HOONED jt. RAJATISED, NENDEGA SEOTUD TÖÖD

HOONED jt. RAJATISED,
NENDEGA SEOTUD TÖÖD

Ait

[Levikukaart]
Puune kits, kivitse sõra? — Ait (Kan 1888)
Kits puust, sõra rauast? — Ader (Võn 1896)
Punane kits, kivised sõrad? — Ait (Urv 1887)
Mõtskits ja kivitse jala? — Saksamaa ader (San 1924)
Puust kits ja kibist sõrad, nahast nibid-nabid? — Tuba (LNg 1891)

Aken

Illos moro, valus päiv? — Paja, egäüts kaehas (Kra 1903)
Makaa härg, küli är söödü? — Tareakna (Lut 1894)
Teine poolt haljas ja teine poolt haljas, Puu-Peeter keskpaigas? — Aken (Pöi 1892)
Sidi üte jalase pääl sõit? — Pajalaud, kui ette tougatas (Lut 1894)
Ilma ihomata haljas? — Eine Fensterscheibe (Khk 1817/22)
Päiväl pilgub, öösel pilgub, pilkasel pimedal pilgub? — Aken (Jõh 1890)
Sisest klantsip, päält klantsip, puutükk keskel? — Akna' (Räp 1875)
[Levikukaart]
Hele täht, tume täht, rikka mehe aida ees? — Aidavõti (Rak 1888)
Hele täht rikka mehe räästa all? — Aken (Hlj 1888/1902)
Ei ole tuas ega oues? — Aken (Kuu 1911)
Mis ei ole maja sees ega väljas? — Aken (Rap 1928)
Mustad moorid, valged vaarid (Schwarze Mütterchen, weisse Väterchen)? — Das Fenster (Tt enne 1876)
Valged põllud, mustad peenrad? — Aknad (Muh 1888)
Hallid põllud, valged peenrad? — Aken (Muh 1947)
Valge nurm, musta peendre'? — Raamat (Lut 1894)
Valged pihted, mustad peenrad? — Aken (Tõs 1890)
Valge põll, mustad ääred? — Ake (Kaa 1872)
[Levikukaart]
Puidsõ pindre, ravvadsõ vaihtõ? — Aknaraam ja aknakruudi (Se 1930)
Ravvanõ maa, puitsõ pindre? — Akna' (Se 1929)
Puidsõ pindre, ravvadsõ põllu? — Aknakruudi ja raama (Se 1932)
Ravvadsõ virkse, puidsõ pindre? — Akõn (Se 1912)
Puidsõ pindre, mürgüdse põllu? — Tarõakna (Se 1934)
Kivine nurm, puitsõ pindre? — Akna' (Se 1934)
Tuhadsõ põllu, puidsõ pindre? — Akõn (Vas v. Se 1903)
Puidsõ pindre, tsugunatsõ põllu? — Aknaraamid, ruudud (Se 1938)
[Levikukaart]
Klaasinõ põld, puidsõ pindre? — Akna' (Se 1938)
Klaasinõ nurmõkõnõ, puitsõ pindrekese? — Aken (Se 1937)
Puused piirid, klaasist põllud? — Akan (Pil 1888)
Puust piir ja klaasist meri? — Aken (Võn 1926)
Klaasitsõ pindre, puitsõ virkse? — Aknõd (Se 1934)
Pinnär all, pinnär pääl, sammõl kasus vaihõl? — Akna' (Se 1930)
[Levikukaart]
Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä liigusse? — Tarepaja (Urv 1890)
Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese? — Pajalaud (Võn 1894)
Touka lilli, tõmba lilli, lilli silmä lühenese, kaku silmä kahanese? — Paja, panõ kinni ja vallalõ (Se 1928)
Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli silmä lihanõsõ, kassi silmä kahanõsõ? — Otspaja (Se 1960)
Tõuka lilli, tõmba lilli, lilli silma vallale? — Aken (Ote 1892)
Touka lülli, tõmba lülli, lülli silmä tsilgussõ? — Otspaea (Plv 1894)
Tõmba lilli, tõuka lilli, lilli siimne liiguva? — Häll (Nõo 1890)
Tõuka lülli, tõmba lülli, kunage lülli maalõ-õi sata'? — Sau tarõh (Se 1949)
Touka lülli, tõmba lülli, lilli-lülli lühikse jäle? — Kanga otspuul (Tt 1889?)
Lükka rulli, tõmba rulli, rulli silmad paistetanud? — Kaju (Saa 1889)
Risti-rästi pika luu, ihu esi läbi paist? — Akõn (Har 1889)
Pikaldi luu, risti luu, oma keha läbi paistis? — Aken (Har 1934)

Kaev, veevõtmine

Isasel ripub ja emasel märg? — Vibuga kaju (Jäm 1929)
Tigasel titt tillile, mooril mulk vallalõ? — Valtaga kaev (Plv 1903)
Esä jõv ei rihma är pantada, imä jõv ei kirstu är liigutada? — Teed ei jõva pantada, kaivu ei liigutada (Lut 1894)
Kivikelder, maamölder, pikk piip suus, raudkübar peas? — Kaev (Ris 1892)
[Levikukaart]
Vanamees vaevas, käsepidi taevas? — Kaevuvinn (Pst 1888)
Vanamiis vaivan, käsipõsikile taivan, luge merepõhja sõmerit? — Kajuling (Ote 1895)
Vanamees vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti, merepõhjast liiva? — Kaiv (TMr 1888)
Vanamiis vaivan, käsipõsi taivan, lugõ taivahe tähti ja maa sisse mulke, mere põhja sõmerid? — Kooguga kaiv (Kan 1963)
Vana naine vaivan, kässipitti taevas? — Kaiv (Räp 1895)
Vanamees vaevas, käsikott kaelas, ise loeb taevatähti? — Harkader, aesad ülespidi, et taevatähti lugeda (Võn 1960)
Vanamees vangin, käsipidi pangin, loeb taevatähti, merepõhja liiva? — Kaju (Trv 1890)
Vanamiis vaivan, varras peon, luge taivatähti, merepõhjan sõmerit? — Kajuvaldas (Ote 1893)
Vana-vana teedakõnõ, küüntäs pääle vii põhast sõmõrit? — Kaovaldas (Se 1929)
Miis mere põhjan, luge taivatähti? — Kaotulp (Krl 1887/9)
Küla kütt vaht tähti taivade? — Kaavupost (Võn 1888)
Vana naene, kättpidi taevas? — Kuuguga kaeb (SJn 1894)
Suur jumal taivan, kisk merest liiva? — Kaokaal (Rõu 1889)
Ilmuline liäb almulisele kosti, pitkä piibuga, laia kaabuga, loeb taevatähti ja kua meresõmerid? — Kaevokuuk (Kod 1888)
Neitsi nellänukaline, Kadri katest jakatu, lugõ taiva tähti, liiva mere põhja? — Kaiv (San 1940)
Keräoinas kespaigah, lugõ tähti taivah? — Kuu (Se 1936)
[Levikukaart]
Kile kits keset küla, luge tähti taivas? — Kaev (Võn 1896)
Koer ühe jala pääl, loeb taevatähti? — Kaev (Hls 1893)
Küläpini küksellä, lugõ taivahe tähti? — Kaovaldas (Se 1928)
Küläjänes küküsilla, lugõ taivatähti, ei jõua kunagi ar lukkõ? — Kaokaal (Rõu 1889)
Külakoer kükitab, pikk piip suus, lai kabi otsas, loeb taevatähti ja vahib merepõhja? — Kaev (Hls 1939)
Küläpini kükisäl, lugõ mere põha alla sõmõrit? — Kaovaldas (Se 1888)
Päevä viab sõõri, üüsi loeb tähti taevast? — Kaevuling (Pst 1893)
Küla poole kükitab, kodu poole kumardab? — Kaevuvinn (Hel 1874)
[Levikukaart]
Kurt puus, Mart maas, Hindrek taevas, sava suus? — Pähkel, maasikas, humalas (Vig 1889)
Mart maas, part puus, Toomas taevas, taba suus? — Kaju (Kaa 1889)
Hendrik taevas, taba lõukas, Mart maas, part suus? — Katlakook (Tt a:dat-ta)
Andrus taevas ja taba suus? — Rott sööb puu otsas pähkelt (Var 1888)
Pime õues, piits pihus? — Kaevukook (Lai 1897)
Pime vanamiis, piits pius? — Kaju (Hää 1939)
[Levikukaart]
Küünra pitkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ära viia? — Kaju (Pär 1888)
Süld pikk, süld lai, aga keegi vea paigast? — Kaev (Var 1938)
Ikke piiu, ikke laiu, sada paari härgi ei jõvva vedädä? — Kaju (Rõn 1889)
Vähem kui pang ja suurem kui hiir, siiski kümme hoost ei jõua paigast ära viia? — Allik (Võn 1895)
[Levikukaart]
Neljanukeline neitsi? — Kaiv (Ote 1895)
Kabu katõjakulise? — Kaovaldas (Kan 1896)
Neitsi nellänurgeline, Katri katejakuline? — Kaiv ja valdas (Võn 1911)
Nebu neljanurgaline, kabu kahejakuline? — Kaev (SJn 1889)
Neitsit neljanurgeline, kael kahejärguline? — Kaju (Tor 1889)
Neitsi nellänukaline, Kadri katest jakatu, lugõ taiva tähti, liiva mere põhja? — Kaiv (San 1940)
[Levikukaart]
Pütt sees vitsutõt? — Kaiv salviga (Se 1888)
Peenar ümber perseaugu? — Kajuseletised (Pöi 1889)
[Levikukaart]
Auk maa sehen, aid ümmer, teibäs püsti, tõine risti? — Läte (Hls 1891)
Palk on püsti, teine risti, auk on maa sees, aed on ümber? — Kaev, läte (Hls 1889)
Talvel rammus, suvel vaene? — Kajukuuk (Trm 1900)
Talve lihv, sui kuiab? — Kaevukook (Pil 1895)
[Levikukaart]
Vibudega veski, käbidega kätki, soosammaldest padi sees? — Kaelkoukudega veetoomine (Jõe 1889)
Isa istub, poeg pistab? — Ukselink (Pst v. Pil 1895)
Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? — Kaev (Ksi 1926)
Isa istub, poeg pistab, tütar läheb töllites järele? — Kaevusammas, kook ja vinn (Pil 1891)
Isa istub, poeg pistab, tütar takka tallitab, ise üstku kaev? — [Kaev] (Pee 1952)
Isa istub, poeg pistab, tütar tilgutab tila? — Vinnaga kaev (Sim 1929)
Esä oll istu, poig oll pistü, tütär taka tölläkuli? — Kaiv, valdas, pang (Krl 1887/9)
Isa istub, poeg pistab, tütri käsi kõveras, veiksed vennad tulevad ja lähevad ema alla imema? — Vinnaga kaev (Amb 1888)
Isa istub, ema istub, tütar taga tallitab, poig käib poolele ilma? — Kaev (Ta 1913)
Isa istub, poeg pistab, sulane sutsib takka? — Kaev: hark, kook, jung (Mar 1923)
Isa istub, poeg pistab, sulane taga töllitab? — Vinnaga kaev (Vai 1888)
Ema istub, isa pistab ja sulane tagant sussitab? — Kaev (VMr d:dat-ta)
Isand istub, emand astub, sulane supsib auku? — Kaev (Pal 1897)
Peenar ümber peeruaugu, sulane pistab, peremees kummardab? — [Lahendus puudub] (Pöi 1927)
Ema lai ja latergune, tütar pikk ja peenikene, poju pea lõhki, sulane suskab takkaotsa? — Kaev (Pee 1927)
Isane koogutab emase kohtas? — Kaevuvinn (Trm 1894)
Isäne nokotab emäse molli piäl? — Kajukuuk (KJn b:dat-ta)
Taat tolgutab eide moldi? — Vinnaga kaev (Hlj 1888/1902)
Taadi till nokotab eede molli kohtas? — Kaevukook (Khn 1934)
Äia nokk nolotab ämma moldi? — Kaiv ja kaivuvinn (Lüg 1936)
Isa nokutab ema augu pääl? — Kaevupang kaevu pääl koogu ots (Võn 1874)
Isane konutab emase augu pial? — Kaevuvinn (Sim 1940)
Taadi tolk norutab eide augu pial? — Kaevukook (Sim 1892)
Isa koogutap emanda mulgu pääl? — Kaev (Võn 1895)
Taat tirgutab memme mulgu pääl? — Kaev (Ran 1939)
Esand urvitas emanda mulgu man? — Kajust võetas vett (Ote 1899)
Esäne koogutas emätse mulgu pääl? — Kajuling (Ote 1895)
Tilk tilbeles mulgu kotal? — Kaavopang ridva otsas (Räp 1889)
Isa töögerdab ema kolu kallal? — Vee pompamine (Plt 1894)
Taadi till tilgub memme moldi? — Kaevutila (Plt 1878)
Isanda nina tilgub emanda molli? — Taaritõrs (Krj 1938)
Titt tsilkus memme mulku? — Mahl anumasse (Plv 1903)
Taadi tolk lähäb memme moldi? — Kaev (SJn 1893)
Isanda noll lähäb emanda moldi? — Kaevukook (Käi 1938)
Taat vahib eide itsiauku? — Kaevukook (Sim 1938)
Isand haistab emanda moldi? — Raand ehk ämber võtab kaost vett (Muh 1872)
Eit all, taat peal, taadi tolk eide augu peal? — Vinnaga kaev (VNg 1994)
Taat koogutap eide mulgu pääl, kui sisse lääp, tiip jõnka-jõnka, kui vällä tulep, om tilk otsan? — Kooguga kaeo (Rõn 1964)
Issameieke, teine teieke, tuleb kivivarest välja, pikk piits peus, hõbehelm otsas? — Kaevuvinn (KJn 1870)
Taara isake, taara emake, Jumal istub suure kive otsas, pitk piits käes, raudsõlm otsas, üht ta lööb, teist ta tongib? — Vanakuradi palve (Vai 1888)
Keerleb ja veerleb, aga paigast ei saa? — Kaevuratas (VMr 1888)
Kui külge puudutad, siis kummardab, kui mööda lähed, siis ei liigutagi? — Kaevuvinn (VMr 1888)
Kats veljä tsuklõsõ, kolmas kaes man? — Pang kaoh, kannipuu käeh (Se 1927)
Puujumal läheb veejumalale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? — Kaev (VMr 1890)
Puujumal läheb maajumalale kosja, suure pika piibuga, suure laia kaabuga? — Vett võetakse (Trt 1927)
Puujumal läheb maajumalat kumardama? — Kaev ja kook (Hää 1921)
Maajumal läheb veejumalale küllä, pikk piip suus, lai kabi otsan? — Kaev kooguga (Trv 1940)
Taevane jumal lähäb maajumalale kossu, pika puiega, laia käppadega? — Pang läheb kaevu (Pst 1888)
Maajumal lähäb kivijumalale kõsse, oma pika piibuga ja laia kaabuga? — Kaiv (Jõh 1939)
Luujumal lähäb puujumalale kosja, suure pika piibuga, kahe laia kopaga? — Inimene vett tooma (Aud 1892)
Puukuningas läheb veekuningale külla? — Puune pang läheb kaevu (Urv d:dat-ta)
Puukuningas lääb maakuningale käima, oma pika piibuga ja suure laia paunaga? — Kaevuvinn (Hel 1874)
Maakuningas läheb veekuningale kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? — Kaevust vee väljavõtmine (Pil 1891)
Maakuningas läheb sookuningale kosja, pika piibu ja laia kaabega, tuleb välja, väristab pead? — Kaju (SJn 1907)
Maakuningas läts suukuningele käimä, laga kipp kähen? — Kaiv (Krl 1887/9)
Sookuningas läks arukuningale kosja, pika piibu ja laia kaabuga? — Kaev (Plt 1891)
Taevakuningas läheb maakuningale kosja, pika piibuga ja laia laabuga? — Veevõtmine kaevust (Vil 1895)
Ilmakuningas lähäp maakuningale külalises? — Vett võetakse kaevust (Rõn 1888)
Põhjakuningas läheb Rootsi kuningale laia kaabuga kosja? — Vinnaga kaev (Kad 1899)
Maamees läheb meremeest kosja, suure pitka piibuga ja kahe laia kaabuga? — Kaev (Juu b:dat-ta)
Soomees läheb maamehele kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? — Koogukaev (Tor v. SJn 1963)
Määmees lääb moameest kosja, pikka piibu ja valge koabuga? — Kaevuvinn, kook, ämmer ja kaev (Koe 1890/3)
Ilmuline lähäb kalmulisele kosja, pika piibuga ja laia kaabuga? — Kaevukook, kaevupang (KJn 1890)
Ilmuline lätt kalmulisele kostma, suur nui käeh, laga kaap pääh? — Vii kiskmine, valtaga kaiv (Se 1937)
Hirmuline läheb armulisele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? — Kaev (Tor 1889)
Hirmuline läheb armulisele kosja, oma pika piibuga, oma valge kaabuga, läheb ära ja kõliseb? — Kaevust võetasse vett (Pal 1888)
Armuline läheb hirmulisele võeraks, pika piibuga ja laia kaabuga? — Kaev (Jõh 1935)
Ilmus lääb almuselle kosja, pika piibuga ja laja kaabuga? — Kaevokook lääb ämbriga kaevu (Tt b:dat-ta)
Hilpus lääb halpusele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? — Kajupang ja kook (Hls 1889)
Tillukene läks tallukesele võõrsiks, pika piibuga ja laia kaabuga? — Valtaga kaevust vettvõtmine (Räp 1905)
Hiline lääb talist kossa, talisel on koabu pias ja piip suus? — Mees lääb kaolt vett tooma (Koe 1890/3)
Imulane lääb amulasele kosse, pitka piibuga ja suure kaabuga? — Kaiv, kouk ja ämber (Jõh 1889)
Ulpus läheb alpusele kosja, suure pika piibuga ja laia kaabuga? — Kaev (Saa 1928)
Tilder viib tolderile juua, pika piibu ja laia kaabuga? — Käia pääle pannakse vett (Kõp 1903)
Intu läks Antule kosja, pika piibu ja laia koabuga? — Kaevuvinn, kaev, ämber (Jür 1890)
Hint läheb Händule kosti, pitka piibuga, laia kaabuga, saab ligi, siis kääpab? — Vee väljavõtmine kaevust (Trm 1896)
Iibuke läheb Aabukest kosja, pika piibuga, laia kaabuga, tagasi tulles toob kosjaviina? — Kaevust kouguga ja ämbriga veevõtmine (Tln 1940)
Piip lätt Paabule küllä, pikk piip suun? — Kaeost viivõtmine (Võn 1889)
Piilan läheb Paalanile kosja, pika varre ja piibuga ja suure laia kaabuga? — Kaevuvinn läheb kaevu ämbriga (Trm 1991)
Kulle läheb Kallele kosja, pika piibuga, laia kaatsaga, kõige vägevama väega? — Kaev (Han 1889)
Taevataadi poeg läheb maataadi tütrele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? — Vinnaga kaev (Vig 1889)
Lihalik lähäb vaimulikku kõsja, pika piibuga ja laia kaabuga? — Inimene lähäb kaevust vett tuama, kaevukongu ja ämbriga (Iis 1889)
Iidlane lähäb aablasele kosja, pika piibuga, laia kaabuga? — Kaev (Trm 1937)
Tullar läheb villarid kosja, pitka piibuga, laia kaabuga? — Kaevust vett võtma (Sim 1888)
Pika piibu mees, laia kaabu mees, läheb maa alt pruuti tooma? — Kaevuvinn (Hlj 1890)
Puune poiss läks alla peresse kosja? — Kaevuvinn (Emm 1938)
Pika piibuga, laia kaabuga, läheb alla külasse kosja, toob halli kleidiga pruudi? — Ämber, vesi (Hlj 1936)
Timpidest-tompidest tehtud, läks alla tuppa kosja? — Veeämber läks kaevust vett tooma (Käi 1938)
Pikk piip suun, lai laber otsan? — Läte (Krk 1936)
Pikk piip ja laga kaas? — Kaiv (Ote 1889)
Ilmakuningas lääb maakuningale kosju, pika piibuga ja laia kaabuga, tühjalt lähäb, aga täielt tuleb? — Vett võetakse kaeokooguga, pangiga kaeost (Vil 1889)
Pitkne, putkne, vaskne vile, läheb ülevelt alavele kosja? — Kao (Pöi 1894)
Hilpidest ja halpidest kokku pandud, läheb kosja pitka putku, vaskest vile? — Kajukook ja vibu (Hii 1890)
Ilmuline liäb almulisele kosti, pitkä piibuga, laia kaabuga, loeb taevatähti ja kua meresõmerid? — Kaevokuuk (Kod 1888)
Külakoer kükitab, pikk piip suus, lai kabi otsas, loeb taevatähti ja vahib merepõhja? — Kaev (Hls 1939)
Taivajummal lätt maajumalale kostile, kui sisse lätt, sis raputap, kui vällä tulõ, sis tilgutap? — [Lahendus puudub] (Võn 1889)
Kui sisse läheb, siis väriseb, kui välja tuleb, siis tilgub? — Kaevuvinn (Ksi 1923)
Kui pistab, siis peeretab, kui tõmmab, siis tilgutab? — Vee vinnamine kaevust (Lai 1904)
Pista sisse, nikutab, tõmma välla, soriseb? — Kaev (Juu 1947)
Taat koogutab eide mulgu pääl, kui sisse lääp, tiip jõnka-jõnka, kui vällä tulep, om tilk otsan? — Kooguga kaeo (Rõn 1964)
Taivajummal lätt maajumalale kostile, kui sisse lätt, sis raputap, kui vällä tulõ, sis tilgutap? — [Lahendus puudub] (Võn 1889)
Pika piibuga ja laia kaabuga, läheb sisse ja väriseb, tuleb välja ja tilgub? — Kaevukook ja pang, mis sisse aetes väriseb ja välja tulles tilgub (Pal 1889)
[Levikukaart]
Alla lätt aher, määle tulõ tiine? — Veetoomine (Ote 1890)
Alla lääva ahtra lehmä, mäele tulõva nüsvä lehmä? — Viipaari (Rõu 1896)
Tühjalt läheb, täielt tuleb? — Villkopp (SJn 1937)
Sookuningas läheb maakuningal kosju, pika piibuga, laia kaabuga, tühjalt läheb, täielt tuleb? — Kaev (Kõp 1965)
Suure piibuga, laia laabuga, kurg läks kaarnale kosja, tühjalt läks, täielt tuli? — Kaevust veevõtmine (Vil 1894)
[Levikukaart]
Tütred käivad emale, ema ei käi iialgi tütardele? — Kaev ja veepanged (Hää 1889)
Tütred käivad emal ühtepuhku võerast, aga ema ei käi tütardel millagi? — Ämbrid ja kaev (Hlj 1888)
Poig käüp emal, ema ei käü pojal? — Kaivuvaldas (Ote 1895)
Latse käiva emäle, emä ei saa latsile? — Kaju (San 1889)
Kaks last käivad iga päev emal võeraks, aga ema ei lähe ühte kordagi lastele võeraks? — Kaev (Juu b:dat-ta)
Lapsed käivad isal, isa ei käi lastel eladeski? — Kaevukook (Trv 1889)
Esänd käü imändälle, imänd ei käü kunagi esändälle? — Vett võetas kaost (Kan 1895)
Minia käib ämmal alati, ämm ei käi minial millalgi? — Pang ja kaev (Juu 1893)
[Levikukaart]
Taade titti tõmmates, tare taka röögätes? — Kaeovaldas (Krl 1887/9)
Taati nöörist tõmmatakse, taat tare otsan röögatab? — Kirikukella lüüakse (Ote 1956)
Traadu tükkü tõmmatas, tarõ pääl röögätäs? — Kell (Urv 1958)
[Levikukaart]
Sile puu, vile puu, läheb pitka putku? — Kaev (Pöi 1952)
Pitk putk, vaskvile, hilbus läheb halbusele kosja? — Kaju (Kaa 1889)
Hilpidest ja halpidest kokku pandud, läheb kosja pitka putku, vaskest vile? — Kajukook ja vibu (Hii 1890)

Katus ja selle osad

Vana härg, vaglad seljas? — Katus sammaldes (Vil b:dat-ta)
Karu hingab kahest otsast? — Elumaja (Han 1889)
Härg magab ja hingab kahest otsast? — Ilma korstnata maja, mis katuseungadest suitsu välja ajab (Var 1888)
[Levikukaart]
Üks karu, kaks perset? — Katus olviaukudega (Kad 1888)
Üks karu, kaks tossuauku? — Maja (Hls 1896)
Üts kahr, kats pussumulku? — Uss ja otspaea (Võn 1889)
Üks siga, kaks sitaauku? — Katuseolvid (MMg 1890)
Üks kana, neli perset? — Tuba ja toaungad (Pee 1911)
Üks hunt, kaks sitaauku? — Maja kahe ungaga (HJn 1895)
Üks hani, kaks tossuauku? — Katus ja olviaugud (Sim b:dat-ta)
Üks karu ja mõlemis otsas kaks sarve? — Endine elumaja, kus risti puud ungades olid (Mih 1888)
Üks hunt, kaks pead? — Tua aampalgid (Tor 1888)
[Levikukaart]
Suvel leegib, talvel leegib, ikka läheb mustemaks? — Katus (Saa 1888)
Leegib ööd ku päevä, iki lääb mustemaks? — Katus (Trv 1890)
Hobune tallis, kabjad väljas? — Sarikad (Sim 1889)
Kaits hobest tallin, neli kapja väljan? — Tare tala (Hel 1889)
Täkk tallis, kabi väljas? — Elu mõumpuu (Jäm 1896)
Hopõn tallih, kundsa väläh? — Katusõpaari (Se 1938)

Korsten

Seest must, pealt punane? — Lõõr (Pst 1888)
Imänd piibutas läbi käüsse? — Suits lätt läbi korstna (Rõu 1894)
Istub kui isand, tormab kui tont? — Korsten (Trm 1947)
Magab kui parun, tormab kui tont? — Korsten (Rap v. Mär 1938)

Sais ku saadan, tolmas ku tont? — Korstna (Se 1969)
[Levikukaart]
Karu tareharja pääl, raudkengä jalan? — Ader (Trv 1892)
Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas? — Korsten (Tor 1888)
Karu katusse pääl, kuldkuub sellän? — Katussesammal (Pst 1893)
Kurat katusel, kuldkingad jalas? — Korsten (Ran 1939)

Lagi, parred

Sead sildas magavad, ühel pea, teisel perse? — Tarelagi (Vil 1872)
Siad magavad tamme all, ühe pea, teise perse? — Palgid seinas (SJn 1907)
Sead Siiburis magavad, ühe pea teise perses? — Toapalgid (VMr 1890)
[Levikukaart]
Kõik soe piuta, üts susi risti? — Tarõlagi, risttala (Se 1927)
Kõik soe omma' risti, üts susi om piuta? — Tarõlagi (Se 1910)
Kaik soe umma piuta, üts susi lajuta? — Tarõlagi ja tala (Se 1888)
Kõik saksa sällüle, kats risti all? — Tarelagi (Vas v. Se 1894)
[Levikukaart]
Neitsi taren, nisa vällän? — Taretala (Ote 1889)
Netsü tarõh, nännä väläh? — Tala (Se 1888)
Näitse tarõn, nännä ussõn? — Tarõl, talu sisen, ots ussõn (Har 1889)
Neitsi tuas, nisad õues? — Taretala otsad (Võn 1895)
Neitsi liinan, nisa vällän? — Laetala (San 1888)
Neitsi liinan, nänna ussen? — Taretala (Hel 1889)
Tütrik tarõh, nisa väläh? — Tarõnulga (Se 1934)
Baaba tarehn, nisa usehn? — Risthirre' (Lut 1894)
Tsigani tarehn, nisa usehn? — Risthirre' (Lut 1894)
Täkk tallis, munnid väljas? — Kambre ehk hoone talad (Vil 1895)
Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken? — Reheparred (Rõu enne 1907)
Maa all, maa pääl, tedrekeele kesken? — Kooljahaud (Rõu enne 1907)
Lagi all, lagi pääl, tedrekeele kesken? — Sari (Rõu 1888)
Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel? — Parred (Kuu u.1890)

Lukk ja võti

Esi söö ei, tõsele anna ei? — Taba (Lut 1894)
Haraka tilk pistü, varõsõ mulk ammulõ? — Kirstutaba (Se 1888)
Hiire vitt oli irvakile, tihase till oli õieli? — Aidavõti (Tt c:dat-ta)
[Levikukaart]
Tsiasitt saina pääl? — Taba (Se 1928)
Siasitt rongis seina peal? — Kirstutaba (Tõs 1894)
Lehmäsitt saina pääl? — Taba saina pääl (Se 1932)
Must paik saina pääl? — Kirstu taba (Se 1888)
[Levikukaart]
Veike koer ja keerus magab, ei hammusta, ei haugu ja ei majase ka ei lase? — Lukk (MMg 1890)
Pini sais ussõ iih, ei haugu, ei purõ, a sisse ka ei lasõ? — Lukk ukse ees (Vas 1939)
Haugu-ui, purõ-õi, tarrõ lasõ-õi? — Taba – lukk (Se 1912)
[Levikukaart]
Esända uurimulk, imända karnaps? — Aidalukk (Räp 1888)
Imändä eerimulk, esändä kurnäuh? — Taaripulk tsusatas tõrdule ette (Se 1935)
Isanda uuriauk, emanda karlatakas? — Lukk ja võti (Äks 1894)
Emandal oli õriauk, esandal oli plaksavus? — Uhmer, survinuia (Rõn 1889)
Isanda uuriauk ja emanda karnits, pista sisse vilkst, tõmba välja volkst? — Aidalukk ja võtti (Trt 1890)
Isändä itsiauk, emändä atsiauk, ku pistad, sis piriseb, ku tõmmad, sis toriseb? — Leiväasti õle juo mehe tehto, naine sõtkub ja taigen piriseb ja toriseb (Lüg 1964)
Tule minu juure, anna mulle suud, pane oma riist minu riista sisse? — Aedavõti (Kos b:dat-ta)
Tule minu ette ja võta mind kätte ja pane oma riist minu riista sisse? — Lukk ja võti (Rap 1928)
Vaksapikune vanamees, raudhabe suus? — Võti (Trm 1894)
Harakas aidas, saba väljas? — Võti (VMr 1889)
Harak aidan, saba vällän? — Aidavõti (Har 1934)
Kitsharakas aitas ja saba väljas? — Aedavõti (Tor 1957)
Harakas aitas, händ väljas? — Võti aidaukse ees (Aud 1888)
Harak aad'an, hand välän? — Aadavõti (Võn 1888)
Harak aidas, saba räästas? — Aidavõti (Vil 1894)
Harak aidan, hand rästan? — Tuli ahjun (Ran 1889)
Harak liinah, händ väläh? — Leivalabidas (Plv 1966)
Harak liinan, hand ussõn? — Aida een võti (Rõu 1889)
Harak liinan, hand laanen? — Leivalapju (Rõu enne 1907)
Harak linnas, saba väljas? — Mõek tuppes (Tür 1894)
Harakas augus, saba väljas? — Võti ukse ees (PJg 1888)
Harakas räistas, saba väljas? — Supikulp (Jõh 1889)
Harakas haljas, saba väljas? — Võtti lukus (Hlj 1889)
Harak aias, händ väljas? — Aidavõti (Juu b:dat-ta)
Harak meren, hand välän? — Kulp paan (Kan 1895)
Harak lätt liina, jätt hanna välla? — Leiva ahju panek (Urv 1890)
Harak läts liina, hanna jätt vällä? — Leibä lastas ahju (Se 1927)
Harak linnas liina, jätt hanna vällä? — Leevälapju (Se 1928)
Harak läts aita, hand jäi vällä? — Aidavõti (Kan 1963)
Harak lätt ahju, jätt hanna vällä? — Ahuluud (Urv 1890)
Lind aitas, händ väljas? — Võtti (Jäm 1897)
Tigalane aidas, saba väljas? — Võti (Rõu 1955)
Vares liinah, hand väläh? — Kulp paah (Vas 1936)
Hiir läheb auku, saba jääb välja? — Lusikas suhu (Iis 1888)
Hiir lihab auku, händ jääb välja? — Aidavõti (Jaa 1938)
Hiir lätt uustõ, jätt hanna vällä? — Leevälapju (Se 1977)
Hiir augus, händ väljas? — Aidavõtti (Pst 1888)
Hiir aitas, saba väljas? — Aidavõti (Sa 1904)
Rott läheb auku, saba jääb välja? — Võti lukuaugus (Pöi 1951)
Ise poeb auku, jätab käpa välja? — Võti lukus (Jäm 1896)
Varas aitah, hand välah? — Aidavõti iis (Räp 1889)
[Levikukaart]
Kiipab-kaapab kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? — Aidavõti (Pär 1888)
Kiipab-kaapab kõttu möödä, ei saa auku vällä tulla? — Võti (Hls 1888)
Kips-kaps kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? — Võti (KJn 1870)
Kribadi-krabadi kõttu mööda, otsib mulku sisse minna? — Kirstu käänetas valla (Trt 1875)
Nibadi-nabadi nahka mööda, kribadi-krabadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? — Pimedas otsitakse lukuauku taga (Kos 1888)
Kribadi-krabadi kõhtu mööda, nigadi-nagadi nahka mööda, otsib auku sisse minna? — Lõngakerimine (HJn 1888)
Nigidi-nagidi nahka mööda, kigidi-kägidi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna? — Lõngakerimine (Rei 1938)
Kõhu pial kõpitseb, nava pial napitseb, kuid auku ei leia ilmaski? — Lõngakera (Sim 1892)
Kriibib-kraabib kintsa mööda, riibib-raabib reisa mööda, otsib auku sisse minna? — Aidavõti (Plt 1892)
Nigadi-nagadi nahka mööda, kõver koht kõhtu mööda? — Kanga kudumine (Noa 1926)
Kiips-kaaps kintsu möödä, riips-raaps reitä mööda? — Võti (KJn 1890)
Kõhu pääl kõõbitseb, naba ümber naabitseb, otsib auku sisse minna, leiab augu, teeb rõõmust paugu kriuhh? — Aidavõti (Krk 1974)
Nipitseb-napitseb, kõhu all kõpitseb, läheb sirtsti sisse? — Võti (Muh 1947)
Kõhu peal kobitseb, naba peal nappitseb, lähab sisse, siputab? — Võti (Plt 1878)
Nippitseb ja näppitseb, saab sisse, hakkab sippitsema? — Võtmega lukku lahti teha (Ksi 1889)
Sisse läheb sips ja takka teeb krõps? — Aidavõti (Juu 1888)
Kõhu all kõpitseb, naba all napitseb, saab sisse, siis sibeleb? — Võti (HMd v. Ris 1874?)
Keerleb ja veerleb, saab sisse, siis sibeleb? — Võti (Jür 1896)
Kõhu pääl kõpitseb, nava pääl napitseb, läheb sisse silpsti? — Võti (Iis 1936)
Kohu peal kobiseb, naba peal nabiseb, saab sisse, siis silpsatab? — Aidavoti (Kuu 1911)
Nigiseb-nagiseb, läheb, läheb sisse silpsti? — Võti läheb lukku (Jõe 1889)
Kõhu peal kõbistab, naba peal nabistab, läheb sisse sulpsti? — Aidavõtti (Hlj 1899)
Kõhuots kõpitseb, nabaots napitseb, läheb sisse tsilksti? — Kinnas (Võn 1926)
Kõhu all kõpitseb, naba all napitseb, kui sisse läheb, tieb silga-solga? — Lukk ja võti (Kos b:dat-ta)
Kõhu õtsas kõpitseb, naba õtsas napitseb, läheb sisse silksti, tuleb välja vilksti? — Võti (Pal 1888)
Kõhu peal kõpitseb, naha peal napitseb, läheb sisse ka lups? — Võti (Tor 1889)
Kibadi-kabadi kintsa müüdä ja ribadi-rabadi reisä müüdä, saab sisse, siis lopsatab? — Võti lääb luku sisse (KJn 1936)
Naba ääres nakitses, kõhu otsas kõpitses, läks sisse karlumps? — Voti läks auku (Kaa 1946)
Nikitseb ja nokitseb, läheb sisse pliksti? — Võti luku sisse (HJn 1895)
Keliseb ja heliseb, kui sisse saab, siis kõlksatab? — Võti keerab lukku (Vai 1889)
Kõhu peal kipitseb, naha peal näpitseb, läheb sisse kiiga-kääga? — Aidavõti (Lai 1897)
Kõhu pihta kõpitsid, naba pihta napitsid, kui sisse saab, teeb kriuh? — Võti (Jäm 1976)
Nigiseb ja nagiseb, läheb sisse, teeb kriuh? — Võti (VMr 1888)
Läheb sisse ja teeb kriuks? — Võti (Prn 1933)
Nikitseb-nakitseb, kui sisse läeb, sis kruib? — Vöti kerab ust (Jäm 1977)
Kribisas ja krabisas, lätt mulku nii kui mulatas? — Võtind tsusatas luku sisse (Ote 1889)
Krõba-krõba kõttu müüda, musta mulku mulksti? — Võti (Urv 1956)
Kirra-kõrra kõtu mööda, musta mulku sopst? — Võti (Urv 1955)
Üle kõtu krõpst, mulku vopst? — Üle aidatrepi mindäs aita, lastas uss krõpst vallalõ (Urv v. Krl 1892)
Kibadi-kabadi kintse mööda, ribadi-rabadi reisi müüda, otsib auku sisse minna, saab sisse, siis lupsatab? — Aidavõti (või ükskõik mis võti) (KJn 1938)
Ühe jalaga poiss, üks silm pääs, üks hammas suus, läheb sisse, teeb kriuh? — Võti (Amb v. JMd 1937)
Raudkasukaga poiss, üks silm pääs, läheb sisse, teeb kriuh? — Võti (Hlj 1933)
Ühe jalaga poisike, läheb sisse, teeb karviuhti? — Võti (Trm 1935)
Ühe jalaga pisuke poiss, üks silm pääs? — Võtti (Jäm 1896)
Sõrmepikkune pulk, üks hammas suus, kääripära taga? — Võti (Vän 1887)
Pisike härg võidab suure härja? — Kirstuvõti (Pha? a:dat-ta)
Must härg, mugulad sarved, läheb järvejäe pääle, pistab sarved sisse lopsti? — Aidavõtti (Jõh 1889)
Kiri härg, keerud sarved, lähäb järvejää pääle, pistab sarved sisse sops? — Votti (Jõh 1889)
[Levikukaart]
Hobune sööb läbi raudse kartsa? — Ein Schlüssel (Khk 1817/22)
Raudtäkk närib läbi raudkarssa? — Võti lukiaukus (Ans 1891)
Pisike päts sööb läbi raudkarssa? — Öuvekamri vöti (Jäm 1977)
Härg sööb läbi raudkarssa? — Võti keerab lukku lahti (Kär 1889)
Oinas sööb läbi raudkartsa? — Votti (Jäm 1897)

Maja, majanurk

Orik origu pääl, rasv keskpaigan? — Tarehire' – sambla' (Lut 1894)
Ruask ümbre tarõ ? — Muldhirs (Se 1888)
Karu põletab kahe otsaga piipu? — Tuaungad (nukad) (Tln b:dat-ta)
[Levikukaart]
Mis küläline, tuu padi? — Sammõl saina vaihõl (Se 1937)
Mis küläline, tuu postel? — Tarrõ sammõldadas, mis palk pandas, toolõ pandas sammõld ka vaihõllõ (Se 1938)
Hopõsõ ussaian, olõtuusti persen? — Maja ja majadõ kahruperse (Plv 1889)
Üits lät tarre, ütessä huikase vasta? — Taresaina (San 1888)
Kivist jalad, puust kõht, õlest müts peas? — Maja (VLk 1935)
Maarik maka, massa' liigusõ'? — Ahi küttüs (Se 1940)
Maarik maka, massa' tõrgusõ'? — Sautarõh (Se 1929)
Maas'k maka, massa' hel'osõ'? — Järvelainõ (Se 1949)
Lehm seisab ööd ja päävad, kopsud ja maksad sees liiguvad? — Maja (Tor 1888)
Härg magab, maksad liiguvad? — Maja inimestega (Jõe 1889)
Härg magab maas, kopsud-maksad liikvad sees? — Elumaja inimestega (Hel 1874)
Härg magab, sapsud lõdisevad? — Haavapuu (JJn 1888)
Hall härg maas, sooled liiguvad sees? — Tuba (Nis 1888)
Must härg makab mulla pääl, massa'-kopsu' liiguva? — Majarahvas (Ran 1889)
Vana härg ära koolu, kopsu-massa liiguve? — Tare (Trv 1890)
Härg magab, vasikas nina all, maksad-kopsud liiguvad? — Tuli ahjus on härg, kolle on vasikas, maksad-kopsud liiguvad on tuli liigub (Hel 1887/94)
Kits makas ja maksa'-kopsu' liigusse? — Elumaja (San 1967)
Karu magab mäe peal, kopsud-maksad liiguvad? — Ader (Hls 1889)
Härg makab, massa liigu, hanna viskab tare otsa pääle üles? — Maja, inimesed, suits, toss (Plv 1894)
Lammas magab härja sees, kopsud-maksad liiguvad? — Sukk saapa sees ja jala varbad liiguvad (Pal 1888)
Kopp kummalõ, siimnid täüs? — Tarõ (Kan 1895)
Liigub ja laagub, kupukene kumuli, seemned sees? — Lina (Jõh 1889)
Kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse'? — Tarõ (Se 1928)
Pehme pesä, tii tiba, kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse'? — Tarõ ja inemisõ' (Se 1935)
Kopp all, kopp pääl, siimne' seeh segähäse'? — Imisõ tarõh kävä' (Se 1934)
Kulp kummali läve takan, Jumala seemen sisen? — Sõlg rinnan (Urv 1890)
Linakupar maas, seemned liiguvad sees? — Elumaja (JJn 1888)
Kapp kummuli, alt elavaid mutikid täis? — Tuba (Vän 1887)
Kopake kumali, kuldmunad sees? — Tuba (Trv 1889)
Kupakõnõ kummali, säksä' siseh eläse'? — Tarõ (Se 1931/3)
Kupu-muku kummuli, hiirerada ümberringi, seemned sees elavad? — Maja (Kse 1889)
[Levikukaart]
Härg laudas, sarved väljas? — Mõek tuppes (Kuu 1891)
Lehm laudan, sarvõ välan? — Talaotsa (Rõu 1894)
Oinas laudan, pää väljan? — Majanurk (Har 1934)
Hall härg, kahes otsas hangus sarved? — Talutuba (Tt 1878)
[Levikukaart]
Vaan'äküüdse vaelih? — Mahanulgad vaehile pandud (Se 1935)
Kassikäpä' vaeleh? — Tarõnulk (Se 1936)
Tsiasõra' vaelih? — Tarõnulga' (Se 1937)
Neli tuas, kaheksa õues? — Majanurgad (Rap 1895)
Sisen neli, vällan katessa? — Hoonenuka' (Kan 1895)
[Levikukaart]
Sõda õues, sõrmed risti? — Hoonenurgad (Hel 1874)
Sõda sõit, sõrmõ' risti? — Lina (Kan 1896)
Soda tuass, soda ouess, sua sormed risti? — Hoone seinanurgad (Kuu 1960)
Sõda õues, sarved risti? — Katuse haripuud (Muh 1896)
Karu istub kesk õue ja sõrmed ristin? — Kaev (Nõo 1897)
Sõda väljal, sõrmed risti, sinised kübarad pääs? — Linapõld (Tt b:dat-ta)

Majakas

Istub kui isänd, seisäb kui saks, kõikõlõ näütäb valgust? — Majak (Khn 1934)

Oksaauk

Sika sarvõ saina pääl? — Vaja (Se 1931)
Sika silmä saina pääl? — Ossa saina pääl (Se 1928)
Soku silmad seina sees? — Oksaaugud (Pär 1888)
Sea silm seina pääl? — Oks seinapalgi sees (Hlj 1895)
Härja silm seina sees? — Oksaauk (Amb 1889)
Soe silmä saina pääl? — Akna (Se 1937)

Palk

Põder kodus, sarved metsas? — Palk (SJn 1889)
Kits kodu, sarved metsas? — [Lahendus puudub] (Pöi 1897)
Härg kodu, sooled metsas? — Puu (HJn 1888)
Härg tooda metsast välja, sooled jäävad metsa? — Puu (Rei 1889)
Lind kotun, sule mõtsan? — Puu (Krl 1887/9)
Mees toodi metsast koju, aga sooned jäivad metsa? — Puu tuuakse koju, oksad metsas (Tõs 1890)
[Levikukaart]
Metses must, tee peal lauk, kodu valge? — Palk (metsas koorega, tee peal ots kooritud ja kodu kõik kooritud) (Tor 1888)
Metsas on mustik, tee peal on päitsik, kui kodu saab, siis on vaalik? — Lõhmus (Saa? b:dat-ta)
Pugel metsas, kirjes tee peal ja vaalik kodu? — Maha raiutud puu (Pär 1902)

Põrand

[Levikukaart]
Alasti ilus, riides rumal? — Pühitud ja pühkimata põrand (Mar 1923)
Kui rõõvis, siis rumal, kui alasti, siis ilus? — Heinamaa (SJn 1890)
Ropp riides, ilus alasti? — Põrand (Pär 1939)
Alasti ilus, ehtes hirmus? — Pühitud ja pühkimata põrmand (Vän 1889)
Alasti ilusam kui rõivin? — Puhas põrmand (Pst 1889)
[Levikukaart]
Naiste tahk ja kana suurätik? — Põrmand (Trv 1888)
Naiste tahk ja kana ninarätt? — Kulunud lävepakk (Rõn 1974)
Naesterahva kõvasi ja kanade ninarätik? — Tuapõrand (Kos 1891)
Mis on kana ninarätik? — Põrand ja maa (Tõs 1889)

Seinapragu

Naerab, aga ei räägi? — Seinapragu (Vig 1888)
Inimene ei tee, Jumal ei loo, aga siiski sünnib? — Seinapragu (HJn 1888)

Seinasammal

Samblesoo ümber toa? — Seinasambled (Jõh 1891)
Suur suu ümbre tarõ? — Samblõ saina vaihhõl (Se 1956)
Soo lauda takah? — Sambla sainah (Räp 1888)
Ümbre tare tiira'? — Tare sammaldu (Lut 1888-94)
Rask ümbre tarõ? — Samlõ (Se 1927)
Pool sood sula, teine külm? — Sammal seinas (Vig 1888)

Sepapada ja selle sisustus

Puust luudel, nahk peal, hing sees? — Lõõts (Vän 1894)
Must härg magab, sarv läbi seina? — Lõõts (Pöi 1888)
Kui ta täis on, siis on ta niisama raske kui tühi ja kui ta tühi on, siis niisama raske kui täis? — Lõõts (Rõn 1889)
[Levikukaart]
Õhkas ja puhkas, esi ilmä elute? — Sepälõõts (Hel 1889)
Ähib ja puhub, aga hinge põle sees? — Lõõts (SJn 1889)
Puhib ja ähib, aga paigast ei pääse? — Sepalõets (VJg 1889)
[Levikukaart]
Tips-taps, till-tall, metskits, kill-kall, alte-pulte-puh, üks jalg all? — Sepalõets (Amb 1888)
Timp-tamp, till-tall, matskits kaldal, ahke-puhke, ahke-puhke, puujalg all? — Lõõts (VNg 1994)
Triba-traba, tril-tral, nahkkits kaldal, äka-puka-puh? — Sepapada ja lõõts (VMr 1890)

Sild

Ma kannan koormad üle vee, käin ühest äärest tõise? — Sild jõe pääl (Jõh 1889)

Tara, aed

Kahed kälid kaelaku, mamslid keskelt köidetud? — Aed ja teibad väädiga seutud kahekute (Trm 1896)
Teumehed tehti teivastest, aeti kokku harkidest? — Aed (Juu b:dat-ta)
Hulka velli ütte köidet? — Pirrumühk (Urv 1890)
Kaks venda ühe vitsa sees? — Ajateibad (Hii 1897)
Kaits velle üte köidsega köidetu? — Aiasaiba (Ote 1895)
Kaits poisikest üten köidikun kinni? — Aiateibä (Trv 1897)
Katõkeske velidse, mõlõmba üte kaalarätiga kinni köüdedü? — Aiasaiba vitsaga kinni mähitü (Se 1929)
Katõkesi umadsõ üte vüürätiga kinni köüdedü? — Aiasaiba (Se 1927)
Kats poiskõst üte vüürätiga kinni? — Aiateibad paaris (Se 1938)
Kats miist üte vööräti all? — Aiasaiba (Räp 1949)
Katõkese velitse üte vüürätiga kinni köüdedü? — Aiasaiba (Se 1928)
Kaks vennakest ühe ööga ümmert seutud? — Aiateivad (SJn 1893)
Kaks venda ühe vööga vööditud? — Aateibad (Kad 1896)
Kaks vendä ühä vöö sees? — Ajateibad (Rei 1889)
Kaks meest ühe vööga kinni? — Aiateivad (Pil 1891)
Kaks meest ühe vöö vahel? — Aeateivad (Käi 1938)
Kaks neitsid ühe vööga kinni köidetud? — Aiateibad (Nõo 1888)
Kaks piigad ühe vööga ümbert kinni? — Aiateibad (Kos 1888)
Kats sõsard maka üte üü sisen? — Aidsaiba (Krl 1887/9)
Kats saksa siidivööga kinni köüdetu? — Aidsaiba (Kan 1896)
Kaks vennakest ühe sidemega seutud? — Aeateivad (Tor 1889)
Veli ja veli, ühe sidemega siutakse? — Aiateivad (Rak b:dat-ta)
Kaks vanakest ühe sidemega kous (Zwei Greise mit einem Bande verbunden)? — Ein paar zaunstangen (Tt enne 1876)
Kats miist ütte puuhtõ kinni köüdet? — Aidsaiba (Räp 1892)
[Levikukaart]
Isa poja peos? — Aiateivas ja vits (Ran 1895)
Poeg võtab isa peusse? — Aiavits (Vil 1872)
Isa istub poja pihu pial? — Toeteivas (Pal 1889)
Isa poja süles? — Aiateiba (Hel 1890)
Kaks õde tõmbavad ühe siidirätiku ümber, ei saa iialgi katki? — Ajateivad ja vits (Noa v. Hii 1887)

Uks ja selle osad, künnis

Pää palas, jala' külmäse'? — Ussepiida' (Lut 1927/32)
Kõige päeva käib, ei tule ial laua otsa (Den ganzen Tag geht es, an den Tisch kommt es niemals)? — Die Thür (Tt 1876)
Kõrgem kui hobune, magab hiire asemel? — Uks (Tor 1889)
Kõrgem kui hobune, magab hiire augu sees? — Toauks (Ran 1895)
Kõrgemb ku hobene, aga makkab hiire pesan? — Sagarege uss (Hls 1891)
Hobuse kõrgus, põdranaha laius, jookseb hiiri rada mööda? — Tõmmatav uks (SJn 1907)
Hobune magab hiire asemel? — Uks (KJn 1870)
Härg magab hiire asemel? — Tulesäde, mis inimese peale kukub (Pst 1885)
Põder magab hiire pesas? — Sagaraga uks (Hls 1888)
Põder magab kirbu pesas? — Uks (Vil 1891)
Karu magab hiire pesas? — Toauks (Saa 1928)
Lehelaiuselt seisab, lehmälaiuselt magab? — Uks (Kuu 1891)
Lihelaiuvel liikub, lehmälaiuvel magab? — Tuauks (Kuu 1911)
Härjalaiuselt seisab, lehelaiuselt magab? — Uks (Kuu 1938)
Pere murrab pesemata silmadega kooki? — Toauks (Jõe 1889)
Pere murrab pesemata kuoki? — Inimesed käivad enne silmapesemist õues, uks = kuok (Hlj 1891)
Pere murrab iga hommiku pesemata kooki? — Toauks (Var 1888)
Keik pere murdvad musta kooki? — Toauks (Kär 1890)
Pere murrab homikul musta kooki? — Ukse avamine (Jäm 1896)
Pere murdab mustä leibä? — Uksest väljumine (Kuu 1935)
Kõik pere murrab musta koorikest? — Tareuks (kõik pere võtab teda lahti) (Pst 1888)
Tule hummogu üles, murra musta karaskit? — Tareust võetas valla (Kan 1895)
Mina murra, sina murrat, egäüts murd musta karaskit? — Tareuks (Urv 1964)
Tõrvane karask, egäüts murd, otsa ei saa kunagi? — Reheuss (Võn 1889)
Pere murrab ühte kooki, aga ei saa ilmaski katki? — Toauks (Trv 1889)
Kamber inimesi täis, aga ei jõua üht karaskid katki murda? — Põrmand (Trv 1895)
Kaks maas, kaks seisavad, viies käib, kuues juhatab, seitsmes laseb laulu? — Uks (Vil 1895)
Kats saisva, kats magahasõ, kolmas laul laula? — Tarõuss pirtuga (Se 1932)
Kats sais, kats maga, viis egä voori käülese? — Uss (Lut 1894)
[Levikukaart]
Karu magab, kõrv kõigub? — Majauks (Kse 1889)
Karu istub järve kaldal, vasak jalg perse all? — Uks (Plt 1894)
Karu istub kaldas, kaks käppa perses? — Uks ja põenad ehk sagarad (Kad 1896)
[Levikukaart]
Kuldleht liigub, kõik pere vaatab? — Tuli (Kõp 1903)
Kõuleht kiiksatab, keik pere vaatab? — Ukselink (Saa 1888)
Tammeleht liigahas, kõik rahvas kahahas? — Tareuss (Vas v. Se 1894)
Tammeleht liigus, kõik silma kaesse? — Ussest tuldas sisse (Võn 1895)
Lõmmuleht liigahas, kõik rahvas kaehas? — Tarõuks (Se 1888)
Lemmuleht ligahas, kik kari kaehas? — Tareuss ligahas, kik kaese (Vas 1975)
Leemeleht liigatas, kõik rahvas kaehas? — Uss (Se 1888)
Liinaleht liigahas, kõik rahvas kaehas? — Lävi ja lävest sissetulek (Vas 1953)
Liinalipp liigahas, kõik rahvas kaehas? — Tarõuss (Se 1937)
Liinalink liigahus, kõik rahvas kaehas? — Uso (uks) (Se 1929)
Leemeuss liigahtas, kõik rahvas kaetas? — Uksõ liikmine (Kan 1964)
Tiirud-täärud, till ja lõks? — Usselink (Puh 1890)
[Levikukaart]
Kogu pere katsub pereme munni? — Ukse käepite (Jõe 1950)
Igaüks katsub pesemata silmadega pereme usku? — Ukse käeraud (VMr 1890)
[Levikukaart]
Mees teenib mõndagi, aga omal alati ja ikka, pool keha külmas, pool soojas? — Ukse pulk ja käeraud (Tt 1878)
Puul miist sehes, puul miist välläs? — Ukse pulk (KJn 1936)
Pool meest külma, pool sooja? — Ukse pulk (Plt 1892)
[Levikukaart]
Üks rakake raksib mitme händu? — Lävepakk (Pst 1891)
Üits rakake lakub kike pere perse? — Tarelävi (Trv 1890)
Veike must rakikene lakub kõik pere p[er]se puhtaks? — Uksepakk (Äks 1894)
Must koer noolib iga hommiku keige pere persed puhtaks? — Ukselääve (Kär 1890)
Pisike poisike nääb keige pere persed? — Ukselääve (Kaa 1889)
[Levikukaart]
Pisukane pille-rille, vähikäne välle-rälle, kaige pere persevaht? — Uksekünnis (Kuu 1911)
Pisikene pündelane, kõige pere persevaht? — Uksekünnis (Kuu 1891)
Pisikene pimpulane, kõige pere perset vahti? — Uksepakk (Kuu 1938)
Pisukane punderikku, kaige pere persevaht? — Ukseläve (Kuu 1903)
Pisikene puukene, kogu pere perssevaht? — Uksekünnis (Jõe 1940)
Päeva ripnes, a ööses pantasse auku? — Ussekramp (As 1996)
Päeva tolkos ning ööse aukus? — Uksekramp (Khn 1955)
Päeval kõlksub ja jõlksub niisama, öösel pistetakse auku? — Uksehaak (Kei 1992)
Päiva lask tilla-talla, öösse susatass mulku? — Usseramp (As 1996)

Veski, jahvatamine

Neli neitsit tantsivad ühe põlle pääl? — Tuulik (Jäm 1896)
Kust võtab, seal kasvab, kus kallad, seal kahaneb? — Veskis, kust jahu võtad, seal kasvab hunik suuremaks (PJg 1888)
Seistes-jookstes ratas? — Veski (Mär 1922)
Müras ku härg, muud ei süü ku terri? — Veski (Rõu enne 1907)
Isi seisab, isi jooseb? — Veski (Noa 1927)
Ligisep ja logisep, kohisep ja kahisep, ahnelt süüp ja ahnelt situp? — Veski (Nõo v. Ote 1890)
Ise lippab libedaste, tallab rattast tugevaste? — Veski (Hag 1890)
[Levikukaart]
Küljest sööb ja seljast situb? — Veski (Lai 1897)
Hall härg, hangus sarved, küljest sööb ja seljast situb? — Tuuleveski (Mar 1923)
Susi suun, sarve pään, esi kükämäe pääl? — Veski (Räp 1933)
Esi ei söö, aga tõistele tege süüki? — Veske (Krk 1893)
Elan tuulest ja veest, ise ei söö, aga teistele valmistan sööki? — Veski (Kuu 1939)
Mees tansib, naine magab, naine nabapidi mehese niutud? — Veskikivid (Amb 1894)
Hall ammub ja must mürab, valge põikab mööda põesid? — Veske (Tor 1887)
Hobu sõidab, olgu sui ehk talv, tolm ikka taga? — Veske (Vig 1888)
Jooksen ma kuival ehk märjal, ühesugune tolm ikka taga? — Veski (Amb 1888)
Olgu tema kuiv ehk märg, ikka taga tuhk ja tolm? — Veski (Hag 1890)
Härja perse härmes suvel ja talvel? — Veski (Vai 1893)
Härjaperse kärnas, sügisel, kevadel ja kesakünni aal? — Veski (Vai 1889)
Neitsit istub mäe pääl, neli last süles? — Tuulik (Ans 1891)
Üks neitsike vihtleb nelja vihaga? — Veski (Hlj 1889)
Liislant, tuurlant, pakub perset taeva poole? — Tuuleveski (Muh 1898)
Vintab ja väntab värava taga, näitab kääga taeva poole? — Tuuleveski (Jõe 1889)
Kiri lehm ning keerdsarved, haniväljal ammub, siniväljal singub? — Tuuling (Jäm 1906)
Kena lehm, keigukad sarved, ristis seisub tuule all? — Tuuleveski (Kuu 1899)
Mees seisab mäe pääl, alati valge kasukas seljas? — Veski (Jõh 1889)
Hall härga sööb aasta ümber, iialgi ei saa kohtu täis? — Tuulik (Jäm 1896)
Alt lai, pealtpoolt kitsas, ise halli vati kandja? — Tuulik, veski (Trt 1914)
Pukk pugadi, lakk lagadi? — Tuuleveski (Kad 1897)
Tormaga süeb, vagavaga magab? — Veski (Khn 1934)
Üttepuhku juuskva, a edesi ei saa? — Kerilauad (Krl 1976)
Jookseb, jookseb, paigal seisab? — Kell (Tt 1964)
Küll tiivad kui linnul, aga siiski paigast ei pease? — Tuuleveski (Tln 1892)
Tiivad on, aga iialgi ei lenna? — Tuuleveski (Tln 1940)
Lehvitab tiibu, aga maast lahti ei saa? — Tuulik (Trt 1956)
Nellä siivaga lindas, a taevallõ ei jõua konagi? — Tuuleveski (Krl 1976)
Neli hobust, ühed ohjad? — Veske (Tõs 1895)
Hobune jookseb, tee ei vähene? — Veske (Vig 1888)
Suur miis laotab nurme pääl käsi? — Tuuleveski (Puh 1888)
Mees laotab käsi, paklase kinda kähen, sisikond kolisep? — Tuuleveske (Trv 1889)
[Levikukaart]
Üks neitsit ja neli pölle? — Tulikratas (Jäm 1962)
Neitsi mäel, neli põlle ees? — Tuuleveski, tiibadega (Pöi 1933)
Neitsit mäel, neli põlle ööl? — Veski (HMd 1895)
Neitsi istub mäel, neli põlle ees? — Tuulik (Khk 1947)
Neitsi istub mäe otsas, neli põlle ees? — Tuuleveske (Tõs 1889)
Neitsit istub määl, neli põlle ööl? — Tuulik (Kaa 1889)
Neitsit tantsib mäel, neli põlle öel? — Tuuling (Muh 1888)
Neitsid seisvad mäe peel, neli pölle ees? — Tuulik (Jäm 1977)
Neitsit sõelub mäel, neli põlle öel? — Tuuleveski (Muh 1954)
Neitsit väljal ja neli põlle vööl? — Tuuling (Sa 1888)
Neitsit istub välja peal, neli põlle ees? — Tuuleveski (Amb 1894)
Neitsi tantsib väljal, neli põlle ees? — Tuulik (Jäm 1925)
Neitsit ööritab väljal, neli põlle ööl? — Tuulik (Sa 1909)
Neitsi põllal, neli põlle ees? — Tuulik (Mus 1958)
Neitsi istub kivi otsas, neli põlle ees? — Veski (Emm 1925)
Neitsit istub kivi otsas, neli põlle ööl? — Tuulik (Kaa 1889)
Neitsit istub vare otsas, neli põlle ööl? — Tuuling, veski (Krj a:dat-ta)
Neitsi tantsib, neli põlle ees? — Tuulik (Jäm 1906)
Neitsit sõelub, neli põlle ees? — Veski ehk tuulik (Muh 1872)
Eit mäel, neli põlle ees? — Veski, tuulik (Han 1992)
Lesk leinab määl, neli põlle ööl? — Tuulik, millel riidest purjed tiibadel (Pöi 1961)
Neitsike istub kivi otsan, valge põll ehen? — Tuuleveske (Hls 1887)
Neli neitsit mäel, valged põlled ees? — Tuulik (Pee 1927)
Neli neitsit vainu peal, valged põlled ees? — Veski (Trt 1927)
Neli neitsit tantsivad väljas, köikidel valged pölled ees? — Tuulikud (Jäm 1977)
Vanamooril neli tütart, tütardel põlled ees? — Veski (Jõh 1935)
Üks peremees, neli sulast, igal sulasel valged põlled ees? — Veskitiivad (Jõh 1889)
Hall härg, neli sarve, sööb valged toitu? — Veske (Pär 1902)
Mekk-Mäkk mäe otsas, neli sarve peas? — Tuuling (Sa a:dat-ta)
Miki-Mäki mää pääl, neli sarve peas? — Tuuling (Krj 1940)
Kits mäe peal, neli sarve peas? — Tuuleveski (Kuu 1892)
Üks sikk, neli sarve? — Veski (Nis c:dat-ta)
Üks härg ja neli sarve? — Tuulik (Rei 1889)
Üks neitsit, neli sarve? — Herkeli tegemise pink (Jäm 1896)
Üks jalg all, händ läbi põlvede, neli sarve pääs? — Tuulik (Jäm 1896)
[Levikukaart]
Rist rikka mehe väravas? — Tuuling (Pöi 1888)
Riksub-raksub rikka mehe vära taga? — Tuuleveski (Sa 1888)
Rigiseb-rögiseb rikka mehe väravas? — Äke (Han 1893)
Riksub-raksub rikka mehe toa taga? — Tuuling (Jaa 1939)
Kilinad-kolinad rikka mehe toa taga? — Tuuleveski (Emm 1939)
Kirepuud, korepuud rikka mehe toa taga? — Tuulik (Emm 1928)
Sile puu, vile puu rikka mehe toa taga? — Õlevihud (Pha 1946)
[Levikukaart]
Risti kannan seisu ajal, ratast ajan jooksu ajal, purjus olen sõidu ajal ja kas ma sõidan kuival ehk märjal ajal, üks tolm ikka taga järel? — Tuuleveski (Tt 1817)
Kui seisan, siis risti kannan, kui käin, siis ratast ajan, kas olgu kuiv ehk märg, mu tööl on ikka tolm? — Tuuleveski (Sim 1950)
Risti kannab seisu ajal, ratast ajab jooksu ajal? — Veske (Noa v. Hii 1887)
Künnapuu kübar, nugisenahka viisad, saksa keel suus, mõõk vööl, ratast lööb joosu ajal, risti kannab seisu ajal? — Tuuleveski (Saa b:dat-ta)
Risti kannan seisu aal, purjus olen joosu aal? — Veske (Vil b:dat-ta)
Kui jookseb, siis pillutab, kui seisab, siis pane toed vasta? — Veski (MMg 1888)
Alt jookseb hall koer, keskelt küürakas rebane, pealt jookseb piri-päri? — Veske (Vän 1887)
[Levikukaart]
Tuule-putu, taale-putu, keskelt oli kena putu, pealt oli putu peenike? — Tuuleveski (Koe 1959/61)
Tuule-putu ja taale-putu ja keskelt keleti-putu, pealt on putu peenikene? — Tuuleveski (Iis 1956)
Tiile-putka, taale-putka, keskelt kesaka-putka, pitka-putka peenikene? — Pudel (Ksi 1926)
Tiile-putku, taale-putku, keskelt putku pedaja-putku, päälta putku peenikene? — Pudel (MMg 1888)
Tuule-putu, taale-putu, keskelt kokku keeru-putu, keeru-putu pööningile? — Tuuleveski (Sim 1889)
Tuule-puttu, taale-puttu, keskelt oli kena puttu, pealt oli puttu peentkene, alt oli lai ja latergune? — Tuuleveski (VNg 1894)
Tiila-putka, tääla-putka, keskelt putka peenikene? — Pudel (Äks 1894)
Tuule-puku, taale-puku, pealta pikka peenikene? — Tuuleveski (Trm 1906)
Tuudäli-pukki ja täädäli-pukki, keskält oli pukki kierulinä? — Tuuläveski (Hlj 1893)
Hiilis-putu, aalis-putu, keskelt oli kena putu, alt oli putu, pealt oli putu, pealt oli putu peenikene? — Tuuleveski (VJg 1921)
Ida-puttu, ada-puttu, keskelt kella kan[e?]pi puttu, pea puttu peenike? — Tuuleveski (Lai 1902)
Pilla-pupu, palla-pupu, peal on pupu peningida, keskel kesine pupu? — Tuuleveski (Kad 1890)
Tiideratas, taaderatas, kadaka-kedaka putka, pitka-putka peenike? — Pudel (Äks 1992)
Tuule-puttu, taale-puttu, keskelt oli kene puttu, pealt oli puttu peenikene, võttab saunad sarvile ja kihelkonnad kukkile? — Tuuleveski (Jõh v. Iis 1889)
Hall härg, hangus sarved? — Veski (Sim 1888)
Hall härg ja harkis sarved? — Tuuleveski (Mar 1931)
Hall härg ja ahtrad sarved? — Tuuleveski (Käi 1928)
Hall härg ja hangus sarved, keerleb keikse kehaga? — Pukkveski (Nrv 1903)
Hall härg ja hangus sarved, keel käib üle kihelkonna? — Tuuleveski (Mih 1920)
Hall härg, hangud sarved, kutsub kõik kihelkonna kokku? — Tuuleveske (Tor 1888)
Hall härg, hangus sarved, kaevab kõik kihelkonna ringi? — Veski (Muh 1888)
Hall härg, hangus sarved, keerab ümmer kihelkonna? — Veski (Mar 1937)
Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Lih 1968)
Hall härg, hangus sarved, võtab kõik kihelkonna kukile? — Veski (Han 1946)
Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (JJn 1888)
Hall härg, hangus sarved, võttis saunad sarvile, kihelkonnad kukile? — Tuuleveski (Juu 1888)
Hall härg, hangud sarved, tõstab saana sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveske (KJn 1888)
Hall härg, harkis sarved, võttis saana sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Tür 1961)
Hall härg, hangud sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile, ise üstku veski? — [Veski] (Pee 1952)
Hall härg, hangus sarved, võtab saare sarvile ja kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Äks 1894)
Hall härg, hangud sarved, võtab saksa sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Amb 1889)
Hall härg, hangud sarved, tõstab saba sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Tt b:dat-ta)
Hall härg, hangus sarved, tõstab tua turjale, sauna sabaroo peale? — Veski (HJn 1888)
Hall härg ja hangus sarve, tõstap sanna sarvilõ ja valla vankrilõ? — Tuulõveski (Krl 1910)
Hall härg, hangus sarved, keerab küla küljeli, saunaeided seljali? — Tiibadega veski (JJn 1974)
Hall härg, hangus sarved, kutsub küla kiigule, valla vaagule, kihelkonna kukile? — Veske (VNg 1892)
Hall härg, hangu sarve, võtse valla sarvile, kihelkonna kukele? — Tuuleveski (Hel 1889)
Hall härg, hangus sarved, võtab valla vankrille, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Hls 1894)
Hall härg, hangud sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Pst 1895)
Hall härg, hangus sarved, võtab valla vahele ja kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Hls 1893)
Hall pull, hagilad sarved, võtap sanna sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Ran 1889)
Hall härg ja sagris sarved? — Tuuleveske (Vig 1896)
Hall härg, sarvõ sälän, võtab sanna sarvilõ, kihelkonna kukõlõ? — Veske (Rõu 1932)
Suur härg, hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? — Veske (Pär 1902)
Hall härg ja hangus sarved, must härg ja mukil sarved, võtab sauna sarvile , kihelkonna kukile? — Tuuleveske (Kuu 1909)
Must härg, mugulad sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Veski (Iis 1889)
Must härg, mugelsarv, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Sitasõnn (VMr 1890)
Must härg ja mugurad sarved, võtab saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? — Veski (Jõe 1878)
Must härg, mukid sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile? — Jõgi (MMg 1889)
Must härg, mudala sarve, võtse sanna sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Ote 1889)
Must härg, muhari mokka, võtt saja sarvile, kihelkonna kukile? — Viin (Kan 1892)
Must pull, mukid sarved, võtab valla vankeresse, kihelkonna kukile? — Tuuleveske (Trv 1888)
Must härg ja mugulas sarved, tõstas kuhja kukkile ja saadu sarvile? — Tuuleveski (Jõh 1940)
Must härg, muugid sarved, kirju härg, kikud sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? — Veski (Trm 1895)
Sinihärg ja sirgas sarved, kirju härg ja kitsad sarved, lauk härg ja laiad sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Veski (Pal 1888)
Valge härg, sangas sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? — Vikerkaar (Vai 1893)
Vana härg, vangu sarve, võtab sanna sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Trv 1890)
Võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Tuuleveske (SJn 1889)
Võtab valla vangule, kihelkonna kukile? — Veske (Saa b:dat-ta)
Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, läheb üle mäe möirates? — Sitikas (JJn 1888)
Hall härg ja hangus sarved, kopsud-maksad liiguvad sees, keerab ümmer kihelkonna? — Tuuleveske (Kul 1938)
Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja sellast situb? — Tuuleveski (Kul 1936)
Hall härg, auk seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? — Veskikivi (Pal 1889)
Härg läheb mäele möirates, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? — Tuuleveski (Rkv 1888)
Vana isand istub vare peäl, neli neitsid tantsivad väljal? — Die Windmühle (Mus 1817/22)
Vanaisa istub künkal, neli neitsit tantsivad ringi? — Tuulik (Sim 1929)
Hall mees istub vare otsas, [neli] jooksevad ümber, äga üksteist käde äi saa? — Tuuligu tiivad, tuulik (Khk 1947)
Üles läheb, üles ei saa, alla tuleb, alla ei saa? — Veskitiivad (Hää 1933)
Üles lähävä, üles ei saa', maha tuleva ja maha ei saa? — Tuulõveski haari' (Krl 1910)
Üles läheb, taeva ei saa, alla tuleb, maha ei saa? — Veskitiivad (Plt? b:dat-ta)
Nelja sarvega kurivaim müriseb vees? — Vesiveski (Kuu 1938)
Siga sirgu lombi veeres, sööb teri ja kuseb? — Vesiveski (Hel 1926)
Üits sööb, ei saa söönusse, üits joob, ei saa joonusse, üits röögib, selle sõna ei võeta kuulda? — Vesiveske (Trv 1896)
Kivi jookseb jõge mööda? — Veskikivi (Pil 1888/9)
[Levikukaart]
Suo pikka, Suome pikka, aru pikka, aasa pikka? — Ämblik (KJn 1898)
Suu pika, soone pika, aru pika, aasa pika, esi must, viskas kust? — Jõgi (San 1888)
Aru pikä, aia pikä, suu pikä, soonõ pikä, esi pikk, perse pikk? — Veski (Ote 1890)
Suu pikk ja soone pikkä, aja pikkä, aru pikkä, esi pikk ja perse pikk, esi must ja visas kust? — Veske (San 1889)
Suu pikk, soonõ pikä, aro pikä, aasa pikä, esi pikk, perse pikk, riba-raba raudoga? — Härmavõrk (Räp 1891)
Soone pika, aru pika, ase pika, esi pikk ja perse pikk? — Härm (Räp 1875)
Esi must ja viskas kust? — Pilvine taevas, vihm (Krl 1887/9)
Esi must ja viskas kust, vasta tsiapaha ust? — Veski (San 1940)
Väike meheke, kivine kõhuke, ise must ja viskas kust? — Kohvikann (San 1970)
Aast tulõb ambudõs, panõb hallid härjäd mürämä? — Tuul (Khn 1934)
Arust tuleb ambudes, soost tuleb sumbudes, aab suure sõnni mürama? — Tuul ajab veski käima (Tõs 1921)
Soost tuleb sumpust, healest tuleb hampust, heal aiab suured sõnnid mürama? — Tuul ajab vesked jooks[ma] (Tõs 1893)
[Levikukaart]
Susi sump suud piti, kängidse' säläh? — Hainoritsik (Se 1939)
Susi sump suud piteh, kahr kuiva pallo piteh? — Vesi ja kuiv ratas (Se 1888)
Susi sõit suud pitte, kahru käiva palu pitti? — Inimese jäle (Ote 1889)
[Levikukaart]
Kaits härga üte ikme otsan? — Veskikivi (Ote 1893)
Teine härg künnab soomaad, teine härg arumaad (Ein Ochse pflügt morastig Land, der ander hart Land)? — Ein Mühl und Kammrad (Tt 1732)
Kaks härga künnavad, tõine soomaad, tõine arumaad? — Vesi- ja tuuleveski (Tor b:dat-ta)
Kaks härga ühe ikke otsas, teine künnab soo-, teine arumaad? — Vesiveske rattad, teine vesiratas, teine kuiv ratas (Tür 1888)
Paar härgi ühes ikkes söövad, üks künnab arumaad, teine soomaad? — Vesiveski rattad (Hlj 1888)
Kaits härgä üte ikke otsan, üits künnäb soomaad, tõine põllumaad? — Veskeratta (Hls 1891)
Kats härga ütten iken, teine künd kuiva maad, teine vesist maad? — Vesiveski ratta (Räp 1875)
Kaks härga ühes ikkes, teine sopleb suoda müeda, teine kõnnib kuiva maada? — Vesiveski (Sim 1947)
Kaits härgä üte ikke ehen, tõne sops suud müüdä, tõne marss maad müüdä? — Veske vesi- ja kujuratas (Krk 1892)
Teine sahk künnab soomaad, teine arumaad? — Vesiveske vesi- ja kuivratas (Tor 1888)
Kaks vennakest, teine supseb sooda mööda, teine kõnnib kuiva teeda? — Veskerattad (SJn 1890)
Üks supleb sooda mööda, teine kõnnib kuiva maada? — Veskirattad (SJn 1907)
[Levikukaart]
Kahed vennad vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? — Veskikivid (Pil 1894)
Neljad vennad vihtlevad, teised kuivalt, teised viega? — Pardid ujudes (Hlj 1891)
[Levikukaart]
Kaks vennakest, teine peseb alati, teine ei iial? — Veskerattad (SJn 1890)
Kats veljo eläse, üts veli käü õga päivi sanna, a tõõnõ veli saa-ai uma iia sanna minnä? — Kivi kats ratast, üts ommõ hamm ratas, a tõõnõ ommõ kuiv ratas (Se 1930)
Üten majan elas kats velle, üts käü alati sannan ja om must, tõne ei käü sukugi ja om valge? — Veske vesi- ja kuivratas (Kan 1895)
Tõne veli vihus, tõne veli ei vihu, mida enämb vihus, sedä mustembas lätt? — Vesiveski ratta (Ote 1893)
Peseb ööd, peseb päevad, ei saa valgeks eladeski? — Lained kaljusid (Vig 1888)
Ööd ja päävad pestakse, ikka läheb mustemaks? — Vesiveski ratas (Kei 1890)
Üüt ja päävä mõsk alati, sõski lätt mustõmbas? — Vesiratas (Plv 1888)
[Levikukaart]
Orik valge vahu sees? — Veskikivi (Pst 1891)
Vana oorik valge vahu sees? — Veskekivi (Pst 1888)
Vana oorik vatu sehen, kutsub kikk kihelkonna kokku? — Veskekivi (Pst 1889)
Valge oorik vatu sihen? — Veskekivi (Pst 1893)
Siga valge vatu sehen? — Veskekivi (Pst 1889)
Must siga valge vahu sees? — Veskekivi (Saa 1888)
Mõista ära mõmelehti, tunalehti toomelehti, väljas vett valati, tuas jahu jahvatati? — Veski (Vil 1895)
Mõista, mõista mõmmelehte, tuba tehti toomelehte, sees oli jahu javajad ja väljas veevedajad? — Veski (Hlj 1893)
Mõista ära mõnne-sõnne, tua taga tammesõnne, kodune jahu jagaja? — Matt (Pal 1891/2)
Väljan vee vedaja, sehen jahujahuja, ilpen viias, luigen tuuas? — Veski (Puh 1889)

Värav

Ühe jalaga sant kaitsab kõige karja kokku? — Uks, vana eesti moodi uks (Pst 1888)
Ühe jalaga poisike kaitseb talukarja ära? — Värav (KJn 1870)