EA. NOORUS JA VANADUS

229. Inimese iga, selle kestus, tagasipöördumatus, sõlmpunktid, etapid jne. Eks see inimese elo ole lühike ja sitane ku lapse särk. EV 2096:1 Elu om lühike nigu uni. EV 576:1 Igä olõ-õi üle aia karada'. EV 1903:3 Iga toob vanust. EV 1902:1 Egaüts taht kavva eläde, kiägi ei taha vanas saia. EV 535:3 Haljast lõigata-ai kats kõrd. EV 798:1 Kuiva puud ei tee keegi änam tooreks. EV 4463:1 Savihavva vesi saa-ai kunagi selges. EV 10233:10 Vanast ei saa enam noort, aga noorest küll vana. EV 13488:2 Vana varikohe lääva kõik. EV 13504:1 Vanadus tuleb iseenesest. EV 13544:1 Vana inimene läheb iga päe surma poole, noor aga pulma poole. EV 13402:7 Vuos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. EV 14281:4 Aeg lääb vanaduse poole, ei mitte noore poole. EV 77:1 Aig jõudnes, vari pitknes. EV 92:1 Aeg viib havva poole. EV 86:1 Inimene kukub kolm korda katki ennast. EV 2110:1 Kolm kord saab inimest vaadetud: kui ilma sünnib, kui pruudiks saab ehk peiuks ja kui ää sureb. EV 4280:1 Inemine om kolm kõrd rummal: edimalt latsepõlveh, tõist kõrd paari minneh, kolmas kõrd vanah eäh. . EV 2157:4 Kes ei saa enne kahtkümmet ilusaks, enne kolmekümmet targaks, enne viitkümmet rikkaks, neil jäävad kõik need saamata. EV 3029:4

230. Noorus kui külviaeg: milliseks nooruses kujuned, selliseks jääd; nooruses õpitakse, vana ei muutu ega arene enam; tööta ja kogu noorena, siis on vanana võtta Kuida sa noorelt kasvad, nenda sa vanalt jääd. EV 7479:2 Mis noorelt haritud, sest vanadus ei võõrdu. EV 7486:6 Kes noorelt valetab, see vanalt varastab. EV 7473:5 Kes noorelt varastab, see seda vanana ei jäta. EV 7475:2 Kiä varsah vehmrest vällä viskas, tuu vanah kah. EV 13854:1 Kui haanikelt jo hapu olet, mis sis veel, ku präos läät. EV 731:2 Kiä noorõlt nuiatükk, tuu vanalt puupala. EV 7478:1 Ken noorelt nobe, see virk vananagi. EV 7469:20 See viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab. EV 7543:20 Noorelt hõlbus õppida, vanalt raske vastata. EV 7503:1 Parem noores eas õppida kui vanas kahetseda. EV 7541:1 Miä hummukult ei olõ opnu, tuud ei opi õdangult ammugi. EV 1451:1 Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. EV 2490:140 Varsan õpid, vanan pead. EV 13858:55 Mis kutsikun õpit, vanan penin peat. EV 4707:8 Karu õpetatakse ikki noorelt murdma. EV 3306:1 Vana karu ei õpi tantsima. EV 13412:30 Vana koera enam ei õpeta. EV 13414:1 Kes vanast koerast enam linnukoera õpetab. EV 13339:1 Kes vanast enam teldriks saab. EV 13338:1 Vanna ul'le imp jovva-ai ar' opada. EV 13520:1 Kust üks hea puu tahab sünnitada, see annab ennast painutada. EV 9092:1 Nuur puu paindus, vana puu murrus. EV 7534:1 Vana puu ei lase ennast enamb painutada. EV 13478:4 Ei vana vits enam kõlba väädiks. EV 13323:1 Ega aisast enam juhivitsa saa. EV 208:1 Ku hummugu olõ-õi saanu, sõs saa-ai õdagu ammuki. EV 1449:1 Noor inimene peab kõigega harjuma nagu konn märjaga. EV 7512:1 Noorus on külviaeg. EV 7580:6 Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel (mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas). EV 5148:40 Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad. EV 7483:70 Kuidas nooruses küli, nõnda vanaduses vili. EV 7572:1 Mida noorus kokku paneb, seda vanadus leikab. EV 7574:3 Mis noorus kokku paneb, seda vanadus ees leiab. EV 7577:10 Mis noornal kokku paneb, see vanumis sööb. EV 7575:1 Kes noorelt nobe koguma, sel vanuni vara süüa. EV 7472:4 Võta noorelt nõgla otsast, vanast peräst võtad siis väitsega. EV 7544:4 Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis. EV 13344:2 Nuorelt rabad, vanalt magad. EV 7529:1 Ole nooren häste nobe, siis saad vanan vaadata. EV 7535:3 Ku laisk olt latsõpõlvõst saani, sõs nälgä näed, ku vanas saad. EV 5310:1 Kes noorusen ei püvva, see vanadusen ei levva. EV 7570:1 Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. EV 7571:1 Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine. EV 7508:1 Kui hommikul lauluga, siis õhta nutuga. EV 1450:1 Kes noorelt vana om, piat vanalt nuur olema. EV 7474:2

231. Noor on tugev, terve, sitke, agar, tuline, ilus jne.; vana on väeti, tõbine, rabe, tuim, näotu jne. Vanadus on rõõmutu ja vaevaline Vanadus kannab kaalendrit enese ihu külles. EV 13543:2 Noorel nugise silmad, vanal varese silmad. EV 7502:50 Käre silmäd neidisellä. EV 4947:3 Noorõ elo oll ku lill, mis haina pääl häidzes. EV 7525:1 Noorel kerge jalg. EV 7499:1 Eks noo ise hüppab ikka üle, vana pugegu alt läbi. EV 7468:1 Vannu ase aho pääl, laste paik paja all. EV 13522:4 Vana tatt om lühvka pallo võrksamb ku pistü. EV 13494:1 Kepp om noorele häbis ja vanale abis. EV 3592:1 Vana inimese jalg on niisama raske kui noore inimesel pakk jalgus. EV 13404:1 Vana inimene ja heinakoorem on üks. EV 13399:2 Hallitõbi habemes, hallitõbi ka keha sees. EV 808:1 Kik luu ja kondi vanal progisese. EV 6095:1 Vanalt kondid vastavad. EV 13442:1 Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab jõudu. EV 13484:1 Inimene läheb vanemaks, tõbi läheb nooremaks. EV 2112:80 Tobi tottub, mies vanetub. EV 12271:4 Vana inimest ravitsede või vana saabast parandede. EV 13406:1 Vana mees on inimese lõpetus. EV 13449:1 Vana mees, vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide ninaalune. EV 13450:4 Vana hopõn varessilõ. EV 13394:1 Vana hopõn pin'ele ni krungitsalõ. EV 13393:1 Noore nahk venib. EV 7507:7 Toores luuk õigub jälle. EV 12045:1 Vana inime ei suuda söömata elada, noor elab ikka kondi varal. EV 13398:1 Nuur hobõnõ käip ennembä ilma kaaruta kui vana. EV 7533:1 Pikäst jääse' piirõiva', armirõiva' jääse' abarast. EV 8823:1 Vanal om iki tilk nina otsan. EV 13436:2 Parem noorel kuub kui vanal kasukas. EV 7540:1 Nuur tüdrik, sel küpseb põrsas põvves, kana kaindlas ja nisuleib nisa all. EV 7497:10 Vana koer lääb malgage karja, noor koer lääb ilma malgata; vana inime lääb malgage tühü, noor lääb ilma malgata. EV 13418:1 Kui noor oled, lähed, kohe tahad, kui vana oled, viias, kohe ei taha. EV 7481:1 Noorõl tulõ päivä puudus, vanal jääs üle. EV 7528:1 Inimene saab vanemaks, tuimus tuleb ligemalle. EV 2132:1 Vanainime mte tunnõ enäm muud rõõmu, kui uiõd pastlad tehäkse. EV 13546:1 Kui seitsekümmend täis oled, saad koera viisi ― kaks aastat korraga. EV 10276:1 Läät esi vanast, lätt õnn ka vanast. EV 13356:2 Või vanadusest hunikut on. EV 13545:1 Vanas läät, vaeses jäät. EV 13486:6 Vanan valus elu. EV 13463:2 Vanad päävad vaevapäävad. EV 13480:7 Vaiv om vanas saia, hää om vanan elada. EV 13190:60 Esimene hella põli, keskmine kulla põli, viimane aga vilets põli. EV 706:2 Mettuks mullale vaja. EV 6873:2 Vana saba sallis pallugi. EV 13483:1 Vana olgu vaiki, sant saisku paegah. EV 13471:1

232. Vana kont on sitkem Vana vidä oma luiega enamb kui noor lihaga. EV 13506:7 Vana kont sitkem. EV 13419:2 Vana hunt, kõva kont. EV 13395:3 Mida vanem sokk, seda kõvem sarv. EV 13410:3 Vana luu, valusamb lüök. EV 13444:1 Vana puu juured on ikke kõbad. EV 13479:1 Puu on vana, aga oks on kõva. EV 9106:10 Vana raud ei roosteta. EV 13481:1

233. Vana läheb arust nõdraks, lapsikuks Vanal inimesel pää nagu puujumalal otsas. EV 13428:1 Sii vana inimese miil om nigu kitse piir. EV 13373:1 Vana inimese aru / om kui vana kaskunäru. EV 13403:1 Inimene on kaks korda laps. EV 2121:4 Vana inime ja hull laps on ühetaolise aruga. EV 13400:15

234. Mitmesugust ea ja mõistuse, "aru ja habeme" vahekorrast Ega aru aastatega tule. EV 399:1 Aru ei mõõdeta habeme järgi. EV 396:1 Noorel ei ole meelt ega vanal aru. EV 7496:1

235. Noor on rumal, oskamatu, vana on tark, kogenud; noor võtku vanalt õpetust; vanad nõule, noored jõule Noor inimene on vanast seitse korda taga. EV 7511:2 Noore inimese oid on jalgupidi seljas. EV 7493:1 Kahekümneaastasel pole veel õiget oidu pääs. EV 2916:1 Nooreld om nigu kott pään. EV 7495:1 Mida noorem, seda koerem. EV 7484:4 Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. EV 2111:6 Saad vanemaks, lähed targemaks. EV 13357:2 Maailm läheb vanemaks ja pääv-päävalt ikka targemaks. EV 6218:2 Kes noore härjaga künd, tege kõvera virgese. EV 7470:1 Vanad härjad käivad ikka õigel vaol. EV 13379:1 Ega vana koer valet haugu. EV 13319:12 Vana koer haugub varju peale, kutsikas kogu peale. EV 13417:1 Vanad räägivad seda, mis nad on teind, noored räägivad, mis nad teha tahavad. EV 13385:3 Vana naise keel maksab kolm vakka kaeru. EV 13462:3 Vana inimesest võta viisi. EV 13405:1 Noored võtku vanadest oppust. EV 7490:2 Vana võtab ees. EV 13511:1 Vana joohtu, noor vedi. EV 13408:1 Vanad nõule, noored jõule. EV 13381:8 Vana nõu on änam kui noore jõud. EV 13468:4 Vana nõu on enam kui noore töö. EV 13467:3 Vana nõu nurgas on enam kui vana töö. EV 13466:1 Vanema hool on enam kui noorema töö. EV 13513:1 Ära rakenda vana hoost ette, rakenda ennem noorem hobune. EV 9543:1

236. Vana on kaval, kogenud: oskab ohte vältida, heast lugu pidada jne. Vana karu ― kaval aru. EV 13413:1 Vana rebane juba lõksu ei lähe. EV 13482:2 Ärä vanna santi likatama õppe. EV 13537:10 Ää vana hobusele õpeta kaerasöömist. EV 13538:1 Vanad hobused söövad ka veel kaeru. EV 13378:20 Vanad sikud lakuvad ka heal meelel soola. EV 13386:1 Vana siga koti naaber. EV 13485:2

237. Vana on ohtlikum, kurjem, äkilisem kui noor Ära vana koera torgi. EV 13532:1 Kutsikas ikke enam uristab kui haugub. EV 4700:1 Kui vana peni härähas, sis kutsik kilahas. EV 13350:4 Vana peni ürätämine om enamb kui kutska puremine. EV 13475:1 Noor koer ärritab, vana salvab. EV 7515:40 Ära narri vana koera: vana koer hammustab valusaste. EV 13432:25 Kui vana koer hammustab, siis noor koer vingatab. EV 13348:8 Vanad mehed ja vanad härjad / on ühtemoodi kurjad. EV 13380:1

238. Austa vanu, suhtu neisse mõistvalt, ära naera ega pilka Hall pea on vanaduse kroon. EV 810:2 Hallid juuksed eide ehe, töö tütarlapse ehe. EV 805:1 Must moes ― hall aus. EV 6950:1 Hall habe on mehe au. EV 803:2 Halli pead austa, kulupead kummarda. EV 807:100 Austa halli ja ära valeta vanale. EV 488:1 Halli mehe jalge ees võta müts maha. EV 806:1 Vanemate kord on au saada. EV 13514:2 Kes vana halli austab, selle käsi keib hästi. EV 13333:3 Ega vana võllast ole, et varga võllas on. EV 13322:25 Vanna ja vaest är' naardku', joodikut naara'. EV 13516:2 Vanna naarku-ui, vana regi jää-äi mäe ala. EV 13517:2 Ära pilka vanainimest. EV 13515:2 Vanakest ära põlga sa, / esi lähad vanas ka. EV 13552:2 Ega nuorel tule miele, et ise ka vanast saab. EV 7466:1 Egas noor vana vaeva usu. EV 7467:1 Koera ja vana inimese käest võta ikki vastu, mis ta annab. EV 4060:1 Võta vana sõna, aga ära söö vana osa. EV 13524:135 Kes ei vöta vanema söna, vötab vannutud osa. EV 13328:1 Iga mööda jägu jägata, ei mitte laja perset mööda. EV 1901:1

239. Inimene pole kunagi vana. Vanaduse varjamine Kurat on põrgus vana, inimene ei ole vana. EV 4558:7 Siis on inimene vana, ku ta hauda mädaneb. EV 2178:1 Tee ruttu ja käi ruttu, siis ei ütle keegi, et sa vana oled. EV 9905:2

240. Mitmesugust east, noorusest ja vanadusest Tsuvva nägo, viiso iga. EV 12070:1 Noorel koeral terav hammas. EV 7500:3 Vanal inimesel üeldakse kuke uni olema. EV 13430:1 Ega vana hobu üksinda kaeru ei söö. EV 13317:1

EB. LAPS. LAPSED JA VANEMAD

241. Rasedus ja lapse sünd Tühine mees ei saa naisel piima lahti. EV 12710:1 Ees aeda on param kut taga vedada. EV 508:1 Kes no uma vere vette viskas vai uma kasu kaivu. EV 7855:1 Oige inimene tuob lapse ilmale. EV 14551:1 Mes luoja luob, sidä tuoja tuob. EV 6023:8 Poiga kand puusan, tüdärd kand terän. EV 8924:1 Tütar võtab ema ilu, poeg paneb puna palge. EV 12762:1 Hillukesest saab inimene, enneaegsest asjaline. EV 1268:1 Enne aiga saab aiva tarka, hiljatsest saab ilmirikkas. EV 672:1 Pisuke ajab suure nurka. EV 8893:1 Väikene käänd suure sällüle. EV 14468:1 Kana kaagutab pärast, naine enne. EV 3121:1 Sigagi on kolm päeva pesas. EV 10373:3 Miis lätt tii pääle, võtt kalmu kaala; naine lätt nulka, võtt kalmu kaala. EV 6660:3 Kolm kuud on haud lahti nurganaisel. Üeksä nädäla on haud lahti. EV 4281:2 Poisslaste sündimine ja kividega mängimine on sõjaeelne töö. EV 8961:1 Poiss puunäkk, tüdruk takunokk. EV 8956:2 Nurganaist visatasse kuuma kivigagi nukka, kui kedagi muud viia põle. EV 7593:12

242. Väikelaps, tema hooldamine ja imetamine. Amm, lapsehoidja Koh kutsik kotoh, sääl vana pini aia all. EV 4698:1 Kui noorik tuvvas, sis peni ikk, kui lats sünnis, sis peni naard. EV 7546:8 Pere mini koera raudkäpp, väike laps koera mesikäpp. EV 8588:1 Hea laps oksendab, paha laps pasandab. EV 933:8 Kõik tüü või är tetä', a latsõ perst pühi ei' är kunagi puhtast, tuu tüü um otsalda'. EV 12477:1 Kõhna pinni ei massa pitä, kõhna last ei tasu soeta. EV 4767:1 Kuusevibu kuivatab, kasevibu karistab, haavavibu avitab, lepavibu lepitab, männavibu mängitab. EV 4753:12 Tuul kanapoja kosutab, vihaleht lapse noore. EV 12249:20 Laps ütelnd vanasti: "Kui mina hammid tiin, siis pian ma vihelda suama, või kas põletage kirvevars ahjus ää, kui muud ei ole". EV 5534:8 Inimene ei ole lind, et elab ilma emapiimata ehk kasvab ilma kaevuveeta. EV 2103:1 Sünnib lapsuke, siis sünnib ka emale piim rindu. EV 11431:1 Ema nisa iks latse suun. EV 615:1 Tutuke om makum ku pipike. EV 12214:1 Härmävitäi jätä-äi' munna nii lats ei jätä' uma luttu. EV 1873:1 Panõt nõna ala', kaõ hanna alt ka. EV 7451:1 Tuli ei taha tuhnakut tegijät, lats laiska hoitjat. EV 12167:35 Tuhnak om tulõ kistutaja, laisk om latsõ ikõtaja. EV 12104:1 Sülg jääs söötjäle, puru purõtajalõ. EV 11411:8 Vakk vanalamba ubõ ning kilimet kuasta juuriku ond lapsõhoidaja palk. EV 13233:1 Amme ehted ja põhu tuluk on üks. EV 282:1

243. Lapse ristimine. Vaderid. Nimi Sõgelmata jahu ja ristimata laits. EV 11078:1 Palissamata rätt ja rissämättä laps oo üks. EV 8304:1 Reede ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelaköide. EV 9594:1 Kudas vader, nõnda laps. EV 13013:2 Vadri teredaks üle kolme aja. EV 13015:1 Ristiisa rihmad kõvad. EV 9776:1 Ega nimi meest ei riku. EV 7435:125 Nimi ei purõ', ei poksi', ei lüü', ei lömmitä', ei aja' aida ka maha. EV 7439:1 Heal lapsel mitu nime. EV 942:60 Ilusal linnul on ikka palju nimesid. EV 2051:1 Jürisid, Marisid, kõrvhobusid ja kõveraid puid kõik kohad täis. EV 2785:35

244. Lapse kasv ja areng, ealine omapära Päiv vanemb, pää pikemb. EV 9299:1 Üüvannu tund üsä ja päävävannu pähitse. EV 14825:2 Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuine mõistab vitsa. EV 2914:25 Viiekuusel juba varese mõistus. EV 14070:1 Laps, kel sõna suus, jalg all. EV 5517:1 Nelja-aastane laps kasvab poole veel. EV 7421:2 Puu näge ka kasumise pääl vaiva. EV 9105:1 Kevadel ei kerki kakk ega kasva laps. EV 3636:1 Süölas põrsas kasvab jõudsaste. EV 11227:1 Varblane ja kasvaja karjapoiss tahtuvad kovast süüä. EV 13796:1 Veike koer on kaua kutsikas. EV 4183:16 Suur kutsik lää iki enne karja kui tilluk kutsik. EV 4708:1 Suure koera pojad ikka kaua lollid. EV 4179:8 Väike ratas käib ikka ees. EV 14471:5

245. Prognoose lapse tulevaste omaduste ja käekäigu kohta. Inimese iseloom avaldub juba lapsena Viinakuu laps / on hästi kraps. EV 14133:1 Kis oo äbärik sündides, see oo äbärik elädes. EV 14770:1 Mis on loll laps, sest ei saa midagi meest, aga mis oskab vallatust teha, see pärast ka viitsib tööd teha. EV 6016:1 Tatisem nina, targem laps. EV 11708:10 Nattanenäst saab mies, aga mitte tühjäst naurajast. EV 7406:1 Targad lapsed surevad noorelt. EV 11949:14 Häist lastest saavad head mehed. EV 992:1 Hää lats tunnus hällü, kaunis karja. EV 1014:75 Orasest vilja näikse. EV 8076:5 Varsast valitas hää hobõnõ, kutsikast kuri pini. EV 13860:25 Kest lehm kasus, pidi jo väikult vasik olema. EV 5634:1 Kellest okas peab saama, see on varakult terav. EV 7792:10 Kellest konks peab saama, sii on noorelt kõver. EV 4301:11

246. Kuidas vanemad, nõnda lapsed (pärilikkus, eeskuju) Laps laast vanema küljest. EV 5519:2 Laps on perekonna peegel. EV 5528:1 Laps langeb vana soo poole. EV 5521:1 Lapsed künnavad isa-ema põldu. EV 5483:1 Laps on vanainimese ahv. EV 5529:1 Lastest tuntakse vanemaid. EV 5540:3 Mis vanem eel räägib, seda noorem peab kinni. EV 13638:1 Mis isa ees vilistab, seda pojad taga tantsivad. EV 2214:1 Pojad on isa rees. EV 8930:4 Kudas vanad ees, nõnda pojad pesas. EV 13341:1 Kui vanem eel, nõnda laps järel. EV 13636:10 Kudas isa ees, nõnda poeg taga. EV 2208:30 Kuidas ema, nõnda tütar. EV 649:40 Isa pussik saab pojale, ema helmed tütterile. EV 2201:3 Tütar käib ema kingas. EV 12753:1 Tütrel jääse iks ema viisuräti kanda. EV 12768:1 Tüdär süöb emä suolaräimid. EV 12749:1 Ega Manni memmest param ei ole. EV 6386:1 Ku imä iin uurikulla, sõs tütar takan tuurikulla. EV 651:1 On habe emal, siis nurukarvad tütrel ka. EV 742:1 Armas ema, armsad lapsed. EV 363:1 Esä oll joodik, poig oll joodik, pojapoig sai hullõm joodik. EV 2187:1 Varss opis vanast märäst, tütär imäst. EV 13861:20 Ega härjast jänest sünni. EV 1823:1 Kuidas vana koer ees, nõnda kutsikad takka järele. EV 13342:2 Suurel koeral suured pojad. EV 4180:1 Pini poig mõist ilma opmataki hauku nii hammusta. EV 8567:1 Sukku läävä soe puja', immä immise latsõ'. EV 10634:14 Kuidas kana, nõnda muna. EV 3142:10 Varekse pesäst ei maksa hanemuna etsida. EV 13818:1 Konna poeg on ikka konn. EV 4305:1 Ega konna pojast kala ei kasva. EV 4302:1 Kuda puu, nõnda vili. EV 9085:7 Iga puu kannab oma võsud. EV 9083:1 Kuidas känd, nõnda võsu. EV 4934:250 Vesu kasvab kandu müödä. EV 14339:14 Määne võsu, sääne kand. EV 14338:2 Kuuse kannu pääle kõiv ei kunagi kasu. EV 4759:25 Kuida tamm, nõnda tõru. EV 11574:6 Nii kui uibu iin, nii ossa peran. EV 12847:6 Igal puul oma õunad. EV 9082:1 Upin ei sata uibost kavvehe. EV 12800:18 Mõrol uibul omma mõro ubina . EV 7032:1 Kuidas känd, nõnda käbi. EV 4933:10 Käbi ei kuku kännust kaugele. EV 4910:285 Kuidas põld, nõnda naarid. EV 9148:2 Sidast pergelid sigivad. EV 10550:4

247. Lapsed vanemaist erinevad, ei jätka vanemate kurssi. Vanemate pahed, päritolu jms. ei loe Orasest ei tunta veel vilja. EV 8075:1 Üks kand, üheksat jagu võrsjat. EV 14976:1 Must kana munõ valgõ muna. EV 6945:2 Vahest löüdä varekse pesäst hanemuna. EV 13816:1 Isa suss, ema sass, pojast saab pool kuningat. EV 2203:1 Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on. EV 2216:5 Olgu isa sikk või ema kits, kui aga ise mees olen. EV 2217:30 Ega pole sugu süüks panna. EV 10631:1 Aus poeg katab oma vanemate halvad kombed kinni. EV 482:1 Pojast polv muutub. EV 8932:14 Isa kogus, poeg pillutab. EV 2195:30 Kaks põlve kosutavad maja, kolmas põlv kaotab. EV 2987:1

248. Kus elamist, seal lapsi. Parem lastega kui lasteta Kus kaks pead padja peal on, senna tuleb kolmas ka. EV 3010:4 Kana haudub nii kaua, kui pojad pesast jooksevad. EV 3119:3 Kon pesäkeist, sääl tsirgukõist. EV 8706:1 Kus vanu lambaid on, seal ka tallekesi. EV 13352:1 Kus lehm, seal on vasikas. EV 5636:1 Kus känd, seal võsu. EV 4936:1 Mees nägusam, kui piip suus; naine nägusam, kui laps süles. EV 6587:20 Nii kui pini hannalda ilotu om, nii om ka naine ilma latseta. EV 8552:1 Latsilda naane um nigu ossalda puu. EV 5555:1 Paremb om noorõh nulgah olla ku vanah vatska süvvä. EV 7542:5 Ennem ikka laps kui vasikas. EV 5448:1 Laps on abielu side. EV 5526:1 Lapsed on abielu palk. EV 5485:1 Lapsed on vanemate usu vili. EV 5489:1 Lat's um tarõ ilo, põrss um muro ilo. EV 5562:1

249. Laste hulk. Ainus laps Enam tütt kui tühi kogone. EV 12792:1 Üts lats om koorõkirn. EV 15062:1 Kes ainust last raatsib lüüa. EV 5455:1 Ütest pujast saa pini, ütest tütrest saa hatt. EV 15055:6 Üts tütär lätt hooras, üts poig hobesevargas. EV 15078:2 Kui Jumal tahte meest nuhelda, siis annab ta üksiku tütre naiseks, ja kui ta ette nuhelda tahab, siis annab veel üheaenukse lapse. EV 2636:1 Ühe kartule pärast ei võeta koopasuud lahti. EV 3285:5 Üks laps peab naisel olema, kaks tükki võivad olla ja rohkem ei tohi olla. EV 14988:1 Latsõl lat's, kanasõl kat's. EV 5567:1 Üts poig ― mitte poig, tõinõ poig ― puul poiga, kolmas ― poig. EV 15069:1 Nelja lapse ema alles neitsike. EV 7417:3 Kel om viis, ei ole villänd; kel om kümme, ei ole küllalt. EV 14138:1 Kui emal kuus last ümmer, saab ta veel ühe käega leiba murda. EV 650:1 Mida rohkem lapsi, seda rohkem isameiepalvid. EV 5575:3 Kus palju vasikud, sinna saab ka palju härgi. EV 13872:1 Aasta ja laps, see naise taks. EV 5:2

250. Esimene laps ja järgmised. Viimane laps Noorikku kutsutasse vanamuorist, kui esimene laps sünnib tütar. EV 7549:1 Edimätse kana' lää-äi orrõlõ, edimätse puja' jää-äi perrehe. EV 686:1 Esimesel triigitakse teisel hõerutakse, kolmandamal kolgitakse, neljandamal pandakse mähkmed muidu ümber. EV 704:1 Esimene tütar ema moodi, teine teise tütre moodi. EV 697:1 Üks laps sündida issa, teine emma ja kolmas suguvõssa. EV 14989:5 Esimine on eide ratas, tagumine on taadi ratas. EV 709:1 Edimene om ikki ürjäts, viimäne om viisuräti koristeje. EV 682:1 Perämäne lats om mõheriibsahus. EV 9316:1 Viimase põrsa nisa on sabaots. EV 14083:1 Perämäne poig om pesämuna. EV 9317:1 Viimäsel kaks õnne. EV 14084:2 Igal lapsel oma õnn. EV 5452:2

251. Lapsega naine. Lapsed on / ei ole koormaks, segavad / ei sega tööd Seni on lindu lahjukane, kui on pere pienikäne. EV 5951:6 Ühe kääga võis ainult lapsega naine leibä murda. EV 5005:2 Naesel om lats rinnan, miis reien, tõist last kand sülen, tõist kand kaalan. EV 7241:2 Nisatajal naasel om kats kõttu. EV 7456:1 Varsaga mära ja lapsega naene on üks. EV 13856:2 Lapsega naiste ega varsaga hoostega ei peeta kohta. EV 5490:1 Kergem on põldu künda kui lapsi kasvatada. EV 9141:1 Ühed küüned siblivad ja kolm nokka nokivad. EV 14928:1 Võtad naise, nagu regi perän; saad latse, nagu kivi rii pääl. EV 7327:30 See rebane jooseb rutembast, kellel reikest takan ei ole, aga kellel reikene takan om, ei jõua nii joosta. EV 9591:1 Ull hobesella miis, laisk latsega naane. EV 12859:1 Käkki on toas tüliksa, vibu silma pistijaksi. EV 5014:1 Ei kätkit, ei kära, ei vibu, ei virinat. EV 5013:1 Ku kanal pal'lu poigi, sis pal'lu sabitsemist. EV 3146:1 Hää laits võtt poole tööd, kuri laits puha töö ära. EV 1008:1 Laps hea heinaajal, kallis kaeraleiku ajal, põrguline pulma ajal. EV 5509:5 Latse ikku panda-ai lavva pääle. EV 5546:3 Ega lapse pärast adra ajale jäe. EV 5441:1 Laisa naese töö jääb tegemata, aga lapsega naese töö ei jää tegemata. EV 5344:1 Latsege naise töö on jõutse. EV 5545:1

252. Kus lapsi, seal leiba Kost viiele saa, säält saa kuuendale kah. EV 14139:1 Iga laps tuleb oma õnnega. EV 5451:1 Iga lapse tarvis on leib loodud. EV 5450:3 Kus lapsi, seal leiba. EV 5473:4 Laps kätkis, leib kappis. EV 5518:2 Annab Jumal lapse, annab ka lapse leiva. EV 2514:25 Kui Jumal annab lapse, siis annab sitverki rukkid rohkem. EV 2627:1 Küllap Jumal ka abi annab, kui on lapsed loodud elama. EV 2643:1 Annab Jumal tibukese, annab ka teräkese. EV 2516:8 Annab Jumal tibukest, anna tibul ka terakest. EV 2517:1 Kui Jumal on looma loond, siis ta on ka jäu loond. EV 2634:2 Luob Jumal luoma uuest, saadik siis endist ei elädä. EV 6032:1 Koolõsõ latsõ, koolõs lastõ jago kah. EV 4335:3

253. Lastest on abi. Laste töölesundimine / säästmine, töövõime. Iga sunnib tööle, toob kohustusi Säitseaastane säädüslik karjus, katsa-aastane kaunis karjus, ütsa-aastane ülihää karjus, kümneaatane künnipoiss. EV 10279:15 Seda hõlpsep emäkirikul, midä rohkep kabelit om. EV 654:1 Ennem samm ees kui taga. EV 10125:1 Jõuaks lapsed kasvata, et saaks kätt pitkemaks ja jalga löhemaks. EV 5453:1 Lats um jo pikem ku käsi. EV 5561:1 Hea laps on vanama abi. EV 934:2 Iga linnul oma lend, iga lapsel oma töö. EV 5894:1 Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi lastutoojaid. EV 5467:1 Koh latse', seal laastu; koh poisi, seal puu. EV 5458:2 Laps on enam kui laast. EV 5527:25 Tüü aigu näessi, et kõik lastu latse olessi. EV 12554:1 Laps noorem, jalg kergem. EV 5523:27 Jahupuder kerge kiitä, lat's kerge käski. EV 2378:1 Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd. EV 1564:30 Vana väetike, noor nõrgake. EV 5477:2 Vas'k ei nüssä, vars ei künnä, lats ei tii tüüd. EV 13879:1 Põrsa süld on vana sia vaks. EV 9224:1 Ega vars vana hobuse koormat ei vea. EV 13852:1 Iga ajab härja ikkesse. . EV 1900:4 On sul mehe täis luid, siis astu mehe eest välja. EV 6683:1 Kasuse kana, kasuse ka korvi. EV 3138:2

254. Laps ei vaja väga head toitu, rõivast, sooja, puhkust, kasimist, ravi jne.; ei vääri seda, talub palju, on ise hoolimatu. Lapse tahtmised kerged täita; ei vääri tähelepanu; on lõputud Ära hakka laste orjaks. EV 5580:1 Millal lapse perssest enne päev paistab. EV 5569:1 Latse kõtu alt joosk tuul. EV 5547:3 Lapsel saba koormaks. EV 5502:3 Anna' liha eläjäle, lats või kuivõb ka' olla'. EV 5801:1 Oma suu om ikki lähemäl ku latse suu. EV 7964:10 Põrsal pole vaja vana sea küna. EV 9222:1 Lapsel kala nina all; kes lapsele kala annab. EV 5497:11 Kessi kitsi peräst kuhja luu vai latse peräst soola tuu. EV 3895:2 Mis kutsik latsõsitast mekki tund, vanapini saa es's hää lõmpsausõ. EV 4706:1 Koerale vorsti või lapsele kanni. EV 4063:1 Lapse ase, koera ase. EV 5480:2 Lapse häda ja koera häda oleva üks ja seesama. EV 5491:1 Lapsel on koera soe juures. EV 5500:7 Lapse külm ja koera nälg on üks. EV 5495:45 Lapse nahk ja koera nahk. EV 5505:7 Lapse jalad ― kuera jalad. EV 5493:6 Või koera jalad kuluvad. EV 4186:1 Laps ja koer ei väsi iialgi. EV 5512:3 Pini ütskorgu istu ku saisu. EV 8568:35 Laste laud põrmandul. EV 5537:1 Parep laits latakun ku inimene hilbakun. EV 5574:1 Laps narmus, koer karvus. EV 5522:4 Laps nägusam, kui nina tatine. EV 5525:8 Lõo lõikab rihmad ja kurg paneb kärnad. EV 6125:2 Lastõ tõbi lautsel. EV 5568:1 Latsõ kuulja naard lautsil kah. EV 5564:6 Latsõ koolja löüdas läve alt. EV 5563:5 Ennem võta järg maast kui laps leest. EV 2760:6 Sanna palamine vai latse kuulmine ― väikene asi. EV 10219:1 Laps juokseb alt vihma. EV 5515:1 Lats satas maale ― pandas padi ala, vana satas maale, visatas ägil alla. EV 5560:5 Kus kõige sügavam roe on, senna lapsed sisse lähevad. EV 11359:2 Latse kümnes om kerge massa. EV 5548:5 Latsõ käsi ja süä um kerge täütä. EV 5566:1 Kesse lapse pilli järele tantsib. EV 5457:2 Anna pill latse kätte, laits aab pilli lõhki. EV 8836:1 Kui lapsele sõrm antakse, siis tahab ta tervet kätt. EV 5460:1 Silm kand een, kael perra. EV 10471:1

255. Laps on rumal, vajab järelevalvet ja kaitset. Ohtlikud mänguasjad Lapsel lapse aru. EV 5498:2 Laps rumal, ilm kaval. EV 5530:1 Vanal varesel ja seitsmeaastasel lapsel olla üks mõistus. EV 13445:1 Seitsmeaastast last peab veel hoidma tule ja vee eest. EV 10278:5 Hoia tuli ja lapsed. EV 12144:1 Tuli ei ole mänguasi. EV 12166:20 Nuga ei ole mitte lapse mäng. EV 7584:5 Mis teeb laps nuaga. EV 5572:1 Lapsele nuga või karjatsele raha. EV 5496:1 Ega püss ja terariist pole lapse mäng. EV 8765:2 Lapse mängiasi on puupulk ja sitajulk. EV 5504:2 Kui laps majas, peab üheksa silma ühe asemel olema. EV 5461:1 Kutsik kilahus, vana pini ärähus. EV 4703:6

256. Lapsed räägivad tõtt, kuulevad ja lobisevad välja pere saladusi Lapsed on kahejalgsed nõiad. EV 5486:1 Lapsed ja narrid räägivad tõtt. EV 5481:4 Ega lapse suu ei valeta. EV 5443:1 Palju lapsi, laiad silmad. EV 5573:65 Mis laps välja räägib, seda on ta vanemate juures kodus kuulud. EV 5570:1 Mis laps väljas kuuleb, seda ta kodu kõneleb. EV 5571:1

257. Lapsed vajavad hoolitsust; lapse vajadused pakilisemad, rahuldatakse esmajärjekorras Kui isa ahju peal haigutab, külmetavad lapsed leelõukal. EV 2211:2 Hoitku sedä lehmä poiga tegemest, kes lakmata jätt. EV 5631:1 Lapsel on keisri õigus. EV 5499:1 Laps ikki nägusam, ku tasku ööl. EV 5510:1 Lapsel on uni magusam kui sai. EV 5501:1 Uni on kõige suurem sõber lastele. EV 12903:1 Kui sa magad seitse tundi, / ära enam himusta; / vähemaga saad ka läbi, / lastel kulub kaheksa. EV 6312:4 Laps sureb see aeg ära, kui vanainimene joob. EV 5532:1 Vanal jookseb suu vett, lapsel verd. EV 13431:1 Emal üks söömavahe, lapsel kümme söömavahet. EV 629:2

258. Vanem rõõmustab, kui lapsel hea, elab kaasa lapse hädale. Igale oma laps armas Ema kõtt saa sellest kah täis, kui ta tiid, et laits om süvvä saanu. EV 612:1 Mehandse sõrme sa ärä täid lõigata ― ühetaolise kalli poha. EV 11168:10 Lapsel valutab sõrmeots, emal süda. EV 5503:8 Lats ikk väist, immä ikk last. EV 5554:3 Kus lapse häda, seal vanema süda. EV 5472:1 Vigane lats om imäle kõige armsap. EV 14012:4 Kana kaagutab muna pärast, mispärast ei nuta ema poja pärast. EV 3120:2 Susigi undas ummi poigõ. EV 10820:12 Soel om ka ummi latsi hallõ. EV 10810:1 Süü-üi susi ar umma poiga. EV 10843:6 Hundil oma poeg ka armas. EV 1609:2 Iga lammas tunneb oma talle. EV 5419:1 Oma laits om iki kõege armsamb. EV 7919:2 Oma laps kullatükk. EV 7923:1

259. Seni laps hooldatud, kuni ema (ja isa) elus. Ema juures on hea. Ema arm põhjatu Laps kannab seni pokutat, kuni ema elab. EV 5516:1 Seeni latse pääke sille, kuni ema silma valla. EV 5577:4 Esä, imä alale, lehmänisa vallale. EV 2185:3 Kooni jimä, seeni jelo. EV 648:1 Latsil olõ-õi lihavõtõ nii kallis ku uma imä. EV 5556:1 Olgu see ema õlg või aganas, ta ikki ema. EV 652:2 Siin hea, sääl hea, ema süles kõige parem. EV 1140:1 Pehmemb om emä üsän kui saksa sängin. EV 8518:1 Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas. EV 8403:1 Ema armastus on keige suurem. EV 605:2 Ema armastus käib keigest üle. EV 603:2 Emä arm tõmbap merepõhjast vällä. EV 631:2

260. Ema ja isa kõrvutusi: kumb lapsele tähtsam, mis osa kummalgi jne. Isa karmim, ema hellem Isa arm kestab hauani, ema arm igavest. EV 2189:1 Naine toidab last rinnaga, mees pihaga. EV 7276:1 Emä põlve naal kasus lats innembi ku esä salve naal. EV 638:11 Parem ema arm kui isa leib. EV 8402:3 Paremb üte silmäge emä kui kate silmäge esä. EV 14906:12 Esä hirm ja ema arm, mõlembit om latsele vaja. EV 2184:2 Tähtsam on lapsele isa hirm kui ema arm. EV 12342:1 Isa hirmu sees on häbi, aga ema armu sees julgus. EV 2193:1 Isa sõna enam kui ema vits. EV 2204:17 Enämb esa üts lüük kui emä ütesse lüüki. EV 2180:1 Ema lööb kui lõngakeraga, aga isa lööb kui raudhaamrega. EV 613:1 Ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali. EV 611:1 Isa ässitab, ema häälitseb. EV 2205:1 Ema tõutus nagu vihaleht, isa tõutus nagu kivimüür. EV 625:1 Esä kui haone aid, emä kui lihane linn. EV 2186:2 Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste. EV 2196:5 Pole nali, kui isa meel on vali. EV 7370:1

[261–263] Hirmu ja armu vahekordi laste kasvatamisel

261. Peks ei tee paha, on vajalik ja tõhus kasvatusmeetod; liigsel hellitamisel pole mõtet Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. EV 14191:1 Liha ei kõlba soolata ja lats ilma vitsata. EV 5806:20 Pargit nahk saa õks parembas. EV 8407:1 Anna kutsikale vitsu, et ta koeraks ei kasva. EV 4695:1 Mida armsam laps, seda kibedam vits. EV 367:175 Kes oma last armastab, see teda ka karistab. EV 7856:5 Kes vitsa ei pruugi, vihkab oma poega. EV 14255:6 Vits om viha rohi. EV 14262:1 Kasejuust ja tetreleib on lapse rohi. EV 3332:2 Kasemahl on magus, aga kasevits on valus. EV 3339:1 Vitsahirm on lapse nuhtlus. EV 14266:3 Ei vitsahirm ole kenegille paha tehnd. EV 14265:3 Küll kask kasvatab ja paju painutab. EV 3341:2 Paha lastele ja ülekohtustelle on Jumal kaseoksad loonud. EV 8225:1 Küll hirm hääks teeb. EV 1299:3 Vits kasutas hää latse. EV 14261:1 Vits teeb hää lapse, selge leib suure mehe. EV 14263:1 Ega kanapoeg sellest haiget saa, kui kana ta peale astub. EV 3155:1 Vitsaga peksmine last ei tapa. EV 14258:2 Vits ei riku konti. EV 3335:3 Vii-i vits hauda, kutsu-ui kulatsk tagasi. EV 14257:3 Vitsahoobi' kisuva latse hinge põrgust välla. EV 14267:2 Vihaga peksad ― viha külvad, heaga peksad ― head külvad. EV 14019:1 Laps nutab, kui pestakse, pärast magab magusamast. EV 5524:1 Lapse kohus om pea mõistet. EV 5494:1 Oma lapsega võib keik teha ― lüe ehk lükka. EV 7921:1 Kui last karistad, siis ära kahetse perra. EV 5465:1 Ei palja paiga kasvata sa poisslapsi üht. EV 8250:1 Ära hellita last ülearu, ega tast kahte ei kasva. EV 1217:1 Ära ühest üheksat kasvata. EV 14927:2

262. Tuleb anda nii hirmu kui armu; mida kellelegi Last hoia ku hinge, a raputa ku uibot, sis saa lat's. EV 5541:1 Noore hobusele ja lapsele anna süüa ja peksta. EV 7491:1 Last kasvata tanguga ja napsuga. EV 5542:1 Vits hüäh käeh, kulatsk kurah käeh kasvada last. EV 14260:1 Laits saab laadelt saia ja peran laadet pessa. EV 5478:4 Lapsele anna hirmu ja armu. EV 5438:10 Üte omma hirmulatse, / tõõsõ armulatse, / kolmanda kur'a ole-ei kinkki latse. EV 15054:1 Anna üheksale hirmu, kümmes kuuleb armu. EV 14828:1

263. Sõna mõjusam kui vits: hea kuuletub isegi, pahale ei aita pekski Lahke sõna aitab rohkemb kui vits. EV 5286:1 Hea laps kasvab vitsata. EV 928:2 Hüä lats ikõ-õi vitsalda ka. EV 1063:1 Vilets vitsul peksetakse, õnnis suul õpetakse. EV 14178:60 Kenest ei saa suusanaga, sest ei saa suure peksugagi. EV 10959:1 Hea laps kasvab hirmuta, paha mitte pekseteski. EV 927:1 Hää lat's tõrgus tõrrakut, kuri ei pelgä pessäkut. EV 1013:1 Hea laps mõistab sõrme näitust, paha lapsele ei aita peksminegi. EV 932:1

264. Hea ja paha laps: mis nad teevad ja mis nendega tehakse Paha puu kasvab oksasse. EV 8233:1 Üleannetu poiss ja pahur siga ― need teevad alati pahandust. EV 15105:1 Hea laps hästi, paha laps pilla-palla. EV 926:1 Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut. EV 5363:6 Hää laits hännän, hatt augun. EV 1007:2 Hää tüdar, veel paremb ema; kuri tüdar, veel kurjemb ema. EV 1042:1 Hiad last nähasse igal pool, paha ei pane keegi tähele. EV 985:1 Hää laps pannakse hälli, kuri laps pannakse kurru. EV 1012:4 Paha laps ei saa paludeski, hea saab ilma küsimata. EV 8224:1 Hääl lapsel päts pähitses, pahal lapsel paha pääl. EV 1011:1

265. Mitmesugust kasvatusest: selle vajalikkus, raskus, taotletavad tulemused, paradoksid Lapsõtegemine mte põlõ kun'ts, aga lapsõ kasvatamine ond kun'ts. EV 5581:3 Ema pistab rinna suhu, aga ei pista meelt päha. EV 621:95 Susigi oppas ommi poigõ. EV 10817:3 Õpeta hundi poega esiteks murdma. EV 14745:1 Kuida isa üteleb, nõnda laps õpib. EV 2209:1 Väiksen häste opetedu, suuren mõistab muidugi. EV 14476:1 Kusi kuivab, pask paraneb, lapsest saab laps jälle. EV 4689:1 Hea ema kasvatab alati head lapsed. EV 909:1 Virgad vanemad, viksid lapsed. EV 14226:2 Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. EV 14225:20 Virgedel vanematel on vaesed lapsed. EV 14214:1 Hea isa kasvatab paha lapse, aga paha isa kasvatab hea lapse. EV 917:1

266. Kasvata last noorelt, hiljem enam ei mõju Vääna vitsa, kui vits väändib. EV 14264:205 Vitsa vääna viide moodi, palki ei painuta poolde moodi. EV 14259:1 Õienda puud täna. EV 14546:1 Noorõlt ja nõrgalt painuda luuka. EV 7527:2 Painuta noorelt poja selga. EV 8263:1 Sis pessä' last, ko riste om pingi pääl; ko piuta om pingi pääl, sis inäp pesku-ui'. EV 8529:4

267. Halb kasvatus, liigne hellitamine tasub end kurjasti; paha laps vanematele nuhtluseks, elab auta, jääb ilma õpetada Ei laidete last, vaid latse kasvatajat. EV 5412:2 Kes nõest kasvatab, see käed kõrvetab. EV 7621:4 Kasvata hagijast, kasvata kailaisandaks. EV 3441:1 Hellitad last, siis kasvatad karu. EV 1215:1 Sõnakuulmata laps on vanematele kirstunaelaks. EV 11146:5 Kuri laps on vanema vits. EV 4620:1 Kui latse pessä-äi', sis latsõh pesvä eis. EV 5470:1 Parem nutku laps ku vanem. EV 7606:4 Parem enne hirmu anda kui pärast valu tunda. EV 1302:1 Hirmuta kasunud, armuta võsunud. EV 1294:1 Kes hirmuta kasvab, see auta elab. EV 1296:30 Häbita kasvab, auta elab. EV 1710:5 Karita kasvab, harita elab. EV 3243:1 Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma. EV 13632:5 Keda isa ei õpeta, seda õpetab ilm. EV 2206:25

268. Laps ärgu tükkigu vanemat õpetama, ärgu haukugu, ärgu sekkugu täiskasvanute jutusse Muna õpetab kana. EV 6903:20 Ega muna kana ei õpeta. EV 6891:7 Muna on targem kui kana. EV 6901:105 Muna pole targem kui kana. EV 6902:11 Kana on targem kui muna. EV 3132:8 Koor on ikka targem kui muna. EV 4345:1 Voona nahk taht suuremb olla ku imälamba nahk. EV 14279:1 Latse and om armas, latse sõna om valus. EV 5544:1 Kutsikale ei ole hambid vaja. EV 4699:1 Kutsikas, ära võta vana koera käest leiba ära. EV 4701:1 Las vana koer haugub üksi, mis kutsik sekka haugub. EV 4150:1 Ennemb nõletse hobese liha süü kui tatitse latse juttu kulle. EV 7630:1 Laps räägib siis, kui kana kuseb. EV 5531:40 Kui vanad räägivad, peavad lapsed vaid olema. EV 13346:5

269. Hoiatusi isa-ema löömise, vanemaile vastuhaku eest Kes isa ehk ema lööb, selle käsi kasvab hauast välja. EV 2207:25 Kes laps vanemat lööb, selle käsi ei mädane hauas ära. EV 5456:6 Kes oma vanembile lüü, selle inemisel ei mädaneved mitte juuse ärä. EV 7860:3 Kes oma vanemaid lööb, selle käsi ei käi ilmaski hästi. EV 7859:1 Kes vanemaid ei austa, see õnne ei leia. EV 13631:1 Keä üle vanõmba lätt, tuu lätt üle Jumala. EV 13634:3

270. Laps peab kurja meeles. Kasvab laps, kasvab kurjus Ära naara poisikeist, poisikesest saap mees. EV 8959:3 Lats lähkohe näge, kavvõdõhe mälehhäs. EV 5558:2 Mida kutsikas iristab, seda vana koer mäletab. EV 4705:1 Kutsikat narrid ― peab eluaeg meeles. EV 4702:3 Koer kasvab, hambad kasvavad ka. EV 4092:13

271. Kui vanem lastele hea, siis ka lapsed vanemale. Vanemad lastele head, lapsed vanemaile halvad. Vanemaid paha toita, laste leib paha süüa; mehe juures parem kui laste juures Emä lastele ladusa, lapsed emäle ladusamad. EV 635:1 Emä hellitäp tüdärt, tüdär sütsitap söät. EV 633:2 Emä helli lapsele, laps vali vanemalle. EV 632:1 Vanembide süa laste küllen, lastel kivi küllen. EV 13643:12 Ema ei sünni vakka ega varna. EV 608:1 Edimält mahup üte hamme sisse, perast ei mahu ütte tarre. EV 716:1 Üheksa last mahuvad ühe ema põue, aga üks ema ei mahu üheksa lapse õue. EV 14844:40 Üks isa toidab üheksa last, aga üheksa last ei jõua üht isa toita. EV 14973:50 Imä kasvatas hulga latsi är', aga hulga latsi oma imäga püstü hädäh. EV 646:1 Ega lats söödä-äi vanõmbit, vanõmba süütvä latsi. EV 5445:1 Hüä latsõ variva vanõmbit, halvu latsi variva vanõmba. EV 1064:1 Vanemba puu kakke-ei latsile kandeh, laste puu kakkes ar vanembide iist varjateh. EV 13642:8 Kasuks, mis vana teeb, kahjuks, mis vana sööb. EV 3423:6 Laste laud on kõrge. EV 5536:1 Emäle om laste leib kõrgen. EV 637:2 Laste leib on liivane. EV 5539:3 Lastõ leib om vallus süvvä. EV 5565:1 Laste leib jääb kurku kinni. EV 5538:1 Poigõ leib lätt risti kaalast alla, mehe leib piuta. EV 8929:3 Paremb mehe agananõ ku poigõ puhas leib. EV 6685:1 Paremb halva mehe jalutsih ku hüä poja pähütsih. EV 792:4 Kümme hääd last ei massa mitte ütte kurja miist. EV 5158:1 Üits vanamiis om parep kui ütesse hüvät poiga. EV 14960:1

272. Lapsest saab taas vanem. Kuidas sina vanematega, nii sinu lapsed sinuga Lats om mehe esä, mehepoja vanaesä. EV 5559:1 Kuidas sina vanematele, nõnda so lapsed sinule. EV 13635:1 Ega isa ega ema kelku hauda ei vii. EV 2179:1 Ükski kelk ei jää tareotsa. EV 3571:16 Ega see kelk ei kulu. EV 3570:1 Kus aitas, sääl aida taga. EV 210:1

[273–276] Tütar ja poeg

273. Poeg parem kui tütar. Tütre mehelepanek kätkeb halbu külgi: võib tuua häbi, nõuab kaasavara, jätab ema abist ilma See mees on tattnina, kel esimene laps tüdar. EV 6688:2 Parem poeglaps jalutsis kui tütarlaps päitsis. EV 8935:1 Poig õks paremb ku tütär, olkõ' vai kolmõst paigast niitsega kinni köüted. EV 8928:2 Paremb poja pussuhais kui tütre tüütegu. EV 8918:14 Tütarlapsed tühjad asjad, pojad need on mehed. EV 12777:1 Kahjust on kägo külasse, tülist on tütar talosse. EV 2930:3 Hää tütrik maja au, halv tigo. EV 1044:2 Tütär majah, tigo kotoh. EV 12772:1 Poisist pole seda karta, et ta midagi koju toob. EV 8947:1 Tütar viib majast, aga poeg toob majasse. EV 12760:3 Tütarlapsed laotavad maja, aga pojad koguvad. EV 12776:4 Poig õks om esä abi, a tütär om esä üsätse varas. EV 8927:1 Tütred ja tatrad on talu kaotajad. EV 12764:6 Tütred on ku tulekahju: ku majast läbi käib, siis maja tühi. EV 12765:1 Tütar viib tuha ka koldest ära. EV 12761:1 Tütar tühja, kaupa kallis. EV 12759:3 Kui om pallu tütäriida, sis om pallu pallejiida. EV 12743:1 See isa, kellel palju tütrid, nääb palju vaeva. EV 2218:1 Tulispäile saa tugi ja amussuilõ abimiis, a umalõ imäle jää-äi muud ku murõh. EV 12191:1 Kui läheb tütar toasta, siis läheb töö toasta. EV 12742:2 Tüdrukuist ei saa peret ja koerasitast ei saa sõnnikut. EV 12604:2

274. Vanemal parem elada poja / tütre juures Pojast on poolgi turva, tühi turv on tütrest. EV 8931:8 Paremb poja vilon ku tütre ilon. EV 8919:1 Parem poja ukse kõrval kui tütri ahju pial. EV 8921:1 Parem poja põrandul kui tütre toolil. EV 8920:1 Parem poja õues kui tütre põues. EV 8922:1 Suur tükk ajab suu lõhki. EV 12717:285 Ennemb poja lauva all kui tütre lauva pääl. EV 8915:6 Parem ikka tütre lauaalune kui poja lauapealne. EV 12746:2 Parem halva poja jalutsin kui hää tütre pähitsin. EV 793:30 Parem kurja tütre jalutsis kui hää poja päitsis. EV 4666:22

275. Tütre häid külgi: tare ilu, töötegija, toob pidu jne. Tütar parem kui poeg Järv on küla iluks, aga tüdruk on maja iluks. EV 2762:4 Tütrik om suvõl murumuna, talvõl tarõ ilu. EV 12626:1 Tütruk maja ilu, poiss maja tigu. EV 12598:1 Hää tüdruk on maja võti. EV 1043:1 Tütar ike tüüinime, et ep õle iluperäne. EV 12751:1 Tüdruku om töötegija, poisi om pussu painutajade. EV 12615:2 Tütt toob tündri rukkid, poeg toob poole vaka odre. EV 12793:1 Tütre arm jääb ikka enam ema juure kui minia arm. EV 12763:1 Tütar toob pidu peresse. EV 12758:4 Tütrest saab pead selga aada. EV 12769:1 Kasvata seitse hundikutsikast või seitse poega, see on ükskeik. EV 3442:1

276. Poja ja tütre kasvatamise iseärasusi. Tütre kasvatamine nõuab enamat rangust Tütrek kasus läbi tõprasita, tsura läbi kirvõsilmä. EV 12621:4 Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus. EV 1832:2 Tütär hoia vitsahirmul nagu märävarsa. EV 12771:1 Tütärt tündsi tüvega, poiga lasõ ladvaga. EV 12773:18 Tütarlast asjata aada ja poeglast süüta lüüa. EV 12787:5 Üks pilk piia silmast, ühiksa tükki ema silmast. EV 15014:1

277. Vana hoidku majaohjad oma käes, kuni võimalik Isa, pea kübar peas, kunni elad laste seas. EV 2200:25 Ema, pea tanu peas, kuni elad laste seas. EV 618:1 Kui sa elad laste seas, / hoia ohjad oma käes. EV 5468:1 Kui sa jõvvat iks ahju pääl kasuket kobistede, sis hoia iks otsus oma käen. EV 172:1 Kuni vana hoiab valitsust, / võtku noor ilmast õpetust. EV 13351:1 Saada lats saunikohe, pooda pudi liusikohe, saatko-oi last lavva taadõ. EV 5576:1

278. Mitmesugust täiskasvanud lastest: vanemate vaeva tasumisest, kodunt lahkumisest, mehelepanekust ja naitumisest. Suured lapsed ― suured mured Hää poig tasu esä vaiva är, imä vaiva iälki. EV 1032:1 Tütar maksab memme vaeva, poeg ei maksa pooltki vaeva. EV 12754:1 Kui oma lapsed üles kasvatad, siis on ema võlg tasutud. EV 5466:1 Viimase külma vee annab tütar. EV 14081:1 Poig õks esä matt. EV 8926:1 Lapsed on linnud: saavad suled selga, ongi läinud. EV 5487:2 Ega lind enne poigi pesast välla ei või viia, kui neil veel sulgi selan ei ole. EV 5875:1 Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu. EV 5746:1 Seni om poig poig, ku ta naise võtab. EV 8933:5 Sõni ikki laps, kui teine laps käe. EV 5578:4 Tütar mehele laulatetud on nagu kikk leivast ära leigatud. EV 12755:1 Inne-ks usu-ui imä ohto ja kandja kaihho, ko eis' imäst saat. EV 647:2 Tütre' ei olõ soolakala'. EV 12766:1 Tütard om halle anda, hirmsa hinele pitä. EV 12750:1 Võta ütele pujalõ naanõ, panet üte puusa päält pruntsi üles; võtad tõsõlõ, peät tõsõ puusa puusa päält ka pruntsi üles hiitmä. EV 8934:2 Lapsed lapsida tegevad vanemile vastuksista. EV 5484:1 Pisike laps vaeotab põlve peal, suur südame peal. EV 8884:12 Pisikesed lapsed, pisike mure, suured lapsed, suured mured. EV 8897:10

EC. POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS

279. Ära püüa liiga varakult täiskasvanuks saada Ära enne lapsekingi ära viska, kui jalg mehesaabast kanda jõuab. EV 5579:1 Varsal viil iga pikk rokka süvvä'. EV 13857:2 Ega siis vanu sigu olis tarviski, kui porsad poigi toisid. EV 13315:3

280. Millest vaadatakse tüdrukut ja poissi. Nõudeid tüdrukule: ärgu lobisegu, olgu häbelik ja töökas jne. Tüdrukut kaetas jalust, naist pääst. EV 12619:8 Peast vaadetakse peigu, jalast neidu. EV 8471:11 Poiss kaetas söömisest, tütrik jala kängmisest. EV 8949:1 Tüdrukut vaadetakse töö juures, poissi pannakse poe juures tähele. EV 12620:1 Tütarlast vaadatakse ju noores põlves. EV 12790:1 Tütarlast nähakse nagu roisku silma pääl. EV 12789:1 Tütrugu au um ku rõõsa piimä pääl puru. EV 12601:15 Tüdruku sõna on kui kerp piima sees. EV 12618:1 Tüdruku suul peab sõlm peal olema. EV 12617:1 Tütarlapse suul olgu alati porstuba ees. EV 12781:1 Muu puu muhaku, lepa leht lehaku, tütarlats olke vaik. EV 9096:10 Tütarlaps peab poole suud kinni pidama, kui ta räägib. EV 12784:1 Tütarlapsel olgu suu kinni, aga kõrvad lahti. EV 12779:1 Tütärlats pidägu suu, käe ja perse. EV 12791:4 Kana laulmise, naise vilistamise ja lehma möirgamise hääl kostab põrgu. EV 3124:55 Ei linnust lendavast, ei kalast kargavast, ei piiast nauravast saa midägi hüäd. EV 5879:4 Tütrik om seni külan ku harak aidsaiban. EV 12625:7 Mõrsjatütrek piät põlvekoru poiskest häbenemä. EV 7031:1 Tütrik kääntku kassile ka tii. EV 12623:1 Noor tütruk piab ühe hanesule pärast üle kolme aja ronima. EV 7522:2 Tütruk ei tohi üle õlekõrre astuda. EV 12629:1 Tütarlaps äi tohi niigi kaua seista, kui tui tera maast võtab. EV 12786:3 Kass küüneta ja naene nõõlata ei saa korda. EV 3374:5 Tütarlaps tööta on nagu teekäija ilma vööta. EV 12785:15 Töö las kiita tütarlasta. EV 12517:1

281. Noortevahelist tõmmet raske takistada. Tüdruk kasvab poisi vastu. Poisi teed ja otsingud. Ehalkäimisest Arm aab, veri veab. EV 348:4 Liha käsk käib vaimu käsu vastu. EV 5808:1 Ihu ajab aega taga. EV 1944:2 Kui tüdruk juba jaksab panna jala rattarummu peale, hakkab vaatama omale peimeest. EV 12587:2 Oleks aga pikkust, küll poiss paksust annab. EV 2639:11 Siga kasvab nua vastu, tüdruk poisi vastu. EV 10375:2 Poiss om tütregu kurat. EV 8951:1 Nuga sea mõrtsukas, poiss tüdruku. EV 7585:1 Sitik satav sita pääle, puosi satav tütrigu pääle. EV 10527:1 Tütarlaps ja märatsälg. EV 12783:1 Poisslaps ― täkutsälg. EV 8960:1 Poissmiis puulhärgä: säält süü, kost saa. EV 8964:1 Poissmehe võrgud egäs laevas. EV 8963:1 Tüdrukust ja hernest ei või kunagi ilma pudumata mööda minna. EV 12616:12 Uaaed irvitab, nairiaed naeratab, kui sa neist mekkimata mööda lähed. EV 7756:3 Naaris tetäs iks tii veere pääle. EV 7154:1 Naari kaudu tee õigem. EV 7152:30 Linnu tee taeva all ja poisi tee neitsi juure on jälgedeta. EV 5946:5 Poiss saab ike tüdruku juure, kas kohe läbi uherdi augu. EV 8957:1 Kundiotsja emmise ja poissmehe jaoss ei ole tiid ega säädust. EV 4509:1 Kes avit kassi lakka. EV 3388:1 Kes koerale iialgi kuulutab, kus peres pulmad on. EV 4043:1 Päeva pala ja parmud, öösi sääsed ja poisid. EV 12607:20 Kui kadakad tolmavad, on parim ehalkäimise aeg. Kui kadakas õitseb, siis on tüdrukutel kargu aeg. EV 2843:2 Ku tõrvalill häitses, sõs ots jo purugi purru. EV 12316:3 Öö on poissmeeste päev. EV 14804:1 Õhta on kõik kassid hallid. EV 14527:1 Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. EV 6097:7 Ega tüdruku pärast adra ajale jää. EV 12583:1 Poisil peab üheksa pruuti, tüdrukul üheksa peimeest olema; kes pesa hakkab pidama, läheb hauduma. EV 8946:1

282. Armastuse vaimseid ja lihalikke aspekte Armastus teeb kõik asjad heaks. EV 383:1 Armal iks au häitses. EV 362:1 Kuidas arm, nenda abi. EV 360:1 Armul pole põhja. EV 354:1 Armul ei ole mõõtu. EV 353:7 Armastus ei väsi iial ära. EV 374:2 Armastus ei ole kartul, et sa ta ära sööd. EV 372:1 Vana arm ei roosteta. EV 13375:45 Vana arm ja vana karm. EV 13376:2 Kus süda, seal meel. EV 11338:1 Armastusel on sada paari silmi. EV 375:3 Kus süda, seäl silm. EV 11339:1 Kus haige on, seäl on käsi; kus arm on, seäl on silm. EV 753:7 Armastust ja vaesust ei saa varjata. EV 386:2 Meda salajam, seda palavam. EV 10109:1 Nokkimine noorte asi, pilkamine pere peenikene. EV 7463:1 Mieli kueral saunalöülüs. EV 6465:2 Ega märahobuse kamp haiget tee. EV 7078:1 Anna ihule, mida ihu igatseb. EV 1942:2 Viina ja naese man ei või vahte. EV 14096:1 Poiss ja piiga magavad ka kahe parre peal. EV 8948:4 Padi om küll pehme pää all, aga käsi om pehmep. EV 8203:1 Küll suu suguletses tege ja huule omatses. EV 10864:1 Habemega musu on nisuleiva sisu. EV 738:1 Musu ilma habemetta on nagu supp ilma suolata. EV 6971:6 Musu ei riku tütarlast / ja sukavarras vana naist. EV 6970:1 Musu on muu asja käsiraha. EV 6973:11 Poisi himu on ― pista peutäis õlga põlema, tüdrukul nagu käisest tükkija odrapää ehk tuli toores puus. EV 8943:2 Meesterahva meel on üks kergitus kergeid õlgi, naise meel aga ahjutäis tooreid halge. EV 6701:1 Mees on nagu kuusepakk, vahetevahel praksub; naine on nagu haavahalg, alati sisiseb. EV 6590:2 Liha kondi ümbert, naine naba alt keige magusam. EV 5807:7 Mis must, see magus. EV 6940:30 Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks. EV 41:18

[283–284] Püüdmine ja hoidmine, armastus ja häbi

283. Poiss loodud petjaks, teda ei või uskuda. Tüdruk kerge petta, ta uhkus üürike Ega ruih hobest ei otsi, hobene otsip ruiht. EV 9817:6 Poiss on loodud püüdma, tüdruk hoidma. EV 8954:2 Poiss on loodud pettijaks, tüdruk vasta vandujaks. EV 8953:11 Poisid on puha petised: petab üüsi pimedal ja vannub päeva valgel. EV 8945:3 Aprillikuu ilmad ja noormehe sõnad on muutlikud. EV 337:1 Ära usu uisu juttu / ega pea poisi pettu. EV 12962:2 Poesi kiil vai uisa kiil. EV 8942:1 Usu sina meeste sõna, külap siis õnsaks saad. EV 12952:1 Siugu usku-ui kiäki puuhu. EV 10580:3 Silita ussi, katsu, kas ta pistab. EV 12965:1 Kui poiss pole küll poolt kopikat väärt, aga tüdrukule ta võib kümnerublalise häbi teha. EV 8939:1 Uus võrk mitte minne ruagsilmätä mere egä tüdrik katsmata mehele. EV 12995:2 Tütrik naarda, hopen vahita. EV 12624:5 Keige kindlam tüdruk on kerge petta. EV 3776:1 Valge hobu ja noor tüdruk on rasked puhtad hoida. EV 13290:1 Tütrukka uhkus, kasuge valgus ja kanasitt põllu pääl kestavad änd ühe paljo. EV 12630:1 Hoora uhkus ja amme rikkus ei kesta kaua aega. EV 1526:3

284. Patuelu ja selle pahad tagajärjed (eriti tüdrukule: kaob häbi, ei saa lapsi ega mehele). Vallaslaps, isadusprobleemid Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. EV 12135:2 Mõni läheb metsast mehele, mõni kargab kannu otsast. EV 6788:3 Mäe otsast mehele, karjast kooli. EV 7073:1 Kuusk kuulutab, lepp laulatab, pajupõõsas paneb paari. EV 4762:3 Ega mehe kübarat lükata, aga tüdruku pärg lükatakse maha. EV 6481:3 Hooral olõ-õi kostki inämp häpü võtta. . EV 1523:1 Üks kord eksinud, sada kord tehtud, / see on metmest tütrukust nähtud. EV 14979:1 Kakõ-õi puu mant är, kakkõs jo kihä mant. EV 3447:1 Kes lihahimus eläb, sii rasvanälgä surep. EV 5822:1 Karjatee peal ei kasva rohtu. EV 3259:17 Kuhu üheksa meest külvavad, seal ei kasva ühtegi, aga kus üks mees külvab, kasvab iga iva. EV 14829:1 Kui himu kadunud, siis armastus läind. EV 1272:1 Maha jäävad magatud pruudid, enneaegu armastatud. EV 6318:20 Pietud piiga pengil istub, järeljäänud järjel istub. EV 8751:1 Kas kass katsund või lakkund, on ükskõik. EV 3348:11 Kista kis varsaga mära tahab. EV 13853:1 Olgu pulmad millas on, kui aga varrud ikka õigel ajal on. EV 9045:3 Olku' no härä' kost omma', vasigõ' õks kodo tulõva'. EV 1863:3 Millal härjäl enne vasik oo old. EV 1860:4 Kua oinas no poja omas võtt. EV 7788:1 Kelle nägu, selle tegu. EV 7671:4 Kelle nägu, selle jagu. EV 7670:1 Kes tössib, sie toedab; kes pistäb, sie piäb ärä võtma. EV 12415:1 Kes loond, see lunastab. EV 6031:1 Kes Kaiele kargab, see kirikule kingib. EV 2944:2 Kes pärja lükkab, eks see mütsi pane. EV 9320:1 Täädu loom, vitsit toob. EV 11724:1 Aus laps nutab ahju peal, värdias värava taga. EV 476:2 Laps ― tüdrukul häbi, naisel au. EV 5533:1 Essin lapsed ei saa nii palju pessa. EV 529:1 Hoora lastel on enam õnne ja tarkust kui abielo lastel. EV 1522:2 Varastedu kanase omma iks terävä. EV 13787:1

285. Mitmesugust poisist ja tüdrukust, nende suhetest Poiss on kui tammetüvi, tüdruk nii kui lepalado. EV 8952:1 Tütruka külma ja koera nälga äi usta. EV 12628:1 Tuul juusk õhvakse jala all. EV 12248:1 Ära usu koera, kui ta magab, ega plikat, kui ta nutab. EV 4191:1 Muud ei massa pelläte kui tüdrukut ja marupenni. EV 8532:1 Tige tütruk ehk tukisuits. EV 11993:1 Üts tütrek saase ütsä mehe siäh ärä ellä, a üts poiss ei saa ütsä tütreku siäh ärä ellä. EV 15077:7 Keda poisid ei salli, seda ei armasta ka Jumal. EV 8937:1 Teine söödab, teine sõidab. EV 11882:2 Ärgu naene naergu naest, teutagu tüdruk teist. EV 7337:3

ED. NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK

EDA. Üldist

286. Vajalikud eeloskused, leer Kes ahjuluuda mõistab siduda, kotikangast kududa ja seasoolikaid pöörata, see on meheleminemiseks küps. EV 177:25 Tüdruk, kes mehe pükste jalge vahele lappi ei oska panna, see ei tohi üleüldse mehele minna... EV 12597:8 Kis mees söögivahes sada teevast käe otsas ära vahendab, see võib naese võtta. EV 6510:5 Poiss, kes jaksab künnapat korraga läbi hammustada, see võib juba naist võtta. EV 8950:1 Ainult need saavad mehele, kes on osavad ning sõlmivad kuuseokka sõlme. EV 6476:1 Kui köstri sead söödetud, siis tüdruku nimi käe. EV 5024:5

287. Naisevõtu ajast ja ilmast Ennem ole jaanipäe ilma lehmata, kui jõulus ilma naiseta. EV 2347:11 Parem naist kuues kui kasukas võtta. EV 4733:2 Sügise ei ole süand, kevaja ei ole kesvi. EV 11375:3 Sügise sigivad pulmad. EV 11388:1 Kevädel om näiü kehvä, sügüse om näiü söönu. EV 3648:2 Mine nooreskuus kosja, aga vanaskuus varrule. EV 7556:1 Olgu ilm määne oll, naase võtmist ei saa jättä ja imä matmist. EV 2006:1

288. Kaasa leidmine kui soov, teadmatus, otsing Tütar mehel tükkinessa, ema ennast pakkunessa. EV 12756:1 Konas saa verrev viirde ja kirriv kõrvale. EV 13933:1 Lind ei tea, kus ta lastas; kala ei tea, kus ta püüdas; neiu ei tea, kus ta viias. EV 5922:15 Kanna tapile ei söödeta, tütrikke õnne ei oodeta. EV 3137:2 Susi otsip puudut, ent inemine luudut. EV 10832:6 Lind seni lendab, seni kui ta pesa leiab. EV 5931:2 Ega vares enne pesa jauks raagu korja, kui kohta teada põle. EV 13802:1 Seni ütessa kõnelda, kui üits võtmata. EV 14835:5 Mehel on ühe ööga üheksa ukse taga luba käia, seni kui ta alles õige ukse ülesse leiab. EV 6632:4 Mehel lääs, miis ei võta; naises saas, saaja ei tetä; kodun kurdas, poiss ei jätä. EV 6629:2

EDB. Valik ja šansid

289. Naisevõtt / meheleminek kui risk ja kunst Meheleminek ei ole reheleminek. EV 6703:20 Naisevõtt pole naljaasi, mehelminek veelgi hullem. EV 7343:6 Vaata ette, ää võta naist nalja pärast. EV 7325:2 Naane võetas nalja perast. EV 7228:2 Naase võtmine ja krundi ostmine om igäväne kukkomine. EV 7232:1 Naise võtmine ja käia ostmine olla kaks kõige täbaramat asja maailmas. EV 7342:1 Naesevõtmine ei ole mitte hobuse ostmine. EV 7341:1 Tuu om mees, kes naise mõist võtta ja hobese osta. EV 6692:1 Kui üle kruavi kargama hakkad, piä silmäd lahti. EV 4434:1 Leib ei halv naan'e: leebä ää süüt üle nädäli, a naist üle jiä juvva-i är jellä'. EV 5683:1 Leiva äpardus on nädala kahi, vilja äpardus aasta kahi, naisevõtmise äpardus on eluaegne kahi. EV 5710:1

290. Kuula enne, kui kosja lähed. Keelepeks paariminejate ümber. Kiidetu ja laidetu Võta naine kõrvadega, ära võta silmadega. EV 7317:4 Kuula enne järele, kui kosjad. EV 4738:2 Tühi jutt om iks tüdrukista, näru jutt näetsikista. EV 12661:1 Paariminejate vahel kuluteved kurat kuus paari kengi ärä, enne ku na paari saave. EV 8166:50 Saagu saabijad, mingu mehele minijad, äga kadugu keelekandijad. EV 10006:1 Mis aitab rahva rääkimine ehk vanemate kielmine. EV 9530:1 Olgu tõise meelest õlg vai akan, kui endal hää om. EV 11870:1 Keda vahites, toda kahites; keda naaretes, toda haaretes; keda otsites, toda trotsites. EV 13221:16 Osta hobu kiidetud ja võta naine laidetud. EV 8131:2 Parem põlgtud talleke pidäde kui hääd otsma minnä. EV 9174:1

291. Lähedalt või kaugelt? Tuntu või võõras? Kuulus kositav (kosilane) Paremb võta' lähämbäst põlatava ku kauvvõst kitetövä. EV 14344:1 Võta naene naabritalust, teda tunned käsist-jalust. EV 7329:15 Võta naine nähtavast ja kaasa karjas käitavast. EV 7333:3 Hää poiss ei lää kaugel naist võtma ega hää tüdruk ei viia kaugel mehele. EV 1033:1 Seda võib naiseks võtta, kellega vaka soola seltsis oled ää söönud. EV 7323:4 Oman külän kütse leib, oman vallan valmis vatsk. EV 7944:1 Oman külän kütse mari, oman majan magus mari. EV 7945:3 Koh viir, sääl kala. EV 13910:1 Minku-ui tõistõ viirde vett otsma: koh viir, sääl vii kandjake. EV 13911:1 Ära mingu üle vii vett otsma. EV 13992:7 Naist ei pea kauga kosima, silla pääl ei pea valiste sõitma. EV 7301:1 Pikalt teelt naist ära võta, tiinet hobust võõra kätte ära anna, tihti võõraspeol ära käi ― siis saad elus hästi läbi. EV 8808:1 Parem hobuse perse härmas kui naise perse tuhkas. EV 1407:20 Võta hobu ja naene omast vallast. EV 1411:1 Hobune osta ligidäld ja naine oda kaugald. EV 3478:2 Vieramb veri, kenamb kari. EV 14365:1 Kaugemal ikka magusamad marjad. EV 3473:1 Eemal hia ja kaugel kallis. EV 882:2 Kaugalt tuodud kaasa on ikka kuulsamb. EV 3481:1 Mis kaugelt, see kaunis. EV 3482:6 Kaugelt toodaks kaunikene, üle ilma ilusakene. EV 3479:6 Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. EV 2059:1 Kaugelt kägu kuulus. EV 4913:65 Meelege mõteldes mõnda muud, saa kätte, ei massa midägi. EV 6460:1

292. Kaasavalik vanemate, majakorra jms. järgi Tahad tütart kosida, vaata ema viisid. EV 12748:1 Enne võta emast mudel, kui sa näitad tütrel pudelt. EV 640:1 Kui ämm hea, siis tütar ka hea. EV 14784:1 Hea lehma vassikad tellitakse ikka enne sündimist ära. EV 936:1 Kassi vaadatakse koa sugu järele, niisama peab koa meest vaatama. EV 3366:1 Kus on kuri koer ja ilusad hobused, säält võta naine. EV 4660:1 Kos sille pini, sääl sille tütrek. EV 10427:1 Sinna peresse mine kosja, kus rammus koer ja suur haopinu. EV 8590:12 Kes koera tallab, see kodu jäeb; kes kassi, see kaasa viiakse. EV 4048:1 Ämmälasevõrgud laes on tüdruku peigmihe peilid. EV 14782:1 Kus kolm leeritud tütart majas on, siina ei lähe kuratki enam kosja. EV 4294:1

293. Võta naine töö juurest, mitte pidu pealt; võta virk naine Võta naine talutoasta, talu teilgede tagasta. EV 7335:1 Vahi neidu vardu varrest, sihi neidu sirbi pääldä. EV 7415:4 Veta naine sõniguloudast ja rehest rabamast. EV 7326:1 Võta naine töö juurest, mette keriguteelt. EV 7250:13 Võta naine heenakaarelt, aga mitte kirikuteelt. EV 7331:25 Kõik on kirikus kenad, kallil ajal kaunikesed. EV 3834:1 Tantsusaalist ära kunagi naist võta. EV 11588:4 Pidult ära võta naist. EV 8736:7 Ära sa püüa pühalla naist, pühalla pruudid ilusad. EV 9367:1 Võta sie naisest, kie luuavarre maast üles tõstab. EV 7336:1 Tuimast tütrigust ega aiglasest neiust ei saa virka naist. EV 12107:1 Ära vaata neiu näo peale, vaata töö-teo peale. EV 7416:4

[294–297] Ilu kui väärtus ja kaasavaliku kriteerium

294. Ilu on pahaendeline või tähtsusetu: kaob ruttu, võib tuua häbi, ilus tihti kuri, truudusetu jne., inetu heasüdamlik; "valge" ja "must" mees; ilu ei sünni patta panna Ilu ei maksa midagid. EV 2028:1 Ilu ei õnnista kedägi. EV 2030:4 Ilu pärast ei maksa naist võtta. EV 2033:1 Ilu pärast naist võtta ehk rooside pärast mõisa osta on ükskõik. EV 2034:4 Naese ilu ja heina kasu on üks. EV 7240:1 Tütarlapse ilu ja eha punetis ― kunniks need kestavad. EV 12778:1 Ema vana, tütar noor, ihu ilu munakoor. EV 626:8 Saa-ai illo iäst, ilo om patta panda' täämbäst hummogost. EV 2037:1 Noored neiud ja nisuleib lähevad ruttu vanaks. EV 7489:25 Egä ilu kaua kestä. EV 2024:2 Nägu närtsib, komme kosub. EV 7677:1 Ilus nägu on vi... nuhtlus. EV 2066:10 Iluse tütrukust saab vahel ilma lits. EV 2054:7 Mida viksim, seda litsim. EV 14170:16 Ilus on ilma päralt, inetu on minu üksi. EV 2069:1 Ilus petab enemb kui inetu. EV 2071:1 Ilus ubin ― uisk sehen. EV 2072:20 Verrev upin olõ-õi alati makus. EV 13934:1 Päält upin, seest sipul. EV 12798:3 Mida kenam koor, seda viham tuum. EV 3591:1 Kareda koore all kasvab tuumakas vili. EV 3227:5 Saia nägu, sita magu. EV 10038:4 Ilus nägu, paha magu. EV 2067:55 Pealt kuld, seest muld. EV 4507:2 Ilus nägu, paha tegu. EV 2068:25 Kes ilosat otsip, see hüvvä ei lövvä. EV 2077:1 Iga ilus põle hää. EV 2041:1 Mida kenamad suled, seda tigem süda. EV 10690:1 Illos iä lühendaja, kaunis karva kaotaja. EV 2044:1 Ilo pand ikma, puna puhkma. EV 2027:1 Puhku ei punatsile, vahtku ei valgile: illos saa ikõtaja, punane vere puserdaja. EV 9060:2 Kena naesel on kerge käsi. EV 3588:1 Mees musta, süda mureda, mees valge, rusikas valju. EV 3587:10 Mees on must ja mullakarva, leib on saksa saia karva. EV 6589:2 Mees must, leib valge. EV 6579:2 Mees must, õnn valge. EV 6580:1 Ilos miis vereimeja, valge miis verevalaja. EV 2046:6 Valge mees, vali süda. EV 13292:1 Mehe ilu ja koti jämedus, see on üks. EV 6627:1 Mõhen om mehe ilu, lapju pääl latse ilu. EV 6979:2 Seni must murrab tööd, kui valge ennast vaalib. EV 6959:8 Parem võtta naine inetu näuga kui suure mauga. EV 7322:1 Ega ilu kõhtu täida. EV 2021:2 Kena nägu ei aja kellegile katelt tulele. EV 3589:1 Ilu ei panda padaje ega kaunist kattelaie. EV 2029:140 Iluga ei keeda pada, auga herneid. EV 2031:1 Iloga ei keeda hernid, punaga putro, karvaga kapstid. EV 2025:30 Ega ilu pealt leent keedeta. EV 2022:50 Ega ilu pealt saa rasva riisu. EV 2023:3 Ilu rasvast ei keedeta suppi. EV 2035:1 Ükski ei keeda ilu pärast leent ega tee au pärast taari. EV 2038:1 Siga silmista rumala, ommeti osa magusa. EV 10386:1

295. Ilu on väärtuslik: eeliseks mehelesaamisel, loeb enam kui töötegu jne. Ilus mees, ilusad teud. EV 2060:1 Sarveta härg, habemeta mees ja iluta naene on kõik ühesugused viletsakesed. EV 10206:1 Mis ihule hea, see kehale kena. EV 1947:1 Tütre ilu on ema rõõm. EV 12767:1 Mida ilusam, seda ausam. EV 2081:1 Ilus nägu annab persele palju au. Ilus nägu teeb pu...le au. EV 2065:4 Ih-ah ilusa pääle, kes kaeb kakenu pääle. EV 2042:1 Ilusal tüdrukul on peigmehi iga sõrme jäuks. EV 2052:1 Keige ilusamad maasikad nopitse keige varem . EV 2073:3 Sirget puud otsitas iks asjapuus, hupet neiut naises. EV 10507:1 Kõvver puu jätetas perrä, sirge raotas maaha. EV 4906:1 Mesipuu viias mehele, kolbits jäetse kodu. EV 6755:2 Iludus määrab hinna. EV 2039:1 Ilo mass küll sada rubla, tego ei massa tingagi. EV 2026:4 Ilu mass poole ilma, tüütegu ei massa midägi. EV 2032:4 Tühi näio tüüst, tõne temä teost, ku tä kihäle kina, näole näküs, ihole illos. EV 7414:1 Ilusa naese ilu on enam kui hullu naese töö. EV 2053:2 Kui ilus naine on, vaata naise pääl, põle supil piima tarviski. EV 2079:1 Süü musta putru ja vaata valge naise pääle. EV 11298:4 Elusmajas piab naine ja hobune ilus olema, sis on elu hää. EV 596:1

296. Ilu ja riietus, ehted Kui ilus inimene, siis ilus riie. EV 2078:1 Pane kännu ümber ehted, siis on känd ilus. EV 516:6 Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus. EV 13392:6 Vana nägus ehte tõttu, noor ilu tõttu. EV 13469:8 Ühtki tundi tuluta ära ilmas kuluta. EV 12199:5 Keda ei näha näämikus, seda ei sihita siidiski. EV 7654:10 Kes ei näe narmas, see ei näe silmas; kes näeb narmas, see näeb silmas. EV 7377:1

297. Mitmesugust ilu kohta: pole enda teha; sõltub armastusest; kaksipidise loomuga Ega ilu ende võtta ole. EV 2020:2 Kes armas, sii ilus. EV 365:3 Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. EV 2064:5

298. Pikkus, paksus jm. füüsilised kriteeriumid Pikk naine on nagu roikast köök. EV 8816:1 Tilluke teravake, hulluke usinake. EV 12012:4 Ära kosi pikka: pikk läheb pingile magama. EV 4405:3 Seeni iks väikene vasigõ juut, ku suur suu mõsk. EV 14458:1 Paremb pikka peran vedada kui lühikeist kaalan kanda. EV 8802:1 Paremb peenikest perän vitä kui pakso painutada. EV 8498:3 Paksu piät painutama, peenikest perän vedämä. EV 8291:1 Parem paksu painutada kui peenikest peran vedada. EV 8292:65 Tündsak hopõn tüütekij, matal naane majapitaij. EV 12737:1 Kes paksust patta pand või valgest vaanasse. EV 8294:1 Sinised silmad, sile pea, / selle süda olla hea. EV 10505:1 Kellel neiul punapea, / selle süda pole hea. EV 7410:8 Terav nina, terav lõug, see on kurja naiste tõug. EV 11957:6 Mustad kulmud, kurjad naised. EV 6941:1 Vihasel silmad vesised, pahasel pale punane, kurjal mustad silmakulmud. EV 14034:8 Tuimal om pää tudsaunu, laisal pää ladsaunu. EV 12106:2 Kel pailu karvu, sel pailu armu. EV 3328:1

[299–311] Eakriteerium. Vanatüdruk ja vanapoiss

299. Abiellu noorelt, ära abiellu vanalt Kui tüdruku särgi sisse juba vakk rukist mahub, siis ta võib mehele minna. EV 12590:8 Sepik tuleb värskelt ära süüa ja tütarlaps vara mehele panna. EV 10302:1 Naine noorelt, makk soojalt. EV 7264:6 Vara teele, noorelt kosja. EV 13678:12 Kes vanan eän naise saap, / see laste abist ilma jääp. EV 13336:2

300. Abiellu noorega; parem noorega kui vanaga; noor on partnerina ahvatlev, vana eemaletõukav, külm, viitsimatu Võta naine neidudest, osta hobu sälgudest: vana naine leivaraisk, vana hobu heinaraisk. EV 7330:2 Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. EV 7538:1 Paremb nuore piitsa all kui vana parra all. EV 7537:1 Parem noore jalgu kui vana piitsa. EV 7539:1 Noore tüdriku musu nagu soe sai kunagi. EV 7509:1 Noore linnu liha on ikka hea. EV 7498:1 Vana külm nagu koolu siga, noor lämmi ja pehme nagu ahjust võet sai. EV 13421:1 Suud anda vanaltüdrukul on nagu külmale müürile. EV 10883:1 Vanatüdriku musu kui va hallitanud rapantseleib. EV 13602:1 Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. EV 13565:1 Ennem magas kuuse man, ennem kui vanapoisi man. EV 6309:1 Oma koera hammustamine on valusam kui võera koera. EV 7912:1 Mis sest vanast vintsutada, mädastmunast mängutada. EV 13360:8 Vanast ei ole varju ega küürakast ole küllesooja. EV 13487:4 Siis rutt rattal, kui vana naine vankril. EV 9893:7 Mis noores ias paneb punastama, paneb vanas ias naeratama. EV 7487:1

301. Tütarde mehelesaamise järjekorrast ja põhjustest Puud ei nakata ladvast laasma. EV 9098:18 Kuusk kukub maha, ladva ots murtakse. EV 4761:1 Noorõb hain häid'zes inne ku vanõb. EV 7524:1 Nooremad lapsed viia enne magama kui vanemad. EV 7506:1 Esimene saab ema tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas töö tõttu. EV 696:50 Edimene om peramise purre. EV 683:2 Sõkõld inäp nal'lalt õs võõta'. EV 11092:1

302. Tüdruku (ka poisi) väärtus, šansid, psüühika sõltuvalt vanusest; optimaalne vanus naitumiseks Tütarlapsel on kaks asja meele vastu: noorus, et ta läheb, vanadus, et ta tuleb. EV 12780:2 Pealejaanipäevane kask ja leeritud tüdruk ei lõhna. EV 8492:1 Ku talutüdär om aaste aiga lugenu ja ei ole veel mehel saanu, sii om ku sõnnigukuurme pühäpäeväl läve ehen. EV 11537:2 Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. EV 2915:1 Tütarlapse väärtus: 16-aastane ― kuld, 20-aastane ― hõbe, 25-aastane ― vask. EV 12782:1 Kakskümmend kaks ― vanatüdriku taks, viiskümmend kaks ― viimane taks. EV 3030:8 Kui tüdruk kakskümmend viis aastat vanaks saab, siis jõuab ta juba üle talise tee. EV 12588:1 25-aastane türduk uriseb, 30-aaastane haugub, 35-aastane ― pole koera tarvis. EV 2917:12 Koh majah jo vanatütrik om, sinnä' imp olõ-õi pinni vaja. EV 6359:6 Kus kolmekümne-aastane vanatüdruk majas, seal ei saa enam varssa kasvatada. EV 13595:1 Kui tüdruk 25 aastat vanaks saab, siis on juba hundi hais tema juures. EV 12589:5 Üheksa-aastane hunt, kümneaastane kult ja kahekümne viie aastane vanatüdruk. EV 14855:8 Vanatüdruku vanus on alati kakskümmend kaks. EV 13622:2 Kui poiss kolmkümmend aastat vanaks saab, siis ta kuulub kiskjate sekka: tal tulevad siis kuldi kihvad suhu. EV 8938:1 Jaanipäevast tee heina ja 25-aastaselt võta naine ― siis on õige aeg. EV 2353:1

303. Kõik tüdrukud ei saa (ühekorraga) mehele Ei ole kõik tütarlapsed meheliseks loodud. EV 12774:1 Ei kõik kanad saa õrrele. EV 3105:65 Ega kaiki vareksid ajateiba otsast maha ei lassa. EV 13800:2 Ennem aiasaiba äitsese ja kirvekuuas lehti luu, ku vanatüdruk saab mehele. EV 204:1 Kes seda näind, et kuiv känd võsa ajab. EV 7655:1 Kõik puud ei kasva korraga taevani. EV 9093:1 Ega kõike puid ühe korraga rajuta. EV 9074:1 Egä kik puu mõtsan üte otsage maha raiute. EV 9078:1

304. Meheta jäämine pole patt; on vanatüdruku seisusest hullemaid Kes tüdrukule sellepärast võlla ülesse teeb, et ta mehele ei saa. EV 12585:1 Vanatüdruku nimi on ikka ausam kui varsaga tüdruku nimi. EV 13618:1 Param auga vanatüdruk kui häbiga naene. EV 460:1 Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. EV 486:2

305. Mitmesugust vanatüdrukust ja vanapoisist Vanatüdruku põli ― kolmekopikane põli. EV 13620:1 Vanatütrik om kui ümbre minei puu. EV 13627:1 Vanatüdruk on kui puu, mis ära kujunud. EV 13607:1 Vanatüdrik kui kuijono katai. EV 13600:1 Vanatütrik on kui regi: alamäe es üles saa, es taade näe. EV 13628:1 Vanatürduk om egäl kähen näride ku koeral lihaluu. EV 13606:1 Vanatüdruk on taadi püksivarn. EV 13609:1 Vanatüdrik raudhammas. EV 13601:15 Kolme asjale pead teed andma: heinakoormale, palgisavale ja vanatüdrukule. EV 4276:1 Vanatüdrukutel sünnivad lapsed ikki pühast vaimust ja porikärpsest. EV 13621:1 Vanatüdruku liha ei mädane. EV 13616:1 Setu Jumalal latsi om kui vanatüdruku. EV 2664:1 Niivõrd Jumalal varra ku vannutütrikke. EV 2658:2 Vananeb härg vasikata. EV 13560:1 Vanapoiss ja pool ratast on ühes hinnas. EV 13566:2 Vanadpoisid vanalkuul ei kuule ega noorel ei näe. EV 13563:1 Isane kass ja vanapoiss muudavad sagele oma meelt. EV 2225:1 Koit koidab, vanapoiss roidab. EV 4258:1 Tukisuits ja tunglaving om vanapoisi hinge elätäjä. EV 12115:1

.

306. Kõrvutavaid hinnanguid vanatüdruku ja vanapoisi vahel; kuhu nad pärast surma kuuluvad ja mida tegema pannakse Vanatütrigu' ku päib, vanapoisi' ku pilv. EV 13625:1 Vanatüdruk kullatilk, vanapoiss on podisolk. EV 13605:7 Vanapoiss maksab vaka süsi, vanatüdruk maksab tünder nisu. EV 13567:3 Vanatüdruk tünder kulda, vanapoiss pool ratast. EV 13614:10 Vanatütrik kui vahakerk, vanapoiss kui vana ägel. EV 13626:1 Vanatüdruk jumala jalg, vanapoiss põrgu põhilaud. EV 13604:1 Vanapoiss on põrgupill, vanatüdruk roosilill. EV 13570:3 Vanatüdruk taevatui, vanapoiss on põrgunui. EV 13613:40 Vanatüdruk taevas, kuldkee kaelas, vanapoiss põrgus, tuletukk haambus. EV 13611:20 Vanapoiss on taevalukk, vanatüdruk põrgutukk. EV 13572:1 Vanatüdruku oleva tagapõrgu kesä pääl kablan ja vanapoisi karjatse man. EV 13619:1 Vanastpoisist saa põrgu purde. EV 13575:1 Vanapoiss on maa pääl õnnis, / sureb, siis saab karjasõnnist. EV 13569:1 Vanadtüdrukud pidid piale surma Sirtsu soole minema puurattaid tegema. EV 13597:3 Vanatütreku aetase Reola suu pääle lumme sarjama. EV 13623:2 Vanatütreku viiässe Petseri valta ala. EV 13624:1 Vanadtüdrukud pannakse külatänavasse siasitta pooleks lõhkuma, panevad südamepooled vastu päeva kuima. EV 13596:1

307. Vanagi vallatleb vahel; huvi vastassoo vastu, lootus mehele saada säilib kõrge eani Armastus ei päri aastaid taga. EV 373:2 Küll vana ka lõõbib ning albib. EV 13354:1 Eks siis vana hobune hakka hüppama, kui valjad saab suhu. EV 13324:1 Vanal mehel vahest varsa mõte. EV 13435:2 Mees on sõnn surmani. EV 6593:8 Mees on veel nii kaua mees, kui ta veel jõuab kukke hännast kinni hoida. EV 6595:1 Isane tahtvat seni emast, kuni suudab labakinnast jõe peal oma järel vedada. EV 2227:1 Isane tahab nii kaua emast, kuni suudab jalga rattarummu peale tõsta. EV 2226:1 Kui ludigas enämb naise kallale ei lähe, on naine vana. EV 6087:1 Naine on siis viel naine, kui või suus sulab. EV 7268:2 Kuni veel või suus ära sulab, on ikki veel lootust vanatüdrikul mehele saada. EV 14294:1 Miil om mehele minnä', silmi olõ-õi sitalõ minnä'. EV 6467:18 Kolm päeva enne surma kaub tüdruku mehelesaamise lootus. EV 4287:1 Ilusad lilled nopitas õitsmise aeal jo ära. EV 2050:2

308. Võidakse abielluda vananagi. Mehelesaamiseks soodsaid kalendriendeid Istu laev ige tuule saab. EV 2270:2 Illanõ kana ka-ks viimäte orsilõ joud. EV 3109:1 Kui vastlapäe on vanakuus, siis kõik vanadtüdrukud saavad mehele. EV 13888:1 Vaatab taevasõõl kadrinapäevast maha, siis saab palju tüdrukuid mehele. EV 11468:1 Kui pihlakatel palju marju, saab palju tüdrukuid mehele. EV 8746:1

309. Vana naine parem lapsehoidja; asisem kui vana mees Vana naene kätki pakk ja lapse vang. EV 13455:2 Vana naene kääbas, kätkialune. EV 13456:1 Vana naine laste vari, mädä puu tule pidäjä, vana kasuk kaala vari. EV 13459:3 Vana naine iks laste rõõm, vana miis kui vankriratas, kes aidveeren vedelep. EV 13457:1 Vana naene ja vana kuub, vana mees ja vana kasukas ― need on ühesugused. EV 13454:3 Vana naine ja vaskkatel ― nee aitavad ju ikka. EV 13458:2

310. Naise ja mehe easuhtest Naine peab olema mehest kaljatooma aea noorem. EV 7271:1 Vana naine noore mehe narr, noor naine vana mehe kann. EV 13460:5 Kui vana naine ja noor miis, sis ku sitt kulla sihest paistus. EV 13349:1 Noor noorega, vana vanaga, iga kukk oma kanaga. EV 7517:3

311. Ära naitu noorelt. Parem vanaga kui noorega. Vanal vara kõvem Keda Jumal karistada tahab, seda ta laseb noorelt naese võtta. EV 2616:1 Parem vana hallige kui noore abige. EV 13363:1 Paremb vana varjun kui noore ilun. EV 13364:75 Parem vana mehe armu all kut noore mehe hirmu all. EV 13369:3 Parem vana habeme all kui noore piitsa all. EV 13366:130 Vanal om vara kõva. EV 13437:1 Vanal palju vara. EV 13441:4 Vanal on vara parem, kirstukaas on kindlam. EV 13440:1 Vanatüdrukul on hää vara. EV 13617:1 Vanalpoisil pallo varra, kirpa viil kõige enämb. EV 13564:1

[312–315] Jõukuse- ja seisusekriteerium. Kaasavara

312. Rikkus ei loe; pigem vaesega kui rikkaga Rikkuse pärast ei maksa võtta, vaesuse pärast ei maksa põlata. EV 9764:1 Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine. EV 9747:130 Parem vaese tütar naiseks võtta kui rikka teenija. EV 13059:1 Naane saa paremb näädsikust ku ilmaistjast. EV 7227:1 Vaese kana rõhk aia. EV 13097:2 Parem mees ilma rahata kui raha ilma meheta. EV 6686:3 Mine mehele, mingu-ui rüäkuhjale. EV 6663:13 Mine mehele, tahtku-ui talopojale. EV 6664:1

313. Kaasavara. Rikas naine nuhtluseks. Naise varast ei jagu kauaks Tütar põlvekõrgune, vakk vaksakõrgune. EV 12757:30 Esimese tütrele ema helmed, viimasele viisupaelad. EV 705:17 Kiripea kits ja kimbel mära ― / nee on poissmehe ainuke vara. EV 3848:2 Pruudi kaasavara katab kõik naese vead kinni. EV 8993:1 Võta rikas naine ehk sandi iest hobune. EV 9757:1 Rikas noorik kuri kui kikas. EV 9685:1 Vaene naine toob vakaga rukkid majasse, rikas naine tündrega riidu. EV 13072:2 Rikas naine kui resu silmas. EV 9683:5 Kui naase rahaga om ahi tett, ar siss ahopaistõhe mine. EV 7204:1 Kes naise varaga enne rikkaks läin on. EV 7200:1 Naise rikkus ukse taha. EV 7295:1 Naise vara nii kui kile kõhutäis. EV 7297:1 Naise varandus kestab toomapäevast jõuluni. EV 7296:12 Sauna soojus ja naise vara olla üks. EV 10221:1 Naase varandus om kui vesi sõglah, kellel piatüst ei ole. EV 7231:1 Naese vara ja lehma ammumine on üks. EV 7248:1 Naise kaasavarast pole ilmaskid kassi hänna pele saand. EV 7285:1 Naise rikkus ― kassi vargus. EV 7294:8 Naise varast rikkust või koerasitast sõnikut. EV 7298:40 Naise rahaga ning ramba nahaga ep saa ilmaskid järje peele. EV 7292:1

314. Rikkus ja seisund on olulised; vaene ei saa rikast, rikas ei taha vaest Parem rikka mehe jalutsen kui vaese mehe pähitsen. EV 9667:1 Rikka talu teenijatüdruku üükse tutt om enam kui vaese talu tüdar. EV 9751:1 Paremb aian kui aia toen. EV 42:1 Kui saibale ei saa, sis toele ei lää ka. EV 11922:2 Parem kroonuvalla koerale kut pärisvalla poisile. EV 4439:1 Kroonuvalla tulituki' omma enam kui mõisnikuvalla perisplats. EV 4438:1 Saksa ei saa, talupuega ei taha, antvärk ei võtta. EV 10061:1 Kessi vaese veimevakka vaatab. EV 13025:1 Kes harakalle hanemuna annab. EV 843:5 Kes popsi pullikõse talu õhvakese manu last. EV 10214:2 Peretütre perset ei saa muidu katsuda kui kasta näpp märjaks. EV 8679:1 Sant om santi tallanu', tuust omma' sandi' sugõnu. EV 10186:2

315. Igaüks läheb / mingu paari omasugusega: rikas rikkaga, vaene vaesega jne. Vaene mees ärgu võtku rikast naist. EV 13071:1 Vaesel rikka naese võtmine om kui väsünü hobesega liivatsehe mäkke minek. EV 13112:1 Talupoja tütar mingu talupojale naeseks. EV 11534:1 Vaene sünnib vaestega ja vares varestega kokku. EV 13086:1 Vares olgu varesege, harak haraguge paarin. EV 13822:1 Harak ei sünnu varesega paari. EV 840:1 Ega reban siiliga ela. EV 9577:1 Oled ise sikk, siis võta ka kitse omale naiseks. EV 10422:1 Ku võtad naise, võta suabas suapaga, viis viisuga, passel paslega. EV 14151:7 Käng sünnü-üi viisaga paari. EV 3784:2 Jalg leiab saapa. EV 2394:1 Kuda jalg, ninda saabas. EV 2401:1 Kross otsib krossi, kopik kopikat. EV 4441:1 Tammepuust nõul ei sünni ju kuusepuust kaan. EV 11578:1 Kuida vakk, nõnda kaas. EV 13230:90 Vakk ise kanne valib. EV 13232:4 Igal pütil oma kaan. EV 9392:13 Kudas auk, nõnda pulk. EV 472:5 Igaüks otsib oma, ega võõrast keegi võta. EV 8145:2 Igaüks leiab oma. EV 5720:1

316. Ära vali liialt elukaaslast ― võid saada halva või jääda üsna ilma Võtad siitpoolt paati vett või sealtpoolt, üks merevesi ikka. EV 6038:4 Hää umma kosjä põlge, a kurjä umma kutsu. EV 1046:1 Kits kahe kuhja vahel sureb nälga. EV 3898:1 Kes iga põõsa alla otsib, see viimaks ommeti ussi leiab. EV 9243:2 Kes laialt otsib, see lahja leiab. EV 5298:1 Kes inglit otsib, eeslit leiab. EV 2086:2 Otsit kõgõ ilma ilusamba, kõgõ maa magusamba, peräst lövvat kõgõ ilma ilotumba, kõgõ maa maotumba. EV 8154:2 Umast saa oliline, armsast aganine. EV 8046:3 Kis sukka otsib, sie kapuka leiab. EV 10662:3 Kes kinga otsib, see talluka leiab. EV 3783:11 Halli arvatase, kõrvi kõneltase, kapukjalg kargab ette. EV 804:1 Kes kellaga lehma otsib, see sitase saba saab. EV 3573:40 Kes liha otsib, see kondi leiab. EV 5802:16 Valitsejal jäävad valjad. EV 13299:2 Luu-kondid valitsejale. EV 6103:85 Korjajalõ jäävä koorõ. EV 4389:8 Põhi saab põlgajalle, naeste ots saab naerjalle. EV 9125:4 Naanõ saa võtjalõ, napukubo kosijallõ. EV 7229:4 Otsjal olõ', põlgjal põhk, lihaseletajal liha. EV 8122:1 Kes palukese põlgab, sööb viimaks põlenud kooruksed ka ära. EV 8375:1

317. (Tühinegi) mees saab ikka naise, (väärtki) tüdruk ei saa omatahtsi minna. Iga peigmees pole võtja. Peaasi et isane Kosilane kuulus miis, mõrsja massa-ai midägi. EV 4401:1 Talu annab, teine keelab. EV 11514:6 Naest nüüd ei saa! Pane püksid aiateiba, mitu tükki kogub juure. EV 7255:1 Mikepärast poiss ei saa; poiss saab poole hinnaga kallist neidu katsuda. EV 8940:2 Vanapoiss saab ikka naese. EV 13574:3 Eks mies ikke naise saa, aga ega tüdrik kiita voi, et mehele saab. EV 6488:3 Minnei saa-ai minnä, ku võtja võta-ai. EV 6838:1 Suksutajaid on palju, aga päitse pähe panijaid on vähe. EV 10667:45 Iga suksutaja ei ole päitsete pähepanija. EV 10666:1 Meega meest ei püüa, korrapoissi küll. EV 6740:2 Egä kana sepitsemisest midagi väljä ei tule. EV 3104:1 Ei säält tule midagi välja, kui lehm härga lakub. EV 5630:2 Mis mass lehmä lakmine, kui härg ei häälitse. EV 5645:1 Mes see ute huikamine, kui see pässi pääd ei pöörä. EV 12973:30 Hobu loodud ootama, naine vaatama. EV 1333:2 Siasugune poiss saab ikki naise, aga kullahunikune tüdruk ei saa meest. EV 10244:3 Sitane sikk saab kuldsed kitsi, aga kuldne kits ei saa sitast sikku. EV 10520:1 Kärnäne sikakõnõ saa ütsäst aiast üle, a kullanõ kitsõkõnõ saa-ai ütestki. EV 4960:1 Hiline mees saab kuldse naese, kuldne tüdruk ei saa ise kohegile. EV 1252:1 Hiline kukk leiab kuldse kana. EV 1251:1 Kullane kana ei või koheki minna, kui õline kikas otsma ei lää. EV 4521:1 Õline kukk saab kuldse kana, aga kuldne kana ei saa õlist kukke. EV 14632:8 Õlgine mies saab kuldase naise. EV 14633:1 Olgu poiss kolmest kohast õlesidemega kinni, ikka saab naise. EV 8941:13 Ega kuldkäng ei või minna, kui närtsküper ei võta. EV 4510:10 Kakenu kasuk saab ikki naise, kuldhänd ei saa koegi minnä. EV 3432:3 Olgu mees puujalaga, poole puusaga, naise saab ta ikka. EV 6681:3 Olgu õlgine ehk aganane, kui aga oma on. EV 14630:1 Tüdrukud ei küsi, olgu ta sunt ehk sant. EV 12602:3 Olgu sant vai vigane, pääasi et on isane. EV 10167:25 Olgu või haokubu sarnane, kui ta aga isane. EV 832:2

318. Mehelesaamise ootuspärasusi ja paradokse: kõik (täisealised) võetakse kord; head võetakse, tühiseid mitte; võetakse tühisedki; tühised võetakse (häid mitte) Olgu katal misuke taht, küll ta kaase hendäle iks löid. EV 3445:1 Külap haak endale ka ükskord augu leiab. EV 730:1 Küll kasunu latsõ kasitas. EV 3439:5 Kootud saab ikka loodud kangas. EV 4452:6 Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse. EV 11793:50 Sülitud leib süüase, põltud laps leitakse. EV 11419:1 Aig tulep, lammas pöetas, hää tütrik naises võetas. EV 96:10 Virgad viiasse mehele, targad tõisele talule. EV 14227:5 Viksid viia viisi tõttu, kõrgid kena kõnni tõttu, töö tõttu tütarlapsed. EV 14172:1 Viisi tõttu viidanessa, käte tõttu käidanessa, au tõttu hobu aetakse. EV 14148:2 Ole viks, / käi kõks, / siis saad pereminiaks. EV 14171:3 Mis petäi, tuust saa pirrupuu; mis tütrik, sest saa naene. EV 8515:3 Kümme küllä küsimen, sada tallu tahtman. EV 5160:1 Hõpõ võetas hõlma, kuld pandas silma. EV 1680:1 Hää lilli pääle lindas mehiläne. EV 1017:1 Hüä mehine istu-ui närbünü häiermäle. EV 1066:2 Ega imä last enne ikku ei võta. EV 602:5 See loeti tubliks tüdrukuks, kes ühe kingarasvamisega mehele saab. EV 12080:1 Ku nätä tahetas, sis nätäs nukkagi. EV 7658:3 Head last nähakse nurka, paha ei nähta põrandalle. EV 903:50 Häid ei nähta põrandale, santa nähikse nurka. EV 991:1 Kurä kositase ja vihatse viiasse, tõbialust ei tõmba keägi. EV 4661:3 kes kotta kuses, tuu kodu jääs. EV 3954:2 Oma mees tuleb ikka järele, kas situ parsilt maha. EV 7937:4 Kure õtsast on ka naisest võetu. EV 4578:1

319. Kosjasobitaja, isamees, peiupoiss. "Tellitud naisest" ei saa naist Esimene raps on raudkäe jagu. EV 695:1 Esimene üe ollõ peiupoesi jagu. EV 701:1 Saadikolle saapa, kärätäjälle känga. EV 9979:2 Tellija saab saiakaku, pärast sada kuratid. EV 11925:7 Soovija saab sunnikid. EV 10627:1 Laaditaja lõhnatas, saatja sõimatas. EV 5247:1 Tellitud naene, hännata kukk, lupsija king ning ühe pääga saag ― need ei kõlba kuhugile. EV 11928:1 Tellit naine ja pandud paik on ühed. EV 11926:1 Tellitud naene on raipe nahk. EV 11929:2 Soendud supp ja soovitud naene on üks. EV 10605:1 Tellit naine ja lainat leib ― nee olla ühed. EV 11927:1 Ega sest laenatud seltsist ikka seltsi saa. EV 5261:1 Võlelik oli võrgit naene, salalik oli saadet naene. EV 13271:1

EDC. Kosjad ja pulm (mitmesugust)

320. Kosilasi koer ei haugu; keda haugub, sellest ei saa asja. EV 4403:1 Hobu kaup on õuessa, neidu kaupa kamberissa. EV 1332:1 Kes tütre saada tahab, peab ema meelitama. EV 12741:10 Kõik kosilased rikkad, kõik vangid vaesed. EV 4404:1 Naist võtad ― ütle kõigile, hobõst ostad ― tekku ei hellügi. EV 7315:1 Vägise viidi, hea meelega andsin. EV 14439:1 Pulmad tulad mõnõlõ, pühäd tulad kõikõlõ. EV 9047:1 Pesuküna korjab pesu ja pulmalaud inimesi. EV 8711:2 Pulmad suguvõsa juua, joodud külalaste juua. EV 9046:2 Mis saaja siis, mis ilma hõiskamata. EV 9986:1 Pulmapill ja kokahobuse kell peavad alati hüüdma. EV 9056:2 Poiss on pulma hing. EV 8955:1 Kuningaske and tii, ko saja sõit. EV 4535:1 Illos iks ikune mõrsja, näkus iks murõlik näio. EV 2043:1 Parem nutja naene kui naerja pruut. EV 7603:1 Ei see siga sigine, kes ei vingu viiessa. EV 10332:7 Kes ei ike ehten, tuu ikk ellen; kes ikk ehten, tuu ei ike ellen. EV 2284:2 Nuudso-i sa esä lavva takah, nuudsut sa põldu põimõn. EV 7613:1 Nutab pia mintust, ei nuta kaua kasumist. EV 7605:1 Vesi ja tuli ei või valgustamata jääda. EV 13977:1 Kas veli pal'aste kässiga saaja läät. EV 13917:1 Kotihki pudovai. EV 4418:1 Ega pulma tegija ei väsi, pulma käija väsib. EV 9041:8 Sajah käüja häös ärä, saja pidaja ei häö kunagi. EV 9991:2 Tee siis pulmi puust ja otsi au aiateibast. EV 9079:4 Pulmas vaeva ei vaatata. EV 9050:1 Mis saajas saadud, see pulmas peetud. EV 9987:85 Hoia kohtu pulma. EV 4775:1 Pulma minnes põle vaja muud kui terav nuga ja tühi kõht. EV 9048:10 Saaja mindäs silmega', puhtillõ mindäs kõtuga. EV 9990:2 Saaja mindas kaema, kodo tuldas süüma, jõõle mindas juuma. EV 9988:2 Parem sööta üheksat kõrtsilist kui ühte pulmalist. EV 11327:1 Este siapia, perä siasaba. EV 10241:1 Kõrtsi viimist ja pulma töömest ei saa otsa. EV 4875:1 Kui saaja lähed häüga, siis kodo tuled auga. EV 9985:1 Ei pulmade headuse perast minda kohtusse. EV 9042:1 Kos lapuline kuses, senna nõsesse nõgese; kos kaasik kuses, senna kasuse kapsta. EV 5582:2

EE. ABIELU. MEES JA NAINE

321. Abielu röövib vabaduse, toob hoolt ja muret Pulm on noore inimese surm. EV 9051:1 Pulm põle muud kui jutt ja rutt, / pärast pulmi tuleb nutt. EV 9052:1 Abielu paneb päitsed pähe. EV 21:1 Abielu paneb rangid kaela. EV 22:1 Abielu toob ahelad. EV 25:1 Ostat hobese, saa hool;võtat naase, saa mure. EV 8134:3 Pruudi mure ― pool muret, tanu toob tasase mure. EV 8995:1 Noorik saasõ nurmõ pääle, mõrsja mõsumolli otsa. EV 7550:1 Ei lasõ inäp miis magada, ei abikaas kosuda. EV 6484:1 Kõik muu pea meeles, unekotike uneta. EV 6473:1 Unusta uni, mäleta mälu, pea noor mees meeles. EV 12918:13

322. Paariminejad on pimedad, hiljem pettuvad, jahtuvad, muutuvad. Valitu enne pulmi lahke, usin jne., pärast kuri, lohakas jne. Armastus on pime. EV 381:8 Kui armastus on ees, siis meel on metsas. EV 388:1 Tüdruk tühja aruga, poiss poole meelega. EV 12600:1 Ega naisevõtjal arru ei ole. EV 7340:1 Pruudil on kolmekordne kotiriie silme ees. EV 8994:1 Kõik omma minneh mesitse, võttõh võismõtsõ'. EV 6753:1 Mesileib minna, saiakoorik saia, saa manu ― ei midagi. EV 6752:11 Kui mehele saa, sõs ritka mõros, kuruslauda kuras. EV 6536:1 Sai peijo, sai pinnanõ, sai kätte, oll kärnäne. EV 8745:1 Lätsi mehel, lätsi ku linna; oli ärä lännu, oli ku sital käünu. EV 6554:1 Edimäld ihatas, perän saa viland üle huulde ja pääld hammaste. EV 717:1 Esimene armastus ei kesta kauem kui paar kuud, siis magavad kui kaks vana sõdurid, seljad vastamisi. EV 688:1 Täna pulmad, homme pulgad, ülehomme lepamalgad. EV 12391:4 Enne mahub põue, pärast ei mahu enam õue. EV 9228:2 Naane naarul võetas, pisaril peetäs. EV 7225:2 Kaerul püütakse, piitsal sõidetakse. EV 2892:15 Peigmees lammas, /abielus hammas. EV 8523:1 Ega tüdrukupõlves hakka veel kihvad kasvama. EV 12633:1 Tüdruk hoiab oma söät öökse tutu sehen varjun. EV 12596:2 Tüdrukud on kõik head, ei tea, kust need õelad naised tulevad. EV 12603:6 Tigedat tüdrukud ega valget varssa ei ole keski näind. EV 11994:3 Neiukene tuikene, naisekene kullikene. EV 7412:3 Tüdrukuna tui, naisena nui. EV 12614:5 Rätikuga tui, tanuga öökull. EV 9930:1 Tüdrukult kui sai poodis, / naeselt kui kanasitt toolis. EV 12611:1 Tüdrukult kui roosilill, kui naiseks saab, siis torupill. EV 12610:10 Kui tütrik om, siis õgev puu, / kui naises saa, siis lagja suu. EV 12592:2 Kui neiu on, siis ei mahu uba huulini ega hernetera igimessi, aga kui naeseks saab, siis sõitku kas või susi suvve. EV 7411:6 Tüdrukult ei mahu nõelaots suhu, naeselt aja paar härgi suhu. EV 12609:2 Tüdrigu tüühobõsõ, naasõ vinne verstatulba. EV 12595:1 Ega inne tütreku via avalikus ei tule, ku tütrek mehele lätt minemä. EV 12584:2 Naist kiida aasta pärast. EV 7308:40 Et naist tundma õppida, pead puud soola ära koos sööma. EV 7195:1

323. Ämm ja minia Ori saa aastapalga, päeveline päeväpalga, minni ei saa midägi. EV 8095:1 Harvast orja kiidetakse, miniat ei millalgi. EV 8080:13 Last unest unesse, neitsikäst tööst töösse. EV 5543:1 Latsele lauldas, mõrsja mõistku. EV 5549:50 Minial on hobuse kannatus ja koera alandus. EV 6843:1 Noorikõl piät olõma jänese jala' ja kuninga meel. EV 7553:1 Kes pereminiks või -väiks läheb, see jätku süda koju. EV 8652:1 Mini peab ämma altjala käima. EV 6844:1 Ämmale mine lumise jalaga, aga mitte tuhkase savaga. EV 14785:1 Minni meeleline, meheimä armuline. EV 6846:2 Niikavva minni hää, kui mesileibä om. EV 6847:1 Minial om mitu viga, ämmal ei häda kedagi. EV 6842:55 Mini ämma apteek. EV 6845:4 Ehk oleks ma küll seliti sängis, aga kulp olgu ikka minu käes. EV 10290:1 Miniaga see elu on nagu lammakael niita ja nagu kotikangas hakata ja kotikangas lõpetada. EV 6841:1 Kurun iks kostipulga, vana naese vastulise. EV 4686:1 Häbene äia, häbene ämma kaks-kolm päiva, ja siis kanna kaivu. EV 1699:1 Hunt süöb selle ämma ära, keda minia kiidab. EV 1640:1 Naane ei ole kunagi jutukatsõmb kui umma miist kitteh ja mehe immä laiteh. EV 7224:1 Ämm tuleb visata õhtu hargiga ahju peale ja hommiku roobiga maha tõmmata. EV 14787:1 Ämmaeided ja küpsekaalid on kõige paremad siis, kui nad külmad on. EV 14788:2 Tukiving ja roobisuits on ämma suretajad. EV 12116:1

324. Väimees. Koduväi koerapõli Mia kana muna luu, tuu väü vällä süü. EV 3148:4 Väimees puuakse. EV 14479:1 Väime uks ja põrgu uks õlema kõru. EV 14480:1 Kui Jumal tahab sind nuhelda, siis ta nuhtleb sind koduväi kohaga. EV 2635:2 Enne võta põrgust pooled päevad, kui sa väimeheks lähed. EV 9201:1 Enne mu poeg tehku põlvili kiviaeda, kui ta koduväiks hakkab. EV 8916:1 Kis öö otsa äkke otsas magada võib, see võib koduväiks minna. EV 14794:1 Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl. EV 2277:3 Parem püksata nõgesepõõsasse kui koduväi kohale. EV 9379:3 Koduväi koht olla sama mis persetpidi sipelgapesas. EV 3999:1 Kes kodoväüs taht minnä, tol olgu hobõsõ kannahtus ja jänesse jala'. EV 3997:2 Koduväümel koera põli. EV 4002:2 Pere väimees ja pere koer; pere tüdruk ja pere kass. EV 8680:1 Koduväimehe leib on kõige valusam leib. EV 4000:1 Ussi ja püssi ja koduväimehe kohta piab ilmas kõige rohkem kartma. EV 12969:1 On olemas kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad. EV 4296:1 Koduväimehe müts olgu ukse kõrval naela otsas. EV 4001:4

325. Abielust ei pääse kuhugi. Ära kipu isakoju tagasi Kohe paarist paota vai abielust lahkuda. EV 8162:1 Miel ikä mihele, miel ikä mihelt ära. EV 6466:1 Kes kala mõrran, tuu taht vällä, kes vällän, tuu taht mõrda. EV 3059:15 Mis lind vällän, taht puuri, mis puurin, taht vällä. EV 5949:1 Väline siga kipub aeda, ajasiga kipub välja. EV 14486:1 Oled viid, viida aig, oled tood, toida pääd. EV 14075:2 Ära enne kodu kos'tma tule, kui ühe käega sööd ja üksinda räägid. EV 3994:1 Korge on kodune künnis toista kerda kerduessa. EV 4844:3

326. Elama asumine on raske. Elades elujärg paraneb Aidake armetumat, vilets viiakse mehele. EV 211:2 Avita menejat mõrsjat ja asujat majja. EV 217:4 Rakendamine läheb palju maksma. EV 9544:1 Üts kirst minneh, ütesä elleh. EV 15058:2 Küll ellen elajid levvis ja kasven karja. EV 559:1 Eläd, sis ilustad; ku kasud, sis kaunistad. EV 543:3 Kui elan, ostan helmed, kui kasvan, katan kaela. EV 554:1 Kui eläme, siis helmed saame; kui sureme, siis kalmud saame. EV 556:1 Emält maidsa makus pala, naiselt peä peenü hameh. EV 636:1

327. Paaris parem elada See siga sellega paaris, vana emmis orikaga. EV 10366:3 Konas muur vaarist kaugele lätt. EV 6857:1 Naene mehe abi, mees naese tugi. EV 7234:1 Mees on naise kaunike, naine mehe kaunike. EV 6585:1 Paremb iks linikeh kui vanikõh. EV 5959:1 Ku naises saab, saab aukrooni pähä. EV 7212:1 Miis käeh, ne miil'ge pääh. EV 6659:1 Poozi pää takah kõik paaba targa'. EV 8958:2 Ku miis takan om, sis lätt kõik häste. EV 6551:1 Mõtsa varjun parep ku lehe varjun, mehe varjun parep ku mõtsa varjun. EV 6790:1 Suu hoia sis kerigu poolõ, ku sa mehe kätte saat. EV 10896:1 Mis võib teivas lagedal tiha, kui vitsa ei ole. EV 11923:1 Param on kaks lindu pesitelles kui üks lind. EV 3022:1 Üks lind ei ehita ilmaski pesa. EV 14990:12 Üks lind pillab pesa, kaks koguvad. EV 14992:40 Paha on pahaga, veel pahem on ilma pahata. EV 8232:4 Paremb kaas kakelde, tõnepuul tõrelde kui kuhalde ilma olla. EV 2835:1 Parem tuima tülitädä, parem laiska lähätädä, parem koos kakelda kui üliütsindä olla. EV 12110:1

328. Naine vananeb mehest kiiremini (eriti halva mehe käes) Kunst on naine noorik hoida. EV 4546:1 Noorik ja kalender on üks. EV 7547:2 Võta naine ja tee uued pastlad, mõlemad on ühekorraga vanad. EV 7332:2 Mees vanandab mitu korda naest. EV 6624:1 Tütrik Jumala luud, naane mehe närtsutõd. EV 12622:1 Hea mees ehitab naise, kuri mees kulutab naise. EV 945:3 Hää mehe kõrvas naine lihuneb, kurja kõrvas kuivab. EV 1022:1

329. Läbisaamisprobleem abielus. Hea ja kuri teinepool. Tülitsemine Nali om küll naist võtta, aga kae, kas om ka nali naisege elade. EV 7367:2 Mehele minna pole kunts, aga suurem kunts on mehega elada. EV 6704:5 Kui mõestad mehegä magada, siis mõesta kua mehegä elädä. EV 6540:1 Kui on mees rahul, siis on ka Jumal rahul. EV 6545:1 Ku miis miil'vä, sis naane naarva. EV 6550:4 Kui on mees meele järel, siis tee püksid perse järel. EV 6544:8 Hea naene on mehe au. EV 948:2 Hää naisõ peräst massa-ai tilka murda. EV 1025:2 Hea naene on mehe tugi, kuri naene mehe surmarohi. EV 949:1 Hea naene paneb kümme penikoormat tooli alla, aga paha naene võtab. EV 950:6 Kui miis naisõ hää saasõ, sõs saasõ ku liina täüvve hääd, aga ku halva naisõ saasõ, sõs saasõ ku viis paari kurju härgi, mis ikkeh ummava: üts tõmbas sammu edesi ja tõnõ tõmbas tagasi. EV 6548:1 Naine võib kodu paradiisiks teha ja põrguks kua teha. EV 7277:1 Kui om hää mees, saad süüa, kui halb, ei saa sedagi. EV 1100:1 Kuri naine kuuks ajaks, hea naine eluksajaks. EV 4627:1 Paremb hää mehe lits kui halva mehe naene. EV 1125:15 Targa mehe man om tõlvgi naane. EV 11623:1 Targa kur'aga saat iks är ella, ent ulli kur'aga ei iiälgi. EV 11618:1 Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. EV 953:1 Naise ja naise vahet saab süllaga mõõta. EV 7283:1 Teine kana on ikke tigedamb kui teine. EV 3152:1 Hää hobõnõ hii haisuh, kuri naine kusõ haisuh. EV 999:1 Kuri naene on kõvem ku kurat. EV 4625:3 Kuri naine suretab mitu meest ää. EV 4629:1 Kare tapab noore härja, naine noore mehe. EV 3229:1 Ära anna viile maad ega kurjale naesele võimust. EV 13990:1 Halva naasega ellä om nigu vingutseh tareh ellä. EV 786:1 Järgnev läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused. EV 6140:3 Sandi mihega on nii rist ja raske elada, kut peaks liivast mäge koutu üles minema. EV 10181:1 Miis ei ole miipott, miis om vapsiguvakk. EV 6656:5 Naeselõ iks nõo piät, mis sa mehele tiit. EV 7243:4 Latsele panet rinna suuhte, mis sa mehele saat tetä. EV 5550:1 Kui mees pole meele järel, siis saada talukas takka järel. EV 6533:1 Halvale mehele halbu sõnu. EV 784:1 Mies on tuli, naine on tagud. EV 6648:1 Mees põrgu, naene kurat, lapsed vaesed vaeva all. EV 6601:1 Miis vannub naese, naene vannub latse. EV 6662:1 Abielus on kaklemine nagu sool magedale supile. EV 24:1 Ega kaklemine siis midagi tee, kui muidu hästi elatakse. EV 2948:1

330. Kas ja kui palju võib mees naist (naine meest) peksta: tuleb / võib / ei tohi; naist peab hoidma Naiste sugu on nagu ussi sugu: ussi tuleb tappa ja naisi tuleb nuhelda. EV 7304:1 Kes oma naist heast materdab, see sada pattu andeks saab. EV 7201:5 Naist tapad, taivade saad. EV 7311:1 Naise jauks on aiavits. EV 7284:1 Hobust obeda süömägä, naist obeda lüömägä. EV 1359:1 Hobuse jaoks pea kaerad, naise jaoks piits. EV 1350:1 Mehe rusikas on magusam kui meelusikas. EV 6637:1 Naist võib nii kaua peksada, kui tulelt võetud kördipada maas veel keeb. EV 7313:8 Nii kaua kui pudrupada peale tulelt maha tõstmist põrandal veel keeb, ei tohi mees vastu hakata, kui naine teda sel ajal peksab. EV 9017:1 Kes naisel lüvvä lask, om niisama alato, kui olõsi tsiga purno. EV 7199:1 Kes oma naist lööb, selle käsi katkeb. EV 7857:1 Eis' piät õks pessedö naase. EV 2228:3 Mees, kes hobust hoiab, hoiab ka naist. EV 6569:3 Löö hobust, hoia naist. EV 1400:2 Naist hoia kui pudelit. EV 7307:1 Naisterahvas usus hääd sõna. EV 7355:1 Kallista naest, siis kära kaub. EV 3098:1

331. Kuri naine on töökas, hoiab kodu korras (hea mitte) Tragi naine on tige, hüä ja mahe on tüö juures tossukane. EV 12057:1 Kes lahke, sie laisk, kes tige, sie tegijä. EV 5281:2 Sööläs naine töögäs naine, tegija toruja naine. EV 11226:1 Kuri koer õue hoiab. EV 4616:70 Parem kurja naise kolgitu kui hää naise mõstu. EV 4665:6

332. Naiste töö lõppematusest, märkamatusest ja väärtusetusest; veidrusi riistade kasutamisel Naisterahva töö ja märahobuse söömine ei lõpe iial otsa. EV 7352:16 Naiste tööd ja sõithobuse sitta ei nähta kuskil. EV 7305:1 Niket-näket ikke naiste töö. EV 7434:1 Hobuse sitt ei täida merd ega naiste töö tee kedagi rikkaks. EV 1354:1 Naeste tahk ja kana nõnarätt om vanapaganal täädmata. EV 7254:10 Leemekulp ja ahjuhark, see on naiste sõjariist. EV 5627:1

333. Mees peab tooma, naine meest ootama ja söötma. Laisk, tööta mees on nuhtluseks. Hea naine maja lukk, paha võib paljugi raisata Miis um laiv, kiä kodo tuu, naane liin, koh saisma jääs. EV 6661:3 Kodu ei pole mees kuulsam, ahju peal ausam. EV 3971:2 Naine, kass ja ahe piavad ikki kodu olema. EV 7262:1 Ilma kassita ja ilma naeseta ei õle maja. EV 3346:1 Naine ja koer peavad kodu meest ootma. EV 7259:1 Kui veel last ei ole, peab meest hullem hoidma kui mähkmes last. EV 5469:1 Mees ei pea mitte süömist ootama, vaid süömine peab meest ootama. EV 6561:1 Armastus käib kõhu kaudu. EV 377:5 See pole õige naine, kes ei jäksa toita kahte last ja meest. EV 7324:3 Iga mees on oma naise siga: sööb ära kõik lobid, mis naine teeb. EV 6502:1 Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure. EV 9100:2 Koskub kraami riidekünässe, ei kosku leiväastja. EV 4431:2 Tööta mies toob tüli perre. EV 12539:1 Mees tööta nagu naene vööta. EV 6622:1 Naestõl kõiki vähä, musta pesu üksi paelu. EV 7256:1 Naine on maja lukk. EV 7266:95 Kirikann laua au, ilus naine mehe au, aga hoolas naine on mehe parem käsi ja varahoidja. EV 3836:1 Kõrge kiviaed on põllu hoidija, aga tubli naene on maja kaitsja. EV 3949:1 Kärme naene oo enäm kui taluase. EV 4953:1 Tii tuli tarõhõllõ, / esi käu kärehelle. EV 12158:1 Naesterahvas peab ikka pidalik olema. EV 7350:1 Lohakas naine astub üle luua, korralik naine ei astu üle õlekõrregi. EV 5994:1 See on eit, kes leiba teeb ja lapsel laksu p-se lööb. EV 525:1 Ega naine üksi leiba söö, naine teeb ka leiba. EV 7190:1 Hobune orakse koera, naine sooja leiva koera. EV 1343:1 Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga sisse vedada. EV 7260:100 Halb naine kannab rohkem põllega aidast välja kui mees kurguga kõrtsist. EV 781:1 Kui mees toob küll härgiga koju, aga naene viib kindaga välja, tuleb majale ikka ots. EV 6534:1 Mees veitsi korjas, naine huisko pillas. EV 6625:1

334. Juhiroll perekonnas Mees on naise pea. EV 6591:25 Nii kaua, kui mees jõuab humalakäba maast üles tõsta, nii kaua peab tema veel majas valitsema. EV 6673:1 Mehel naise pää, naisel lamba pää. EV 6630:1 Kui kana' kirgma nakkase, sis häös maja ärä. EV 3145:1 Ära anna püksa naise jalga. EV 9383:8 Ära tansi naise pilli järele. EV 11586:1 Kes naese pilli tantsib, see oma sääreluud murrab. EV 7198:1 Mees tantsib naese pilli järel. EV 6611:2 Ema pilli järele tantsib pere. EV 620:2 Kes pilli hüüdma paneb muud kui ema. EV 8838:1 Naase nõu, mehe tego. EV 7230:1

335. Naise ja mehe mõistusest ja meelemuutlikkusest Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. EV 7221:1 Nikker-nakker naiste nõu. EV 7253:3 Naesterahva oid nagu vesi mollis. EV 7349:1 Naeste meel või kisla leen. EV 7252:2 Paaba pää om kui paklakuutsli. EV 8161:1 Naise aru kui vana särginäru. EV 7279:1 Naisel ja kukel olla üks mõistus. EV 7287:1 Naise pea on ikka kanapea. EV 7290:4 Naesetel on nenda palju meelt kui kana sääre pääl liha. EV 7251:2 Juuks pikk, kiil pikem. EV 2687:2 Naesterahval on pitkad juuksed, lühikesed mõtted. EV 7348:75 Lühike juus, pikk meel. EV 6163:2 Lühikesed juuksed, kerge meel. EV 6167:4 Pikad juuksed, pikk aru; lühikesed juuksed, lühike aru. EV 8804:1 Vahest on kana pea targem kui kukel . EV 3154:1 Ei ole mehel meelt pääs, poisil pole poolt aru. EV 6487:1 Üte mehe nõu om inämb ku ütsä naase tego. EV 15053:1 Naese meel on muutlik kui kevadene ilm. EV 7244:1 Kust tuul, sealt naeste meel. EV 12229:3 Kust poolt tuul, sealt poolt mehe meel. EV 12227:1

336. Meeste mehisusest ja jõust; meeste ja naiste nutust; naiste vihast ja tülist Iga püksikandja ei ole veel mees. EV 9384:6 Üts um miis, tõnõ mehekene. EV 15082:1 Ise mees, ise mehikene. EV 2237:15 Jää meheks, ära sõida eluaja kelguga. EV 6506:1 Ole mees meeste ees. EV 6677:1 Ole miis, ärä olgu poiskene. EV 6678:1 Ol' õks mehe iist, olgu-ui kapstalehe iist. EV 6679:1 Mehel on mehe süda. EV 6631:7 Mees ei ole muud ku haokubu ja aganakott. EV 6560:1 Naised ütlevad, et rohkem pole miest vaja kui siis, kui näeb madu-ussi ja kui müristab. EV 7281:1 Poiga peugela pigune, siiski vaimust vapperamba. EV 8925:1 Õlgine kukk käib kanast üle. EV 14631:1 Meesterahvale olla kulbitäis rammu antud, kuna naesterahvale teelusikaga antud ja sealtki läikinud muist pealt maha. EV 6700:1 Kes küütu koera on näinud ehk meesterahva nuttu. EV 5246:2 Naisterahva viha ja vesikaare tuul äi jäta enne järge, kut vesi lahti. EV 7299:30 Sitt sia sai, nutt naise pill. EV 10570:4 Hull on meeste riid, veel hullem naeste riid. EV 6491:1

337. Kas naine on inimene? Kana ei ole lind, naine inime. EV 3117:25 Naisterahvas on inime ainult värske lume peal. EV 7354:1 Sieligu sies on ka inimene. EV 10245:1

338. Naiste kõne eripärast, rääkimishimust, kurjast keelest ja kuratlikust loomusest Mis see va naiste kõne on, nagu kana laul. EV 7222:1 Naist sõnast, lutsu sabast. EV 7310:2 Kes püüdäb angerjast savast ehk naist sanast, jääb kaigist ilma. EV 324:1 Naestega vaidlemine on kui vasikaga võidu jooksmine. EV 7249:12 Naese suud ja jooksvat vett ei pane ükski kinni. EV 7245:1 Mida enam kanu pesas, seda enam nad kaagutavad. EV 3149:1 Kus on palju naisi koos, seal on palju lärmi. EV 7216:2 Kus kolm naist kogusen, sääl ei ole enam valda vajagi. EV 4295:1 Kaks naist on turg, kolm naist on laat. EV 2984:6 Kui kolm naist koos, siis on kurat neljandaks. EV 4293:1 Kabõhinõ um halva paarilinõ. EV 2836:1 Kos saadan toime ei saa, sinna saadab naise. EV 10011:2 Mees usub mehe häda, naene ajab naese riidu. EV 6623:1 Mees annab mehele nõu, naine hukutab naist taga. EV 6557:4 Kus on naisi, siel pole rahu. EV 7215:1 Viis kahru oppat innembi är' ku üte naisõ. EV 14144:1 Kes naesterahvast pahandab, see eluõnne kautab. EV 7344:20

339. Saladuste jagamisest abikaasade vahel Sõel on vee pidamiseks palju sündsam kui naese suu saladuse hoidmiseks. EV 11073:4 Kui tahad, et kõik ilm teada saab, siis räägi oma naisele. EV 1994:3 Räägi sa midagi naisele vei pane lakat väl'la, see ükskeik. EV 9943:1 Suurest teest ära mine kõrvale, viimist sõna ära räägi naesele. EV 11733:1 Vanajuudas oli ütelnu, et tuu miis om lits, kes oma naesele perämätse sõna ärä ütles. EV 13551:2 Kui mees hea, pista tal üks silm ära; kui paha, kaks silma. EV 6530:35 Kui on hia mies, siis näita pihu siest, kui on paha, siis kää päält. EV 6543:4 Param olla naesel mehe käsi ja pahem käsi oma käsi. EV 7320:2

340. Naist ei või uskuda. Naine on üks asju, mida ei tohi jätta järelevalveta ega anda teise kätte Naesterahvast uskuda on niikui soola külvada. EV 7351:4 Usud naist, usud halva. EV 12951:1 Koera võib uskuda, aga oma naist uskuda ei või. EV 4079:1 Ei paadi pesti, hobuse ohi tohi kauaks sidumata jäädä. EV 8180:3 Hobust, naist ja laeva ää iial silmast lase. EV 1426:4 Üks täitsamees ei anna teisele tarvitada oma nuga, hobust ja naist. EV 12363:11

EF. ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK

341. Kes on hakkanud koos pesa tegima, need tehku lõpuni. EV 8705:1 Naane olõ-õi' põllust põlgõ', maasta maaha jättä'. EV 7226:1 Mees on vaba, kui naine kolm koostavarre täit eemal on. EV 6594:1 Naisemehe trallitamine on nagu lehma möirgamine. EV 7339:1 Kui mees üle aisa lööb, see on nagu aknast välja süljata, aga kui naine üle aisa lööb, nagu aknast sisse süljata. EV 6535:1 Kui naine hukas, siis maja rikis. EV 7208:1 Ei kägu mune kunagi oma pessä. EV 4912:1 Usinus um or'a laul. EV 12941:1 Kui hüä miis, timä kol'ki [=kolmgi] naist pidä. EV 1098:1 Parem lahus ja rahus. EV 5290:1 Kui vana karu läheb pesast välja, siis pojad jäävadki sinna käppa imema. EV 13347:1

EG. ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK

342. Abikaasa (peam naise) surm kui õnnetus ja õnn. Uus naine Nenda kaua naese pää sile, kui mehe rinnus hinge on. EV 7319:2 Halb elades, kallis kadudes. EV 779:1 Ema sureb, isa sõgeneb. EV 622:20 Hia naene leinab nii kaua meest taga, kui supipada piale tulelt mahavõtmise keeb. EV 986:1 Mees nutab nii kaua naist peale surma taga, kui kiislipada tulelt maha võttes põrandal keeb. EV 6586:1 Kui naane ar' koolõs, om nigu sann ar' palas. EV 7203:3 Naine on elus kaks korda armas: siis, ku ta võetaks, ja siis, ku ta maetaks. EV 7265:1 Kel naise koolese, õnnelik mees; kel hobese koolese, õnnetu mees. EV 7197:3 Naene matta ja teine võtta kosutavad inimest, hobune matta ja teine osta kautavad inimest. EV 7263:1 Vana matta ― vasikas tappa, uus võtta ― lehm saada. EV 13447:1 Meeste rõõm on vana matta ja uut võtta. EV 6615:4 Tänä vana mattab, homme uuve võttab. EV 12401:1 Uuel naisel on suur voli. EV 12985:1 Teine naene on ümmardaja. EV 11881:1 Tõnõ naanõ olev nagu vana kasku paikamõnõ. EV 11909:1 Esimene naine on jumalast, teine on teistest inimestest ja kolmas on kuradist. EV 692:4

343. Lesk, tema kaitsetu ja armetu seisund Lesepõli vaene, vaeselapse elu hale. EV 5755:1 Ei olõ inämb halvõmb ku naane ilma meheldä. EV 777:1 Lesk naine ja kaartulid on saarnased, sest neie mugulad on mulla all. EV 5769:1 Lesja naise elu om nõnda halb nagu ahjukuru atmine. EV 5764:2 Lesk naine kui madal aed, kust kõik üle lähvad. EV 5770:7 Lesk naine on nagu tuulest aetud aed. EV 5772:1 Kauaks tugideta aed üleval seisab. EV 12086:1 Lesk on katuseta hoone. EV 5773:2 Naene ilma meheta kui kana ilma peata. EV 7233:1 Lesenaese kartulamaa om koldekivi all ja linaligu taariaani all. EV 5761:1 Meeletu mees ja meheta naine ei saa ilmaski õige järjele. EV 6462:1 Metsa läheb meheta naine, soosse ohjata hobune. EV 6774:7 Metsa läheb naeseta mehike kui ohjata hobone. EV 6775:1 Lesk mees nagu pöitud sukk. EV 5767:1 Lesk mees ja soendud supp on ühesuguses väärtuses. EV 5766:2 Lesk mees ja lõigatud koer on üks. EV 5765:2

344. Lesega abiellumisest Kes lese auku harib, see taevariiki pärib. EV 5759:8 Parem lese leivaküna kui poisi ja tüdruku vara. EV 5776:1 Lesenaise vakk ei vähene. EV 5762:1 Lesk on kuri lepitada, mehenaene meelitada. EV 5774:3 Länge om läsäle minna, längem veel läsä leemi süvvä. EV 5775:2 Kes ottab lese kolme lapsega, ottab neli varast majasse. EV 5758:1

EH. VAESLAPS JA VÕÕRASEMA

345. Ematu halvem kui isatu Emane kass ikka pojad toidab. EV 657:1 Kui isa sureb, siis on lapsed poolvaesed, kui ema, siis täisvaesed. EV 2212:14 Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu. EV 2191:5 Ku latsõl isä ärä koolõs, sis kaos täl puul armu ärä, a kui imä ärä koolõs, sis kaos täüs arm ärä. EV 5471:1

346. Vaeslapse elu rõõmutu, vaev raske, osa kasin, kohtlemine halb Ilma emata ― armuta, ilma rinnata ― rõõmuta. EV 642:1 Emä viiäs värjist vällä, arm juusk aidapiti takan. EV 639:3 Ilma emäta mehitse omma hukkalännü latse. EV 644:1 Mõtsa lääb ohjata hobene ja isatä poig. EV 6789:1 Vaenelaits om ku aia taade visatu peni. EV 13144:1 Lind äratab oma poega lauluga, vaenelaps äratadaks piitsaga. EV 5938:1 Vara on vares murulla, viel varembi vaenelapsi. EV 13677:1 Ori ohkab hommikul, vaenelaps valgel. EV 8090:1 Vaesõlatsõ vaiva piä-äi' kiäki paljost. EV 13157:1 Vaenelaps vaksa kasvab, kaks kahaneb. EV 13147:11 Sealaut ja kaevukook ― need one vaesellapsel lukuta. EV 10239:1 Kasulatse leib om kassin. EV 3436:1 Koer sööb ikki vaeselatse leväkanika. EV 4105:1 Vaeselelatsele andas veer vatska ja keskpaik naarist. EV 13154:4 Vaenelaps ütelnud, et temal kolmed jõulud aastas olle: ühed, siis, kui herneid kistatse, teised kaapsahautamese aegus ja kolmandad päris jõulud. EV 13148:1 Ilma emata tall saab ikka teiste käest puksida. EV 643:1 Harvaste vaenelaps punaseks saab ja siiski seda ei sallita. EV 13137:2 Vaenõlat's lätt suhu eht'mä, mättile mähkmä. EV 13150:1

347. Oma laps ja võõraslaps Mees saab naese, aga lapsed ei saa ema. EV 6605:30 Ega võõras laps pole ikka oma laps. EV 14355:1 Uma latse umma veri, tõsõ latse vesi. EV 8037:1 Kost viist veri saa vai tammelastust oma last. EV 13958:3 Puust saa-ai poiga, eäst tarre. EV 9110:15 Oma laps on lapsuke, teise laps on laastuke. EV 7925:20 Uma lats kukupäts, tõsõ lats sitapäts. EV 8039:1 Pallu söö võõras lats, veidi nüss söödalehm. EV 8368:8 Peretütre kõht pisike, vaesellapsel suur. EV 8678:5 Oma lapse valet ustakse ennem kui võera tõerääkimist. EV 7922:1 Umale tütrele kõneldas, võõras mõistku. EV 8041:1 Uma lats ikkõh lätt, naartõh tulõ; võõras naartõh lätt, ikkõh tulõ. EV 8038:3

348. Oma ema ja võõrasema Võõrasemä võime kurja, kasuemä kaine, kal'g. EV 14426:1 Oma vanõmb üte käega tougas, tõõsõga tõmbas tagasi. EV 13639:1 Võeraema käed on kõvad. EV 14420:2 Külm on võõraema käsi, tüma on oma ema käsi. EV 5117:1 Omal emal hellad käed, aga emak: annab hamme, käänab kaala, silitab pääd, pistab silma. EV 7930:1 Emä and tüki, ütles: "Tühi!", võõras and raasu, ütles: "Rasse!". EV 630:3 Võõrasema annab süüa ja haugutab, kässib süüa ja käritab. EV 14423:1 Emä ikk iä pääle, võõras rõhk rõugu pääle. EV 634:5 Parem oma ema hirm kui võera arm. EV 8008:5 Oma isa hirm ja võeraema arm on üks. EV 7889:1 Oma õpõtab armuga, võeras õpõtab jõrmuga. EV 7992:1 Oma ema annab vitsaga, võeras virutab malakaga. EV 7882:1 Võõraemä tõrelamine om enamb ku oma emä pesmine. EV 14422:8 Õma ema vits ei õle nõnna valus ku võeraema sõna. EV 8054:1 Parem on oma ema vits kui võõraema võileib. EV 8022:110 Paremb oma emä naadivatsk kui võõraemä võileib. EV 8011:3 Parem oma ema must puder kui võõraema võileib. EV 8010:50 Paremb oma ema koorik kui võõraema võileib. EV 7994:30 Oma ema leib on parem kui võõraema võidleib. EV 7883:16 Uma imä leib um magusam kui võõra imä sai. EV 8029:1 Paremb oma emä suutäis kui võõraemä vatsatäis. EV 7996:1 Kui uma imä man olõt ka söömäldä, tuu iist olõt kah löömäldä. EV 7863:2 Paremb oma emä olesäng ku võõra emä sulesäng. EV 7995:1 Võõrasema puuakse. EV 14425:1

349. Ärge lööge vaeslast; on orvulgi õnne Kes vaestlast lööb, selle käed läävad lämpi, jalad jämpi. EV 13141:1 Küll vaenelaits kah päävarju lövväb. EV 13143:1 Jumal valvab vaeselapse õnne. EV 2595:4

EI. SUGULASED, OMAKSED

350. Sugulased hoiavad kokku, suhtlevad, toetavad üksteist jne.; sugulane parem kui võõras Veri on paksem kui vesi. EV 13944:85 Veri teeb verele sooja. EV 13946:1 Veri on iki veri, vesi vesi. EV 13943:4 Veri hüübib harvast, vesi ei hüübi kunagi. EV 13940:15 Vesi iks viirde vedä, veri kiird keskele. EV 13976:1 Veri langeb ikka vere poole. EV 13941:4 Veri tunneb vere vaeva. EV 13947:1 Ei veri või verega kohtus käia. EV 13935:1 Mis ma võõrast appi saan, kui ma verest ei saa appi. EV 14362:1 Üks sugu / laulab ikka üht lugu. EV 15024:3 Igamees oma seltsiga. EV 1911:1 Iga lind hoiab oma seltsi. EV 5882:4 Iga siga oma suo poolt. EV 10334:1 Omad koerad ei hammusta. EV 7877:1 Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad. EV 7880:95 Oma koer on parem kui võera koer. EV 7914:1 Susi sööb sugulase viha. EV 10837:1 Uma lepüs leevagagi, om rahul olleldagi. EV 8040:2 Koh suguvõsa, siäl osa. EV 10641:8 Sugulase juures olla soe magada. EV 10638:1 Küll vend venna tunneb. EV 13926:2 Õde õunaoksakene, vend on vestuvarrekene. EV 14510:1 Kälimehed söövad, kälimehed joovad, / kälimehed seltsis külas käivad. EV 4928:3 Tädipojad täüed mihed, onupojad oiged mihed. EV 12340:2 Tädi tuleb, täi seljas, onu tuleb, oinas seljas. EV 12339:6 Umadsõ kandsu tsuskasõ. EV 8061:1 Aita omasid ja võta võõraid. EV 213:1 Inäp saat õks kidsi uma käest ku lõha võõra käest. EV 3916:1 Parem halv uma kui hää võõras. . EV 794:2 Parem oma õde kui võrsivõõras. EV 8020:1

351. Sugulaste vahel tekib tülisid ja vaenu; võõras parem kui sugulane Velidse' vihklõsõ' üte põllunulga pääl, sõsaritse' sõimlõsõ' üte helmekõrra pääl. EV 13922:1 Sugulaste riid on suur, kälimeeste kära lai. EV 10639:1 Umma jääs iks ots kinni. EV 8050:1 Omad koerad kisuvad, küla koerad võtvad kondi. EV 7879:1 Vesine on veliste arm, sõklane on sõsarde arm. EV 13995:35 Onnedu odede orja, vilets venna palgaline. EV 14701:7 Sugulane suurem vaendlane. EV 10636:3 Võeras ikka võileib, sugulane suursitt. EV 14378:2 Sugulane on suur koer, võrivõõras kõige parem. EV 7989:6 Uma veli ― veripini, lei iks minnu, hois hobõst; küläveli ― hää veli, lei iks hobõst, hois minnu. EV 8049:6 Veli velele om hullõmb ko külämiis. EV 13924:2 Sõber aitab sõpra, aga vend, kes venda aitab, on alles sündimata. EV 11036:1 Enne võine võõras om sul nõus ja abis ku suguline. EV 14356:1 Parem hea võõras kui sitt sugulane. EV 1129:1 Parem on hea võeras kui paha oma. EV 1134:1 Hea naaber on enam kui õde ja vend. EV 7125:1 Lähemäne võõras pareb ku kavvõlinõ umanõ. EV 6142:5

352. Mitmesugust sugulusest: suguseltsis mõnda, ka musti lambaid; kes kellest eelistatum; mehe sugulased; kõik Aadamast saadik sugulased Soosseltsis on suttagi, pesakonnas pergalida. EV 10640:20 Mädamuna peab ka pesas olema. EV 7061:2 Üheski perekonnas ei saa läbi ilma musta lambata. EV 8595:1 Üks peab ikka pesakonnast kulliks jääma. EV 15011:1 Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli. EV 14509:1 Paremb kümme kütü kui ütsi nadu. EV 5162:1 Isa on kuri, ema on kuri, aga veel kurjem on vennanaene. EV 2198:1 Küdü kütt külmä sanna, nado haud halva viha. EV 5027:1 Mihe sugulane um ku tõprarasvaga ruug. EV 6654:12 Aadama ajast oleme kõik sugulased. EV 1:5

EJ. KODU JA KÜLA

353. Oma kodu igal armas; kodus kõige parem; parem (kehvaski) kodus kui (heaski) külas Igal pool on hea, aga kodu kõige parem. EV 1078:25 Oma maa on armas igaühele. EV 7935:1 Lind armastab oma pesakest ja laps oma kodukest. EV 5916:4 Oma kolle on kulda väärt. EV 7911:2 Oma kodu kullakene, oma maja marjakene. EV 7908:8 Oma maja on kuldne pesa, võeras maja on nõgesepõesas. EV 7936:1 Oma maa marjukane, oma kodu kaunikane. EV 7933:1 Isamaa on marjukane, vierasmaa veripisara. EV 2219:1 Uma esä maal olõ-õi vaja pelädä jüripäivä. EV 8027:1 Kodo leib om kõkõ magusamp. EV 3968:1 Kodu om paremb ku pidu. EV 3975:12 Kodus laps kuulsam, ahju pääl ausam. EV 3977:200 Paremb um uman kur'an koton, ausap uman ahovirussen. EV 8004:2 Parem kuri kodu kui hea küla. EV 4663:20 Paremb kuri kodu kui pulma ilu. EV 4664:1 Paremb oma kuri kodu kui küla küdüse. EV 7997:1 Paremb koton aganine leib kui küla küdüsse. EV 3989:1 Paremb uma kodo koorigu' ku' külä küdüse. EV 8000:4 Parem leivakooruke kodu närida kui saia süüa võõra juures. EV 5727:5 Raske on oma kuiva koorukese otsast võera võileiva otsa minna. EV 9554:2 Parem kodu koorukesed kui võileib võõrsil. EV 3990:90 Paremb silk-leib kodu kui veileib vierasis. EV 10437:2 Parem oma soolleib kui võera võileib. EV 8019:1 Paremb kodu kulbitäüs kui küla külümütütäüs. EV 3988:4 Külah süüd tuud, mis andas, kodo süvväs, mis tahat. EV 5037:4 Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus ― oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval. EV 539:1 Olgu kodu olinõ vai haunõ, õks paremb kui võõras härbän. EV 3987:1 Parem kämblelaius kodu kui vakamaa võõral maal. EV 4929:2 Parep kodo kopek kui välä viis tingä. EV 3992:3 Ennemb söögu minu oma maa peni kui võõra maa soe. EV 11230:8

354. Kodu on pärispaik, sugulased vaid külas käia Oma olgu tulla-minnä, mitte üten elädä. EV 7948:20 Küla om minna-tulla, oma kodu ellä-koolda. EV 5045:3 Külä ellä, külä koolda, suguvõsa tulla-minna. EV 5053:3

355. Igal oma kodu. Inimene tunneb oma kodu, leiab teed koju, on kodus julgem, püsib (püsigu) kodus Urud rebasel, koopad kähril. EV 12926:3 Tuu om vilets rott, kes ei tiiä omma urgu. EV 14174:1 Igaüks ellai tunneb oma lõa aseme. EV 534:1 Ka pime hobune leiab oma teed koju poole. EV 8859:2 Küll koer teed koju leiab. EV 4148:3 Oma kodu koeradki tunnevad. EV 7905:6 Ega koer koduinimest ei salva. EV 4012:1 Iga koer haugub kodu poole. EV 4035:3 Igal koeral omas majas luba haukuda. EV 4039:1 Koer on pesa juures ikka kurjem. EV 4097:1 Kuer suur kodunasa. EV 4124:1 Kus koer oma kottu läheb. EV 4139:5 Lind ei lenda mitte oma pesa juurest kaugele. EV 5919:2 Kus lind lendab, säält pesa leiad. EV 5912:1 Iga konn elagu oma tiigis. EV 4303:1 Kuhu kuningas oma linnast läheb. EV 4531:2 Munad, mis pesast kaugele veerevad, lähevad sagedaste raisku. EV 6897:1

356. Oma pere saladusi, pahandusi jm. ära tassi külla Mis kodun kuuled, sii sõku sõnnikude; mis vällän kuuled, talla ta'a värävi. EV 3984:4 Uma muru muta är veegu väläpoolõ värjit. EV 8043:1 Kodo kurja veegu-ui küllä. EV 3967:1 Sitt, mis meie vahel on, sööme ise ära. EV 10565:1 Ärge oma musta pesu teiste inimeste ees hakake harutama. EV 8059:1 Uma nuur noomi' nuka takan, uma ul'l opa' ussõ takan. EV 8044:1

357. Väljas ollakse hea (lahke, peen), kodus paha (kuri, ropp). Kodus hinnas, väljas mitte. Kuri kodus, kuri külas Küläh kuld, kotoh kurat. EV 5054:1 Kes väljas kassike, see kodu koerake. EV 14489:1 Edev on teiste ees, saab kodo, ei saa kohegi. EV 500:1 Muik muie rahva ies, kena kerikutiel, kodo kulpi kusevad, soolavakka soravad. EV 6867:1 Pulmas poisid punased, väljas poisid väledad, kodus käivad kompa-kampa. EV 9049:2 Kodu kuld, mujal muld. EV 3973:2 Kes koir kotun, see koir vällan. EV 4054:1 Kes kodu karjub, see eemal haugub. EV 3964:2

358. Koju pole kiiret, jõuab alati Ega kuo ilmaski hiljaks jää. EV 3959:1 Ega kodu eest ära ei jookse. EV 3955:1 Ega kodu jänes ole, et iest ärä juokseb. EV 3957:11 Kodo olõ-õi' kitsõpujast, õt ar pakõ. EV 3970:1 Egas kodu konn pole, et eest ära hüppab. EV 3960:5 Kas kodul ratta all om või. EV 3961:1 Ega kodu ei ole parep ku pidu. EV 3956:2 Kodovärehtet panda-ai kinni. EV 4003:3

359. Lapsed oma peredega peaksid eraldi elama; kus mitu leibkonda majas, tekib tülisid Vennad on siis vennad, kui nad poissmehed on. EV 13928:1 Kui poeg lätt eräle, siis es olõ pattu ei pahandust. EV 8917:1 Jummal' käsk eräle minnä', vanapatt käsk üt'eh ellä'. EV 2607:2 Vele katusõ olõ-õi kokko kasunu. EV 13920:4 Seitse venda elavad rahus ühes maeas, aga kahe vennanaise keskel kasvab sõda. EV 10275:3 Kana munnõ pääl ja lastõ pääl, kos kats ello maeah, tulõ tülü. EV 3128:1

EK. KOLIMINE. HULKUR. KODUTU

360. Kolm korda kolida on niisamma hää ku üks kord põleda. EV 4279:20 Kus koeral kodu või hundil öömaja. EV 4134:50 Kus penil pesa või koeral ase. EV 8549:6 Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase. EV 1553:1 Vaesõl kodo kuusõ all, tarõ tammõ all. EV 13104:1 Hulkjal ei ole hoonet, marssjal maja. EV 1552:6 Rändajal ei ole päävarju. EV 9927:1 Hulgusel kodu kõikjal. EV 1539:1 Kus kõht, seal kodu. EV 4787:25 Kus õhtu, seal öömaja. EV 14521:70 Kos kõht, sial öömaja. EV 4778:1 Kos üü, siäl ase, kos pääv, siäl paik. EV 14795:1 Kus pea pistad, seal päeva viidad. EV 8458:15 Kodu sääl, kus kotid maas. EV 3978:17 Veereval kivil ei kasva sammalt. EV 13914:210 Liigutet puu ei haljenda. EV 5840:10 Sammal kasvab ikke veeremata kivile selga. EV 10129:20 Hulkuja koer on alati kehva toiduga. EV 1551:1 Koolõ-õi koir kodo, pini puutkahe. EV 4115:1