|
|
|
132. Teekäik (mitmesugust) Ilm olõ-õi lauduga kinni lüüd. EV 1965:3 Tee on keelmata igaühele. EV 11736:1 Tee ei seisa kunagi. EV 11734:1 Ega tee püsti ole. EV 11728:7 Kes ilma peäle vaatab, ei saa iialgi teele minna. EV 1988:1 Küllap mägi märja kuivatab. EV 7071:7 Tuiskab toa taga, sajab sauna taga, saad teele, ei teagi. EV 12113:8 Kodo mõtõ sünnü ei tii pääle. EV 3969:2 Olõ-õi Tartu tarõ takan, Riig riida takan. EV 11693:4 Ega linn Liiakse mää all ole. EV 5960:1 Teemees nääb monda. EV 11745:2 Olõ-õi täti tii veereh. EV 12338:1 Kõnjal ei ole kraami üten. EV 4826:1 Teekäijäl om ütesä tiid. EV 11743:1 Külap tee teed juhatab. EV 11732:1 Tii veese mõtsõ, tii toosõ ka mõtsast vällä. EV 11740:1 Istu ja puhka, küll siis tie joudab. EV 2269:1 Egas mägi varnast võtta pole. EV 7066:1 Tee on hubamb minnes kut tulles. EV 11735:1 Tee veab mehed kokku. EV 11738:4 Tuleb maatagune, ei enämb meretagune. EV 6253:1 Tulbatii, naglaleib. EV 12118:3 |
|
133. Otse või ringi? Paremb kuiva kovera kui vetta oigeja. EV 4468:10 Parem kaks versta kõverat kui üts õiget. EV 3021:1 Parem verst maad tasast pite ümbre minnä ku vass mäke sõita. EV 13949:1 Parem mine üheksa versta ümbrest, kui ühte õiendema hakkad. EV 14831:1 Parem kopiku eest käära, kui rubla eest otse. EV 4376:1 Innemb silla kaolt ku silmält. EV 10425:1 Inimene vaatab, kus otsem, hunt, kus varjem. EV 2135:1 |
|
134. Leivakott. Öömaja Teekäija pangu ikka leivatükk taskusse. EV 11742:1 Lähed päeva piale, võta nädala leib ühes. EV 9271:1 Teemees, söö edimält nõgla otsast, perast väidse otsast. EV 11746:1 Õgas kott leiba süü-üi, ku esi süü-üi. EV 4429:1 Häda koolitab mõnekorra alpi. EV 1744:3 Teemehe lukk om sõlm. EV 11747:1 Öömaja on Jumala päralt. EV 14823:8 Ega öömaja keegi seljas kanna. EV 14822:6 Õhtu vara öösele, homiku vara teele. EV 14535:2 Õnnis, kes õues, vilets vaene, kes varju all. EV 14738:4 |
|
135. Sõidud ja veod. Tee Hobu ette, naene rekke, mees taha minema. EV 1330:2 Küll hobu veab, kui look peab. EV 1399:14 Kui aga hobu veab, küll siis look peab. EV 1390:2 Hobone veab koorma, tee kaks. EV 1328:3 Tee veab koormat, ega hobune ei vea. EV 1336:15 Kui hobune ees tugev on, olgu siis tal või hagu taga. EV 1393:2 Ega koorma koormale veli ei ole. EV 4348:1 Veerev koorm ei ole raske. EV 13915:1 Reekoorm tagapool, vankrekoorm ettepoole. EV 9596:3 Rege ööld: "Enem vea minuga paljast teed mööda kakskümmned virsta koormat kui ühest ööst kodu koorma alle jättad". EV 9602:1 |
|
136. Ree- ja rattakalender Alkseijah riivehmre' vällä, rattavehmre' sisse. EV 242:2 Lihaheites peab regi ära heitma. EV 5821:3 Kas nädal enne maarjapääva ehk nädal peale maarjapääva on regi lakas. EV 7652:5 Ku jääpõrutaja vällän, sõs ei või enamp Võrtsjärve pääl sõita. EV 2769:1 Vanker ütelnu: "Mul om suvel raske", regi: "Mul om talvel raske", hobune ütelnu jälle: "Mul om aga ütteviisi raske". EV 13653:2 Kevadene regi ja sügisene vankri on mõlemad rasked. EV 3667:6 Pärast maarepäed regi koormaks ja pärast mihklipäed vanker koormaks. EV 6248:1 Lähed sügise reega teele, võta rattad ühes, lähed ratastega, siis võta regi ühes. EV 11373:1 Vanker sõimab talve. EV 13651:1 Lumi on ree rasv. EV 6079:3 |
|
137. Veskil ja sepil käimisest Kikka aigo kivile, enne valget sepile. EV 3950:3 Aoga sepile ja kikkaga veskile. EV 157:2 Veskile ja sepile mine vara, kõrtsi hilda. EV 14000:4 Hilja kiriku ja vara veskile, siis saab ennem tagasi. EV 1259:40 Sepile ja veskile mine hästi vara, seal pead korda uutma. EV 10313:2 Ega kott korda oota. EV 4412:5 Sepapaja paku otsas ja veskikojas koti otsas kuuleb kõike. EV 10296:2 |
CB. METSA- JA EHITUSTÖÖD. HOONED. KÜTE, VALGUSTUS
|
138. Puude istutamine ja raiumine. Küttepuud. Eri puuliikide omapära Vanalkuul istutakse okaspuud ja noorelkuul lehtpuud. EV 13558:7 Lehtpuud raiutakse noorelkuul, okaspuud vanalkuul. EV 5650:8 Vanalkuul raiutakse lehtpuu, noorelkuul okaspuu. EV 13559:45 Tamme raiutakse noorekuuga, maja- või tulipuud vanaskuus. EV 11575:1 Aeateivaski on sügiseks mädand, ku sital ajal raiud. EV 203:1 Puu ei puika hoobi eesta, lange laia laastu eesta. EV 9104:1 Parem kae sittuja silmi kui puuraiuja silmi. EV 10574:25 Kui saagõ ei viili, sis viil saag sinnu. EV 9980:1 Madisepäev risu ja rakmeta. EV 6281:1 Pikä riida veät, lühko vao künnät. EV 8822:1 Puud tuleb lautida nii, et värblane läbi lennab, aga harakas kinni jääb. EV 9101:3 Kui laastu on, siis pada ei külmeta. EV 5249:1 Panõ' sa raaksõ' ahju vai panõ' kuld ahju, üts iks ar palas. EV 9408:1 Lepapuu hüva puu: põleb ise, puhub teist. EV 5749:1 Kadakas on kitseste toidus ja vabanikkude soe tuba. EV 2841:1 Tamm on talupoja raud. EV 11577:13 Kask on saksa vask. EV 3340:1 |
|
139. Maja jm. hooned. Ehitustöö, remont Ehita enne kaev, siis maja. EV 2899:6 Ega majaehitamine ei ole kübara kergitamine. EV 6374:1 Maja olõ-õi korvikõsõs kutta. EV 6369:3 Ega majaehitamine ole koerale kuudi kokkuklopsimine. EV 6375:1 Maja ei tehta nõelaga, / vett ei kanta sõelaga. EV 6366:1 Maja alosta' kõva aoga', riistapuu raote pehmega'. EV 6364:1 Aeda tee noorel kuul, katust kata vanal kuul. EV 33:4 Kelle katus kakenu, selle põrmand põdenu. EV 3464:1 Ei ole kadust, ei ole huonet. EV 3460:1 Saun ise annab sarika mõõdu. EV 10223:1 Loll mees teeb soja maja, tark mees teeb külma maja. EV 6010:2 Sammal toa soendus, savi ahju vissidus. EV 10130:1 Kergita kerist vanal kuul, siis ei sigine kilkisi-prusakaid. EV 3612:1 Liiv teeb seda sauva sitkeks. EV 5846:1 |
|
140. Tulekahju Tulekahju ja kirikuvitsa üle ei või keegi parastada. EV 12122:1 On Jumal sind vee eest hoind, hoidku ka tule eest. EV 2660:1 Jumal lasku alust määta. EV 2580:1 Hoia tuluke takkude eest, siis pitkendad oma elumaja iga. EV 12193:1 Tuluke on vaenlane, keda tuleb karta. EV 12195:1 Tuli kõnõlnu' muistõ': "Ku ma väikene olõ, hoitkõ minno, ku suurõst saa, tulko-oi manogi". EV 12176:2 Tuli on hää sulane, aga paha peremees. EV 12174:2 Madal ulu ajab tule kiirest katuksele. EV 6259:1 Kui punane kukk laulab katusel, siis on kõik lõppend. EV 9059:1 Tule kõht on suur. EV 12160:1 Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. EV 12161:1 Tuli tegeb tule tüö. EV 12170:2 Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi. EV 13731:250 Katk jätab ika kalsad järgi, aga tuli ei jäta mitte varnagi seina. EV 3446:1 Kus ruske härg üks kord maganud, tunnukse üheksa aastat kohta. EV 9886:4 Kirg mõõnab see järele, kene kääst tema on välja päästnud. EV 3815:1 |
|
141. Tuli, valgustus Tuli ei põle meres, aga meri põleb tules. EV 12162:1 Tuli ja vesi on keelmata. EV 12172:4 Tuli, vesi ning suõl piäväd majas ikka olõma. EV 12169:1 Tuli piäb tuas olõma, panõ või peiäl põlõma. EV 12171:5 Pirrunäitaja ei saa ilmaski kiitust. EV 12133:4 Tulesüütaja palk: saab Laiuse mäe alt hobusesita seest öhe kaeratera kukega pooleks. EV 12134:4 Tuli ütles: "Igakord, kui sa mu juure tuled, heida mulle tule peale üks oks". EV 12177:1 Tulle ar süläku, tuust om suur patt, tuli om vanemb sinno. EV 12178:2 Tuhkabe õhta tuleta magama, vastlabe õhta õvvevalges. EV 12101:21 Vikat heina, tuli seina. EV 14166:6 Ader viib tule toast, sirp toob tuppa. EV 27:1 Ei tuleta turule menna ega peeruta pereje. EV 12142:1 |
|
142. Suits, soe, külm Kus suitsu, seal sooja. EV 10649:205 Kus pole suitsu, seal pole sooja. EV 10648:2 Muidu suitsu ei tõuse, kui sooja ei ole. EV 10653:1 Suits ja soe saavad läbi. EV 10655:1 Suits om vaese inemise silmarohi. EV 10657:1 Suits minu sugulane, vesi minu vennanaine. EV 10656:1 Parem suitsu surra kui külma kannatada. EV 10654:5 Parem sooja surra kui külma koolda. EV 10588:8 Parem külmäs kuoleda ku suojas surra. EV 5132:1 Parem külmas küünis kui vägevas väljas. EV 5131:1 Parem soojan soputa kui külman kükita. EV 10586:3 Parem soojas tuas tühja kõhuga ku külmas tuas täie kõhuga. EV 10587:1 Paremb om lämmind müvva kui osta. EV 6147:2 Soe tuba, magus jutt. EV 10593:5 Mida soem tuba, seda raskem uni. EV 10585:1 Ega soe konti riku. EV 10582:30 Kül kisub küüned, palav ei tee paha. EV 5109:1 Külm on hea külaline, aga paha peremees. EV 5115:1 Külm ajab mehe ree pealt maha, istub ise peale. EV 5103:3 Külm paneb kepsu lööma. EV 5118:3 Küll külm jalad alla tiib. EV 5122:3 Külm on laisa kubjas. EV 5116:1 |
|
143. Asja saamine, hoidmine, kestvus Kes hakkaja mees on, see saab riista egast kohast. EV 772:1 Muud asja saab kõik metsast, aga isekasvand vokiratast saa mette. EV 6787:1 Asjata ei saa asju ajada. EV 413:4 Ega ajata asja saa. EV 107:14 Ega asi aia pääl ei ole. EV 416:7 Ega saisva asi süvvä küsü-üi. EV 10262:3 Asi olgu, tarbis är' tulgu. EV 411:13 Töö juures riista surm. EV 12511:7 Ree ja ratta surm on ikka tee pääl. EV 9601:20 Killud tähendavad õnne. EV 3773:5 |
|
144. Tööriistad ja mahutid, nende kvaliteet, suurus jm. Head riistad on pool tööd. EV 9631:1 Tee nalja naljage, aga mitte tuliterave riistage. EV 7371:1 Mida vahedam nuga, seda lahedam leikada. EV 13218:1 Terav nuga lõikab suurema tüki. EV 11958:1 Terav nuga on leiva särve. EV 11959:1 Õigõ miis lää-äi kirvõlda kerikohegi. EV 14566:3 Kirves on tee peal seltsimeheks. EV 3876:1 Kang om kats miist. EV 3157:1 Kui nõu üheksa täit maha jookseb, siis peab veel hea riist saama. EV 7646:1 Anum, mis seni pang vett maha jookseb, kui naisterahvas kuseb, jäävat ikkagi veel pidama. EV 330:1 Veepang ollava ütelnu: kui laisk tüdruk teda mudu ei viitsiva kumali käändä, sis lükaku teda jalaga, mudu vettuva ta raskeks. EV 13909:1 Ega kott ääri nuta. EV 4413:8 Paremb ärä võtta kui manu panna. EV 14790:1 Pikkest saab lühükäst kergest, lühükäsest aga pikke enämb ei saa. EV 8814:1 Suurest saab ikka midagi, aga mis sa väiksega veel teed. EV 10944:1 |
CD. KEHAKATTED JA NENDE VALMISTAMINE
[145–148] Ketramine ja kudumine
|
145. Mitmesugust ketramisest ja kudumisest Keträ üü ja keträ päevä, siski paesta pallast perset. EV 3629:1 Kedrus kedagi ei toida, kui aadriraud ei aita. EV 3630:1 Peksa naist ehk põleta piipu, aga ketrus ei toida kedagit. EV 8528:1 Küll kesvasalv ketras, uasalv umblõs. EV 3628:1 Tera teeva, salve saava, isa aita massab hinna. EV 11945:4 Parem ikka paha lõng kui hea takk. EV 8244:3 Parem on lühike kangas kootud kui pikk kearitud ja kudumata. EV 6174:1 Mürinal, kolinal niide, kangas õhtast kuele. EV 7426:1 Eide põlle ja taadi tasku jägu piab noorik ikke sel pääval veel kangast valmis kuduma, kui kangas ülesse pandi, muidu saab ta ööseks sandi juure magama. EV 524:6 Saa-ai kangas karõldõn. EV 3162:1 Kude kanga kaunistab. EV 4451:2 |
|
146. Vead lõngas ja kangas. Kuduja sõltuvus ketrajast. Saamatu ketraja ja kuduja Kiird lang kinnätüs, loid lang loksatus. EV 3546:5 Seeni ku kiird viil kergähäs, um jo loid lagunu. EV 3547:1 Kuidamööda lõngad on, nenda kangas ka. EV 6113:1 Nõna kook kudajel, perse pikk pidajel. EV 7449:8 Hää häedä, kina kedrada, kutehn nõna nõguhn. EV 1000:1 Kena kael kedrajal, kookkael kudujal. EV 3585:30 Vilk vihmavari, tomp tuulevari. EV 14200:23 Vilk vilgu kohta, tomp tombu kohta, riie nahk kui nahk. EV 14201:1 Vimp kangas, nenä niies. EV 14209:2 Õnnevimpu viipsipuussa, kahjuvimpu kanga'assa. EV 14735:5 Kus silm, seal külm; kus sõlm, seal soe. EV 10492:15 Pingu peräst pessetäs, mütä peräst mütetäs, jämme peräst jätetäs. EV 8873:1 Küll tuhk turvutab ja vesi viisile vedäb. EV 12092:6 Kunas vesik villa ketras või kõsik kinda kujub. EV 13993:1 Sõrmitu naene linute. EV 11175:6 Viis lappi villatumal, sada lappi lambatumal. EV 14145:1 Virgal villa, laisal lamba. EV 14232:3 Küll konds esi kondsa levväb, varvas varba aseme. EV 4325:1 Pime peab, sõge sõkub. EV 8868:5 |
|
147. Peenikese ja jämeda kudumisest Peenike tahab pikka istet. EV 8502:1 Peenik pillub perset. EV 8503:1 Ilus peenike pidada, kuri peenike kududa, paha pesta peenikesta. EV 2070:3 Jämme rõivas jõutsa teta, ikav pitä. EV 2746:1 Peenikese pidajal iks pe- paljas, ei püsi peelil ega kesta kudel. EV 8501:1 Kuulmada koetas, nägemada peetas. EV 4739:1 |
|
148. Lina ja villa võrdlusi Linad kakud kannu veerest, villa ei saa kivi otsast. EV 5851:1 Paklane kasvas pajun, aga villane ei vinnu laudaski. EV 8275:6 Lina läheb seistes kullaks, vill läheb mullaks. EV 5857:10 Vilne venib, toores lagub. EV 14206:11 |
|
149. Õmblemine ja riie (mitmesugust) Särk pahempidi, varrus parempidi. EV 11194:3 Sits on sandi siid. EV 10536:10 Särgi paik pane talvel kasuka pääle, kasuka paik suvel särgi pääle. EV 11192:1 Leivalõikaja pidade kolm särki aastas saama, teised kaks särki. EV 5733:1 |
|
150. Kuidas ise, nii riie. Meest tuntakse kehakatetest Mees arvatakse mütsist, naine tanust. EV 6558:1 Nigu nahka, nii närtsu. EV 7184:1 Kuida ebu, ninda entsu; kuida nägu, ninda närtsu. EV 496:1 Nii kui esi, nii ehte. EV 2260:2 Kuda ise, nõnda hilbud. EV 2253:1 Kuda mies, nõnna hilbud. EV 6514:1 Kuidas mees, nõnda vammus. EV 6528:1 Kuda mees, nõnda mekud. EV 6511:8 Kuidas mees, nõnda müts. EV 6519:20 Kudas rahvas, nõnda rõõvas. EV 9529:8 Lindu tuntakse sulgedest. EV 5937:8 Igal linnul omad suled. EV 5899:10 iga lind kannab seuksi sulgi ja iga mees seukest kuube, mis ta väärt on. EV 5884:1 Kudas süüa, nõnda sulgi, ja inimesel: kudas jõudu, nõnda ehti. EV 11243:1 Kes tunneks saksa santidest, kui rätsepat ei oleks. EV 10051:1 Rõiva tegeva meest mehes. EV 9909:3 Kis on saapad jalga saand, see on isand igapäe. EV 9972:1 Mees ei austa kuube, vaid kuub austab meest. EV 6559:1 |
|
151. Riie pole määrav, ei häbista ega austa Rõõvas ei ilutse inemist, inemine ilutses rõõvast. EV 9911:2 Ega rõõva valgen ei elete, päeva valgen eletes. EV 9907:2 Riie ei riku meest. EV 9628:30 Müts ei narri meest, kui mees mütsi ei narri. EV 7117:1 Saapad ei tee sind saksaks. EV 9976:2 Pane saabas jalga, saksasärk sälgä, kes iks hulgus, too hulgus. EV 9974:1 Mees on kuue saanud, ega kuub ei ole meest saanud. EV 6588:1 |
|
152. Uus ja vana riie; rõivaste säästmisest Inimene viskab vana kuue, lind vanad suled. EV 2136:1 Esi makat, ega rõivas ei maka. EV 2231:1 Olgu ennemini sinine selgas kut valge vajak: valge on varga eest armas. EV 10504:1 Kes iga päev ilus, see harvast alasti. EV 2076:85 Kes iga päev isanda viisi elab, ei sua nädalas kõrda härra õlla. EV 2223:1 Kel ei ole reherentsäkut, sel ei ole kirikukentsäkut. EV 9611:3 Mis peremehel peas, see hobusel jalgus. EV 9612:1 Reiereebutus ja kerikupeebutus on mõnel üks. EV 9614:1 Mis kodus, see koolis; mis karjas, see kabelis. EV 3985:5 Mis karjas, see kerjas. EV 3241:1 |
|
153. Parem kehva kehakattega kui paljas; parem paigatu (või paljas) kui katkine; ihu tähtsam kui riie Ei ole must leib nälg ega jäme hamõ alastus. EV 2745:14 Parem paar viiske kui palja jalu. EV 8164:5 Parem paigat riie kui paljas ihu. EV 8259:3 Parem paik paiga pääl kui nirmas-narmas naha pääl. EV 8255:1 Parem on paik kui auk. EV 8256:5 Parandetu vana sais vastse ia. EV 8396:2 Paigat rõivas om lämmi. EV 8258:1 Paigatuga saap tervet. EV 8251:1 Parem palja jalu kui katkisis kingis. EV 8306:2 Parem kingadeta kui jalgadeta. EV 3786:4 Ihu ike enam kui riie, elu enam kui toidus. EV 1945:1 Eks ihu ikka riiet saa, aga ega riie ihu saa. EV 1943:3 |
|
154. Hästi süüa või hästi riides käia? Tühja kõtuge saap üle tii minnä, alasti ei saa. EV 12697:45 Tühja kõttu ei näe kiagi, pallast perst nägi igaüits. EV 4797:10 Kõhus olgu või kardulikuored ja kakusiened, kis seda nääb. EV 4799:1 Helmed kaelas, kõlkad kõhus. EV 1220:4 Topi kõlkid kõhtu ja aganaid auku, aga riie peab ümber saama. EV 4822:2 Kats paari saapid jalas, õle pikuti kõtun. EV 9971:5 Siidi pääl sibisäse, sõkla kõtun kõsisasõ. EV 10415:10 Poodiperse', naadikõtt. EV 8966:2 Kes saksa muudu välja läheb, sii sandi muudu elab. EV 10048:1 Saksa viisi elada, sandi viisi käia. EV 10086:1 Parem om hääd süvvä kui kallist kanda. EV 1132:1 Tükk leiba taskus on parem kui sulg kübara peäl. EV 5716:2 Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht. EV 12924:95 |
|
155. Suur ja väike jalats, kinnas, rõivas Sukk lai ― jalg soe, kinnas lai ― käsi külm. EV 10664:1 Suur sukk ja kitsas king ― need ei kõlba kohugile. EV 10665:1 Kitsas kinnas, avar tsoog. EV 3911:1 Mida laiem kalts, seda priskem poiss. EV 5297:6 Midä lühem, sedä uhkem. EV 6169:1 Pikka veetas peran, lak'ka kandas kaalan, lühikõst, ahtakõst ei ole kohegi panna. EV 8813:3 Parem särk lai ja lühike kui pitk ja ahtuke. EV 11190:1 Parem korts kannas kui vill varbas. EV 4398:115 Parem vill varbas kui korts kingas. EV 14203:25 Körts kondsan, vill varban. EV 4397:1 Saabas kundsal, vill varbil. EV 9975:1 Ega korts saapas ei karju, aga rakk varbas valutab. EV 4396:1 |
|
156. Üksikute rõivakomponentide tähtsusest (müts, püksid, põll, tanu, vöö) Müts on mehe au. EV 7120:6 Narri meest, ära narri mehe mütsi. EV 7396:155 Mütsita mees mõistuseta, tanuta naene tahtmiseta. EV 7119:1 Parem püksata kui mütsata. EV 9378:1 Püksata mees, sarvita härg. EV 9380:1 Naine põlleta kui lehm sabata. EV 7273:1 Helmitä enen kahi, polleta kaige pere kahi. EV 1221:1 Põll on naise puhtus, tanu on naise ehe. EV 9181:2 Ää mine põlleta põllale ja tanuta külatänavale. EV 9182:2 Põlleta ei tohtida üle põranda menna, aga tanuta võida teise peresse küll menna. EV 9180:4 Naise peävä tanoga üle läve minemä. EV 7291:1 Hääl rüäl om ööke ümmer. EV 1018:1 |
|
157. Rõivad külmakaitsena. Ketramis-, kudumis- ja rõivastumiskalender Kord aitab korda. EV 4381:5 Kord annab korrale sooja. EV 4383:2 Kord ikka korra vennäke. EV 4384:1 Küll külm avitas suuri rõivit kanda. EV 5095:2 Mis lind see on, kes oma sulgi ei jõua kanda. EV 5948:30 Vene külm ei mõista nalla, / küsib jääranahka selga. EV 13931:1 Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta. EV 11557:2 Külm küsüs kindit, hall hahku kaputit. EV 5113:3 Küll küsib külmakene, ajab taga hallakene: "Mis sa tegid, memmekene?". EV 5096:1 Mardis mauk valmis, jõulus jõmp selgas, küünlabas külg maas, paastus paik persses. EV 6434:2 Enni olid naised nii virgad, et mardil sai mauk kaela visatud. EV 7194:8 Kõige vähemalt peab pereeit nii palju ikka kedrand olema, et ta Mardi jalad jõuab kinni mäskida. EV 8594:1 Mart küsib: "Kas oo linad lipsitud, kas oo takud tongatud?". EV 6436:1 Kui toomapäevaks veel talunaistel takku järele jääb, siis peab Toomas nendega p- t pühkima. EV 12032:1 Küll küünlapäiv küsüb, mes mardil maati. EV 5225:1 Pääle tõnisepäeva hakkab päike juba riiet pleekima. EV 12292:2 Küll päiv pälkäs, lumi luikas. EV 9269:1 Hädä äide kiirjälle, viga villa ketrajälle. EV 1770:1 Kost'um talsipühist hot' must, da vastanõ, a lihavõõtõst hot' vana, da valgõ. EV 11501:2 Päev läheb pikemaks, säie lühemaks. EV 9292:6 Susi on suvine kangas. EV 10831:7 Suvel kängitäs konnalgi jala kinni. EV 10988:2 |
|
158. Kalendaarseid endeid ja norme seoses pesupesemise ja toakasimisega Sui tahab suurta uhtumist, talv tarka väänamist. EV 8709:11 Pese pesu küündlakuus ja õuna õitsemise ajal, siis saad valged riided. EV 8708:1 Toomas soeb tuhkhaua pead. EV 12040:1 Toomapääval viiakse Tohma-Toomas välja. EV 12038:2 Enna jõula vädavad kaks naist tahma tuppa, pärast jõulu välja. EV 2718:2 Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. EV 1442:1 |
|
159. Pesemise ja puhtusepidamise tähtsusest. Kasimatuse hukkamõist Must mõsõ, kalg kolgi, kaugumba pidä. EV 6951:1 Kus oit, seal uputa, kus lomp, seal loputa. EV 7789:1 Harimine armas, kasimine kallis. EV 846:1 Puhtus om puul elu. EV 9033:3 Puhtus on perenaise uhkus. EV 9034:2 Ei puhtus uhkus ole. EV 9031:1 Ärä taha uhkõ olla, paremb taha puhas olla. EV 12820:1 Kui esi vaene, ega vesi vaene ei ole. EV 13038:5 Parem vana riidega puhtaste kui vastsega lipa-lopa. EV 13371:1 Lehmgi tõstab saba ülesse, kui veest läbi läheb. EV 5639:1 Pesuküna kasvatab, leivaküna kahandab. EV 8710:2 Esi puhas, pesä puhas; esi ropp, pesä ropp. EV 9018:1 Ega püksi rüvetamine raha ei maksa, vaid puhastamine ja pesemine. EV 9375:1 Kes pada ei pese, ega see iseennastki ei pese. EV 8187:1 Kus talus puru nurgas, sääl on laiskus toas. EV 11509:1 Kes enne ei kasi, kui võõras tuleb, see on pärast tiidus. EV 3336:1 Tseal om must meronapang kah puhas. EV 10393:1 |
|
160. Puhtusega ei maksa liialdada. Mustus pole suur viga Muda ei olõ rasõv ― mõsõt ja lätt är. EV 6858:1 Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. EV 1335:17 Musta peal vili kasvab, valge peal koer sittub. EV 6946:2 Param söö musta toas valged leibe kui valge toas muste leibe. EV 11255:1 Kelle tare risune, / selle laud raasune. EV 11592:1 Uhkõlt pallo huult, valgõlt pallo vaiva. EV 12817:1 Hoorad käivad uhkeste, pordud käivad puhtaste, litsid liiga valgeste. EV 1521:5 |
|
161. Saun, vihtlemine Laupäeva õhtul saab kolm head sooja asja: sooja sauna, sooja pudru ja sooja eite. EV 5600:1 Laupa õhta vihtled oma verega, riede õhta piimägä. EV 5599:20 Kes laubaõsta vistleb, / seda Jumal nustleb. EV 5598:1 Lein on vanem kui meie. EV 5724:1 Saunalöülü ega kaevuvett ei kieledä. EV 10228:5 Kes löüli iest on enne raha maksand. EV 5723:1 Silmavesi vihtlemise eest ja sau sanna kütmise eest. EV 10494:1 Saunasoe änam ku' kõhutäis süüa. EV 10232:2 Saunaleil on parem kui soe sai. EV 10227:1 Ega sannalõunu ei saa kotti panna. EV 10226:4 Lõun üte peräst lätt niisama vällä kui ütsä peräst. EV 5725:3 Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt. EV 10222:1 Küünär karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme. EV 5203:1 |
|
162. Kirp ja täi Kirp on kähku kargama. EV 3864:1 Kirp lätt inemba Riiga kui sanna. EV 3863:1 Kirp kaebas kord: "Jummal hoitko minno pimme kätte saamast-jäämast, sis oled kadonu". EV 3861:2 Peakirbud, need on hullemad kui sepipaea sädemed. EV 8490:1 Täi mehes, kerp koeras. EV 12347:8 Täidest ustakse, et ta saada ühe ööga isaisaks. EV 12345:1 Esimene kõrd on õtsi kõrd, teine kõrd on tapa kõrd, kolmas on korjamise kõrd. EV 689:1 Täi: "Seda mõõgasõda ma-p karda, aga kui harjas tuleb, vat see on münu surm". EV 12349:4 Täi ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saanalein on hingevõtja". EV 12350:18 Täi olla enne ütelnud: "Kui seasõda, siis ma tüki tüvve, kui raudsõda, siis ma lase latva". EV 12348:5 Täie sööve laisa naise ärä. EV 12346:1 Otsa pääl on orjal täied, lagipääs laisal täied, kõrva ääres kõrkjal täied, kukraaugus kurjal täied. EV 8140:40 |