FA. TÖÖ JA TEGUTSEMINE

FAA. Taotlused, eesmärgid, vahendid, objektid, moodused; eeldused, võimed, oskused, tarkus

[361–366] Eesmärkide, vahendite, objektide, mooduste valikust ja seotusest. Ära taotle võimatut, ära tee tobedusi

361. Mitmesugust võimatuist ja lootusetuist ettevõtmistest. Irooniat kilplasliku mõtteviisi kohta Mis tühi on, lääb tühja ka. EV 12653:1 Mis võimata, jääb saamata. EV 14301:3 Ei saa üle lae hüpata. EV 5276:1 Peaga ei või läbi seina jooksta. EV 8467:4 Ära varju eest joose. EV 13847:1 Eis saa-ai' uma var'o iist saisada'. EV 13842:1 Egä jänes mäest läbi ei saa joosta. EV 2747:1 Kes laini joudab lugeda. EV 5301:1 Mis pelgät kirvest vette visata, küll kuas pääle jääs. EV 3881:1 Siis on hõlpu hobusel, kui märssi mehe seljäs on. EV 1695:3

362. Ettevõtmiste ja otsingute väärast lokalisatsioonist, katsed ühendada ühendamatuid Kuival maal ei või ojuda. EV 4462:1 Hull ronib vede vihmavarju. EV 1567:1 Kus saad merel mageja vett. EV 6724:1 Ega keegi kerve pead kõhuta. EV 3871:1 Ära võta lutsu sabast. EV 6093:1 Ära sinna tuld tee, kus keige suurem vesi. EV 12183:5 Vee peale tehtud tuli ei põle. EV 13974:1 Ei vesi ega tuli ühte hakka. EV 13953:1

363. Otstarbekast teotsemissuunast, orientatsioonist, suunitlusest Maja ei hakata mitte harja pealt tegema, vaid maa pealt. EV 6365:2 Sabapidi ei sünni houst ette panna. EV 10021:3 Pane kala kodi, pää ies. EV 3071:1 Ussi hakka ikka pää poolt rõhkuma. EV 12968:1 Peripidi parem, vastuoksa vaesem. EV 9324:2 Vasta tuult jovva-ai kiäki' puhku'. EV 12258:1 Laiv ei voi henda tuule vasta sääda. EV 5270:1 Vastavetta on raske uju. EV 13898:1 Kes tuulele vastu paneb, see seisab alati. EV 12221:1

364. Lähteainete, objektide sobimatus eesmärgiga; kehvast ainest ei saa head asja; eimillestki ei saa midagi; objekt taotlustega sobimatus olekus Ega pajust palki saa. EV 8265:3 Seinast ei saa salva. EV 10261:1 Liiväst ei saa leibä ega savist saia. EV 5845:1 Saa-ai lumõst putru kiitä, liivast köüst tetä. EV 6080:1 Mädamunast ei saa hääd putru, kärnakonnast hääd nahka. EV 7062:2 Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit. EV 10555:28 Keedä sitta, küdsätä sitta, sitt jääb ikki sitas. EV 3549:2 Ei saa sõrmest sõira tettä, ei käevarrest vatska kütsä. EV 11166:7 Sõnust ei sõrmist ei või midagi teha. EV 11141:1 Tühjast ei saa tüssi teha ega kahest nahast kasukat. EV 12702:25 Taod talva, tao puusse. EV 11473:1 Rassõ um puust tuld tabada'. EV 9111:1 Ega teras tina asemel pruukida kõlva. EV 11950:1 Ära lindu lennust püina. EV 5954:1 Nõgla perrä saa-ai' langa aia', kui nõkla liigutad. EV 7618:1 Keeva vee tõrt ei või keegi vitsutada, aga kuivand tõrt on igalühel võimalik vitsutada. EV 13955:1 Märga vilja ei jahvata ükskid veski. EV 7083:1 Külm ahi ei küpseta leiba. EV 5101:2 Külma ahju juurest ei otsi keegi sooja. EV 5099:1

365. Sobimatu (liialt nõrk, tugev vm.) vahend või moodus; ühe vahendiga ei saa teha kaht asja (korraga) Saa-ai nõglaga põtra är tappa. EV 7617:8 Mine nüüd nõelaga sõtta. EV 7616:7 Kesse merd voib kirvel täütä. EV 6720:2 Lootsiguga üle mere är ei sõida. EV 6037:1 Ära jalgsi taevas taha minna. EV 2407:2 Ära terava hammastele pudru keeda. EV 11961:1 Mine'nd sääske suuretükiga laskma. EV 11196:1 Ära püüa kurge kirvega. EV 4586:3 Ei tiä, kes õege teliskivigä silmi liäb pühkmä. EV 11930:1 Mine nüüd hundisitaga põldu rammutama. EV 1588:1 Ära mine sõelaga vett tooma. EV 11074:1 Sõelas ei püsi vesi. EV 13960:4 Jooksja riist ei pea vett. EV 2460:1 Katte jalga ei saa üte saapa sisse panda. EV 2999:1 Ühe õngega ei saa kahte kala püüda. EV 14945:1 Ei kahte asja või ühtlasi teha. EV 2954:4

366. Vahend peab vastama eesmärgile ja objektile; visa objekt ― radikaalne vahend Kuidas pakk, nenda talb. EV 8269:1 Jäme pakk tarvitab jämedad talva. EV 2743:18 Kuida auk, nõnda paik. EV 471:1 Paik peab suurem olema kui auk. EV 8253:1 Söötind põld tahab teravat äket. EV 11322:2

367. Mitmesugust vahenditest: nende vajalikkus; kui on tahtmine (vajadus), leidub ka vahend; heagi riist ei aita, kui puudub oskus Ei saa karjus ilma vitsata, ei soldan ilma mõõgata. EV 3263:1 Ilma kirveta ei ole mitte puusepp ega ilma nõelata rätsep. EV 3873:1 Ega hobest ohjeta johata ei saa. EV 1310:1 Ega keegi karjakransita karja lähä. EV 3245:1 Ei koer nööri puudusel poomata jää. EV 4027:2 Küll lööja mees puud saab. EV 6151:1 Avida-õi hüä adõr, ku kündjä küünü-õi atra kandma. EV 28:1 Halb asi heas käes saadab vahest palju rohkem kasu kui hea asi sandis käes. EV 778:2 Ega kirves ei raiu, aga puusepp. EV 3872:1

368. Ära taha ega võta ette asju, milleks su seisund või võimed (veel) ei küüni Ära ikka sina sõida karuga, hüppa enne hundi selga. EV 3314:1 Ära enne lendu mine, kui sul veel siivu ei ole. EV 5743:1 Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. EV 5748:90 Lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad. EV 5923:40 Kus sa ikka kõrgemale saad sittuda, kui perse ulatab. EV 4854:3 Ei pea ennast laiemale laotama, kui inimene on. EV 5291:2 Ei või laiemalt istuda, kui perse ulatab. EV 5292:1 Laota sis nahka, kui küünib; ära sis laota, kui ei küüni. EV 7183:1 Mis sa sügavamale astud, kui jalg ulatab. EV 11360:1 Midä ei joua kanda, sedä pole ka tarvis üles tostada. EV 2712:1 Tilga otsast saa-ai tare otsale. EV 12009:11 Ragasi pääl istutas, kaskist ei mõtõlda. EV 9415:1 Kingsepp jäägu oma liistude juurde. EV 3789:15

369. Inimeste võimed on erinevad; mida üks ei suuda, seda teine suudab; üks oskab üht, teine teist Kiik ei ole üte targa ja üte virga. EV 11604:1 Puud metsas ei kasva kõik ühesugused, nõnda inimesed kah. EV 3338:3 Iga puu põle mastipuu. EV 9084:2 Kõik puud on haralikud, kõik ei kõlba hargipuuks. EV 9094:1 Keik maa ei kanna igasugu vilja. EV 6186:1 Kõik linnud ei lenna ühekõrgusel. EV 5913:4 Kõik tiivad äi kanna ühekõrgusele. EV 12003:1 Härg pillab ühe korraga, mis sääsk ümber aasta. EV 1836:30 Kanal on ühe munaga änam häda kui seal seitsme põrsaga. EV 3125:3 Tsiga nelja jalaga ei saa õrsile ja kana kate jalaga küll lätt. EV 10403:1 Kana ei oska ojoda. EV 3118:1 Kotkad lendavad kõrges pilvede all, liblikad madalas rohu peal. EV 4411:4 Pikem jalg astub pikemad sammud. EV 8811:1 Suur laev mingu merde, lootsik jäägu ranna ligi. EV 5273:1 Mis üks ei tea, seda teab teine. EV 14902:4 Mis üks ei jõua, seda jõuab tõine jälle. EV 14901:2 Üts mõist atra köita, tõine adraga künda. EV 15063:2

370. Tarkus, oskus ei tee paha, on vajalik, on jõud, on (parem kui) rikkus Ega tarkus leiba ei söö. EV 11664:8 Ega tarkust säläga ei kanna. EV 11665:2 Tarkusest ei lähe kiegi lõhki. EV 11673:2 Mes inimene oppeb, see ei lää kunage hukka. EV 2169:1 Jummal anna, et eka tüüd tetä mõistat, a hoia kõike tegemäst. EV 2599:1 Mehe vägi on tarkuses. EV 6642:1 Tarkus teeb tugevaks, laiskus lahjaks. EV 11687:1 Tarkus om inemisile nigu päike loodusele. EV 11677:1 Tarkus om pal'lu väärt. EV 11678:1 Tarkus on tarviline vara. EV 11685:3 Tarkus on enam kui rikkus. EV 11680:2 Parem tark ja vaene kui rumal ja rikas. EV 11612:2 Tarkus käib üle vägevuse. EV 11675:2

371. Oskaja (tark, vilunu, meister) töötab hõlpsalt, suudab palju, tuleb toime vähesega, teeb tühjastki asja jne. Rumal ei saa hakkama soodsaiski oludes Hädä hülgel vees!. EV 1740:2 Küsi kassilt, kas tal küisi on. EV 3399:1 Ega kalamehele kiisaluud kurku ei jää. EV 3077:1 Tüü olõ-õi kiri, õt mõista-ai tetä. EV 12561:1 Silm on sirkel, nina on vinkel. EV 6709:30 Tegija tege tühäst ka tükü. EV 11815:11 Tark teeb sitale ka silmad piha. EV 11659:1 Osav mies oskab kirbulgi naha maha ottada. EV 8117:1 Tark mies kisub kivestki leiväd väljä. EV 8116:2 Tõine tege põlve otsan rohkemb kui tõine mere pääl. EV 11802:1 Pane mõistlik mees kas liivakünka otsa, ta elab, aga mõistmatu ka kullapotti, ta ikka on kammitsas. EV 7011:1 Üks elab kivi otsas, teine ei saa hea koha pealgi elada. EV 11878:4 Targal om vihtmises lõunu lumõ pääl küllält, rummal külmäs sannagi ärä. EV 11620:1 Narrile anna leib kätte, ta ei oska süüa. EV 7383:1

372. Hea nõu (kunst, nipp, lahendus) on kallis: vähendab vaeva, aitab teha raskeidki asju Nõu aitab meest, nõõ! hobust. EV 7639:11 Hea nõu on kallis. EV 955:5 Hea nõu on enam kui kuld. EV 954:1 Eks nõu ikka enam tee tööd kui inimene ise teebki. EV 7633:1 Tark nõu töö juures teeb vaeva pooleks. EV 11647:2 Kel tüütäs pää, tuul jalol veidemb vaiva. EV 8448:1 Küll nõu nõmmed künnab, aru maad äästab. EV 7637:1 Nou pärast aetakse püksidki jalga. EV 7638:1 Nõudega aedaks toor toast välja. EV 7640:1 Nõuga tabetakse kass ja kasvatakse hobu. EV 7641:1 Kass om küll kunstlik lõigata, siski haedas kotti ja lõigatas ära. EV 3376:1 Viguriga kuhitas ar' kasski. EV 14013:4

373. Nõu parem kui jõud, enam teeb peaga kui kätega. Ka jõud on vajalik Nõuga tööd tehakse, ei suure väega. EV 7642:10 Enam tehakse nõuga kui jõuga. EV 7634:55 Märguga tettäs inämb kui jovvuga. EV 7088:2 Mis ei saa jõuga, saab nõuga. EV 2705:20 Kui ei saa teoga, siis katsu nõuga. EV 11819:1 Rasked asjad tehakse nõuga, ei mitte suure rammu läbi. EV 9553:1 Teene teeb peaga rohkem tööd kui teene kätega. EV 11874:1 Tark teeb enam mõttega kui rumal kätega. EV 11658:1 Mõistus om mehe pään, aga mitte mehe peun. EV 7026:5 Hää pää toit sada kätt. EV 1035:2 Enam üte mehe aru kui ütsme mehe jõud. EV 14877:2 Ühe mehe nõu, üheksa mehe jõud. EV 14849:5 Nõu ilma väeta kui sõda ilma käeta. EV 7643:2 Iga töö tarvitab jõudu. EV 12439:1 Kes jõuab, see sõuab. EV 2711:15

374. Rumalus on halb: suurendab vaeva, toob kahju Kedä Jummal tahap karistada, võtap meelemõistuse. EV 2618:1 Küll on häda, kui pää on mäda. EV 1794:1 Mees mõituseda om kui hobene päidseteda. EV 6581:1 Mees mõtteta nagu härg kütketa. EV 6584:1 Pea harv, jalg kerge. EV 8468:2 Mis ei ole peas, see peab jalus olema. EV 8462:50 Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. EV 8453:11 Jalad tasuvad, mis pää võlgu jätab. EV 2390:1 Pea unustab, jalad tuletavad. EV 8474:4 Pea pahane unestab, jalad vaesed vastagu. EV 8469:1 Kui pää eksitab, siis jalg komistab. EV 8454:1 Kui rumal pea, peavad jalad tundma. EV 9852:1 Ul'l pää anna-ai jalolõ puhkuist. EV 12868:1 Kerge pea annab jalgadele tööd. EV 3603:2 Kui ei õle piad õtsas, anna aga jalgudele valu. EV 8452:1 Ul'l pää, jalal pal'lo vaiva. EV 12869:1 Rummal pää, pal'lu vaiva. EV 9874:50 Loll piä annab kerele vatti. EV 6012:2 Loll pea on kere nuhtlus. EV 6011:5 Mis pea teeb, seda perse vastab. EV 8463:25 Kes rumala pead vastu seina taob, kui ise. EV 9850:1 Rumalus peksab oma peremeest. EV 9880:5 Rumalust peab pekstama. EV 9882:1 Loll saab kirikuski peksa. EV 6013:105

375. "Tiivutu", "küüsitu", "hambutu" (rumal? saamatu? laisk? vigane?) ei saa millegagi hakkama Kaugele lind ühe tiivaga linnub. EV 5901:3 Kohe siivuta kana lendab ehk jalutu katk jookseb. EV 12001:1 Igaüks teab, mis ühe tiivaga lind on. EV 1929:1 Kuda siga võib puusse saada, kui tal küüsi ei ole. EV 10342:4 Saa-õi tuu kass puhvõ, kel küüdsi olõ-õi. EV 3408:5 Saa-õi tuu pini purra, kel hambid olõ-õi. EV 8569:1

FAB. Õppimine, harjutamine, kogemus. Elu õpetab valusalt. Tagatarkus ja ettenägelikkus. Ettevaatus, argus, julgus. Hirm

376. Õppimise tähtsusest: keegi ei sünni targaks; kes õpib, see oskab; kes ei õpi, ei oska Ei ükski sünni targaks. EV 11420:25 Ükski tark ei ole taevast tulnud. EV 11662:35 Söö kitseliha ja õppi tarkust. EV 11271:1 See inimene on rikas, kes palju õppind. EV 9756:1 Tahat elädä, võta oppust. EV 566:1 Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis. EV 14764:1 Opi midäge, sis mõistat sina midäge. EV 14755:1 Kes tark, see võtab õpetust. EV 11603:2 Kui tahad targaks saada, siis pead õppima. EV 11605:10 Kes õpib, see ka teab. EV 2176:3 Tüö, mis õpitud, käib kergeste. EV 12551:1 Õppind ikke tüe tieb, õppimata katselekse. EV 14763:3 Oppind mies oluve juob, oppimata oksendab. EV 14756:4 Kes veidi opip, see veidi mõistap. EV 14753:1 Kes õhkab õppides, see ei õpi elades. EV 14518:1

377. Töö õpetab tegijat. Oskus eeldab harjutamist (vaatamisest ei piisa) Töö õpetab tegijat. EV 12548:35 Katsudes kasvab rammu. EV 3455:1 Töö õpetab iseennast. EV 12547:15 Üürikeses tõistele, eluajasse endele. EV 15140:3 Töö teisele, õpetus omale. EV 12544:15 Katsetööst tuleb kunst. EV 3451:1 Harjutus teeb meistriks. EV 852:10 Mida valjomine sa sõuad, seda kovam jalg on. EV 13303:1 Vägi tulõ väiteh, alanõs armatõh. EV 14436:7 Ega sa enne meheks saa, kui vau üle põllu ajad. EV 6483:1 Kuidas nähtud, nenda tehtud. EV 7657:1 Mis see teab, kes ep ole ühtegi katsund. EV 11717:1 Ei saa sohva pääl sepäs opitus. EV 10598:1 Ega lind pesan lendama ei õpi. EV 5876:6 Kurg lähab harva puu otsa, murrab jalaluu katski. EV 4580:2 Kes riha ei tunne, sii riisu ei mõista. EV 9605:1

378. Häda õpetab, annab nõu Küll häda õpetab. EV 1792:25 Oht õpetab, nälg näitab. EV 7782:16 Küll häda küpsetab meheks. EV 1789:1 Häda koolitab mehe targaks. EV 1743:10 Häda õpetajaks, vaev vedajaks ja puudus paigale panijaks. EV 1764:1 Häda on kõige parem koolmeister. EV 1750:3 Küll häda nõu annab. EV 1790:4 Hädäge om mitu nõu. EV 1765:1 Hädas leiab inimene viis nõu. EV 1755:1 Küll nõid nõu löüd, ku poig puvva viiäs. EV 7624:20 Kui vesi tuleb suhu, küll siis ujumist õpitakse. EV 13963:3

379. Inimene õpib surmani (ei saa siiski targaks) Inime on kaheksakümmend aastat koolipoiss. EV 2142:3 Inimene on surmani koolilaps. EV 2123:1 Inimene õpib vanunagi. EV 2140:1 Inimene õpib niikaua, kui ta elab. EV 2138:80 Inimene õpib surmani. EV 2139:15 Inimene õpib hällist kunni hauani. EV 2137:10 Senni õpit, kuni õlgi pääl olet. EV 14758:4 Seeni opis, kui kats kätt rindo pääle pandas. EV 14757:1 Enne surma ei ole keegi tark. EV 10721:1 Ega enne targass ei saa, kui kaits kätt om rindu pääl. EV 11595:1 Havva veere pääl saat targas, aga sis om hilda. EV 867:1 Inimene ei saa enne targas, kui kaits kanikud kokku kasvave. EV 2104:1 Enne ei saa targas, kui ütesast ahjost leiva ära sööt. EV 11598:1

380. Elu õpetab. Ilm õpetab. Ilm õpetab valusalt, lüües, lükates ja lõigates Küllap elu õpetab. EV 586:7 Kui eläd, sis õpid. EV 555:2 Elu mitmel õpetajaks, surm paha lõpetajaks. EV 574:1 Küll elav palava tunneb. EV 558:8 Kes elust ei õpi, seda õpetab ilm. EV 583:1 Ilm om oppi nink elädä. EV 1966:4 Ilm õppi, mitte elada. EV 1981:10 Ilmaelu on kui arukas kivi. EV 2013:1 Ilm om targemb ku inimene. EV 1967:2 Kui sa ilmast õpetust saad, küll sa siis targemaks lähad. EV 1993:1 Elukool on lai; kes selle läbi teeb, saab targaks. EV 594:1 Ilmakool on kõige targemb. EV 2015:3 Ilm on peenikene kool. EV 1969:1 Küll ilm mehest mehe teeb. EV 1999:2 Jõlmakuel ond valus. EV 2017:1 Elu õpetab, aga elu õpetus on kibe-kibe. EV 582:1 Ilm õpetab valusalt. EV 1979:1 Ilma vitsa pessäve valuste. EV 1960:3 Ilm õpetab nii, et lihast läbi ja luusse pügal. EV 1978:5 Küll ilm õpetab ja vasikanahk noomib. EV 2001:40 Ilm õppes inimese, raske koorm hobese. EV 1980:2 Küll ilm õpetab. EV 2000:75 Ilm õpetab hilja. EV 1977:4 Ilmal om pikk ruusk. EV 1957:4 Küll ilma roosk õpetab. EV 1997:1 Küll ilm lutt, ilmasaag lõikab. EV 1998:2 Ilm ei jäta kedagi hööveldämädä. EV 1961:1

381. Õnnetus ja kahju õpetab Õnnetus õpetab. EV 14731:3 Õnnõtus om kõige targemb opetaja. EV 14732:1 Kahju läbi saab inimene targaks. EV 2927:1

382. Tarkus tuleb alles pärast rumalust. Tagantjärele igaüks tark Rumalus käib ees, tarkus taga järele. EV 9878:8 Egas inimene enne tark ei ole, kui ta rumal ära ei ole olnud. EV 2092:2 Ega muidu targas ei saa, kui kooliraha ei massa. EV 11596:2 Tarkus tuleb taga järele. EV 11689:18 Pärast on igaüks tark. EV 9319:20 Perrä om paljogi tarku, ette ei ole üttegi. EV 9318:20 Oles edimese ratta tagumistes, oles mõnigi asi tõisita. EV 714:2 Ega taga tarkusega ei tohi hauda minna. EV 11663:1

383. Kel valus kogemus, oskab (osaku) edaspidi karta, muutub üliettevaatlikuks Kes üks kord oma sõrmed põletand, see hoidku, et ta teist korda ei põleta. EV 11167:2 Kes kord nina pöletand, ei pöleta enam. EV 7444:1 Kes korra põlend, kardab tuld. EV 9169:7 Põlenud laps kardab tuld. EV 9170:20 Leigatud laps hoiab nua eest. EV 6107:2 Puretud koer on arg. EV 9063:3 Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal teine kord haugu enam. EV 4137:1 Peksa saand koer kardab kaigast. EV 8527:1 Hirmutadu vares kardab põõsast. EV 1306:4 Miis, keda siug pannu, pelgas sisalikku. EV 10579:1 Kes supiga suu põletand, see puhub ka vee peale. EV 10698:3

384. Liikudes "ohumaastikul" vaata ette (hoidu "libisemast", "uppumast", "põletustest", "hammustustest", "löökidest" jne.) Libeda jäe peäle ära mine mitte mängima. EV 5782:1 Ku härg nilbõ pääle käümä lätt, sis maaha pillus. EV 1851:1 Ära pista pead põhja, hoia ikka jalad põhjas. EV 8481:3 Jalaga kaetas kõvva. EV 2391:20 Ega tuu inemine kunagi jalga kivvi ei lüü, keä jala korgõhe nõst. EV 2386:1 Kui sa käega ette katsud, ega siis jalga ära ei löö. EV 4986:1 Ära pista pead tulde. EV 8482:13 Ära pista näppu tuhka, tuhal on tuli all. EV 7740:1 Ära mängi tulega, veega ega sivvuga. EV 12182:1 Ära puudu herilasepesasse. EV 1222:1 Mingo-õi' nõgõsihe sitale. EV 7622:1 Ära teravat nuga palja käega katsu. EV 11962:1

385. Mitu korda kaalutle, kontrolli, üks kord otsusta, tee Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. EV 14841:40 Üheksa korda raiu ja üheksa korda mõeda, siis on töö tubli. EV 14842:1 Ütesä vuure kae', üts vuur lõika'. EV 14853:1 Ütesä kõrd kae', üts kõrd tii'. EV 14852:1 Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. EV 14840:4

386. Ela mõistuse järgi. Enne mõtle, siis tee. Tark mõtleb ette, rumal seab end ohtu, kahetseb Lindu lükkab tuul, meest meel. EV 5935:1 Lind lendab noka järgi, aga inime piab elama mõistuse järgi. EV 5928:1 Kui oled mees, siis pea mehe aru. EV 6541:1 Arv ees, nõu ja tegu taga. EV 401:1 Enne mõeldud, pärast tehtud. EV 7040:3 Kel meel, see mõtelgu järele. EV 6456:1 Tii, mis sa tiid, aga pia piad ja mõtle meelt. EV 11800:2 Päivilde elä, saa aasta ette mõtle. EV 9295:1 Tark mõtleb vaikselt järele, / rumal läheb tormiga merele. EV 11645:1 Tark mõtleb esti, rumal kahetseb pärast. EV 11644:1

387. Parem ette vaadata (läbi mõelda, karta, loobuda, peatuda jne) kui pärast kahetseda (rikkuda, kahju saada) Paremb kats kõrd mõtelde kui üts kõrd rikku. EV 3016:1 Parem enne mõtelda kui pärast kahetseda. EV 7048:4 Parem ette vaadata kui pärast kahetseda. EV 723:15 Paremb kaia ku kannahta. EV 2887:11 Paremb enne kavada kui pääle kahida. EV 3519:3 Parem karta kui kahetseda. EV 3273:185 Parem hoida kui oiata. EV 1430:155 Paremb ohat ku ojat. EV 7780:1 Parem aasta oota kui kaks kahetseda. EV 12:3 Parem ligidalt tagasi tulla kui kaugelt kahetseda. EV 5799:1 Parem ukse eest põgeneda kui takka nurgast. EV 12853:10 Paremb ette kaeda kui ruttu joosta. EV 722:1

388. Mitmesugust ettevaatusest, selle tähtsusest ja kasust Silmad olgu ikka ees ja taga. EV 10459:8 Ettevaatus on tarkuse ema. EV 727:20 Ettekaemine ei tee konagi kahju. EV 724:2 Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad välja. EV 1480:1 Inimene peab maa peal elama kui ümmarguse puu peal. EV 2126:1

389. Hooletus toob tülinat, kahju, õnnetust Lähkohe pant, kavvõndõst võtad. EV 6141:1 Koes üte käega pannit, säält katõ käega võta. EV 14882:35 Hooletumal ikka hunt ta asjal vargaks. EV 1488:1 Hooletu unustab ikka. EV 1492:1 Ei huoledus kielä hukka saamast. EV 1495:3 Hooletus nõud kõge suurembat ohvrid. EV 1502:1 Kes hooletu, see õnnetu. EV 1494:10 Hooletus ees, õnnetus taga. EV 1496:40 Kus hooletus, seal õnnetus. EV 1510:40 Kus ma leian hooletust, sinna külvan õnnetust. EV 1511:5 Kui hellitad sa hooletust, siis taevas saadab õnnetust. EV 1216:1 Hooletus ja õnnetus käivad seltsis. EV 1499:6 Hooletus on õnnetuse ema. EV 1505:5 Hooletus on õnnetuse teejuht. EV 1506:1 Hooletus ja õnnetus on seltsimehed. EV 1500:2 Õnnetus ja hooletus on vennad. EV 14722:6

390. Julguse / arguse kaksipidisest loomusest. Arg hoiab naha, julge toidab pea Julgus ja õnnetus on vennad. EV 2505:1 Julgõlõ tulõ julgõ õnnõtus kah. EV 2500:1 Liigjulgel on kuri ots. EV 5835:4 Julgele soele saa ruttu ots. EV 2494:2 Julge koera julk jääb ikka hangele. EV 2492:10 Arg koer naha hoiab. EV 342:25 Julge annab naha, aga arg toidab pea. EV 2491:1 Arg hoiab oma nahka. EV 339:10 Julge pea toidab, arg ära sureb. EV 2497:25 Julgus tõstab, julgus tapab. EV 2509:1 Kartlik koer ei saa rasvaseks. EV 3268:3 Kes hunti kardab, see metsa ärgu mingu. EV 1655:2 Ega hunt sis osa ei saa, ku ta uju pelgäs. EV 1596:1 Arg karjane jätab karja lahjaks. EV 340:1 Kes ei julge, ei saa Võru linna näha. EV 2501:1 Kes kahju kardab, see õnne ei leia. EV 2936:195 Kes petüst pelgap, see õnne lövvä-õi'. EV 8725:1 Julgel on õnn helde. EV 2495:2 Kes kardab, see kaotab. EV 3271:2 Julge päralt on võit. EV 2499:12 Julgus on pool mõõtu. EV 2506:1 Julge põld õitseb alati. EV 2498:1

391. Mitmesugust kartusest ja hirmust: hirmu toimeid jm. Mis sa kardad, kaela langeb. EV 3272:1 Kartus ei ole kuskilt päralt. EV 3287:1 Hirm maksab raha. EV 1288:4 Hirmul on suured silmad. EV 1293:25 Hirm paneb püksid püüli tegema. EV 1291:1 Hirm teeb jalad alla. EV 1292:1 Hirm õpetab paluma. EV 1295:1

FAC. Kärsitus / ootamine. Kannatlikkus, kannatus

392. Äkki haarad, suu palutad. EV 733:35 Uutaja õnge hakkab kala. EV 8066:4 Kes ootab, see hulga saab. EV 8067:1 Kes kaua ootab, see kauni saab. EV 3469:20 Kes kannatab, see kaua elab. EV 3174:200 Kes kannatab, see ei kahetse. EV 3173:4 Kannatlik ei kao. EV 3184:5 Kannataja näeb kaks. EV 3171:20 Kannahhaja kalõva näge. EV 3170:1 Kannatus on kallis varandus. Kannatus on kallis asi. EV 3178:6 Kannatus on kõige parem rohi. EV 3179:10 Kannatus on elu parandus. EV 3177:3 Kannatus on mehe tugi. EV 3180:1 Kannatus on rõemu võti. EV 3181:2 Kannatus võidab kõik. EV 3183:8 Kannatus teeb kõik raskuse kergeks. EV 3182:2

FAD. Initsiatiiv. Algus ja lõpp. Visadus, järjekindlus

393. Tahad jõuda sihile ― hakka peale. Südi algus on pool võitu. Silmale hirmutav, kätele tehtav Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle. EV 5584:1 Tahad sikku kätte saada, võta sikul sarvest kinni. EV 10424:1 Tahad sa tuume kätte saada, siis võta koorimist ette. EV 12263:3 Kes vette ei hüppa, see ujuma ei õpi. EV 13956:5 Ku susi karja tulõ, küll sis ravtus saa. EV 10795:1 Julge pealehakkamine on pool võitu. EV 2496:105 Hea hakkamine on ju pool tööd. EV 911:1 Agarus on pool võitu. EV 155:2 Silmä hirmutasõ, käe rõõmustasõ. EV 10487:2 Silma tööd pelgase, käe tööd tegeva. EV 10466:3 Silmä tüü nägevä, käe tüü ärki tegevä. EV 10490:1

394. Suur ettevõtmine on raske. Iga algus on raske, lõpetamine tihti veel raskem Suur lae ikki raske pöörda. EV 5272:7 Suur palk on ikka raske tõsta. EV 8373:5 Ega töö nii raske ole kui see hakkamine. EV 12420:1 Iga algus on raske. EV 246:55 Hakatus raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus. EV 770:1 As'a alostajit om pallogi, lõpõtajit olõ-õi puuligi. EV 407:1 Hea hakata, aga paha lõpetada. EV 910:2 Kiä pal'lo alustas, tuu veedü lõpõtas. EV 8348:1 Üle koera saab, aga üle saba ei saa. EV 4192:6

395. Kui oled alustanud, vii asi lõpule, ära peatu poolel teel Kui käe adra külge panõt, sis ärä kaegu inämb taadõ. EV 4981:2 Kes adra sisse paneb, piab vao veerde aama. EV 30:1 Kes algab, peab lõpetama. EV 244:3 Kes alu alustab, see lõpu lõpetab. EV 247:15 Kuida oled aitand algada, nõnda aita ka lõpetada. EV 245:1 Alostit, sõs lõpeta kah. EV 254:1 Mõistsid alustada, mõistad lõpetada. EV 7021:4 Kes poolõ tee pääl saisma jäi, / see sagedaste kahju sai. EV 8967:1

396. Tahe, püsivus viib sihile. Ole visa: liigu edasi sammhaaval; näe vaeva; edu ei tule kergelt; kui vaja, alusta uuesti Kui tahetakse, tehakse ka kuradile sarved pähe. EV 11481:1 Püsivus viib sihile. EV 9385:1 Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. EV 9401:45 Kes sõuab, see jõuab. EV 11180:10 Sõvvad nikavvani' ku jovvad. EV 11181:1 Alatine tilk õõnestab kivi. EV 241:2 Kord-korralt teeb linnuke pesa. EV 4387:1 Täna samm, homme teine. EV 12394:1 Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul on põld pooleni ju ära künnetud. EV 12399:1 Täks täna, täks hoome, ju ükskord ikke suur puu langeb. EV 12365:20 Puu ei lange ühe laastuga. EV 9103:100 Raiumist ei pea mitte seisma jäetama, enne kui puu langeb. EV 9541:1 Ku harutad, siis ikki hargub. EV 855:1 Hiir otsib, kuni augu leiab. EV 1240:1 Kes otsib, see leiab. EV 8147:60 Kui otsid, siis leiad. EV 8148:1 Seni härg laadale veetakse, kuni ikka viimaks kaubale saab. EV 1864:1 Kui üks nõu ep aita, siis katsu teist nõu. EV 14890:1 Mis põigiti ei saa, katsu püsti. EV 9135:1 Kui sitasti, siis uuesti. EV 10522:5

397. Kui alus olemas (ettevalmistused tehtud), on hea jätkata. Kui põhiosa tööst tehtud (raskused ületatud), tule(d) toime ka ülejäänuga Mis sis viga tuld teta, ku vana tungli alale omma. EV 12156:8 Kui saad üle koera, saad ka üle saba. EV 4132:245 Kui saad üle luvva, sis üle luvva varre ka. EV 6100:2 Mene üle silla, kui oled silla juure joudand. EV 10426:1 Kui sa ussist oled mööda saand, siis ära hammustada lase. EV 12964:1

398. Lõpu ootamisest ja lühikesest lõpetusest Loppu ärä uoda, siis sie lähteb kaugemalle. EV 6131:1 Egä loppu ei tule, kui loppu ise pääle ei tie. EV 6130:1 Parem on lühike lõpetus kui pikk lori. EV 6176:1 Parem on lühike lõpetus kui pikk hakatus. EV 6175:1 Paremb lühükeselt ja hüäste ku pikalt ja halvastõ. EV 6172:1

399. Algus hea ― lõpp halb. Algus halb ― lõpp hea. Kuidas algus, nii lõpp. Kõik hea ― lõpp hea. Lõpp hea ― kõik hea Kes algab hästi, lõpetab halvasti. EV 243:1 Kes suurelt sisse sõidab, sii väikselt välla lääb. EV 10936:1 Enne toapoiss, pärast seapoiss, aga enne seapoiss, pärast toapoiss. EV 12018:1 Kes väikselt alustab, lõpetab suureste. EV 14452:1 Vähäst alga, paljust loppu. EV 14449:1 Parem kerge hakatus kui kerge lõpetus. EV 3609:1 Kuida hakkad, nõnda lõpetad. EV 773:1 Kui kõik hää, om ots ka hää. . EV 1099:1 Lõpp hea, kõik hea. EV 6132:20

FAE. Aja kasutamine: õigeaegselt, vara ja hilja; kiiresti ja aeglaselt
.

400. Igal asjal oma aeg; igal ajal omad asjad. Tee kõik omal (õigel, seatud) ajal Igal asjal oma aeg. EV 420:25 Igal aeal omad asjad. EV 113:1 Kõik ajab oma aega. EV 119:3 Iga asi tarvitab oma aega. EV 418:1 Iga töö nõuab oma aega. EV 12434:1 Iga töö tahab omal ajal tegemist. EV 12437:2 Iga aeg küsib oma tööd-tegu: kes talvel teeb, see suvel ees leiab, kes suvel teeb, see talvel ees leiab. EV 112:1 Igal päeval oma öö. EV 9252:1 Igal pääval on oma töö ja tallitus teha. EV 9255:2 Igal päeval omad iged, tunnil omad toimetused. EV 9250:2 Iga päev saab omast vaevast. EV 9254:5 Tee kõik omal ajal. EV 11785:1 Tee, kui teed, maga, kui magad. EV 11768:5 Maka magahusõ aigu, olõ üllen üllen olegi aigu. EV 6319:15 Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. EV 12492:115 Süü sis, ku süük mekis, tii tüüt, ku tüü tekis. EV 11301:1

401. Aega tuleb kalliks pidada, ei või raisata; aeg kaob kiirelt, ei peatu ega tule tagasi Ajal nobedad jalad. EV 101:1 Aig um hüä miis minema. EV 97:4 Pea aigu kallis, aig om hüä mees mööda minema. EV 127:5 Aeg on kallis. EV 78:3 Aeg on raha. EV 80:25 Aega ei saa raha eest osta. EV 46:3 Aega ei või laadalt osta. EV 48:1 Parem aega müüa kui osta. EV 126:30 Ei aeg meest oota. EV 108:1 Aega ei saa seisma panna. EV 47:1 Ükski kadund tund ei tule sulle tagasi. EV 2882:3

.

402. Teotse siis, kui hetk soodne; ära lase saavutatut käest. Lased õige aja mööda, näed enam vaeva Tao rauda, kui raud kuum on. EV 9570:75 Kisu niist, kui niits jookseb. EV 3890:1 Tuuluta siis, ku tuul käib; pane tütär siis mehele, ku miis võtab. EV 12262:1 Kui süük kütse, sis om vaja süvvä. EV 11221:2 Hoia pego sis kinni, ku tsirk peoh. EV 8739:2 Piä kotti, sis ku repän kotih. EV 4425:1 Kes vagasega magab, sie tormiga soudab. EV 13213:1 Kjõsu siält küüdegä, kus sa põle enne kjõsn mte. EV 3891:1 Üks pääv kaebab teist takka. EV 9305:2

.

403. Rakenda meetmed õigeaegselt: kui õnnetus (oht, puudus) juba käes, siis on hilja. Kergem tõkestada väikest kui suurt ohukollet Suvel tehakse rege, talvel vankert. EV 13305:10 Mis sa koerast siis veel söödad, kui kosilane ukse ees. EV 4167:1 Anna siis koerale süüa, kui koer karja lähab. EV 4008:2 Mees siis koera ei sööda, kui ta jahti läheb. EV 6607:2 Ära sööda siis koera kui hunt karjas on. EV 4189:140 Ära sööda siis kuera, kui siad nisus. EV 4190:2 Ega siis ei saa änam koera sööta, ku varas juba õues on. EV 4021:4 Süütku-ui kannu, kui haugas om karah. EV 3151:1 Kui kerst varastud, pannakse ait lukku. EV 3870:1 Ei massa sis enap värrit kinni panda, ku hobõbõ om ussajast vällä joosnu. EV 1395:7 On siga juba laudast väljas, siis vast minnakse ust kinni panema. EV 10359:1 Siis alles tehakse aed ümber, ku hunt haned ära sõi. EV 43:1 Siis on härjal hända tarvis, kui kiil kallale tuleb. EV 1865:35 Ehk tuleb kueral kua saba tarvis. EV 4024:1 Siis on saba vaja, kui vesi persses. EV 10020:1 Ei kuer enne ujuma hakka, kui vesi perse puutub. EV 4028:8 Ärä opi sis enämb ojumist, kui vesi ahjun om. EV 12851:2 Mine siis veel ojuma, kui vesi persen om. EV 12850:20 Ära tee lootsikut, kui vesi perse puutub. EV 6039:4 Mine siis viil laeva ehitama, kui uputus käes. EV 5271:1 Ega enne vana kaevu kinni ei aeta, kui härg sisse pole kukkunud. EV 13314:1 Kui laps uppunud, siis ei aita teda enam vee eest hoida. EV 5464:1 Siis lähed kaevule kaant tegema, kui laps juba uppunud on. EV 2906:10 Mine siis veel riista tegema, kui sul teda tarvis on. EV 9633:1 Ega siis ei saa änam kaju kaevata, ku tuli tua otses on. EV 2898:2 Siis hakata ämbrit tegema, kui tuli katuksel. EV 14779:1 Kui tuli juba räästas, kes siis enam kustutab. EV 12153:1 Kustuta tuld enne, kui tuli laiali läheb. EV 4693:2 Löö koera enne, kui hammustab. EV 4153:1 Piä hobõst, kuni ta taltsa um. EV 1408:1 Paranda, kui paras aeg on. EV 8395:20 Paremb oija sulgu kui jõke. EV 7791:30 Kata enne veike auk kinni, kui suureks mereks läheb. EV 470:1 Pärast riidu ei ole tarvis rusikad näidata. EV 9622:1 Ohtjit kidsu sis, ku' looma omma, naaku-ui' sis kitskma, ku' jo nupi ja nõgla omma. EV 7775:1 Vanna sõlme om rasse vallale pästa. EV 13519:2 Vana nõgi on raske maha pesta. EV 13465:1

404. Parem vara kui hilja: hommikune töö õhtusest parem. Varane jõuab jaole, saab süüa; hiline jääb ilma, kannatab kahju Võta aega eest, ära tagant võta. EV 129:1 Varra om koolta, mitte üles tulla. EV 13680:1 Hilja sisse, vara välja. EV 1261:1 Põlga hillast, är põlgku varajast. EV 9175:1 Varatse asja vastu ei saa ükski. EV 13711:4 Varane ei kahatse ilmeski. EV 13694:3 Mida varem, seda parem. EV 13672:95 Parem kaks päeva varem kui üks päev hiljem. EV 3020:2 Parem on varane mees kui hiline. EV 13688:1 Parem pääva peast kinni hakata kui pääva persest. EV 9280:3 Parem on enne koitu kooti lüüa kui päävavalgel pinta pillata. EV 4263:1 Homigu pead nii vara tõusma, et valge varblase kätte saad. EV 1436:1 Kui sa valget varblast ei näe, siis sa ilmas õnne ei tunne. EV 13286:1 Kes valget varblast ei ole näinud, ega sest põllumeest ei saa. EV 13285:1 Kui koit koidab, siis hiline roidab. EV 4261:1 Hommikutunnil on kuld suus. EV 1463:10 Homikutunnid on kuldatunnid. EV 1462:1 Hommikune aeg ― kuldne aeg. EV 1457:2 Hommikune töö kuld, õdakune töö muld. EV 1460:5 Paremb hommugu varra ku õdagu hilda. EV 1453:2 Hummogune huul um inämb kui õdagune tüü. EV 1456:2 Paremp hummukuni tett kui õdakuni mõtelt. EV 1455:1 Hommuku ole hoolikas ― õhtu rahu raugeve. EV 1445:1 Õnn hoolas hommikult. EV 14680:1 Kes vara tõuseb, see palju näeb. EV 13668:1 Kes enne agu alustap, sii valgen ei tunne vaeva. EV 158:1 See nüüd seisab, kes enne jookseb. EV 10264:1 Kes enne koitu kobistab, see varem leivameheks saab. EV 4253:10 Kes enne veskile jõuab, see jahvatab enne. EV 13997:15 Kes ees, see mees. EV 507:95 Kes ei võta päeva peast, see ei saa päeva pe-st. EV 9258:1 Mis vares see on, mis vara ei lenda. EV 13815:3 Varane lind leiab ikka tera. EV 13698:1 Vara linnuke tõuseb, vara ka nokki puhastab. EV 13674:1 Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu. EV 13702:310 Hiline alles haigutab, aga varajane pühib juba perset. EV 1248:3 Varane vaatab pugu alla, hiline saba alla. EV 13703:7 Viimane vares kaabib kõik hunikud laiali. EV 14080:1 Hiline vares iks nälgä näge. EV 1255:1 Hillane vares jääb saagist ilma. EV 1256:4 Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. EV 1263:60 Varane miis vahestki ilma, hiline miis iki ilma. EV 13699:1 Ku varra üles tult, süüt leevä är'; ku makat kavva, makat võla' kaala. EV 13671:2 Hakka siis süömä, kui muud sidäle hakkavad. EV 11233:2 Kui ei jõvva saagi ajal, peräst enämb ei saa. EV 9994:1 Pikalisele saava pini-pärä'. EV 8782:1 Kes kaua magab, seld kuer kinged süöb. EV 3468:3 Kes kavva maka, jääs kaal haigõst. EV 3470:1 Viivitusel on palju vigu. EV 14159:1 Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal. EV 14147:3

.

405. Tõuse vara ja jää vara õhtule. Ära võta ööst tööajale lisa, sellest pole kasu Sigadega magama ja kanadega ülesse. EV 10371:25 Kanadega magama, sigadega üles. EV 3113:25 Kanadega magama, kukkedega üles. EV 3112:3 Hommiku kukega, õhtu koeraga. EV 1439:1 Õdangu varra magama, homgu tule varra üles. EV 14525:1 Jäta õhtu õiget aega, poolpäev õhtu poolest päeva. EV 14520:1 Sie taba talu hävitäb, kie õhta virku ja hommiku laiska. EV 11461:3 Õnnetu tieb kõik õhtad, vilets kõik videvikud. EV 14703:2 Kes ei tee pääva, see teeb ööse. EV 11755:1 Kes pääva magab, see ööse sagab. EV 9259:1 Päevane töö on kergem kui öösine töö. EV 9308:1 Perast päävalooja tehakse pergelille. EV 9281:3 Pealt päikeselooja töö ― tondile tubakaraha teenimine. EV 9313:3 Uneta ööd ei vähenda tööd. EV 12896:1 Üska jääb üütüü, pähitsede päivatüü. EV 15131:1 Valge naerab pimeda tööd. EV 13293:40 Õhtul tants armas, homikul uni magus. EV 14529:1 On ööd uneta, siis tööd eluta. EV 14798:1

.

406. Ära jäta tööd homseks (sööki ja juttu võib jätta). Täna tehtu on homme eest leida Jatka leibä, aga ärä jatka tüöd. EV 2764:1 Ette tett töö ja tagavara leib om iki hääd. EV 12432:1 Tüü tii ette, süük hoia perrä. EV 12567:1 Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. EV 1467:40 Tüü täämbätsest, jutt hummogost. EV 12568:3 Tänasida toimetusi ära viska homse varna. EV 12411:85 Ära jäta toda hummõnõs, mis täämbä tetä võit. EV 1469:17 Mis täna võid teha, seega rutta. EV 12373:5 Parem ikka täna kui homme. EV 12377:2 Kus ma täna järje jätan, sealt ma homme otsa leian. EV 12367:1 Taade viskat, een lövvät. EV 14252:8 Viska kivi ette, sis om hää pääle astu. EV 3946:1 Mis täna tegemata jääb, see homse kirja pantud saab. EV 12370:2 Mes täämba ära ei tee, peat hommen kats kõrd tegema. EV 12368:1 Mis täna ära teed, leiad homme eest. EV 12374:1 Mis täna tehtud, see homme unustud. EV 12372:2 Mis täna tehtud, see homme hooleta. EV 12371:100 Mis õhta tehtud, sie hommiku huoleta. EV 14522:1 Mis täämbe ärä tettu, sedä hommen enäm tetä ei ole. EV 12375:5 Tehtud töö ei taha enam tegemist. EV 11794:2 Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu. EV 14539:15 Paremb õdagune õletuust kui hommugune osjatuust. EV 14538:3

407. Töö edukus nädalapäeviti. Pühapäevasel tööl pole õnnistust Pühapäev Jumala päralt, argipäev töö päralt. EV 9370:1 Pühapäevane töö ei õnnista. EV 9371:7 Pühapäev ei või mitte tööd teha, sest et pühapäevane töö kõigist nii palju kasu toob, kui ohraiva üheksaks teha. EV 9369:1 Pühapäeva töö varastab kurat omale. EV 9368:1 Esmaspäevase töö sööb siga ära. EV 720:1 Esmaspäev ei saa kedagi, teisipäev saab teistele, kesknädalal saab kõigile. EV 719:1 Puulpühä tüü harines hillatses. EV 8975:1 Laubane päiv on ühe otsaga. EV 5596:1

408. Esimene on parim; ära põlga esimest šanssi Esimene on ikka kõige parem. EV 693:1 Ära esimist kaupa põlga. EV 715:2 Ära põlga esimest õnne ial ära. EV 9176:15

409. Esimene läheb nurja Esimene vasikas läheb aia taha. EV 698:60 Esimine vassikas läheb ikka älpu. EV 700:1 Ega esimene vasikas karja ei kasvata. EV 678:1 Esimene vasikas pasandab. EV 699:1 Edimine iki hiirtel, harakil. EV 684:8

410. Enneaegne, liiga varane läheb nurja Varane vasikas läheb aia taha. EV 13704:55 Varahitsõ vasigõ' lää-äi' mõtsa. EV 13691:1 Varane vasikas läheb pasale. EV 13706:24 Enneaegne vasik jäeb haigeks. EV 669:1 Varahitsõ kana' jää-äi orrõlõ. EV 13690:1 Enneaegsed lapsed ei jää palju elama. EV 670:1 Enneaeguse vadera lääve tühja. EV 671:1

.

411. Ära tee asju enne, kui aeg küps, eeltingimused olemas Inne ku' külvä tahad, piäd ka kündmä. EV 5141:1 Ära enne hoost osta, kui tall valmis . EV 1412:7 Ära talli enne valmis tii, ku hobest kunnigi ei ole. EV 11497:6 Ei või hobuse peale koormat panna, enne kui vanker taga on. EV 1315:2 Esiteks regi, pärast koorm. EV 9597:1 Keegi ei sõida enne väravast läbi, kui värav lahti on. EV 14491:1 Ära enne aeda hakka tegema, kui kuhi valmis. EV 45:1 Ära pane veskit enne jooksma, kui sul teri korvis on. EV 14001:1

.

412. Ära arvesta kasuga, mis alles saamata; ära aruta võimalusi, mis alles tekkimata jne. Mieda kalu huomigu, mitte aga ehtu. EV 3068:2 Ära müü enne karu nahka ku karu käes. EV 3315:40 Ära enne sulga nopi, kui lind käes on. EV 10692:25 Ära neid sulgi padjaks tee, mis taeva all lendavad. EV 10693:1 Ärä vuoli praevarrast, kui lindki viel metsäs. EV 8989:1 Ära pane enne pada tulele, kui alles lind laskmata. EV 8201:1 Ära pane enne pada tulele, kui kala püütud ei ole. EV 8202:1 Ei seda kala panda patta, mis laenetes laksu lööb. EV 3035:1 Ära enne lindu ära söö, kui kätte saad. EV 5953:2 Ära keeda mune ära, mis kana veel ep ole munenud. EV 6904:1 Ära söö enne ära, kui veel käe ei ole. EV 11308:2 Ära söö enne ära, kut ta küpse on. EV 11309:1 Lase enne supp valmis keeta, siis söö. EV 10700:3 Ära putru enne ära söö, kui keedetud pole. EV 9014:1 Ära söö kartuhvlid enne ära, kui nad veel keedetud pole. EV 11307:1 Ära keeda enne sooja piima, kui lehm poegib. EV 3553:1 Ei massa inne piimä serbamine, kui lehm viil üle mere ar ei ole tuudu. EV 8756:1 Pudru ei pea mitte enne ää sööma, kui jahud veel mitte veskelt koju toodud põle. EV 9008:1 Ära sõs ubinat otsi, kui uibu alla õitseb. EV 12802:1 Rukkid ei leika orasest. EV 9830:1 Ära luiska enne heinaaega. EV 6063:1 Ära enne varsa selga katki talla, kui pole varsa olnudki veel. EV 13862:3 Ega kohe käes ole, et kärsas on. EV 4208:1 Õuel ja toal on veel ukselävi vahel. EV 14769:1

413. Ära rõõmusta (kiida, karda), enne kui asi selge Ärä rõõmusta, ku sa viil katusse otsah ei ole. EV 9923:1 Kits ei või inne rõõmustada, ku katusse otsah om. EV 3897:1 Kihvaha sis, ku' jo kingu otsah olt. EV 3696:2 Ää hüüdag enne hopp! kut sa üle saad. EV 1891:1 Ära hüüa enne, kut sa üle mere saad. EV 1890:6 Ära kiitle ega hoople enne, kui sa üle oja saanud. EV 3713:20 Ära kiitle enne, kui üle aia saad. EV 3714:3 Ära hõiska enne, kui üle mäe oled saanud . EV 1688:25 Ära tantsi enne, kui pulma veel käes ei ole. EV 11587:4 Ärä hõiska enne, kui õlu pähän ei ole. EV 1687:20 Ära kiida enne, kui asi käe on. EV 3742:1 Ära hõiska enneaegu . EV 1686:2 Ära hõiska enne õhtut. EV 1689:85 Ei ole veel päev õhtus. EV 9247:3 Ära kiida päeva enne õhtut. EV 3750:90 Ära kiida ilma enne õhtud. EV 3748:50 Ärä õhtast aset kiida. EV 14543:35 Ära kiida suvet enne sügiset. EV 3753:1 Älä enne houst kiida, kui oled tämä seles istund. EV 3741:10 Ärä nakka veskit enne kitmä, kui ei tiiä, määrdse jahu tä tiip. EV 14002:1 Kitku-ui liina minneh, kita liinast vällä tullõh. EV 3733:1 Ära kiida enne, kui sa kohtusse lähet, vaid siis, kui sa kohtust olet välja tulnud . EV 1690:2 Elu ei tohi enne õnnelikuks kiita kui lõpul. EV 571:3 Kes varra naard, see hilda ikk. EV 13670:1 Ära enne hurjuta, kui hunti kuskil ei ole. EV 1677:3

.

414. Ära enne vana (halvemat) ära viska, kui uus (parem) käes Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. EV 13525:195 Ära viska enne vana vett välja, kui uut ei ole. EV 13536:20 Vanu kaapsi ei või enne ära visata, kui uusi põle. EV 13523:2 Ära anna enne kanikaid ära, kui päts käes ei ole. EV 3190:2 Ära enne vana mütsi ahju viska, kui uut peas ei ole. EV 13528:2 Ära vana hobust enne ära tappa, kui vars veab. EV 13531:1 Vana koer aetakse metsa, kus ep ole kutsikat õues. EV 13415:1 Ära enne vana kuera üles poo, kui noor haukuma hakkab. EV 13526:13

415. Liiga vara valmistutakse ― õigel ajal hilinetakse või unustatakse Varane kuts jääb hiljaks. EV 13696:1 Kes vara saduldab, see hilja sõidab. EV 13667:3 Rutembast säät, kaugembast jäät. EV 9902:1 Keda vara kutsutakse, seda hilja unustakse. EV 13666:3 Kes aasta ette kutsutakse, see päeva pärale jääb. EV 10:8

416. Aeg annab head nõu: ära kiirusta otsustega Aeg annab head nõu. EV 59:125 Tuleb aeg, tuleb aru. EV 12128:1 Tuleb aeg, tuleb nõu. EV 12129:10 Koduse soojaga ja õhtuse nõuga kaugele ei saa. EV 3995:1 Hommik on targem kui õhtu. EV 1443:25 Ega edimene aru viimätsest ette-i saa. EV 677:1 Ega edimane mõte tagumatses ei saa. EV 676:1 Ega üte sõnaga ei saa kohus ära mõistetus. EV 11094:2

.

417. Parem aeglaselt kui ruttu: pikkamisi tehes saab korralik, ruttu lohakas ja poolik; tormakus võib tuua äpardusi, väsitab, aeglaselt jõuab pigemini sihile Ega aeg pole jänes. EV 106:5 Ega Jumal põle kiiret loond, Jumal on hiired loond. EV 2525:18 Kiirust on tarvis kirpude püüdämiseks. EV 3702:7 Aegamööda asjad käivad. EV 134:105 Asi aetas aigupitten, tüü tetäs kõrdapitten. EV 408:1 Ikka tasa ja targu. EV 11696:7 Tasa ja targu, madalast ja märgu. EV 11697:2 Parem tasa kui väga. EV 11699:3 Ärä ajast ede kibu. EV 131:1 Anna aega atra seada. EV 103:35 Hea asi nõuab aega. EV 898:3 Hea töö tarvitab ka head aega. EV 980:2 Aega läheb, aga asja saab. EV 56:38 Aiga lääb, hää saab. EV 89:1 Aegamööda asi parem. EV 133:3 Aegamööda asi kaunis. EV 132:7 Mida kauem, seda kaunim. EV 3471:1 Mis kaua tuleb, tuleb kauniste. EV 3472:1 Mida kauem kiedad, seda magusam maitseb. EV 3551:1 Pikem keeb, parem saab. EV 8785:1 Pitka vindub, parem paindub. EV 8786:1 Mis pikalt tuleb, tuleb hästi. EV 8784:3 Rutaka tüe rumala, hillukse tüe ilusa. EV 9887:40 Kärme töö on kärnikane. EV 4954:30 Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene. EV 8487:165 Rutu töö on hooletu. EV 9892:1 Kass pia puja tege, a sõkõ sünnüse. EV 3379:35 Hatt tege poja, esi niil perse. EV 862:2 Pirr-parr tehtud, lirr-larr lõhutud. EV 8876:1 Hädalisel pole hända taga. EV 1801:55 Hädalisel pole ilmas hääd järge ega nibedal õiget nõu. EV 1802:1 Rutul ei ole leent. EV 9889:20 Rutul rutu asjad, tiitsul tiitsu teod. EV 9891:1 Mida sitem, seda rutem. EV 10546:1 Parem eest oodata kui takka vaadata. EV 8070:4 Enne teha, pärast näha / oli ju mitmele paha. EV 11754:1 Kel rutt, sel nutt. EV 9888:1 Ei küsita, kui kaua on seda tehtud, küsita, kes on seda tehend. EV 5184:4 Kärmest jookseb madal vesi, pikka jookseb sügav vesi. EV 4956:1 Kärbes on küll kärmas, aga ta tööd põle kusagil näha, ämblikku näe kusagil liikumas, ta võrkusi kõik kohad täis. EV 4946:1 Tigu lähäb küll tasa, aga vaata, kui rasvane ta ise on. EV 11997:1 Liiga kiire sõit aeab vankri kraavi. EV 3700:1 Räpakas hobune rikub roomad. EV 9928:25 Räpätelen ei saa kaugõlõ. EV 9929:1 Ripa-ropa lõhub riista, pillab ära pilla-palla. EV 9774:3 Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, hiljuke elab edasi. EV 12933:40 Ära väsib äkiline, vastu peab pikaline. EV 14504:15 Kiä ruttu juusk, tuu pia väsüs. EV 9897:1 Pia lägünes, pia kistus. EV 8488:1 Ära joose uisapäisa. EV 2467:4 Tii aigapiti, sis saat ennemp valmis. EV 11798:1 Tasa sõidad, kaugemale jõuad. EV 11698:35 Härjamees viimaks säälsamas, kus hobusemees . EV 1872:8 Aegamööda saab härg jänesele järele. EV 139:55

.

418. Parem ruttu kui aeglaselt; tee oma töö ja käi oma käigud kiiresti Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga. EV 12456:5 Paremb kui mies tüöd ruttab, kui tüö miest ruttab. EV 6684:1 Tüü lätt ruttaja käen, ega tüü tegijä käen ei lää. EV 12558:2 Tee ruttu, söö ruttu, maga ruttu. EV 11790:2 Mine joostes ja tule joostes, räägi ruttu asi ülesse, siis saad kähku tagasi. EV 2465:2 Küsü asi, küta tagasi. EV 5190:4 Minege ruttu minema, tulge ruttu jälle tagasi. EV 9900:1 Kärm asi pool võitu. EV 4952:1 Rutul ruga takan. EV 9890:5

419. Mitmesugust kiirustamise ja hilinemise kohta Aega põle ilmaski, kui aega ei võta. EV 60:2 Kui kiiresti tied, eks siis ole kiire. EV 3701:1 Mis ruttu ei lähe, läheb ommeti pikalt. EV 9901:1 Parem hilja kui mitte kunagi. EV 1262:40

FAF. Töö, virkus ja laiskus: nende füüsilisi, psüühilisi, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte

420. Töö ei lõpe kunagi, nõuab, otsib, sunnib tegijat Kes lõpetab ilmast töö või merest vee. EV 6128:1 Töö ei lõpe eladeski. EV 11812:8 Töötegija töö äi lõpe ja märahobuse söömine äi lõpe ka. EV 12580:1 Ennemasti on koira perssest kusi otsas, kut töö otsa saab. EV 4194:1 Ega maailma tüöd joua lobetada. EV 6216:8 Ühe töö lõpetus saadab teise algatust. EV 14943:2 Töö tööd näütäs. EV 12546:1 Töö käib tegija järel. EV 12516:1 Iga töö tahab tegemist. EV 12438:2 Töö otsib meest, mitte mees tööd. EV 12535:2 Töö nõuab tegijat. EV 12522:1 Tüö sunnib tegijat. EV 12552:2 Töö on kõige suurem kubjas. EV 12526:4

[421–424] Kas töötada või mitte? Usinalt või laisalt? Kas tööl on mõtet?

421. Tegija peab tööd otsima. Küll tegija tööd leiab Töö ei otsi tegijat, tegija peab tööd otsima. EV 12504:2 Kellel ep ole tööd, see otsib tööd. EV 12443:2 Tegija käed leiavad tööd. EV 11808:6 Hea tööline saab igalt poolt tööd ja leiba. EV 978:1 Lind leiab teragi, ku ta otsib. EV 5927:3 Tegijal tööd, magajal und. EV 12500:215 Kündjal ei puudu maad ei ka sõudjal vett. EV 5168:3 Küll töö tegijaid leiab. EV 12478:2

422. Inimene peab (loodud) tööd tegema. Töö ei tee paha, tööd võib teha Inime on loodud tööd tegema ja lind lendama. EV 2143:6 Tuhni muad, toida peäd. EV 12105:2 Tii ja tehi, kae ja kannata. EV 11799:1 Tee tööd, kuni elad. EV 11791:14 Tee tööd ja näe vaeva, siis saad taeva. EV 12487:45 Tee tööd ja palu Jumalat. EV 12488:30 Saa-ai' tüü tegemäldä, saa-ai' Jummal pallõmalda'. EV 12483:1 Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega. EV 12482:1 Teed õks veitkesegi, õks inäb ku ilma. EV 11782:1 Ega tüö leiba küsi. EV 12424:3 Ega jalad jää, et jäljed jäävad. EV 2385:30 Ega jalatäis raha ei maksa. EV 2383:1 Ega näpud raha maksa. EV 7735:1 Töö sõrmust sõrmest maha ei tõmma. EV 12538:4

423. Mis teed, tee hästi ja korralikult; parem teha hoolikalt kui hooletult Kui midagi teed, tee hästi. EV 11764:12 Kes parem mõistab, see parem tehku. EV 7019:2 Kergemb parembahe tetä ku peräst kahida. EV 8399:1 Hää um hoolõlda, hoolõga viil paremb. EV 1045:3 Ole ussin ja kassin. EV 12928:2 Tee tööd kätega, aga mitte kinnastega. EV 12490:1 Tee töö viisilasa, söö toit maulasa. EV 12494:6 Tii tüü tüveni. EV 12497:6 Kes tammi taht tetä, seo teku kah tamm nii kõva, keda vesi ei jõvva ärä lahku. EV 11573:1 Midä tied, sidä terva, aga ärä terva last ega lusikka. EV 11771:3 Topelt ei kärise. EV 12047:7 Kes oma tööd rikub, see kaupa rikub. EV 12451:1 Kõik om hää, mis hästi tetas. EV 1112:1

424. Tööga pole kiiret. Töö lolli ajaviide. Töö ei toida Ega tüö iest ära ei juokse. EV 12423:1 Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb. EV 12416:35 Töö ei ole hunt, et metsa jookseb. EV 12503:1 Ega töö konn ole, et eest ära hüppab. EV 12418:1 Ega töö põle lind, et eest ära läheb. EV 12421:1 Tii tüüd ja hoia tüüd, ärä tüüd ärä lõpeta. EV 12495:2 Egä ühe päivägä viel aesta leibä saa. EV 9246:1 Homme on ka pääv. EV 1433:1 Töö on laisa inimise ajaveede. EV 12527:7 Töö on lolli inimese ajaviide. EV 12528:7 Töö on lolli lõbu. EV 12529:2 Töö on rumala inimeste ja vana hobuste jaoks. EV 12564:16 Turakut tüü salis. EV 12210:1 Loll, kes kõhutäie ära teenib. EV 6009:1 Rumal mees, kes parama töö teeb, kui ta mõistab. EV 9864:1 Tsirk ka külvä-äi', a süünüst saa. EV 12068:1 Teeb hull paljugi, elab viisas vähemalgi. EV 1584:18 Ega töö kedagi toida. EV 12417:15 Kes tööst-teust enne elan on, kui riiet ja leiba äi ole. EV 12582:1 Ega jälge jalga panda. EV 2742:1 Tööge ei saa ükski rikkaks, vaid tarkusega. EV 12508:5 Tühi tiab, kuhu tüö saab, hingamine ikke hinge pärib. EV 12686:2

[425–428] Laisa ja virga töössesuhtumine, töö, välimus

425. Laisal alati halb (ilm ja tervis paha, töö raske jne.), palju vabandusi, pigem vireleb kui töötab; virk ei hooli takistustest Laisk palub surma, varas kurja ilma. EV 5376:4 Laisal pole kuskil kohas hea. EV 5336:1 Laisal alati lõukoer risti tee pial. EV 5316:1 Laisal rist tee pääl, häda hällin. EV 5337:1 Laisal on kõik töö raske. EV 5330:1 Pallel külm, laisal rasse. EV 8308:1 Kuumage ei olevet laisal aia toe all ka põlve. EV 4749:3 Vihma sajab laisale, hää ilm virgale. EV 14056:1 Millal laisk tüöd tegeb ― talvel ei targe, sügüsel on suured tuuled, keväjel palju vett ja suvel liiga palav. EV 5389:3 Laisal iks suvi lämmi ja talv külm, käpp kärnän ja maa külmänü. EV 5320:1 Kuri külm ja paha palav, ei laesal abi kudagi. EV 4619:1 Laisal alati päiv pikk, pää põdelik. EV 5317:1 Laisal on aiateivad verstapostid. EV 5327:1 Ei viitsi villu, ei taha takku, oleks niitsi, keeraks köitsi. EV 14155:2 Kui ei viitsi viisku teha, parem palli jalu käia. EV 14157:4 Puudust kergem kannatada kui tööd teha. EV 9116:1 Laisal on sada vabandust, kadedal pailu kaevamest. EV 5331:1

426. Laisk otsib head äraolemist, kergeid töötingimusi, tegeleb tühja-tähjaga, ei tule toime piskugagi Põhjatuul ja lõuna pää ― see on rebase meelest hia. EV 9130:3 Põhituul ja lõuna päike on laisa poisi meelepärast. EV 9129:1 Põõsa alt om hea vahti, mis teised tegevad. EV 9245:1 Laisk lääb suil vilusse, talvel ahju paistele. EV 5368:1 Kõik laisad kiitvad seda maad, / kus pole tarvis teha tööd. EV 5311:1 Laisk otsib peremeest, kes tal nädalis seitse pühapäeva annab. EV 5374:1 Jodagi joudepapp tegeb, kui ei ole muud, ristib surni vasiku. EV 2708:8 Ku mustil muud tüüd ei olõ, siis tuhnitsõs ummõ türri. EV 6961:2 Laisk lää-äi kütetohe sanna kah. EV 5369:2 Kes viitsib, see vihub, kes laisa lavale tõstab. EV 14156:1 Laisal pernaesel süüb siski pere söömätä, ehk küll puu parsil ja leib laudil, terä paan ja tuli all. EV 5335:1

427. Laisa ja virga tööstiil: laisk magab palju, jääb hilja peale, teeb aeglaselt ja vastumeelselt, ootab õhtut, lükkab töid homsele jms.; virk vastupidi Laisk oman sängun nii kui uss omme hingi pääl. EV 5371:1 Laisal uni makus, kitsil kopek kallis. EV 5340:2 Laisa öö om väega kallis. EV 5348:1 Laisk tahab, et ikka öö oleks. EV 5383:1 Laisal voodis, virgal hauas aega. EV 5341:1 Usinal ole-ei und, laisal tüüd. EV 12930:1 Ei virgal puudu tööd ega laisal aega. EV 14216:4 Ullil uni makus, targal tüü kallis. EV 12862:7 Laisal inemisel aig otav, ei kallis. EV 5321:1 Laesal põle ilmaski aega. EV 5314:1 Laesal on alati aega küll. EV 5313:1 Laiskus unest haegutab, / usinus suud maegutab. EV 5410:1 Virk ärkab, siis torkab, aga laisk jääb lamama. EV 14245:1 Sitikavilul lähevad laisad tööle. EV 10529:1 Mõistlik mees ei pane mütsu enne õdagut pääst ärä. EV 7006:1 Päev lükkab ööle, / laisad lähevad tööle. EV 9293:1 Kanad puule, laisad tööle, usinad und magama. EV 3115:35 Kanad puule, tibud tööle. EV 3116:1 Ega mädanu mait maast üles ei tõuse. EV 7064:1 Rassõ um rebäsel regi perrä võtta. EV 9557:8 Ega kass jõkke lähä. EV 3344:1 Ei peä' perüsse', ei veä' vehembre'. EV 8704:2 Laisa mehe sörmed on vedelad, ei joua pidada. EV 5343:1 Usinad sõrmed uluvad. EV 12929:1 Kaua kärme käes küps kerkib. EV 4950:1 Midä laisk ei või, võip virk küll. EV 5387:1 Mida rutem hobu eest ära läheb, seda kergem tuleb koorem järele. EV 9898:1 Kis kärme on, teeb ära selle ajaga, kui laisk hakkab alles käsi sirutama. EV 4951:1 Virk virgub viis kõrda, mait ei liigu maastiki. EV 14244:1 Virk jookseb kolm korda ümber toa, aga laisk ei saa kordagi. EV 14237:1 Mis virk ühe tunniga, seda laisk kolme päevaga. EV 14224:1 Virk vigasid parandab, laisk laiali lautab. EV 14242:10 Virgal um suvine üü pikemb kui laisal talvine. EV 14230:1 Laisk vahib pääva silmi, virk vahib töö silmi. EV 5386:1 Laisk siga tõngab peale päeva. EV 5379:8 Laisk teeb ikka laupa õhtu. EV 5384:3 Laisa tööpäev on ikka homme. EV 5347:2 "Homme, siis oleme mehed!" ütleb hooletu. EV 1434:2 Laisal pallo pühäpäivi. EV 5334:2

428. Laisa töö tulutu ja nigel, elamine ja välimus lohakas Laisa töö ― nagu kana haudub mädamuna peal. EV 5346:1 Laisa linna ei leita kuskil. EV 5322:8 Laisk luud ei pühi ilmaski tuba puhtaks. EV 5366:1 Laisal um sõklinõ sõrmtüü, kärnäne käsitüü. EV 5339:1 Virk viisakas, laisk lohakas. EV 14243:1 Laisa mehe pöllu peäl kasvab umbrohi ja nögesed. EV 5342:1 Kass om laisa pernaase abi: pernaane lätt makama, kass eiske lavva kasi. EV 3377:1 Laisal jala' laonu. EV 5324:1 Laisal jalad lihva-lahva, tuimal juuksed tustakus. EV 5323:1 Laisk kuer lähteb kärnä. EV 5362:2

429. Laisa vabandusi Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole. EV 14218:110 Kes virga viisuräti kand, kui laisku seän ei ole. EV 14217:17 Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole. EV 14223:1 Magajal vähem pattu. EV 6303:1 Kõik linnud ei saa ühekorraga lendama. EV 5915:7

430. Laisal on õnne. Küll laiskki, saamatugi oma pea toidab Laisal iks lag'a õnn. EV 5319:1 Laisal on alati õnne. EV 5328:1 Laisk koer, hea õnn. EV 5361:10 Magajale kassile jookseb hiir suhu. EV 6296:14 Küll hilläk hindä ravitsõs, tuhnäk uma pää toit. EV 1269:2 Küll laisk kah oma latse toit, hillak endä elätes. EV 5312:20 Tasane pea toidab, hilluke pere elatab. EV 11701:1

431. Laiskuse parandamatus. Loodud ja isehakanud laisk Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi. EV 5305:3 Kiegi ei õle sündind laisk, vaid isehakkand. EV 11425:1 Harinu laisk iks paranes ärä, luudu laisk ei enämb. EV 849:1 Kes elades laisk, see surres laisk. EV 551:2 Mis vorst on, see vorstiks jääb. EV 14286:1

432. Laiskuse ja hooletuse, töökuse ja hoolepidamise sugulusest ja erinevusest Hooletus on laisa ema. EV 1503:2 Huoletus ja laiskus on õessed. EV 1498:1 Laiskus ja hooletus on vennaksed. EV 5400:2 Laisk teeb ometi aeg-ajuti, aga hooletu ei tee millalgi. EV 5385:7 Hooletu on hullem kui laisk: laisk teeb natuke, aga teeb valmis, hooletu jätab puhas poolele. EV 1491:2 Hoolemees massap igakõrd rohkemp kui töömees. EV 1482:1

433. Laisa suhtumine teisesse laisasse Laisk leiab teise laisa. EV 5364:1 Laisk ikka langu leiab. EV 5358:1 Millal laisk laiska naerab. EV 5388:1 Ega laisk laiska salli. EV 5304:1

434. Töö ja mustus. Töömust loomulik ja vabandatav Must tuba, valge leib. EV 6956:1 Kus tolmu, seal tööd. EV 12028:1 Kes tööd teeb, see mustaks saab. EV 12459:1 Parem on tolmuga kui sitaga. EV 12029:1 Tööme'el tööme'e hais. EV 12573:1 Tüü must ei teota, higi must ei häbista. EV 12560:1 Tüü musta ei kae kiäki, kodu laiska kaetas. EV 12559:2

[435–436] Töö ja söök-jook

435. Isu / janu sõltuvus tegevusest. Kes palju teeb, see palju sööb. Tee ja söö tublisti Mõskja isonep, jahvataja janonep. EV 7035:1 Istja isonõs, jauhja janonõs. EV 2267:3 Kes pal'lu teeb, see pal'lu sööb; kes kasinest teeb, see kasinest sööb. EV 8346:4 Kis härg tööle, see härg sööma. EV 1846:1 Tüöd tehes älä laiskle, süömä mennes älä poikle. EV 12550:1 Süü nigu sülätäs, tii nigu tenätäs. EV 11299:50 Tii tööd ja kinnita vööd; kui sööma läät, siis nõrguta. EV 11801:5

436. Sööma virgad, tööle laisad. Kes laisk, see maias Ku süümä läät, sis süü nii, et varba hargulõ, ku tüühü läät, sis tii nii, et tupp perse pääl ei liigaha. EV 11249:1 Ole südi söögi peale, ära tüki tüü peale. EV 11354:8 Tuim tööle, kerme suule. EV 12108:2 Laisk sööma, siis särgile, tööle, siis kasukas selga; virk sööma, siis kasukas selga, tööle, siis särgile. EV 5382:1 Kõik sütüsse söögi ajos ja paranese paa ajos. EV 11222:2 Laisal on higi süües, vilu tööd tehes. EV 5329:1 Kis laisk, see on koa maias. EV 5308:2

437. Töötegijal leib ja uni magus Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. EV 13185:3 Oma teenitud leival on saia magu. EV 7980:8 Oma teenitud leib on kõige magusam. EV 7979:12 Oma teenitud leib on magusam võõrast. EV 7978:2 Tii tüüd, küll sõs süük makus om. EV 12496:2 Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga. EV 12485:16 Mida higisem nahk, seda magusam leib. EV 1233:7 Mida kibedam higi suvel, seda magusam leib talvel. EV 3689:1 Mida kibedam töö, seda magusam leib. EV 3690:5 Töötegija leib on magus. EV 12577:2 Töötegije uni om magus. EV 12581:3 Kibe töö, magus uni. EV 3687:1 Mida raskem töö, seda vaiksem uni. EV 9552:3 Kui töö on tehtud, siis on aega puhata. EV 12475:10 Töömees magab äkkel ka. EV 12574:1

[438–441] Töö raskus. Töö ja väsimus, puhkus, tervis

438. Töö ei riku konti, ei tapa (tühiseis, mure, surm tapab) Ega töö konti riku. Töö ei murra konti. EV 12419:6 Tüü ei tapa, mure tapp. EV 12506:7 Ega tüe hinge päri, hingamine hinge pärib. EV 12422:1 Töö on vahtimise kõrvast sitt. EV 12533:2

439. Töö on raske. Kergem seista kui teha. Tee ja puhka Kipõ um küüdsil kündmine, päkil pää toitmine. EV 3688:3 Kergemb kul'ata ku tüüd tetä. EV 4485:1 Mis see aitab astumine, kui ei aita istumine. EV 434:2 Paremb istu ku saisu. EV 2276:5 Küllile mees võrksamp. EV 5082:2 Mees on pitkald virgem kui seiso. EV 6592:1 Tõmba hinge ja tee tööd. EV 1284:2 Töö tänaseks, jõud homseks. EV 12545:8

440. Töö tüütab, väsitab, tapab (seismine mitte). Laiskus kui tervisesäästja ja elupikendaja Tüö tüütab, väli väsitab. EV 12553:1 Pikkeline voivutab. EV 8783:1 Tegija väsib, ega magaja ei väsi. EV 11816:1 Tüü om, kes inimese tapp. EV 12523:1 Mis liigub, see kulub. EV 5841:11 Seistes ei lähe keegi riist katki. EV 10267:1 Laisk hobõnõ ei tii indäle kunagi liiga. EV 5357:1 Laisk hobune on paks. EV 5354:1 Ega laisa nahk ei nurisa. EV 5303:1 Laiskus on elu pikendaja. EV 5404:1 Katus on maja iga, laiskus on mehe iga. EV 3462:3

441. "Jõu ja teepikkuse" vahekorrast töötegemisel. Näiline ja tegelik töötegu Usin jookseb ennast lõhki, laisk kannab ennast katki. EV 12931:2 Parem jalavaiv kui väevaiv. EV 2384:30 Sake voori, riibu redeli. EV 10034:4 Virk käib viis korda, laisk katkestab korraga. EV 14238:50 Kaksaku-ui üte korraga, vipsi viis kord, sis nägeva näläkugi, pandva tähele paljakagi. EV 3027:1 Töölt leitakse, tegijaks kiidetakse. EV 12519:1

442. Töö rõõmustab, ülendab moraalselt, laiskus hukutab; liikumine väldib roostetamist ja roiskumist, seismine soodustab Töö rõõmustab. EV 12536:1 Tüe inimesele ubavusõks. EV 12549:2 Töö on kurja kius. EV 12525:1 Laiskus ei ole kuskilt päralt. EV 5398:1 Laiskus on kuradi peapadi. EV 5406:65 Laiskus on kõige paha asja juur. EV 5393:4 Laiskus on kõige kurja hakatus. EV 5407:2 Laiskus on patu nakatus. EV 5408:1 Enne surma sured laiskuse pärast. EV 10723:1 Inemine lätt ilma tüüta hukka kui liha ilma soolata. EV 2156:1 Seisev vesi läheb haisema. EV 10266:4 Kõnts tõuseb seisva vee peale. EV 4840:1 Jooksvas vees ei seisa putukad. EV 2462:1 Kui ma puhkan, siis ma ruostedan. EV 9028:1 Sii raud, mes käsil käib, ei ruasseta ilman. EV 9569:1 Künniraud ei rosteta. EV 5176:1

[443–445] Inimest tuntakse, hinnatakse, koheldakse töö järgi

443. Tööst tuntakse tegijat. Kuidas tegija, nii töö Puud tuntakse tema viljast. EV 9102:10 Tüüst tutas tegijät. EV 12565:4 Kännust tuntakse puuraiujat. EV 4937:1 Jo laastust tunneta meistri. EV 5248:1 Kudas meister, nenda töö. EV 6707:2 Mehilde mesi, naisilde võsi. EV 6645:8

444. Töö kiidab tegijat, pälvib austust ja tänu; laiskus toob häbi ja laitust, karistust Töö kiidab tegijat. EV 12515:100 Töö kiidab iseennast. EV 12514:8 Hea asi kiidab iseennast. EV 410:2 Hea kiidab kaunikest. EV 924:4 Ikki töö ja teu järgi tuleb kiita, mitte pilli ja piu järgi. EV 12441:1 Virka kitä, laiska laida, hääd hällita, kurja hurjuta. EV 14235:1 Laisal palju laitjaid, virgal palju kiitjaid. EV 5333:1 Kergid jalgu kiidetakse, aga laisku laidetakse. EV 3595:1 Tegija käe tennätäs, saisja käe saadeldäs. EV 11809:1 Kui tiid, nii tehnätäs, kui süüd, nii sülätäs. EV 11767:1 Laiska ei sallita, tüütegijat ei põlata. EV 5350:1 Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pöörab selga. EV 14234:1 Käte töö teeb inimest kuulsaks. EV 4995:1 Töö on auasi. EV 12524:1 Austa tööd, siis töö austab sind jälle. EV 489:1 Elä oma aruga, austust peri tüögä. EV 547:1 Usinus austab, laiskus häbistab. EV 12936:1 Töö ei teota kedagi, laiskust laidab iga mees. EV 12507:15 Töö ei häbista kedagi, vaid austab kõiki. EV 12502:3 Töö ei riku tegijat, kui tegija tööd ei riku. EV 12505:8 Tööd ei häbene tegija, häbeneb töö nägija. EV 12498:1 Hää om seista, aga kuri vastata. EV 1030:4 Hea istu, aga vaene vastata. EV 918:1

445. Laisk on kasutu, teistele risuks, elab teiste kulul Laisk pole seda vett väärt, mis leba sisse pannakse. EV 5378:2 Hoolõtu om vaivas endäle ja tõsõlõ. EV 1493:1 Laisk inemine om tõse inemise risu. EV 5359:1 Paremb viis virka kui kümme laiska. EV 14140:1 Millal magaja persest pää töötegija peale paistab. EV 6306:1 Kes laisa lapsed toidab, kui virkasi pole. EV 5307:1 Laisal on suur õigus. EV 5332:1

FAG. Töökus ja saak, töö ja palk, tegu ja tulemus

[446–450] Töö annab leiba, laiskus ja hooletus toob nälga

446. Kuidas teed, nõnda saad Kuidas lükkad, nõnda läheb. EV 6179:100 Kuida kelku lükkad, nõnda kelk jookseb. EV 13650:2 Kuidas künd, nõnda kasu. EV 5165:1 Muga vilja, muga vaeva. EV 14189:1 Kuida töö, nenda vili. EV 12472:1 Kudas töö, nõnda saak. EV 12468:5 Kuidas teed, nõnda saad. EV 11761:5 Kui tiit, nii süüt. EV 11769:1 Kuidas töö, nõnda söö. EV 12470:2 Kuida näpud jõuavad liikuda, sedamööda suu jõuab süüa. EV 7738:1 Kudas mies, nii vorstitükk. EV 6515:1 Kuda kana siblib, nõnna kana nokib. EV 3141:2 Kuida inimene püüab, nenda ta saab. EV 2163:1

447. Millise teed, sellise pead Nigu tetäs, nii hää. EV 11777:1 Kuida tehtud, nenda teenib. EV 11763:1 Kuda tegija teinud, nõnda pidaja piab. EV 11805:3 Mia Mihkal tege, tuud Mihkal pidä. EV 6806:1 Kuidas tehtud, nõnda peetud. EV 11762:2 Mis sõrm sõõrates, sedä piht piab. EV 11169:8 Midä näpid tievad, seda perse piab. EV 7739:2 Hia tied, parema piad. EV 990:1 Hüä käsi tegeb, parema kaul kandab. EV 1061:4

448. Kes teeb, see saab Töö on maailma elataja. EV 12530:2 Miis ei toida tüüd, vaid tüü miist. EV 6657:1 Töötegija ei sure kunagi nälga. EV 12576:2 Mis Mats teeb, seda Mats sööb. EV 6449:14 Mis täämbä tiid, tuu hummõn süüd. EV 12376:1 Kes teeb, see sööb. EV 11758:6 Kes tööd teeb, see nälga ei näe. EV 12460:5 Kia tüüd tege, tuu saa leibä kah. EV 12466:3 Kus tööd, seal leiba. EV 12476:8 Igaüks piab leiva iest hiad tegema. EV 5655:1 Kes tööd teeb ja vaeva armastab, seda aitab Jumal. EV 12457:2 Tüüd piät nii tegemä, õt Jumala suust võtat ar suupala ― sis saat ar' ellä'. EV 12555:1 Küll tüö viisile vedäb. EV 12479:1 Töö tasub tegijale. EV 12541:1 Inimene saab töö eest, lind laulu eest. EV 2131:30 Iga lind saab oma laulu eest süüa. EV 5891:25 Lind saab sellest saanuks, mis ta nokaga toob. EV 5930:5 Iva on lendävä nogass. EV 2290:3 Terane kana leiab terakesi. EV 11947:1 Tera tuleb Jumalast, aga lind isi piab selle koha üles otsima ja juure lendama, ära ka nokkima. EV 11946:1 Juuskjal rebäsel om alati sitik suun. EV 2461:5 Kes kass roidab, sii oma poja toidab. EV 3393:7 Kasta saba vette, / siis saad kala kätte. EV 10016:1 Väütä, sis saat väädse, kintä, sis saat kirvõ. EV 14481:1 Heal tööl käib kasu kannul. EV 979:1 Igal vaeval on oma kasu. EV 13175:1 Vaev kasvats villä, vain viha. EV 13188:1 Kui vaiva om, sis vatska om. EV 13179:1 Kus vara saadud, sääl vaeva nähtud. EV 13661:1 Kui teed, siis tegineb, kui lased, siis laabub. EV 11766:1 Kun tetäs, sääl tilgub. EV 11770:1 Kellel käppa, sellel mokka. EV 4942:1 Kel käpo', tuul upo'. EV 4940:45 Kel käpika, sel kopika. EV 4939:1 Kel käpp, sel käk'k. EV 4941:3 Kel käed, sel kalad. EV 4967:4 Kelle käsi, selle mesi. EV 4975:1 Kelle käsi adra ots, selle suu leiva ots. EV 4970:3 Kelle käsi kaitseb, selle suu maitseb. EV 4971:1 Kelle käsi liigub, selle suu sööb. EV 4974:1 Kelle käsi liigub, selle suu matsutab. EV 4973:2 Kelle käsi kälbatab, selle keel nälbatab. EV 4972:1 Mis uma käsi käänd, tuu uma suu süü. EV 4999:1 Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. EV 2399:360 Kelle ihu upatab, selle suu maigatab. EV 1946:1 Kelle perse ütsatab, selle suu matsatab. EV 8690:5 Kelle perse hilbatab, selle keel nälbatab. EV 8689:1 Kel jalg nobe, sel keel libe. EV 2398:1 Jala põlvini muaga, suu kõrvuni väega. EV 2392:65 Kelle käed sitaga, selle suu saiaga. EV 4969:65 Kel rõiva põlvine poritse, tul suu kõrvuni rasvage. EV 9908:1 Kelle saba sitane, selle suu rasvane. EV 10017:1 Helm märg, koht täüs. EV 1693:1 Mida mustemad käed, seda puhtam leib. EV 6937:2 Must töö, valge leib. EV 6957:6 Kes korjab, see leiab. EV 4391:1 Kis pusib, sie suab. EV 9066:2 Kes mees tegemas, see mees saamas. EV 6509:1 Kos tüüd, sääl sagi. EV 12467:2 Kus on lööki, sääl on saaki. EV 6154:1 Sammu sake, pale paksu. EV 10128:1 Ähid tehes, ähid süües. EV 14774:1 Tehit teten, pohmit süvven. EV 11822:1 Kes nutuga külvab, see rõõmuga lõikab. EV 7608:3 Suvel kuigutan kuru otsas, talvel laulan laua taga. EV 10987:7 Kes nopib korred, nopib pead. EV 7581:1 Nikka ikkä kui ett, nikka põlvõ kui põimu. EV 1906:2 Rühkjal rüä', tegijal terä'. EV 9963:1 Rühkjal om rüüd, haardjal hamõh. EV 9962:10 Tegijale õks ting saa. EV 11813:25 Hopõn om hoitija tallih, raha om raguja pungah, tera om tegijä salvõh. EV 1371:1 Hoolakal on hobo tallis. EV 1512:1 Hoolitse hommõnes, sis tule-õi' ülehommen puudus. EV 1515:1 Hool avitab edesi. EV 1471:1 Kel huul, sel kuur. EV 1477:15 Usinus toob head. EV 12939:1

449. Kes teeb, see saab; kes ei tee, see ei saa Töötegija on palga väärt. EV 12578:25 Usinus saadab ausat palka, / aga laiskus saadab malka. EV 12938:1 Usin saab uue, laisk ei saa lagunudki. EV 12935:2 Usinus toob leiba, laiskus nälga. EV 12940:2 Huul kannap vil'lä, laiskus tunnep nälgä. EV 1475:2 Töötegija saab süüa, aga mait näeb nälga. EV 12579:1 Kes tööd teeb, see süüa saab, kes laiskust peab, see nälga näeb. EV 12463:2 Kes palju teeb, see palju saab; kes vähe teeb, see vähe saab. EV 8338:3 Kes teeb, see saab; kel põle teha, sel põle saada. EV 11759:20 Tööst saab ikki midagi, aga magamisest mitte midagi. EV 12537:1 Tettust ikki saab. EV 11797:10 Tegemisest saab terakest, magamisest ei saa marjukest. EV 11804:12 Tegija saab setugi, magaja mitte midagi. EV 11814:1 Suiken saa sugugi, maaten ei saa midägi. EV 10645:1 Tukkumisest suab terake, magamisest ei sua marjukestki. EV 12117:1 Enamb saap suur suikja kui kavva magaja. EV 10644:12 Enam saab ikka piskust tööst kui suurest seisust. EV 8901:90 Mis see aitab istumine, kui ei aita astumine. EV 2278:15 Hooleh ella om paremb kui vaesuseh vaiveda. EV 1472:1 Laisk ei pea leiba kinni, virgal kott ja kõtt om täüs. EV 5352:14 Virgal vahib nälg akna tagan, aga laisal usse tagan. EV 14231:3 Perssealune soe, ninaalune külm. EV 8700:60 Saksa uni, koera leib; koera uni, saksa leib. EV 10082:1 Uni ei maksa raha, töö maksab. EV 12900:1 Kui on halles adraraud, / nukiline leialaud, / kui on roostes adraraud, / siis on sile leialaud. EV 799:1

450. Kes ei tee, see ei saa. Magades, vaevata ei tule miski kätte Kel põle tööd, see käib teed. EV 12446:1 Kes ei viitsi tööd teha, see peab kerjama. EV 12465:3 Kes leiba taga ei aja, seda ajab leib taga. EV 5661:1 Kes tööd taga ei aja, seda ajab nälg taga. EV 12455:1 Kes tööd hoiab, armastab nälga. EV 12454:1 Kes ei taha tööd teha, peab tühja kõhtu kannatama. EV 12447:1 Kes ei taha tööd teha, see peab nälga nägema. EV 12449:2 Kes ei taha tööd teha, see ei pea ka sööma. EV 12448:35 Ei ilma tüeta sua keski elada. EV 12426:1 Ilma tööta ei saa süüa. EV 12442:20 Kes tööd ei tee, see süüa ei saa. EV 12453:5 Kes tööd ei tee, see leiba ei söö, vaid viskab jalad seinale. EV 12452:1 Jalg seina peäle, hambad varna. EV 2397:1 Persel pehme istu, suul kalg kannatada. EV 8695:1 Kui käsi puhas, siis peab suu ka puhas olema. EV 4984:2 Kui põle küüntel siblimist, siis põle nokal nokkimist. EV 5243:1 Kes odre ei kasvata, mõdu ei saa. EV 7764:1 Kui kuut kurt, sis leib otsan. EV 4357:1 Ep ole tööd, ep ole leiba. EV 12431:2 Kui töö lõpeb, siis lõpeb leib. EV 12474:1 Lõdus töö, lõntsak söök. EV 6105:1 Hõlp töö, hõlp leib. EV 1694:1 Laisk ei tohe leiba süüa, / leib ei ole muidu leida. EV 5353:1 Laiskus ei anna leiba. EV 5397:7 Töö meest toidab, laiskus teda rikub. EV 12509:2 Kes laiskust armastab, see õnne ei leia. EV 5394:1 Laiskus ajab laenama, tuimus tuhka tammuma. EV 5396:1 Laisal tulep vesi ahjo. EV 5338:1 Laiskus on kehvuse vend. EV 5405:10 Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. EV 5401:1 Laisal om kats sõpra: uni ja tühi kõtt. EV 5326:1 Vaesus on laiskuse seltsimees. EV 13169:1 Laiskus käib tasahiljukesti, nii et nälg teda pea kätte saab. EV 5403:5 Laiskus käib näljaga käsikääs. EV 5402:1 Kon hooletus, sääl viletsus. EV 1509:1 Hooletus lööb iki oma peremeest. EV 1501:2 Ooletu oigab kartja kahetsep. EV 1490:1 Hooletumad ei hoia, laisad ei toida. EV 1486:1 Jumal hooletut ei hoia, laiska ei toida. EV 2571:10 Hooletul soldanil iks tainas kotin. EV 1485:2 Kes ei kõhta kanda kõrrekest, sii ei ehita niipiä pesäkest. EV 4865:1 Hooletul ei ole osa, pehmel ei ole pesa. EV 1484:1 Hooletul ei hobusel ohje ega laisal lauti ree pääl. EV 1483:1 Hooletu miis hobesida, laisk naene lamba'ida. EV 1489:8 Talve tööta, sui vööta. EV 11555:1 Tööta naisel oo tühi süle. EV 12540:1 Kel käed rüpes, sellel nälg kõtus. EV 4966:3 Kia laiseldeh eläs, tuu kaadsulda kargas. EV 5391:3 Ku hoolõta olt, sis kängätä käüt. EV 1478:2 Ei ole huult, ei ole huunid. . EV 1470:1 Ega mait maja ei pea, ega suur susi ei söödä. EV 6351:1 Kes vaeva kardab, see valu näeb. EV 13177:2 Hoolelda elo toop ohto ja vallo. EV 1473:1 Kes palju magab, saab palju kahju. EV 6311:1 Kes magab, see on vaene. EV 6310:1 Ega uimatse õnge kala ei hakka. EV 12848:1 Laisk susi ei saa lammast. EV 5381:2 Magaja rebane ei püüa ühtegi kana. EV 6304:3 Magaja kassi suhu ei jookse hiir. EV 6297:230 Magaja kass ei püüa hiiri. EV 6295:1 Kes magaja kassi suhu situb. EV 6293:5 Saa-ai pätse päühtsehe, ko tüüd taha-ai tetä'. EV 9348:1 Unest ei saa pätsi. EV 12889:5 Ega unest rõõska ei saa. EV 12890:6 Kes tost unest vadsa küdsä. EV 12894:1 Ega kurtmisest ei saa putru keetä. EV 4685:1 Ega unest putru keeta ei saa. EV 12888:3 Ega une rasvast leent ei saa. EV 12887:4 Kes sest unest söönus on saanud. EV 12893:2 Unõst saa-ai hunikut. EV 12910:10 Magamese peält põle keegi matti saand. EV 6322:2 Ega makamine midägi sisse ei tii. EV 6321:1 Magamisõga panõ-õi majja. EV 6324:1 Magamesest ei saa kotti panna. EV 6323:1 Seda kohta ei leia, kus magades süüa saab ja riiet kanda. EV 4213:1 Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. EV 12899:265 Ei saa midägi perset süüten. EV 8686:4 Ei saa istuh ilosit rõivit, ei saistõh säksä soosut. EV 2268:1 Kala' tulõ-õi kuiva pääle, ku' viist mõista-ai püüdä'. EV 3053:1 Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata. EV 3948:1 Vili ei tule viitsimätä, kala jala kastamata. EV 14192:1 Ega söök ilma meheta suhu jookse. EV 11216:1 Ega vaevata leib kurku kuku. EV 13173:1 Ega ilma vaevata valged särki ei sua. EV 13172:4 Rikkas ei saa ilma vaevata. EV 9670:1 Koju äi tule midagid käde. EV 3980:4 Tuul tuu-ui majja. EV 12256:1 Saiad ei saja kuskil taevast. EV 10037:1 Jummal tulõ-õi suuhtõ sitalõ. EV 2612:4 Mispärast kuer leiba süeb, kui ta ei haugu. EV 4166:2 Ega kaht hüäd kerraga voi saada ― raha ja magada. EV 2949:1

451. Töö ja saagi, töö ja palga, vaeva ja kasu mitmesuguseid seoseid: enne töö, siis palk (saak); palk pole enda võtta; palk peab makstud saama jm. Enne töö, siis toit. EV 12429:1 Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse. EV 12430:35 Enne kasvata kana, siis taha alles muna. EV 3106:3 Tunnelde töö tetas, palulde palk mastas. EV 12205:1 Tüü om oma käega tetä, aga hind ei ole oma käega võtta. EV 12562:2 Mis tehtud, see maksetud. EV 11776:1 Mis muksitud, see maksetud. EV 6869:1 Tee töö tubli ja võta palk õige. EV 12493:1 Pisut tiid, paljo soad. EV 8912:1 Kopka iist asja, rubla iist tekku. EV 4369:1 Tingaline töö tee ära, rublaline viska kõrvale. EV 12014:1

452. Umbmäärasemaid kujundeid töö ja saagi või teo ja tulemuse vastavuse kohta üldisemalt Kõik on teod, mes tehässe. EV 11820:1 Kuidas töö, nõnda palk. EV 12469:100 Iga töö on oma palga väärt. EV 12436:3 Egä tüü löüd oma palga. EV 12425:1 Töö teenib palka. EV 12543:1 Tii hiad tüüd, siis saad hiad palka. EV 1146:3 Kuida mees, nenda palk. EV 6523:1 Iga töö kannab oma vilja. EV 12433:1 Kes tahab vilja lõigata, / piab kallist seemet külvama. EV 14188:1 Kuidas küli, nõnda vili. EV 5136:10 Kuidas külv, nõnda lõikus. EV 5138:65 Mida külvad, seda lõikad. EV 5150:40 Heasti tied, paremine soad. EV 1880:4 Mida sa otsid, seda sa leiad. EV 8152:7 Mida keegi otsib, seda ta leiab. EV 8151:8 Mis mees otsib, seda mees leiab. EV 6666:8 Kes midage ots, tood tolle saa. EV 8146:2 Mis kala keegi püüab, seda ta saab. EV 3069:15 Kuida sa aset teed, nõnda sa und näed. EV 404:3 Kuhu sa tõttad, sinna sa saad. EV 12330:1 Mis uma käsi käänd, tuud uma kaal kand. EV 4978:100 Mis leiba laps nutab, seda ta saab. EV 5712:1

453. Aktiivsel (tegijal, rahmeldajal, kõikeproovijal) juhtub head kui ka halba (passiivsel ei juhtu midagi) Käimakoer juhtub vahest kändige, vahest kondige. EV 4927:1 Jooksja koer saab ikka ― puhu selga, teise sohe. EV 2459:20 Kõndja iks kaits näge, saagu suvve või sälga. EV 4825:3 Saaja miis iks saa, saagu suuhtõ vai sälgä. EV 9984:5 Tegija ikke saab, ükskõik kas suhu vai selgä. EV 11807:1 Rüüplejä-rääplejä iks saap, kas suuhe vai sälgä. EV 9968:11 Kiipjälle-kaapjalle iks saa, ilmaistjälle ei saa midagi. EV 3698:8 Tegijal juhtub mõndagi. EV 11810:70 Tehtud tööst ikka saab: kui muud, siis pahandustki. EV 11795:1 Ken kaik katsub, sie monda nägeb. EV 3459:6 Kes keik mättad otsib, see keik marjad maitseb. EV 7091:1 Kes kõik nõmmed kõntsib, see kõik marjad maitseb. EV 7631:80 Kes kik soo sõit, see kik maa maits. EV 10602:3 Kes keik kõnnid kõnnib, see keik marjad maitseb. EV 4824:1 Kes kõik kaljad kaitseb, see kõik marjad maitseb. EV 3087:1

[454–456] Meeldiva ("magusa", "maitsmise") ja sellega kaasneva ebameeldiva ("kibeda", "kannatamise") vahekordi

454. Kes head tahab maitsta (maitseb), peab taluma ka (eelnevaid, kaasnevaid, järgnevaid) ebameeldivusi; kes ei maitse, ei pea ka kannatama Kes tahab palju saada, peab palju kannatama. EV 8347:1 Kui tahad liugu lassa, piad ka kelka vidämä. EV 5989:1 Ku muna mõstad süüa, küll sis koore ka mõstad katki tiha. EV 6894:3 Kes koore päält sööb, see söögu ka sisu. EV 4344:3 Kui oled söönud mammud, siis süü kua mammu varred. EV 11244:1 Kes keik marjad maitseb, see keele kõrvetab. EV 6413:1 Ken kaik marjad maitseb, sen kaik näljad näeb. EV 6412:2 Kes kõik marjad maitseb, see kõik kibedat ka katsub. EV 6415:1 Kes kõik magusad maitseb, see kõik kibedad kannatab. EV 6328:25 Ku söömädä, sõs löömädä. EV 11247:6

455. Kes ebameeldivat talub / ei talu, see meeldivat maitseb / ei maitse Kes kibedat kannatab, see magusat maitseb. EV 3684:35 Kiä kalgõ kannahtas, tuu kalõva kand. EV 3085:14 Kannatus om küll mõru, aga vili magus. EV 3176:3 Kessi kik pinnu piat, sii kik marja maits. EV 8872:1 Kes kurja kuuleb, see kulda kannab. EV 4595:13 Kas kurja ei kuule, see magusad ei maitse. EV 4593:1

456. Maitsta hea, vaeva või tagajärgi kanda paha; saama igaüks, vaeva nägema ei kedagi Taar om küll hää juvva, a, halb teta. EV 11458:1 Hüä um voonakõnõ süvvä, a sõra' halva sittu. EV 1076:2 Süüma, juuma egämiis, pappi tapma kedägi. EV 11278:6

FB. SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE

FBA. Head ja pahad ajad. Saamise, varu ja kulutamise vahekordi

457. Kõik ajad pole võrdsed (head). Enam sööma- kui saamapäevi Aeg ei ole aasta vend. EV 61:1 Kõik aastad ei ole vennaksed. EV 11:95 Kõik päävad ei ole vennaksed. EV 9268:4 Päev ei ole päeva laps. EV 9290:1 Päevad ei ole mitte päälakute, vaid perakute. EV 9282:8 Iga pää ei ole pühapääv. EV 9256:1 Ega' kõik olõ' imädse päävä', mõni om esäne kah. EV 656:1 Kõik tunnid ei ole tulusad. EV 12196:1 Päävi palju, pätsi vähe. EV 9300:1 Enam päivi kui makaraid. EV 9248:4 Kõik on ikka söömapäevad, ei kõik ole saamapäevad. EV 11315:75 Mõni kõrd saap mõdu juvva, / sada kõrd saap saia süvva, / enamp kõrd saap ilma olla. EV 6978:3

458. Sügis (suvi) rikas, kevad (talv) vaene. Saagiajal raisatakse ülemäära, hiljem tuntakse puudust Suvi toidap talve. EV 10996:1 Mihklipäeval süüakse lusikaga võid. EV 6824:1 Mihkel on rikas mees, Jüri on vaene mees. EV 6809:1 Paremb om vaene süküs kui rikas kevväi. EV 13055:1 Olgu-ui' rikas sügüse, olõ rikas keväjä. EV 9664:3 Sügise söödab, kevade kurnab. EV 11389:7 Kevadel on kehvad ajad, sügisel on suured soagid. EV 3637:1 Sügisi suured saiapätsid, kevadi kesine rokk. EV 11393:1 Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. EV 11379:100 Sügise sööks, ei jõua süüa, kebade sööks, ei ole süüa. EV 11390:1 Sügise saa süvvä-müvvä, keväje kand kessel kaala. EV 11386:6 Talve tambim taari-leibä, suve pistäm piimä-leibä. EV 11563:1 Sügise ikke: sepikud, sepikud ja seda paremad, aga kevade: kallis härra, laena leiba. EV 11376:1 Sügisi põimib räime, kevadi lakub räimekuse ära. EV 11392:1 Sügise ütles liim saole: "Anna ruumi!", keväje: "Ooda järgi!". EV 11391:1 Sügise ei mahu läbi, keväjä ei saa järgi. EV 11374:1 Sui hauguvad suured koerad, sügisel põle rakukestki kuulda. EV 10979:2 Üts aastak süü ar tõõsõ aasta sita. EV 15056:1 Talv süü ärä suve sitagi. EV 11566:8 Suur om talvõ suu, lagja talvõ mago. EV 10947:1 Küünla- ja paastumaarjapäevade vahe üteldakse kõige kehvem olevat: kass süüa siis ka ratsuid tuhlid. EV 5239:1 Kui vastal müüda, siis liha ots. EV 13886:1 Oa häitsemine om kõõ kitsamb aig. EV 12795:3 Küll aga valge ära sööb, mis must kokku paneb. EV 13289:1 Uusi rukkid ei või uue leivaga lõigata. EV 12988:1 Kevadine siig ja sügisene piim, see oo peretütre roog. EV 3674:3 Keväjä vana hopõn armas, sügüse vana kasuk kallis. EV 3652:4

459. Hea kulutatakse kõigepealt. Kui parem käes, siis kehvemast ei hoolita Hia asi saab ennemast otsa. EV 984:1 Kass sööb kala hännast. EV 3381:1 Head kakud süüakse ära, santidega visatakse ratast. EV 900:1 Kes siis rugist sööb, kui saia on. EV 9819:1 Kui värsket leiba on, kes siis enam tahket tahab. EV 14495:1 Kui saiasarved paistavad, siis kaerakakud kraavi. EV 10041:1 Kui juba uudsevili käes, siis nälg lakkugu perset. EV 12977:3 Mis tühjaga teha, kui küll käes on. EV 12654:1 Kes varest läheb laskma, kui tedresid on. EV 13807:8 Kes no lutsust luu pidä, ku haug jo handapite käehn um. EV 6089:1 Kiä no kitse silmust kaes, ku lehma lõõg kõva um. EV 3899:1

460. Ära raiska saadut korraga. Kes algul palju raiskab, jääb hiljem hätta (kes ei raiska, sel jätkub) Ära ole ühe päeva perenaine. EV 14861:10 Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki. EV 9381:2 Sandil saadud, saksal süödüd. EV 10176:1 Saksal tuled, sandil elad. EV 10073:1 Kes kulbil algab, see lusigal lobetab. EV 4523:4 Hommikul koostaga, õhtul kulbiga. EV 1440:1 Täna härg, homme nälg. EV 12381:1 Tänä käkki, homme vorsti, tuna kisku, kindla ruoga. EV 12400:1 Mats, naarku-ui käkkü, peräst süüt pudrogi ärr. EV 7166:3

461. Kui pole head (külla), aitab halvemastki (vähemastki). Hädaga kasutatakse ära nigeladki võimalused, hävitatakse säästud jms. Kui ep juakse, sis vai tilgobki. EV 2481:1 Kõik on hea, kui paremad käes ei ole. EV 1114:1 Paljuge peetäs maea, veituge saadas läbi. EV 8356:2 Kui kala ei ole, piab konn mõrda minema. EV 3064:4 Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. EV 14199:1 Küll saab käsikivistki, kui vana veskil varrud on. EV 5007:1 Kui ep ole vakka, siis peab pihuga vältama. EV 13231:1 Sureb hobu, maksab nahk. EV 10708:17 Vanakurat sööb näljaga kärbseid ka . EV 1738:4 Hädaga peab kõik ära sööma: sealihad ja kanamunad. EV 1737:50 Saagu salve täüs vai savipaa täüs, aastaig iks ellä. EV 10122:7

462. Kes suvel ei kogu, näeb talvel nälga. Korja ja hoia heal ajal, siis on hädaajal võtta. Raiska siis, kui vähe käes Kus hunt talvel pesa teeb. EV 1663:1 Kes suvel ei kogu, sie talvel ei süö. EV 10972:1 Kes suve ei kogu, see talvel ei sigi. EV 10970:1 Kes suil ei korja, peab talvel orjama. EV 10969:1 Kuhu oled suvel terinu, sääl talvel kõdridse. EV 10975:1 Sui kõhtu, talve ahju. EV 10982:1 Ku mihklepäevä või-leväge peets, sis saavat jaanipäevä liha-leväge pidäde. EV 6820:1 Korja õigel ajal, siis on sul häda ajal. EV 4392:10 Heal ajal saadud, pahal peetud. EV 925:1 Hüä aol hoietas, kuräl aol kulutedas. EV 1062:5 Hoia tinga õnne aol, ting lätt ruublis hädä aol. EV 11931:15 Hoia kopikat musta pääva jauks. EV 1425:7 Söö leiba siis, kui ei ole; hoia siis, kui om. EV 11276:1 Ko olõ-õi leibä, sis piä' saajo; ko olõ-õi puid, sis rao' tarrõ. EV 5674:2

463. Kuidas tulek, nõnda minek; suur tulek ― suur minek; kergelt saadud ― kergelt lastud; vaevaga saadud ― hoolega hoitud Mis saadud, see söödud. EV 10005:7 Sööme, kui saame. EV 11280:5 Kuda saak, nõnna söök. EV 9993:2 Kuidas saadud, nõnda söödud. EV 10004:25 Kuda saun saadud, nõnda saun mingu. EV 10215:3 Kuida saadud, nenda läheb. EV 10003:30 Kuida saadud, nenda antud. EV 9999:1 Kuidas tuleb, nõnda läheb. EV 12124:12 Kuda tulnud, nõnda kadunud. EV 12123:1 Kui haartu, nii hiidet. EV 732:2 Elu eletäs õnnõ perrä, süük süvväs saagi perrä. EV 572:1 Kus suured saamad, seal suured söömad. EV 9996:6 Kes palju saab, see palju sööb. EV 8332:5 Kes palju saab, sel palju lääb. EV 8362:4 Kes palju sisse käärib, see palju välja laarib. EV 8334:1 Paljo tuleb sissi, paljo lääb välja. EV 8355:1 Kellel suur tulik, sellel suur minik. EV 12121:3 Kuidas käes, nenda läheb. EV 4979:1 Odavaste saadud, hooletumast hoitud. EV 7763:1 Mis kergelt tulnud, see kergelt läheb. EV 3611:7 Kergelt saadud, kergelt lähäb. EV 9997:7 Mis kergelt saadud, see kergelt söödud. EV 3610:3 Ruttu saadud, ruttu söödud. EV 9903:3 Ruttu tettu, ruttu söödu. EV 9904:1 Pea saab, pea läheb. EV 8485:1 Kui aknast tuleb, siis uksest läheb. EV 232:1 Raha on tuli tulema, aga vesi minema. EV 9475:25 Mis tuul toob, seda vesi viib. EV 12239:25 Kui leib läbi käib, siis hakkate jalgega pillama. EV 5671:1 Vaevata saadud, aga armuta läheb. EV 13186:1 Mis vaivaga saat, tuud hoolõga hoiat. EV 13180:1 Vaevaga saadud, kalliste peetakse. EV 13182:1 Vaevaga teenitud leib on magus. EV 13184:5 Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas. EV 13183:6

464. Ela oma võimalusi mööda, hoia kulud saamisega vastavuses. Suurgi tulek ei aita, kui raiskamine veel suurem. Suur kulutamine halvem kui väike saamine Kuida käe, nenda saab ka elatud. EV 4977:1 Joududas müödä joganegi eläb. EV 2694:1 Elä nii, kudas võit, mitte nii, kudas tahat. EV 545:2 Elä nõnda, kudas näis. EV 546:1 Mina pean ninda olema, kuida mo järg näitab. EV 560:1 Igaüks siatku oma väljaminekud oma sissetulekute järele. EV 14488:1 Teki perra sirutõdas jala. EV 11924:1 Nii sappa katta, kui sõppa haarus. EV 10018:2 Sea suu sekki mööda. EV 10879:55 Sääda suu sööma järel, kääd töö järel. EV 10931:2 Tüü tetäs, kuis sünnüs, a süü, kuis tulõhhus. EV 12566:1 Ära lask köhtu käte ette käia. EV 4247:1 Üts peotäüs jahu võta vakast, kats panõ tagasi. EV 15068:1 Tagumised väravad olgu ikka vähemad kui esimesed. EV 11474:1 Uks tulla, värav minna. EV 12856:1 Eest värav on küll suur, kust sisse tuuakse, aga takka uks on veel suurem, kust välla viiakse. EV 14490:1 Lajad käed tegemas, lai suu söömas. EV 5296:5 Mis sest kasu, kui lehm palju piima annab, aga jalaga ümber lööb. EV 3430:55 Vaene ei ole see, kel vähe on, vaid see, kes palju tarvitab. EV 13063:1

465. Raisata kergem kui saada. Saada kergem kui säästa. Koguda kergem kui säästa Raha ei saa puu otsast lõigata. EV 9449:7 Raha raske saada. EV 9485:4 Raha om hüä miis minemä. EV 9471:2 Raha on ümmarguine. EV 9476:1 Rahal on rattad all. EV 9462:2 Innep kats kaotat, ku' marga maast lövvat. EV 2957:1 Paremb süvvä kui tuvva. EV 11257:1 Üsägä kannat aita, peoga vällä ― iks puudus. EV 15132:1 Hobõsõga viäd sisse, rüpüga võit ärä vällä kanda. EV 1365:1 Üts veese inäp puuga vällä, ku ütesä kotiga toova. EV 15084:1 Kindaga lased käest ära minna, palja käega enam kätte ei saa. EV 3808:1 Eluaea kogutud, silmapilgul pillatud. EV 591:2 Kõik raha hoidmine ei ole raha kogumine. EV 9436:1 Raha teenida pole kunst, aga raha hoida on kunst. EV 9492:15 Hoitjal om asi, saajal ei ole. EV 1421:15 Saajal om ting, hoitjal kats. EV 9983:1 Kergem on koguda kui kokku hoida. EV 4207:2

466. Endine lõpeb, kui uut ei lisandu. Lõppemise vastu pole garantiid Endine lõpeb pea, kui ep ole peäle saada. EV 667:1 Endine ei aita, kui praegune ei kõlba. EV 666:3 Ei see kott tolma, mis mullu veskil oli. EV 4414:1 Lõppemisel pole vara. EV 6136:4 Eks ükskord puutu näpud ikka põhja. EV 7736:3

FBB. Kogu ja säästa, ära pilla. Kes kogub, see saab, kes hoiab, sel on; pillaja näeb nälga

467. Parem veidigi kui päris ilma. Mida rohkem, seda parem. Palju ei tee paha. Rohkest jagub Parem pool muna kui tühi koor. EV 8970:270 Parem on pool muna kui ühtid. EV 8968:1 Parem paluke leiba kui üsna ilma ivata. EV 8298:1 Paremb on ikka natuke kui mitte midagi. EV 7404:5 Natuke ka hea, palju veel parem. EV 7402:2 Mida enam, seda parem. EV 665:15 Ega palju paha tee. EV 8309:25 Ega küll küllale kurja tee. EV 5086:50 Ega liig liiale liiga tee. EV 5831:2 Egä lisä liiga tie. EV 5976:1 Küllast saab küläle, ohtrast oma perele. EV 5089:1 Külät saa külätäüs, üle jää üsätäüs. EV 5056:1

468. Varu on vajalik. Parem üle kui puudu. Igaks juhuks korja kõik üles ja hoia alal Hoiet asi aigo-i. EV 1427:1 Külap taskus tarvis läheb. EV 11705:1 Ega raha taskus karju. EV 9420:7 Kes piibumiis, peab aasta tagel olema. EV 8749:1 Rohi olgu valmis, mitte üksi tarvis. EV 9786:1 Olgu ohuks, kui ep ole rohuks. EV 7783:4 Ennem võib üle jääda kui ära puududa. EV 15106:1 Parem taga kui tarvis. EV 11470:6 Pini matt kah luu-pala maa sisse, ku kõtt täüs om. EV 8566:1 Korja kokku, mis niitse pääl seisab. EV 4271:1 Seda võta üles, mis kolm korda ümber sõrme ulatab. EV 15130:5 Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis. EV 12351:2 Varust peab koera lööma. EV 13863:20

469. Tulusam vana parandada kui üha uusi teha. Kes vana ei hoia, uut ei saa Vana luud pühib ikka veel toa puhtaks. EV 13443:5 Vana kaev on parem puhastada kui uus teha. EV 13411:1 Parem vana parandada kui uut teha. EV 13370:2 Paremp vana hoita kui vastsed kaeda. EV 13365:1 Kes vana ei paika, see uut ei saa. EV 13332:15 Kes vana ei hoia, see uut ei leia. EV 13331:1 Kes vana riiet ei pia, sellel uut ei ole. EV 13337:3 Vanaga vahtsene saias. EV 13390:30

470. Säästa ja kogu tera-, tilk-, kopikhaaval. Kes väikest ei hoia, see suurt ei saa Tilkadest kogub meri. EV 12007:3 Kes tera ei kogu, vakka ei saa. EV 11939:3 Kopikas ka raha. EV 4364:6 Ku krossõ korjat, sis kopkit saat. EV 4442:1 Kopik hoiab rubla. EV 4363:15 Hoia kopikut, rublad hoiavad endid isegi. EV 4358:2 Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. EV 4360:210 Kes kõrt ei korja, see koormat ei saa. EV 4867:2 Kes võsu ei hoia, sii vitsa ei levvä. EV 14337:1

471. Mitmesugust kokkuhoiu vajalikkusest. Kes hoiab (korjab), sel on, pillaja on paljas Ole ikka mõistlik, ära ole mõisnik. EV 7010:1 Söö ja seasta. EV 11270:1 Söö pisut, joo pisut, osta nuga puusa piale. EV 11289:1 Egas raha või pala olla kotis, ta peab ära jahtuma. EV 9421:1 Seni keerute kopikut näpu vahel, ku ta tulitses lääp, sis anna ära. EV 4378:5 Parem täna pool muna kui hoome terve kana. EV 12378:4 Osa olla hoidija kähen ja või võtite taga. EV 8114:1 Hoitmisega jääb mõni hää kopik tagasi. EV 1432:1 Kes raha hoiap, see eläp ilma hädätä. EV 9428:1 Rahal olõ-õi' miilt pääh. EV 9461:1 Raha ei hoia meest, kui mees raha ei hoia. EV 9445:1 Tark ottab tallilt, maijas persest. EV 11651:1 Võetav väheneb, katsutav kahaneb. EV 14346:30 Kes korjab, see kogub. EV 4390:1 Kuidas hoiad, nõnda leiad. EV 1429:3 Kui hoitu, sis toitu. EV 1414:2 Hoidjal osa, kaitsjal kasu. EV 1418:1 Hoidmisel osa, pidamisel pära. EV 1431:1 Hoidjal pole otsa, pidajal pera. EV 1419:1 Kes hoiab, sel on. EV 1428:5 Hoidja ei oiga. EV 1416:70 Pillajast saa sant, kokkohoidjast kuningas. EV 8850:1

472. Kauaks pillajal asi Kui kaua koera kaelas vorst seisab. EV 4127:100 Kauaks kala kassi ees. EV 3057:4 Hallitada-ai raiskaja kätte kopik ar. EV 9540:1 Mesilane korjab ühe päeva, elab üheksa päeva, laisk ja pillaja teenib üheksa päeva, elab ühe päeva. EV 6749:2 Ikka soojalt suhu ja palavalt parda. EV 10604:30

FBC. Võimalus ja kasutamine

473. Kus midagi saadaval (loota), sinna koguneb ka himustajaid. Kust võimalik võtta, sealt ikka võetakse Susigi tule haasü pääle. EV 10819:1 Siga käänäb ikki nõna sinnapoole, kost haisu tunneb. EV 10378:1 Varõski lindas liiku pääle. EV 13832:2 Kus iial raibe on, sinna koguvad kotkad. EV 9537:50 Susi olõ-õi rõipõ man näläne. EV 10827:12 Kaua hunt magab surnd lamma kõrvas. EV 1651:1 Kus raisk ees on, sealt koer sööb. EV 9539:2 Kus kont maas, sinna koerad jooksevad. EV 4323:2 Ega koer sinna külasse ei lähe, kust ta konti ei saa. EV 4018:2 Ega mehine sinnä ei linda, kon kärgi ei olõ löüdä. EV 6748:1 Kana siblib alati sarja all. EV 3136:1 Kas tsiga söömätä, ku sitt nõna all. EV 10337:1 Siga sööb sealt, kus mold ees. EV 10388:5 Kust härg saab, säält härg joob. EV 1859:1 Kust hunt saab, sealt hunt sööb. EV 1662:5 Kust karvu saap, säält karvu kakuts. EV 3331:1 Küll küüdse' küünüsse' ja hamba haarusõ', kost vähägi võimalik. EV 5245:1 Ega tüki juurest tühjalt minda. EV 12711:1 Käsi läheb küpse kallale. EV 4991:2 Koh kala, sääl püüdjä. EV 3062:1 Kel nuga, sel luba. EV 7582:1

474. Võta, kust võtta on, ära jäta juhust kasutamata Mis sa küpse juures veel külmetad. EV 5177:5 Pargi nahka parajal kohal. EV 7186:1 Nülgi nahka säält, kus paks on. EV 7185:1 Sealt niida, kust raudu hakkab. EV 7432:1 Võta kust võtta on. EV 14348:4 Võta säält, kus on, pane sinna, kus tarvis. EV 14350:2

FBD. Tahtmine ja saamine. Nõudlikkus, ahnus ja ihnsus

475. Tahtmise ja saamise vahekordi: kes tahab, see saab; kes tahab, ei saa, kes ei taha, see saab; tahta lihtsam kui saada jm. Kui ei ole, ei hooligi; ei saa, ei salligi. EV 7796:8 Kes tahab, see saab. EV 11480:1 Midä änam sa tahad, sedä änam sa saad. EV 11482:1 Kes tahab, see ei saa; kes ei taha, see saab. EV 11479:1 Kellel kottu viia oo, sellel oo ka pallu tuua. EV 3963:1 Tahtjid pal'lo, saajid veedü. EV 11478:1 Tahtmine on paremb kui saamine. EV 11484:1 Tahtmine õige, saamine vaene. EV 11487:1 Tahtmine on taevariik. EV 11485:30

476. Kes liiga paljut (head) läheb saama, kaotab endisegi (saab kahju, ei saa midagi) Lähed kuube otsima, kautad vammusedki ära. EV 4732:1 Mine kanikaga pätsi otsima, kaota kanikas ka ära. EV 3187:45 Kes leivaga kerjama läheb, tuleb tükiga tagasi, aga kes tükiga läheb, tuleb leivaga tagasi. EV 5662:1 Lähed vorsti lõikama, annad sinki juure. EV 14285:1 Sukkurt tahad, pipart saad. EV 10643:1 Mine kahe tooli peale istuma, istud kahe tooli vahele. EV 3013:1 Härg minnän, vasik tullan. EV 1833:1 Lähed kahte jänest püüdma, ei saa ühtegi. EV 3012:8 Kes siilu otsib, see siga leiab. EV 10419:1 Ilmakannu läät püüdmä, oma' kana' lendasõ ilma. EV 2014:2 Kana otsid, muna kautad. EV 3133:1 Rohket ruoga noudab, kaik näljä nägeb. EV 9797:1 Kes kaik püü'üd püüdäb, see kaik näljäd nägeb. EV 9395:2 Mine püve püüdma, kautad kana. EV 9396:110 Mine suurt saama, jämedad jägama, viimaks peenike pihus. EV 10939:45 Mõtled küll, et abis terve ilma kokku, aga peräotsan jääd kõegest ilma. EV 2004:1 Kes pailu püüäb, sii väikest kaotap. EV 8313:1 Kes palju püüab, see vähema saab. EV 8323:1 Kes palju tahab, see vähe saab. EV 8336:4 Kes head otsib, see pahema leiab. EV 1086:10

477. Kes vähesega ei lepi, see suurt ei saa. Kes liialt valib, saab kahju Kes ühte ei taha, sii kahte ei saa. EV 14881:1 Kes pisuksega rahul ei ole, see suurt ei saa. EV 8878:3 Kes palju valib, see pahema saab. EV 8340:7 Ära vali pali: kie pali valib, sie palja saab. EV 13300:1 Vares vahib valija väravas. EV 13829:1

478. Vähesest ei jätku paljuks. Ära püüa vähesest liiga suurt kasu saada Ega ühess kast ei kasva. EV 14870:1 Ega katte pääd kõrre otsas ei kasva. EV 14875:6 Kana muneb päävaas ühe muna, ega ta kahte ei mune. EV 3127:1 Ühe härja seljast ei saa kaht nahka. EV 14869:75 Ühest lambast ei saa kahte villa. EV 14940:2 Ei saa üte tütrega kattõ vävvü. EV 14876:2

479. Ära ole ahne. Liiga palju pole hea. Ahnus teeb halba (ajab lõhki, auku, upakile jne.) Kui sul hiä on, ära siis enamb paremad otsi. EV 1104:3 Ära ikki taha hõberaha!. EV 1683:8 Palju tobra ei ole kunagi hää. EV 12020:4 Väga lihav elajas läheb kärnaseks. EV 5830:1 Palju rukkid aavad kõige tugevama härja lõhki. EV 9821:2 Liig palju ajab koti lõhki. EV 8354:1 Suur tükk jääb kurku kinni. EV 12716:1 Suur tükk ei mahu suhu. EV 12718:3 Inimene ikka püüab suuremat suutäit, kui suhu mahub. EV 2106:1 Ahnus ajab auku. EV 193:45 Ahnus ajab upakile. EV 194:3 Ahnus aitab alati võtta, aga ei aita ära kanda. EV 192:1 Mis aitab ahnus, kui lõpeb rikkus. EV 198:1 Kobikka pidä püüdämä, vaika kaks menis. EV 4361:1 Nällase karjase kannika ikka sööb koer. EV 7731:1 Rahaahnus on kõige kurja juur. EV 9500:5

480. Süües kasvab isu. Ahne on täitmatu Kellel hea on, see paremat tahab. EV 1083:10 Kellel küll on, see küll tahab. EV 5088:2 Kes palju saab, see rohkem tahab. Palju on, rohkem tahad. EV 8333:20 Kasvab saak, kasvab himu. EV 3438:1 Süües kasvab isu. EV 11295:20 Nigu halv hinge pääle, nii ahnõ raha pääle. EV 791:3 Tsial sitt armas, ahnel raha kallis. EV 10395:2 Inimese tahtmine ega põrgu ei saa iial täis. EV 2149:5 Ei põrguhaud saa elades täis. EV 9209:1 Tahtja pe- ei saa täis. EV 11477:1 Kunas tühi täüs saab. EV 12643:2 Ei lähü täüs saa. EV 6144:1 Ega händur ilmaski täis saa. EV 1819:1 Ahne kõht ei saa iial täis. EV 182:15 Ahne koer ei saa ilmaski täis. EV 181:2 Hundil hundi isu. EV 1607:1 Ahne kibab, ahne kabab, ahne sööb ka, mis ei kõlba. EV 180:1 Ahnõ hampsas egalt puult, pillaja pillas egalõ puulõ. EV 190:1 Kidsil kindso külmetäse, ahnõl suu ammulõ. EV 3918:3 Silmä söövä rohkemb kui kõtt. EV 10489:1 Ahne mago om suuremb kui mere kogo. EV 187:1 Ahnus ― pott ilma põhjata. EV 196:1 Põhjata riista ei saa veega täita. EV 9127:1 Ahnel om pikk käsi. EV 185:1 Vaesel om ennegi mõnest puudus, ahnel om kõigest puudus. EV 13133:3

481. Ahnus ja ihnsus üheväärsed, mõlemad kurjast Ihnepäits ja ahnenäsu on öhe au sees. EV 1933:1 Ihnus ja ahne on kuradi sulased. EV 1935:1 Ihnus ja ahnus on mõlemad õelad. EV 1936:2

482. Ihnsus ei too tulu: sunnib nälgima, vara võib hävida, jääb teistele jne. Ihnusel pole rahu iialgi. EV 1938:1 Ihnusel on alati puudus. EV 1937:1 Mis kasu kitsil suurõst rahast, kui esi eläp puudusõn. EV 3920:1 Ihnus sureb kullakoti otsa nälga. EV 1939:4 Ihnus imeb iseenese kanda. EV 1934:1 Sikke kannap kats kaiho. EV 10531:2 Kass sööb kaua hoietu, peni pikka peetu. EV 3382:140 Koi sööb ihnuse varanduse. EV 4250:2 Siga sööb sitke varanduse. EV 10389:2 Suur pere, suur kõht. EV 8591:1 Sööja on seastajal. EV 11209:3 Kokkupanijal on pillaja kannul. EV 4272:6

483. Raha peab ringlema. Ära loe raha liiga tähtsaks, ära pelga raha välja anda (ta kulub nagunii) Raha peab käüma ühest käest tõise kätte. EV 9478:1 Lase rubla minna, siis on ruumi teisel tulla. EV 9812:5 Egas raha või ära jahtuda. EV 9422:1 Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida. EV 9491:2 Raha põle inimest saand, inime on raha saand. EV 9483:8 Raha lätt õks rabasuuhho. EV 9463:1

FBE. "Käes" ja "ilmas". Süüa või säästa?

484. Mis väljal, pole käes; mis varju all, kõhus jne., see käes. Kui otsas, siis hooleta Tatri ei mõõdeta mitte õiedest, vaid salves. EV 11707:1 Oras ei ole veel salves. EV 8074:18 Vili väljas ep ole kellegi kotis, see on Jumala käe. EV 14195:1 Mis kammun, tuu käen; mis ruan, tuu riin; mis kuhjan, tuu kotun. EV 4930:1 Mis varju all, see käes. EV 13843:1 Mis pihus, see käes. EV 8743:1 Mis käes, see käes. EV 4997:1 Mis küllen, sii oma. EV 5084:1 Mis tagapool hambaid, on oma. EV 819:17 See ei ole oma, mis aidas; see on oma, mis kõhus. EV 8025:3 Mis kõhus, sii kõhus. EV 4805:1 Mis kõtun, sii paigal. EV 4807:1 Mis kõhus, see kodus. EV 4804:2 Mis kõhus, see kõrval, mis vatsas, see varjul. EV 4806:75 Kui otsas, siis hooleta; kui vatsas, siis vaevata. EV 8142:18 Kui kõik on otsas, siis on suul rahu. EV 8141:1 Kõhust ei saa keisergi enam kätte. EV 4800:1

485. Parem kehv (pisut) käes kui hea (palju) ilmas (ohus, teadmata, saamata) Parem pisut peos kui hulk ilmas. EV 8909:1 Parem pisut peos kui palju ruhimus. EV 8910:1 Parem olgu toores vili kottis kui küpse põldus. EV 12044:2 Parem kõlgas kõhus kui aganas augu ääre pääl. EV 4821:1 Parem terake taskus kui kanikas kaugel. EV 11942:1 Parem kanikas peos ku päts õhus. EV 3189:2 Parem kopik peu sees kui sada taalert, mis veel ees. EV 4375:1 Parem vöta sammu pealt kopik kui versta pealt rubla. EV 10127:2 Paremb laih laudan ku väkev väla' pääl. EV 5279:45 Parem tihane kotis kui metsis oksa peal. EV 11999:6 Parem tihane peos, kui mõtus oksa peal. EV 11998:20 Parem varblane peos, kui tuvi katusel. EV 13795:90 Parem varblane laua peal, kui tui räästas. EV 13794:2 Parem varblane kotis kui kümme katuse pääl. EV 13793:4 Paremb üts varblane käen kui kümme aidsaiban. EV 14907:1

486. Parem süüa kui säästa. Parem säästa kui süüa. Ei saa korraga säästa ja süüa Pane nahka rõõmuga, mis on saadud vaevaga. EV 7187:13 Mis Jumal Jukul annab, seda Juku nahka paneb. EV 2654:1 Paremb hää härä kõtun kui tühän kõlgussõ nulgan. EV 1124:6 Parem kõtus kui kotis. EV 4809:4 Paremb põrss persen kui perän. EV 9217:90 Parem põrss peran kui persen. EV 9219:2 Ku tahad kõttu täüs süvvä', siss saa-ai' putru halõstada. EV 4788:1

FBF. Kasu ja kahju

487. Kahju vastu ei saa parata Soe ja surma jago piät olema. EV 10805:1 Kaiho kapla saa-ai' katske lõigada. EV 2934:6 Ega kahju kaala murda ei saa. EV 2940:7 Ega kahjuga kaasa saa minna. EV 2939:8

488. Kus vara, seal kahju. Kus midagi tehakse, seal ikka "pudeneb" (st. tekib kadusid, äpardusi vms.) Ega kõik vasike lää-äi' karja. EV 13865:1 Kik ei lää karja, mõni lää ka nurja. EV 3238:1 Ku om kari, sis om kaih ka'. EV 3240:6 Kos sarvi sainan, sääl luid lauda taga. EV 10205:1 Kus laudas, seal lauda taga. EV 5622:130 Kus on aias, seal on ka aia taga. EV 39:7 Kus toa sees, seel toa taga. EV 12073:1 Kus laua peal, seal ka laua all. EV 5585:2 Egas kõik sõnik koormas ei lähe, mõni tükk kukub maha kah. EV 11149:1 Midä vejetäs, tuud tsilgahas. EV 13907:1 Kuhu koorm ümber lääb, senna puru maha jääb. EV 4352:5 Kohe tsirk linnahas, sinnä putsai tsilgahas. EV 12066:40 Kus hobune püherdab, senna jäävad karvad maha. EV 1398:30 Kus lammas niidetakse, seal karv kariseb. EV 5423:1 Kon härga tapetas, sinna veri tsilgatas. EV 1849:30 Kus liha küdsäs, sääl rasu silgus. EV 5804:8 Kus mõõdets, sääl mahan; kus kallas, säält kaos. EV 7059:1 Kana saab kahe mõõdu vahelt. EV 3135:10 Kus puud raiutakse, seal langevad laastud. EV 9090:50 Kus ehitust, seal ka puru. EV 517:1 Suur puu, suured laastud. EV 9112:2 Kui piät puhtit, sis jääs leeväpallu, a kui raot maija, sis saa lasta. EV 9030:1

489. Mitmesugust kahjust ja kasust: nende kooskäimine, vahelduvus, ühendamatus, kahju suurus jne. Kellel kahju kanda on, see saab häbi ilma hinnata päälekauba. EV 2935:1 Kasu ja kahi kaksikvennad. EV 3422:2 Mis sa kahjust kasu püüad. EV 2937:6 Ega kahju kaela ei ole tarvis rangi panna. EV 2941:1 Varsast om ikka varsa kahju. EV 13859:1 Kahju on kanapojastki. EV 2928:1

490. Kasulikku, head ei põlata ära, ei tõrjuta tagasi (kui sel ka puudusi) Õlut juuakse jänuta, saia süüakse isuta. EV 14648:4 Kes hää ära põlgab või magusa maha viskab. EV 1092:11 Ega vasikas head rokka ümmer ei lükka ja ega heale vasikale halba rokka ka ei anta. EV 13866:1 Millal kass roti pääle turtsuma hakkab. EV 3402:1 Ega kuer siis kiljata, kui kondiga visata. EV 4020:17 Hunt ei pelga, kui lammas peeretab. EV 1617:2 Kavvas sant oma kotiga viha pidä. EV 10147:2

FBG. Põhiline ja täiendav, "mahuti" ja "mahutatav"

491. "Kott" (st. baas, põhivahendid, miinimum) olgu omast käest. Kui on (oleks, saab) põhilist, saab (saaks) ka täiendavat Vaene sant on see, kes ilma kotita kerjab. EV 13085:12 Kott olgu ikka enesest, saagu põrss kust saa. EV 4422:2 Hea kerjata, kui kott on käe. EV 922:1 Oles mul osa olevat, küll saas külast kapustid. EV 8112:3 Saad leiba, saad ka soola. EV 5714:1 Kui vorsti saab, saab ka tikku. EV 14283:1 Kust saab luuda, säält saab võru ka. EV 6101:1

492. Kelle (poolt) põhiline, selle (poolt) ka täiendav Kelle tubak, selle tuli. EV 12076:2 Kelle poold leem, selle poold ka lusik. EV 5625:1 Kes supi keedab, see peab ka soola eest muretsema. EV 10699:1 Kelle puder, selle rasv. EV 9002:1 Kelle saun, selle viht. EV 10213:2 Kene paat, sen keul. EV 8181:1

493. Kel üht, sel teist ("mahutatavat" ― "mahutit", peamist ― täiendavat vm.). Kus pole..., seal pole... Kuida ühest, nenda teisest. EV 14884:4 Kellel om mõtsa, sellel om ka kanda. EV 6757:2 Kellel püksid, sellel piel. EV 9376:1 Kel vatt, sel vammus. EV 13905:1 Kus teri, seal ivi. EV 11941:2 Kus leiba, sääl leivakõrvast. EV 5675:2 Kel kopik, sel kott. EV 4359:1 Kel on vilja, sel on salve. EV 14187:1 Kus ei ole sekki, seal ei ole sekki pandavat. EV 10283:1

494. Kui on kadunud peamine (parem, enamik), siis mingu ka vähemtähtis (halvem, ülejäänu). Kui on läinud täiendav, läheb põhilinegi. Ära hävita põhilist, väärtuslikku, koos täiendava, väärtusetuga Ega lõpul pära ei ole. EV 6129:4 Kui pää on läinud, mis veel juustest hoida. EV 8455:2 Kui on läinud hobune, siis mingu ka valjad. EV 1397:2 Kui susi om söönu halli hoo, sis söögu puutelevankri kah. EV 10792:2 Kui on läind rumm, siis mingu ka kodarad. EV 9884:3 Kui on läinud trumm, siis mingu ka pulgad. EV 12060:4 Kui pill on läind, mis sa veel torudest nutad. EV 8841:1 Ku liha um lõpnu, sis lõpku luu kah. EV 5803:1 Ku mesi um lõpnu, sis lõpkõ vaha kah. EV 6737:2 Kui juba leib läks, siis las minna ka kannikas. EV 5667:1 Kui on majast mend suol, lähteb leibki. EV 6361:1 Ega tuuperäst talli ar ei laotõda, ku hopõn' ar lõpes. EV 11496:1 Ega last või pesuveega välla visata. EV 5444:1

FBH. Suurus, hulk, kvaliteet, komplektsus

495. Parem väike ja korras (hea, terve vms.) kui suur ja lohakil (katkine, tühi vms.) Parem on terve pada kui katkine katel. EV 11965:1 Parem väiko ja terve' silmä' ku' suurõ haigõ'. EV 14457:1 Mis neist suurist silmist abi, kui nä midagi ei näe. EV 10449:5 Mis suurist salvist hüvvä, ku terrägi vilja seeh ei ole. EV 10121:1 Kirik suur, ega ta igakord täis ei ole. EV 3830:1

496. Head pole palju vaja. Parem vähe head (üks hea) kui palju (kaks) kehva. Parem üks suur kui mitu väikest Paljus hääd asja tarvis on. EV 907:5 Paremb hääd veidi kui halba paljo. EV 1123:2 Parem ikke üks ja hea kui kaks ja kehva. EV 14908:7 Parem üks luts kui kaks vähki. EV 14914:5 Üits suur lind om pallu rohkemp kui tosin tillukseid kupaksi. EV 14957:1 Parem üks suur kui kaks väikest. EV 14915:6

497. Parem kaks (komplekt) kehvemat kui üks (mittekomplekt) paremat. Mittekomplektne on kasutu. Mõni komponent ikka puudub Paremb kats kasinat ku üts ülihää. EV 3015:1 Parem kaks pastalt kui üks saabas. EV 3019:2 Ilma kivita veske ei jahvata. EV 3928:1 Masku paksu putru, kui võid kasta ei ole. EV 9005:4 Kui on kala, siis põle tuhlid, ja kui tuhlist, siis põle kala. EV 3065:1