kõik on ühe türa küljes kinni? — Vankriratas (VNg 1965)
Viis niitsa, kümme türra, üheteistkümnes saputamise auk? — Vankreratas (Tür 1888)
Mitu siiru-viiru auku käivad ümmer musta sandi sitaaugu? — Siiru-viiru augud on kodarate augud, rumm jookseb ümmer musta rattamäärega telle (Saa 1981)
Üits kints, kümme säärt, viis labajalga? — Ratas (Pst 1889)
Üks vaagen, kümme koosta? — Rattarumm kodaratega (Pöi 1888)
Üheksa auku ümber agu? — Rattarumm (KJn 1870)
Kes jätab ühe jälje käies? — Käru (Vai 1893)