ÜHISKOND, SEISUSED, AMETID.
RAHA. SUHTLEMINE. EETIKA
Nimi
-
Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? — Nimi (Ksi 1888)
Mis tules ei põle, vees ei upu, muldas ei mädane? — Inimese nimi (Vll 1890)
Mahan ei mädäne, tulen ei põle, vii ei upu? — Nimi (Hls 1930)
Tullõ pala-ai, vette upu-ui? — Uma vari (Se 1912)
Mulda ei mädäne, vette ei upu? — Nimi (Trv 1890)
Tulen ei põle, muan ei mädäne? — Inimese hing (Kod 1939)
Ei tuli teda põleta, ei vesi teda uputa ega surm teda sureta? — Nimi (Tln 1892)
Mürk ei müta, raud ei raiu, tuli ei põleta, vesi ei uputa, muld ei mäända? — Inimese vari (Saa 1889)
Kiikub ja liikub, maha ei kuku, tules ei põle, maas ei mädane, veden ei upu? — Nimi (MMg 1889)
-
Katla maa all, vang maa pääl? — Koolnu inemine ja nimi (Se 1972)
Pada all maa, sang peal maa? — Surnud inimese nimi (Pil 1889)
-
Kuulub ainult sulle, aga ometi tarvitavad teda teised rohkem kui sa ise? — Nimi (Trt 1932)
Mis on sinu oma, aga teised kasutavad? — Sinu nimi (Kam 1992)
-
Saks ei taha, antvärk põlgab, talupoeg püüab kätte saada? — Isanda nime (PJg 1888)
Omasugune
-
Mis näeme meie iga päev, kuningas harva, Jumal ei elades? — Omasugust (Muh 1888)
Jumal ei näe seda iialgi, keiser näeb harvasti ja meie näeme ühtelugu? — Omasugune (Trt 1930)
Inimene näeb iga päev, kuningas harvaste, Jumal ei ilmaski? — Omasarnast (Vil 1895)
Ori näeb ega päev kuningas näeb harva, Jumal ei näe sugugi? — Ori näeb orja ega pääv, kuningas näeb kuningast harva, tõist Jumalat ei ole (Trv 1894)
Talupoeg näeb iga päev, kuningas näeb harvaste, Jumal kunagi? — Talupoeg näeb teist talupoega iga päev, kuningas harvaste näeb tõist kuningad, Jumal ei näe teist Jumalad millagi (TMr 1889)
Talupoeg näeb iga päev, saks näeb harva ja kuningas korra kuus ja Jumal ei näe ilmaski? — Teene Jumal ei näe mitte teist Jumalad, sest et teda ei ole (Kos 1892)
Raha, varandus. Rahakott. Valeraha
-
Hulgub kui koer, ilmaski peremeest põle? — Raha (Amb 1894)
-
[Levikukaart]
Ümarguke valgeke, kõige ilma armsake? — Hõberaha (TMr 1889)
Ilosakõnõ, valusakõnõ, kõõlõ ilmalõ armakõnõ? — Raha (Se 1936)
Tsõõrigokõnõ, veerigokõnõ, armakõnõ, kallikõnõ? — Rohu (Se 1888)
-
Pisikene ümmargune, keik maailma läbi käib? — Raha (Hlj 1890)
-
Kes mind teeb, see ep ütle seda mitte, kes mind tunneb, see ep võta mind mitte, kes mind võtab, see ep tunne mind mitte? — Valskraha (Kaa 1889)
-
Pisukene riist, aga palju varandust mahub sisse? — Rahakott (VMr 1888)
-
Saab otsa, siis hooleta, saab vastu, siis vaevata (Geht es zu Ende, so ist man ohne Sorge, hält es vor, so ist man ohne Nith)? — Das Vermögen (Tt enne1876)
Rätsep
-
[Levikukaart]
Keräpea oinas, ketsud sarved, ketsutab kõik külatänavad läbi ja korjab kõik villatatrad kokku? — Rätsep (TMr 1890)
Keräpää oinas, ketsu sarve, tatsuteb külätanumit müüdä, otsib villatsit rõõvit? — Rätsep (Pst 1893)
Saba, järjekord
-
[Kakssada] silma, [kakssada] jalga, [sada] naba, üks ainus saba? — Leivasaba sõja ajal (Tt 1964)
[Sada] pääd, [kakssada] jalga, [üks] saba? — Leivasaba, s.t. Järjekord poe ukse taga sõja ajal (Tt 1964)
Üks saba, sada naba ja kakssada jalga? — [Sada] inimest suhkrusabas (Prn 1970)
Saladus
-
Ühel kitsas, kahel paras, kolmel väga lai? — Sala-asi (Pst 1888)
Mis vähe ühele, otse paras kahele, liig kolmele? — Vist on musi (Rkv 1971)
Ühele palju, kahele küllalt, kolmele vähe? — Musi (Käi 1992)
Sant, kerjus
-
Siga singub saanikul, toidutünnike turja peal? — Sant kerjab (Lai 1897)
Sõjaveteran
-
Kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb? — Sõjaveteran (lihasabas) (Tln 1982)
Sõjavägi
-
[Levikukaart]
Pihlapuu piiri pääl, ossa saisva Saarõmaal? — Sõamiis ja timä umatsõ (Se 1888)
Tamm sais Saarõmaal, ossa küünüse siia maalõ? — Sõda (Se 1888)
Südametunnistus
-
Ma vaeste vaeva vähendan ja rikas tihti hirmutan, sul võin ma roosililleks olla, sind põrgupiina tundma panna, sest ela hellalt minuga, tee õigust ligimesega (Ich vermindere die Last des Armen und schrecke oft den Reichen, dir kann ich eine Blume sein und der Hölle Qual dich fühlen lassen, darum lebe zart mit mir, thu Recht dem Nächsten)? — Das Gewissen (Tt enne 1876)
Vale, valelik inimene
-
Meie tua taga kasvis üks suur tamm, see tamm oli seese õõnes, seal sees oli [seitse] puuda sääska, need keerutasid kaerakõrtest köit kuni maast taevani? — Sõna, mis ei ole tõsi (Pil 1888)
Minu isa tare taga oli suur tamm, seitse puuda sääska oli otsas, tegivad kaeralipetest köie taeva, seda mööda lasti [kolm] meest maha, esimene põlvine, teine niudeni, kolmas üle pää? — [Lahendus puudub] (Vil b:dat-ta)
-
Pime nägi jänese, jalutu võttis ta kinni, alasti pistis ta tasku ja hambutu sõi ta ära? — Vale (Krj 1959)
Pime nägi jänest, jalutu püüdis, paljas pistis taskusse, ilma suuta sõi ära? — Vale (Tln 1991)
Pime nägi jänest, jalutu võttis kinni, alasti pistis tasku? — Tühi jutt (Rap v. Mär 1931/2)
Pime nägi jänest, jalutu püüdis kinni, paljas pani taskusse? — Vale (Käi 1992)
Pime nääb, jalutu võtab kinni, paljas pistab kotti? — Püss (Pil 1894)
Pime näeb jänest jooksvad, lugur jookseb järel, võtab kinni, alasti pistab tasku? — Vale (Nrv 1903)
Üks pime nägi jänest jooksvad, jaluta võtab kinni, käsita pistis tasku? — Vale (Vil 1871)
Kui pime nägi jänese viledalt jooksvad rabas, siis keeletu hüüdis kurdile, näe jalutu ta tabas? — [Lahendus puudub] (Trt 1925)
Kolm meest, üks oli pime, teine ilma jalgadeta, kolmas ilma käteta; pime nägi jänese, jalutu võttis kinni, käsitu pani pauna? — Vale (Vän 1939)
Tuline tõld tuleb mäge mööda alla, seal peal istub jalutu, pime ja alasti, jänes juhtub neile ette, pime näeb teda, jalutu võtab kinni ja alasti paneb oma põue (Eine feurige Kutsche kommt am Berge herab, darauf sitzt ein Fussloser, ein Blinder, ein Nackter; ein Hase begegnet ihnen, der Blinde sieht ihn, der Fusslose fängt ihn und der Nackte steckt ihn in den Busen)? — Die untergehende Sonne, die Nacht, die Morgenröthe, der Mond (Tt enne 1876)
Üks veskikivi ujus jõge pidi alla ja kolm meest oli seal peal: üks oli pime, üks oli jalutu ja üks oli alasti; pime nägi jänekse, jalutu võttis kinni ja alasti pistis tasku? — Vale (Kuu 1974)
Kolm miist läksid pähklikoorega merele sõudma, üks oli pime, teine oli jalutu ja kolmas oli alasti; üks jänes läks seda sama tiid müüda; pime nägi kige enne, jalutu püidis kinni ja alasti püstis tasku? — Vale (Tor 1963)
-
Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, ukse ees hea ilm? — Kaval inimene (Pil 1888)
Taro takkan tuiskas, sanna takan sattas, välän um õigõ hää ilm? — Kangast koetas (Kan 1895)
Tua taga tuiskab, aia vierde aab hange, tie pääl ei teagi? — Vale (Pst 1893)
Varas
-
Kerged silmad ja kerged jalad (Muntere Augen und leichte füsse)? — Ein Dieb (Tt 1732)