IA. AJAGA SEOTUD KATEGOORIAID

IAA. Aeg, tema toime. Minevik, olevik, tulevik

902. Aeg ei peatu Ajad oo olled, ajad oo menned. EV 99:1 Ajaradas kierd itse ilma rahata. EV 228:1 Ajaratas ei jää seisma. EV 229:2

903. Aeg voolab, protsessid kulgevad pikkamööda. Kõigeks on aega Ajaratas jookseb pitkamise. EV 230:1 Hillä härjä vidäve, tassa talu elas. EV 1266:6 Kueranaulgi ei kasva äkki. EV 4193:1 Aega elada, aega surra. EV 49:16 Aega sündida, aega surra. EV 83:2 Aigu om tööd tettä', aigu om magada', aigu om kõnõlda', aigu om vaik olla'. EV 98:1

904. Kõik tuleb omal ajal. Miski ei toimu enne, kui aeg küps. Kõik asjad ei juhtu ühtaegu Egaüts ots umma aigu. EV 8144:1 Iga asi tuleb omal ajal. EV 118:1 Aig tule, konas hämm lammas kõrvetadas. EV 95:1 Kägo kuuk ka uma ao pääle. EV 4918:1 Lill häitses ao pääle. EV 5847:4 Mari ei kuku enne puust, kui ta küps on. EV 6417:15 Egä kikas enne aiga ei kiru. EV 3767:1 Ega väike laps kohe ei joose. EV 5446:1 Kõik herned ei kee ühekorraga pehmeks. EV 1231:1

[905–908] Aja toime: lõpetab ja muudab kõik, toob selguse

905. Igal asjal kaks otsa. Kõik lõpeb, kaob, möödub, muutub kord Igal asjal on kaks otsa. EV 423:25 Igal asjal oma ots. EV 421:8 Egäl vorstil um kats otsa. EV 14282:3 Seda päikest ei tõuse, mis looja ei lähe. EV 9312:1 Hele täht ka kustub. EV 1214:1 Ka kõige pikem päev jõuab kord õhtusse. EV 8787:6 Küll pitk aeg vaagub. EV 8793:1 Jumala aeg ep jää ilmal vastamata. EV 114:1 Aeg kõik asjad lõpetab. EV 70:12

906. Aeg kaotab, kulutab, sööb kõik. Läinut mõttetu leinata Aeg kaub ja kautab kõik. EV 66:1 Pikk aeg kulutab palju. EV 8812:1 Ajahammas hakkab kõigele peale. EV 224:3 Raud on küll tugev, aga ajahammas on veel tugevam. EV 9567:1 Kus see vesi jäi, mis õllele viidi. EV 13965:1 Kus muldine lumi on. EV 6883:20 Ära nuta eilast päeva, oota homset. EV 522:3 Ei saa katkise küna juurde tagasi tulla. EV 5164:1

907. Mis ajast, see arust. Aeg toob unustust, parandab kõik Mis ajast, see arust. EV 124:140 Miä meelest, tuu arvust. EV 6469:1 Mis möödas, see meelest. EV 7106:4 Ega vana sool jänuta. EV 13321:6 Innine om ilmah essünü', praegunõ om parhilla käeh. EV 668:1 Mis ammu, see unetud; mis täna, see tehtud. EV 284:1 Ajaviidus on unustuse hakatus. EV 231:2 Aeg aitab unustada. EV 54:1 Ega vana asjale kasvab sammel pääle. EV 13316:1 Aigu pite as'a paranõsõ', tassa talo eläs, vidävähe härä' vidävä'. EV 135:3 Aeg kõik asjad parandab. EV 71:1 Aeg kõik haavad parandab. EV 72:25 Aeg parandab kõik paised. EV 82:1

908. Aeg toob selguse, selgitab tõe, arutab asjad Möni vedelik selgub seistes. EV 13908:1 Aegamööda lähvad asjad öigeks. EV 138:2 Aeg toob keik asjad ümber. EV 85:1 Aeg toob asja valge ette. EV 84:2 Küllab aeg annab katsta. EV 120:1 Küllap aig välja näütap. EV 123:1 Küll aig asja seletap. EV 122:1 Aeg kõik asjad arutab. EV 69:10 Küll aeg arutab. EV 121:1 Aeg annab arutust. EV 58:10

909. Tulevikku ei tea ette. Kui teaks ette, oskaks halba vältida Homne päev öö taga, ülehomne mäe taga. EV 1466:4 Homme veel ees, surm ka ees. EV 1435:1 Must huomise perses. EV 6948:4 Tuleven aig tundmede. EV 12136:1 Ei ole ette öeldud, mis taga peab tulema. EV 728:2 Kui inimene teaks, kus maha kukub, küll siis õled alla paneks. EV 2166:1 Sinnä jalga panesiki-i', kohe tiiasi maha sadamist. EV 2405:1 Ku' ette tiiasi, siss hauda satasigi-i'. EV 726:3

[910–911] Mineviku ja oleviku, oleviku ja tuleviku võrdlusi

910. Endised ajad olid paremad; inimeste vitaalsus langeb. Elutempo kiireneb. Vana aeg oli vaene (praegune jõukam) Ees elupäevad, taga tantsupäevad. EV 504:20 Iin omma ikupäiva, taga latse laulupäiva. EV 505:5 Vanast olle linanõ rõivas, ravvanõ rahvas, no tsitsine rõivas, paprõnõ palõh'. EV 13578:1 Tulevikus jääda inimesed nii pisikeseks ja nõrgaks, et kahe mehega ühte kanamuna kannavad. EV 12138:3 Vanast susi iste ja sitte, nüüd juusk ja viskas volkst. EV 13579:1 Vana aeg oli vaene aeg. EV 13374:3 Elätie ennemuina, kui süödi pajusta urbi, saadik siis nüüd eledä, kui süüä rügista leibä. EV 548:1

911. Tänane eilsest (homne tänasest, õhtu hommikust), tänane homsest targem Tänane päev on eilsest targem. EV 12410:1 Hummõnine päiv um täämbätsest targõmb. EV 1465:1 Õhtu on targem kui hommik. EV 14532:10 Tänane on homsest targem. EV 12409:1

912. Mitmesugust aja kohta Ühe päeva tuletame, teise minetame. EV 9304:1 Ühesugused Jumala päävad kõik. EV 14864:1 Aig lätt iks umma muudu: kas rii pääl ehk tii pääl. EV 93:1 Ep ka aeg halvemaks ei lää, kui ta kallimaks ei lää. EV 110:1 Eläb mies ajalasa. EV 6489:1 Tark, kes ajaga kaasa lääb, / loll, kes sõrad vastu aab. EV 11636:1 Kaik kerdub. EV 4388:1

IAB. Lootus, ootus, saabumine

913. Jodagi unissas nähä. EV 12892:1 Lootus on ka hea mees. EV 6043:1 Igav aeg ootajal. EV 1914:15 Joul aadust paras. EV 2720:1 Jõulu eestpäev on änam kud jõulu ise. EV 2728:1 Seni kurg kooles, kui soo sulas. EV 4584:35

IAC. Tavaline ja haruldane, sageli ja harva. Haruldane on märgatav, tavaline mitte

914. Hull, kui lehm lõhkuma hakkab. EV 5632:1 Mida harvem, seda arulisem. EV 856:1 Kes harva käib, see augu jätab. EV 858:1 Hää om kõik, mis harva saat. EV 1029:4 Harvalt harak sea sellän, vana vares ega päev. EV 842:7 Harak om alati tsea sällan, ei nää keaki; susi üts kõrd, kik hageva. EV 841:5 Hobusel on ühtelugu sadul seljas, eks seal või vahel ka olla. EV 1351:2 Kes peni alati hauk, toda-i kae kiäki, kes harvaste hauk, toda kaetas üttelugu. EV 8542:1

IAD. Vana ja uus

915. Vana teatud-tuntud, uus teadmata, harjumatu, kohanematu. Vana parem kui uus. Ära põlga vana Vana tee on tuttav. EV 13496:1 Vana teatud, uus teadmata. EV 13495:3 Vana nähtud, uus nägemata. EV 13470:7 Uus ratas jooseb tihkelt. EV 12992:1 Uued rattad käivad raskesti. EV 12984:5 Uus saabas hea jalga tõmmata, aga paha jalast ära tõmmata. EV 12993:1 Parem vana king kui paljas jalg. EV 13368:1 Parem vana kasukas kui uus kuub. EV 13367:8 Vana mõrd om enamb kui vastne püss. EV 13453:1 Vanast kaost saa vatsa vesi. EV 13489:1 Parem uus unete kui vana ära põlate. EV 12981:1 Kes vanu laevu pliidi all põletab. EV 13340:1

916. Uus on tõhus, kvaliteetne, parem kui vana. Uut peab eelistama vanale Uus luud pühib puhta toa. EV 12991:160 Parem ikke uues kuues kui vanas kasukas. EV 12980:1 Parem uut teha kui vana parandata. EV 12982:2 Uut peab võtma, vana peab jätma. EV 12996:2

917. Uus..., uus...; vana..., vana... (mitmesugust) Uued ajad, uued asjad. EV 12983:1 Uus elu, uus õnn. EV 12987:1 Vastne sadul, vana hobene. EV 13895:1

IAE. Harjumine, harjumus, "mood"

918. Põrgun ka harinet ära. EV 9207:1 Ar' harinõt, sõs põrgoh kah hää. EV 848:4 Este hirmus, pärast armas. EV 1304:1 Meä enne kiige armsamb, toa peräst kiige hirmsamb. EV 366:2 Õpitud ammetit on raske maha jätta. EV 14762:2 Harinut muudu om rasse maaha jättä. EV 850:3 Mes sa muodile void tehä. EV 6853:1

IAF. "Jahenemine", "soojenemine", adaptatsioon

919. Roog ei ole ial palavam kui siis, kui tulelt lauale tõstetakse. EV 9798:1 Palju pada kuumalt tulele tuleb. EV 8197:1 Ega putru nii palavalt süüa, kui keedetakse. EV 9001:15 Käre külm ei kesta kauaks. EV 3228:1

IB. HALB JA HEA ELUS, HÄDA, MURE JA RÕÕM, ÕNNETUS JA ÕNN, NENDE VAHELDUVUS. JUHUS, SAATUS

[920–925] Elu kui hädaorg. Halba rohkem kui head, halb kestvam kui hea

920. Häda, mure kestab hällist hauani, saadab kõikjal, on lõputu; igal omad hädad; õnnetus käib inimesi mööda jms. Valuga tuled ilma, valuga lääd hauda. EV 13309:1 Lats ikken kasvas, vana ojaten eläs. EV 5553:40 Musta pääga muret nääb, halli pääga hauda lääb. EV 6947:1 Mihe poig, rüä poig, hobese poig ― nii piäve kik kannateme. EV 6652:1 Mitu päeva, setu vaeva. EV 9274:1 Oeh! täna, oeh! homme, millal oeh! otsa saab. EV 7773:10 Mure mägi ei mädane, kahju kallas ei kahane. EV 6916:1 Mure maailma loodud, kus sa ilma saad olla. EV 6913:1 Mine vai kõige pikembahe puuhe, uma hädä õks üteh tule. EV 8799:1 Häda puin, häda main. EV 1752:1 Häda liinan, häda laanen, häda kavalate veliste seen. EV 1746:10 Soo siin, soo sääl ― ei kuiva maad kuskil. EV 10603:1 Kohki olõ-õi leib koorõlda. EV 5666:4 Olõ-õi ütski tii tolmulda, kinki elo ohulda. EV 11741:1 Kos elu, sääl häda. EV 584:2 Kuskil ei ole elu hädätä. EV 1788:1 Inimene pole ilma hädata ega herne ilma ussita. EV 2127:1 Uma hädä egal mehel, iih kui takah. EV 1800:1 Õgah taloh uma hädä, mõnõh viil kats-kolm. EV 11516:1 Igal mehel oma mure. EV 6500:2 Linnul linnu mure, inimesel inimese mure. EV 5944:1 Üks pea, üks mure. EV 15013:1 Viletsus ja vaesus / on inimeste kaisus. EV 13167:2 Õnnetus ei käi kiva ega kändusid, vaid liha ja luid kaudu. EV 14716:1 Õnnetus käib inimesi mööda, mitte kivi ja kandu mööda. EV 14723:145 Ega inimene häda ei otsi, häda otsib inimest. EV 2088:1

921. Head on ilmas napilt, raske saada; kuri tuleb iseendast, visa kaduma Hääd piab kaua ootma, pehmet keetma. EV 995:1 Kattõ hüvvä saa-ai, kas rõuk vae' pauk. EV 3001:1 Kahte head ei või saada. EV 2963:10 Ega kõik maailma head või kätte saada. EV 888:2 Hääst ei saa kellegile, halvast saab egaleütele. EV 1036:1 Hääd ei saa saa [=saja] sõnaga, kur'alõ ei ole kolmõgi vaja. EV 993:1 Hüä uni tule-ei kätte, halv alati. EV 1077:1 Ega paha asjale õpetamist tarvis põle. EV 8207:1 Umbrohi on visa kaduma. EV 12877:3 Sitt ei lagune. EV 10559:1 Kurjal on sügavad juured. EV 4655:1 Kurja ep voi ükskit ära võtta. EV 4645:1

922. Õnnetus (häda, vaev) tuleb ruttu, läheb aeglaselt. Head asjad mööduvad ruttu Õnnetusel vile jalg. EV 14721:4 Ega õnnetus ühega tule ega kahega läha. EV 14704:1 Onnedus lähteb jala, aga tuleb ratsa. EV 14712:2 Häda tuleb hoostega, läheb ära härgadega. EV 1758:8 Vaev tuleb hoostega, läheb ära härgadega. EV 13189:8 Hää päeva lääve ruttu mööda. EV 1034:1

923. Õnnetused (hädad, viletsused jne.) käivad mitmekesi, ei tule ühekaupa Harvast tuleb ühest asjast õnnetus. EV 859:1 Õnnetus ei tule iialgi üksi. EV 14719:10 Surm ei tule iial mitte üksi. EV 10753:1 Hädä käevä hulganide nigu varesse pardin. EV 1768:1 Üks-kaks õnnetust, viis-kuus viletsust. EV 15094:3 Õnnetus tuleb uksest ja aknast. EV 14710:45

924. Ühe häda eest paged, teine ees; hädast teise, hullemasse Mine sutt pakku, karu kate pojaga iin. EV 10801:90 Hätä läät pakko, goor'a jo iih kohendõllõs. EV 1772:1 Kes läheb ära raagude seest, läheb jälle risuhunniku peale. EV 9407:1 Vihma käest ära mine räästa alla. EV 14053:6

925. Pakilisem (suurem) häda "kustutab" kaugema (väiksema) Edimene häda avitetas iks är: levamõhk katski, vesi kuumas. EV 681:1 Ega esimine häda viimist küsi. EV 679:1 Ega esimine tarb tagumist katsu. EV 680:1 Ole-ei sis sutt iih, ku' kahr kate pojaga takah om. EV 10803:3 Kui susi kotun om, egas sis sutt mõtsan ei ole. EV 10791:2 Üks häda sööb teise ära. EV 14972:1

[926–927] Häda (mure, kurbuse) toime inimese välimusele, meeleolule, käitumisele

926. Mure, kurbus, häda rikub meeleolu ja välimuse, sööb südant, viib une, saadab hauda jms. Rõõm teeb keelepaelad lahti, aga mure sulub need kinni. EV 9919:1 Veri söämeh, vesi silmah. EV 13945:1 Nutt häda veli. EV 7609:1 Tulõ-õi kurvast persest rõõmsat piiru. EV 4562:1 Kes on kandand raskast kuorma seljäs, sie käüb viel kaua küüräs. EV 9551:1 Mure peas, muhk otsa ees. EV 6918:25 Mure teeb mustaks, häda halliks. EV 6921:60 Mure teeb juuksed halliks. EV 6920:1 Mure võtab une, hale võtab ilu. EV 6925:1 Ei lase mure magada, hool ei unda uinuda. EV 6908:4 Hobene süöb õrasse juured, mure südäme juured. EV 1323:1 Rooste süüb rauda, kurvastus südant. EV 9802:2 Kurbtus on kõige suurem kurnaja. EV 4563:1 Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole. EV 6919:3 Hädäoro hõrila' õgatpite virilä'. EV 1805:3

927. Hädal tugev toime: kaotab häbi ja uhkuse, sunnib alanduma, paluma, kurja tegema jne. Hea põli teeb ülbeks Hädä hull, ei mies. EV 1739:3 Häda on suurem kui käsk. EV 1751:1 Häda tege pelgliku julges. EV 1757:1 Häda ei anna häbeneda. EV 1733:190 Häda ajab härja kaevu. EV 1727:260 Häda ajab, viletsus väeb. EV 1729:1 Uppuja hakkab õlekõrrestki kinni. EV 12925:30 Nuga tupes, see läheb ka ära. EV 7586:1 Kelle hobune on ojas, selle jalg peab olema madalamas. EV 1379:1 Küll häda sandi lugema õpetab. EV 1791:15 Häda õpetab lugema, häda õpetab laulma. EV 1762:2 Kui hädä käen, sis tulep miil viil pähä. EV 1782:2 Kui häda käes, küll siis Jumal meelde tuleb. EV 1784:4 Häda ajab paluma, hea põli hooplema. EV 1728:12 Hüäh eloh läät kõrgis ja uhkõs, ristih hiidät meele, jäät ullis. EV 1057:1 Aig om, sõs ei tunnõ' jumalat, ku aig tulõ, sis kumardas kunnalõ jalga. EV 94:1 Küll uhkus kaop enne kuulmist. EV 12823:1 Häda õpetab rohkem valetama kui palvetama. EV 1763:1

928. Häda subjektiivne tunnetamine ja tegelik suurus. Häda pole ülesaamatu. Häda kaebamine. Häda ja abi Kui haav küljes, küll siis tunneb valu. EV 735:1 Mida sügavam haav, seda suurem valu. EV 11361:1 Kus valu, sääl vaeva. EV 13308:1 Kuda vaev, nõnda valu. EV 13178:1 Ega häda igakord nõnda suur ei ole, kui ta tehakse . EV 1724:2 Häda ei õlegi nii suur kui häbi. EV 1736:1 Häda ei ole, häda tuleb, aga ku hädal ehen ollas, siis ei tule ka. EV 1734:2 Ega hädä ei ole härja suuru, ega härg ei ole ilma suuru. EV 1722:3 Ega häda ei tule ussest ja aknast sisse. EV 1723:1 On sul häda, siis kaeba seda enesele. EV 1796:1 Hätä kõnõlõ kõigilõ, hätä pidägu-ui hindäh. EV 1771:1 Kel häda, küll see abi otsib. EV 1774:4 Kus ohtu, seal rohtu. EV 7781:2 Otsi ohtu, katsu rohtu. EV 7784:1 Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. EV 1787:70 Anna Jumal hättä, küll hädäle appi saa. EV 1721:2 Abi saab ikka, kui arstitakse. EV 15:18 Igal hädal on oma arst, igal tõbel on oma tohter. EV 1773:1

[929–932] Hea ja halva kooskäimine ja vahelduvus

929. Inimelu on kirev, muutlik, sisaldab head kui ka halba Rähn on kirev, inimese elu veel kirevam. EV 5924:15 Inemise elo um kirriv ku uahäiermes. EV 2160:1 Egäl inimesel om oma kirivene rüid sällän kanda, seenigu ta hauda lää. EV 2094:1 Eks elu vagude vahel ole kõike. EV 569:1 Eluajas juhtub jodagi. EV 542:2 Igä pikk, pesmäldä ei päse'. EV 1904:14 Elu om ilus, raasik valus. EV 575:2 Ühe kuha peäl ei saa iial vanaks. EV 4214:1 Päiv tuu pal'lo, üü tuu mitu. EV 9298:1 Aasta sees juhtub mõnda . EV 6:1 Üts igä, ütesä põlve. EV 15057:5 Ei kuer muidu vanaks saa, kui kaiki päivi ei nää. EV 4029:2 Mehe poeg nääb mõnda. EV 6636:4 Inime näeb ilmas mitu, viimati veel vana v.... EV 2141:5 Kõik on elus nähtud, muidu pole mette küps. EV 7660:1 Mõnda nääb, kes koera ea veel elab. EV 7663:1 Mõnda on nähtud, viimne on nägemata. EV 7030:3

930. Hea ja halb, rõõm ja mure, õnn ja õnnetus käivad koos, vahelduvad, on vennad jne. Ei ole halba ilma heata. EV 776:4 Kui valusat ei ole, siis pole ka ilusat. EV 13311:1 Rõõm ei tule valuta. EV 9916:1 Kun õnne om, sääl om ka õnnetust. EV 14666:3 Õnnetus toob õnne. EV 14729:4 Õnnest tuleb õnnetus ja õnnetusest õnn. EV 14679:1 Ükski õnnetus ep ole nii õnnetu, et seal õnne juures ep oleks. EV 14734:1 Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. EV 14682:4 Õnn ja õnnetus on vennaksed. EV 14684:7 Naer ja nutt on kaksikvennad. EV 7142:1 Laih vägeväga velidze', makõ mõroga. EV 5278:1

931. Hea ja halva vaheldumisest meteoroloogiliste kujundite ("külm" / "soe", "äike" / "päike" jts.) kaudu Talve järel tuleb kevade. EV 11562:1 Külma järgi tuleb sagest soe. EV 5104:1 Peräst pakast paraneva ilma. EV 8268:1 Hea ilma järele tuleb paha ilm ja paha ilma järele tuleb hea ilm. EV 913:12 Täna kuiva kui kulda, homme vihma kui vett. EV 12384:1 Senni ikka päe paistab, kui vihma sadama hakkab. EV 9301:1 Pärast vihma paistab päike. EV 14049:5 Peale äikest tuleb ilus ilm. EV 14778:4 Mida vaiksem tuul, seda lähem torm. EV 13226:2

932. Täna mulle, homme sulle Täna mulle, homme sulle. EV 12387:12 Küla saunad köötakse kordamööda. EV 5046:14 Kui tule murdu muile puile, sis tule katsk kadajile. EV 6907:40 Kõik ikõ-õi üte ao pääle. EV 2286:1 Õnne ratas käib ööd ja päevad, üks nutab, teine naerab. EV 14677:1

[933–940] Hea ja halva, õnne ja õnnetuse sõltuvus taotlusest / juhusest / ettemääratusest

933. Õnn, käekäik sõltub inimesest endast. Õnn tuleb otsijale, ei tule iseenesest Inimene on ise oma jumal ja ise oma kurat. EV 2120:1 Igaüks on oma rahu isand. EV 1926:1 Igaüks on oma olemise tegija. EV 1925:2 Igaüks on oma õnne sepp. EV 14657:80 Kes õnne otsib, see õnne leiab. EV 14661:1 Õnn tuleb otsijale, õnnetus ootajale, tasu tegijale. EV 14690:1 Ega õnn sind ei otsi, kui sa ise õnne ei otsi. EV 14653:10 Ega õnn ussen ei uida. EV 14654:1 Õnn ei kukku taevast rüppe. EV 14670:3 Õnnõkõnõ maka-ai kunagi kivi kõrval. EV 14693:2

934. Igal oma saatus, osa, õnn. Kõigil pole võrdselt õnne Iga mehele oma. EV 6504:10 Igamees omaga, sant vaene kotiga. EV 1910:30 Igal isandal esi õnn. EV 2221:1 Igalühel oma õnn. EV 14656:2 Kuda mees, nenda õnn ka. EV 6513:1 Teisel hüva kakk, teisel ebakakk. EV 11887:2 Kust kik latse Emajõe veerde saava. EV 5476:3

935. Inimene elab õnne mööda Õnne mööda mees elab. EV 14675:15 Inimene lääb õnne pääle, sikk sarve pääle. EV 2113:2 Iga inimene elab õnne tõttu, ei mitte töö ega jõu tõttu. EV 2098:1

936. Õnn ei sõltu inimese taotlustest Igaüks põle oma õnne sepp mette. EV 14658:1 Mine otsi sa õnne, kui õnn ei otsi sind. EV 8150:35 Õnne ei saa õngitsa. EV 14669:1 Õnne otsid, õnnetust leiad. EV 14676:3

937. Õnn on pime, tuleb ootamatult, ei teata ette, on petlik Õnn on pime, ei tea, kelle sülle ta jookseb. EV 14688:1 Õnn tuleb kogemata. EV 14689:3 Onn tuleb alade sield, kust sedä ei tiie uotada. EV 14668:1 Ega õnn hõiska. EV 14652:1 Õnn on petis. EV 14687:1

938. Õnnetus (häda, viletsus) ei teata ette (ei hüüa, vilista, ei sõida kellaga jms.), tuleb ootamatult, võib tulla iga hetk Millal õnnetus käsku ette saadab. EV 14711:4 Õnnetus ei hüüa tulles. EV 14714:105 Õnnetus ei tee häält. EV 14718:2 Õnnetus ei ütle ette, ku ta tuleb. EV 14720:4 Tulõ-õi viletsus vilisteh. EV 14180:8 Hädä hull ei inise. EV 1766:1 Õnnetus ei sõida kellaga. EV 14717:50 Susi ei sõida karjakellaga. EV 10815:1 Äkki lääb härg kaiu. EV 1869:1 Õnnetus tuleb ootamata. EV 14728:2 Õnnetus tuleb kutsumata. EV 14727:3 Kuri tuleb kutsmata. EV 4638:15 Õnnetus on ligedam kui särk. EV 14724:1

939. Mitmesugust äparduste, pääsemiste jm. paradoksaalsusest Tsiga saa sis surma, kui ta kõige ramsamb om. EV 10404:1 Söögi päält läät, pessä saat. EV 11223:2 Kui õnnetus tahab tulla, siis upub supikoosta ka ära. EV 14709:1 Tä ku trehvas, sis võid üle aia kargamisõst ka ar jäiä. EV 44:1 Trehväs, sis tulõ luvvavarrõst ka pauk. EV 12058:8 Vares kukub ka vahest maha. EV 13821:1 Kerikutorni otsast satat maha ― ei saa midagi vika, perst süüten murrat sõrme ar. EV 3846:1 Tunnist päset, iä elät. EV 12198:8 Tund kannatada, iga elada. EV 12197:1 Käsil otsid, jalal leiad. EV 4990:2 Rott ka' saa ulli pääga kassi kätte. EV 9808:1

940. Saatuse (õnnetuse) eest ei saa pageda. Mis loodud, see tuleb. Elamast ei pääse. Hea kõik, mis on Saatusega ei saa kohtude minnä. EV 10015:1 Sätteid päivist ei pääse. EV 9302:1 Õnnetuse eest ei saa keegi ära joosta. EV 14713:2 Mis tulemas on, see ikka tuleb. EV 12126:5 Mis loodud, saab kodu toodud. EV 6033:2 Ilmäst päse-ei kiäki vällä. EV 1982:4 Või ei maizi maale minnä, päizi pääd vette tsuzata. EV 6350:1 Hää om, kui häste lähab, aga hää om sis ka, kui häste ei läha. EV 1028:1 Kõik hiä, mis ond. EV 1111:1

941. Mitmesugust õnnest ja õnnetusest, rõõmust ja hädast, heast ja halvast, elust Aeg kaob, aga õnn ei kao. EV 64:4 Tõõnõ inemine ka või avvo rikko', a õnn ei upu' vette, ei pala' tullõ. EV 11911:1 Kooni õnn, seeni õnn nuur. EV 14663:1 Õnn hoones, muna majas. EV 14681:1 Kel õnn, see elagu; kel tervis, tehku tööd. EV 14660:40 Tsial veidü' õnnõ, tuugi' mullaga koon. EV 10396:2 Jummal hoidku õnne eest, õnnetus tulep esiki. EV 2603:1 Jumal hoidku häda iist, risti ja viletsust isegi küll. EV 2567:7 Kuda häda, nõnda oht. EV 1781:1 Rõõmu pärast ei sure keegi ära. EV 9920:1 Hää on parem. EV 1031:1 Halva leevä iks ar' süüt, halva ello um rassõ ellä'. EV 785:2 Elu on sõnnikuvedu Jumala kesapõllule. EV 578:4

IC. JUMAL, KURAT, USK

942. Jumala tahe, inimese ja Jumala tahtmiste erinevus. Jumala tahte vastu ei saa Küll jumala sarves salvi on. EV 2550:3 Ilma Jumala tahtmata ei sünni midagi. EV 2527:2 Oma jõuga ei saa üle õlekõrre. EV 2706:4 Jumala mõtted ei ole inimese mõtted. EV 2544:4 Jumalal omma tõise tiiharo' ja inemesel omma tõise tiiharo'. EV 2540:1 Inimene mõtleb, aga jumal juhib. EV 2114:45 Inimene kiitleb, aga Jumal annab. EV 2109:1 Tegeminõ om hindä käeh, õnistaminõ Jumala käeh. EV 11803:1 Hoia ise, siis hoiab ka jumal. EV 1424:75 Kui põle endast tegijad, ei siis ole ka Jumalast aitajad. EV 2256:1 Ei Jumala iest pääse kuhugi. EV 2520:2 Ei olõ vastust Jumala teolõ: timä murd meid kõiki ala. EV 13897:1 Kes võib Jumala perset peksta. EV 2623:3 Ei Jumalaga aita jonnida. EV 2519:1 Jovva-ai Jummalaga maelda. EV 2530:1

943. Jumal näeb kõik. Jumala karistus ja halastus Jumala silm valvab. EV 2552:1 Küll see näeb, kes pea kohtas on. EV 7661:5 Küll Jumal nääb ilma näitmata, kuuleb ilma kuulutamata. EV 2646:1 Poe küll raudpähkle sisse, aga Jumal nääb sind sinnagi. EV 9572:4 Küll Jummal näge, mis juudas tege. EV 2651:2 Küll Jumal näep, kel õigus om. EV 2645:1 Jumal karistab kurjad ja nuhtleb nurjatumad. EV 2574:4 Jummal kavva kannates, ka valuseste nuhtles. EV 2606:2 Jumala kivid jahvatavad pitkalt, aga väga peenikeste. EV 2538:10 Jumal annab, jumal võtab. EV 2548:2 Kui üten asjan Jummal karistes, sis tõsen jälle avites. EV 14891:2 Keda jumal armastab, seda ta ka karistab. EV 2615:6 Jumala vits ei ole ohvitseri nuut. EV 2557:1 Jumal rohkem ei nõua, ku inimene ei jõua. EV 2594:1 Lootus on ikka Looja peal. EV 6042:2 Jumala hoiab omad lapsed. EV 2532:1 Kõik olõmõ üte jumala latsõ. EV 4816:2

944. Mitmesugust Jumalast ja kuradist, taevast ja põrgust, usust jm. Jummal seen'tsäh, tõõnõ jummal tõõsõh tarõh. EV 2611:1 Jummal om ligidal, hamõ viil ligembal. EV 2609:1 Kis Jumalat kardab, see ei karda inimesi. EV 2624:1 Kes Jumalat ei pel'gä, sii orjab koradit. EV 2621:1 Ku ei avita Jummal, sis avitas kurat. EV 2626:1 Mis Jumal annab, on pikk ja peenike, aga mis kurat annab, on lühike ja jäme. EV 2653:1 Kitsas tii vii taivahe, lag'a tii põrgohe. EV 3912:4 Parem ühe silmaga taeva minna kui kahega põrgu. EV 10454:8 Ega usk leibä küsi. EV 12942:1 Egäüits saab oma usuga õndsas. EV 12943:1 Usk ei ole hobesis vahetada. EV 12944:1

ID. HIMU, KIUSATUS, PATT, EKSITUS

945. Inimene on ekslik, kaldub himule järele andma. Kurjaga raske võidelda Libe tee paneb jala libisema. EV 5789:4 Lihalik ikka libiseb. EV 5825:8 Rauda roostest rikutakse, / inimest ka eksitakse. EV 9565:2 Kes käib, se ka komistab. EV 4924:1 Eksitus ei käi mööda kiva, kända, vaid mööda inimesi. EV 531:3 Eksimine on inimlik. EV 530:10 Inimene eksib, niikaua kui ta elab. EV 2105:1 Mine kurjavaimuga võitlema, siis võta aastane leivakott selga. EV 4676:10

946. Annad kurjale veidi järele, kuri võtab su tervenisti. Patt hukutab inimese Hoia ennast esimese pleki eest. EV 1422:1 Vanapatt ütles: "Puttu-ui sa minno kolm päivä, ma putu-ui sinno kolm aastakka". EV 13562:1 Kes kurjavaimu kutsub, seda ta käpistab. EV 4675:1 Anna kurjale sõrm, siis võtab ta terve käe. EV 4588:70 Anna üks hiuksekarv kuratile, siis kisub ta kõik su pea otsast ära. EV 2688:4 Anna kurjale tilka verd, pärast võtab kuri hinge. EV 4587:1 Anna kuradile hammas, siis tahab ta sind ennast. EV 4551:1 Üts patt otsip teist takan. EV 15066:1 Patt on hinge peremees. EV 8428:1 Patt ummistab inimese ära. EV 8435:1 Kuri veab inimest oksast oksa. EV 4641:1

947. Mis on patt? (naljasõnu jm.) Patt on seeni', kooni' paast süüd. EV 8427:1 Patt on sie, kui patta situd ja toiduriista ära rikud. EV 8430:11 Patt on Matu koira sitt. EV 8429:6 Kui nuga tuppe jääb ja inimene nälga sureb, siis on see patt. EV 7583:2

948. Mitmesugust himust ja patust Meie ei ole himude peremehed, vaid nemad ikka meie peremehed. EV 1273:2 Kui jalg vääratas, sis ilm naaratas. EV 2403:1 Ega pattusid kaaluga ei kaaluta. EV 8421:1 Patt patu tegijale, süüd süü saajale. EV 8431:2 Tee pattu ja palu andeks. EV 8437:1 Küll jumal ilma parandas, ku inemese patust pöörase. EV 2644:1

IE. KAHETSUS, HÜVITAMINE

949. Kahetsus Silmapilgul essitü, eloiga kahitu. EV 10493:2 Rumal tego pea tehtod, pärast omal paha. EV 9870:3 Perrä kahtsõminõ anna-ai kellegi kasu. EV 2923:1

950. Kes teeb paha, peab ka tagajärjed hüvitama Esi süü tei, esi paha parande. EV 2233:1 Kes rikkub, see rakkendab. EV 9600:30 Kes kuseb, see kuivatab; kes põletab, see paikab. EV 4687:3 Kes kastab, see kuivatab. EV 3420:8 Kes tapab, sii matab. EV 11589:4

951. Kerge eksida (rikkuda), raske parandada. Parandamine ei tasu vaeva Kerge on küll eksida, aga raske eksitust parandada. EV 3601:1 Kerge on lõhkuda, raske parandada. EV 8484:3 Päeva lõhud, aasta parandad. EV 9287:1 Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal. EV 13174:11

IF. HEASTAMATUS, PÖÖRDUMATUS, PARATAMATUS

952. Mis tehtud, ega seda enam tagasi saa. EV 11775:4 Lööb saadan sarved seina, võta siis seinast välja. EV 10012:1 Lase lutikas prao vahele, katsu, kudas kätte saad. EV 6088:1 Tsiga kaksab pää otsast ― ei kuningad pane enam otsa. EV 10400:12 Hulgus hunni heit, kuningas võta-ai külest. EV 1540:1 Üts pand küll sandikoti kaala, aga ütsäkeski ei jõvva kaalast är võtta. EV 15065:4 Kost küdsänu enamb tuures saab. EV 5178:2 Mahakalladud vett ei saa enämb üles ottada. EV 6336:1 Vede visatud kivi ei tule juest tagasi. EV 13972:1 Sündinud asja ei või parata. EV 11430:2 Kui ei või parata, siis peab laskma karata. EV 3232:4

IG. VÕIMATU

953. Jõgi ei joose vastumäge. EV 2691:4 Ega vihmavesi katuselle jää. EV 14067:1 Ega tuul korraga kahelt poolt puhu. EV 12215:1 Ega palk soo pääl ei kasva. EV 8372:1 Maasikas ei kasva rabasoos. EV 6251:1 Kes on näinud korsnapühkijat valget ehk möldrit musta. EV 4395:1

IH. KUS..., SEAL... : VASTANDITE, OSA JA TERVIKU VM. KOOSESINEMINE

954. Kus valgust, seal varju. EV 13296:15 Kus isi, sääl koer ka. EV 2257:1 Kus see paks läheb, sinna läheb see vedel ka. EV 8277:1 Tuleb vars, tuleb kabi. EV 13855:1 Kus rebane, seal saba. EV 9580:1 Kus sulgi, sääl lindu. EV 10689:1 Egas karva' ka nahast maalõ jää-äi. EV 3327:1 Koh mõts, sääl jänese'. EV 6760:1

II. PÕHJUS JA TAGAJÄRG. SUUR JA VÄIKE. MÕÕT. LIIGA / PARAS

955. Mitmesugust põhjuse ja tagajärje seosest Kus keiakse, senna jäävad jälled. EV 4925:1 Kuhu tuul tuiskab, senna ta hange ajab. EV 12223:10 Kuida tuul puhub, nenda laine uhub. EV 12224:1 Kui tuul puhub, siis süsi ehkub. EV 12225:1 Kui eli ei ole lambin, sis kustus tuli. EV 14634:1 Tuli kustub, tuka lõpeb. EV 12165:5 Ega tule man käe ära ei külme. EV 12139:1 Kui tule paistel oled, siis ikka sooja saad. EV 12151:1

956. Suurele põhjusele (allikale, ohule, intensiivsusele vm.) vastab suur tagajärg (tõhus tulemus), väikesele väike Mida enam tuult, seda enam tuld. EV 12234:1 Rohkem puid, suurem tuluke. EV 9789:3 Kon suur tuli, sääl pal'lu puid. EV 12149:1 Mida palavam ahi, seda küpsemad leivad. EV 8302:3 Kel suur nõna, tuul tulõ pallo nõlgi. EV 7443:1 Ega väike kivi koormat ümber lükka. EV 14451:1 Väikene vesi, väikene lainõh. EV 14470:1

957. Väikesed komponendid ― suur "resultant"; väike põhjus ― suur tagajärg; väike ohukolle ― suur õnnetus. Väikest ohtu ei osata karta Veikesed allikad teevad suured jõed. EV 14461:1 Veikene põhjus, suur tagajärg. EV 14460:3 Tühjast asjast tuleb palju pära. EV 12701:1 Üks tilk paneb tuobi üle juoksu. EV 15042:1 Veike säde paneb suure metsa põlema. EV 14464:4 Üts kiben panep katust palama. EV 3691:1 Veike kivi lükkab ennem koorma ümber kui suur. EV 14459:75 Ei ole kivist kõlbugi, mis saksa saani ümber lööb. EV 3926:14 Väike auk laseb laeva põhja. EV 474:2 Peotäis tuhka rikub pajatäie pudru ära. EV 8576:1 Ega härg enne sääske nää, kui sääsk hammustab. EV 1821:1 Kirp on raskem kui härg. EV 3865:1 Suurt härga kardetakse, väikest ei tiagi karta. EV 10949:1 Pisist haava pead sa hoolega hoidma, suur hoiab ennast eseged. EV 8891:1

958. Suuruse ja hulga, suuruse ja kvaliteedi vahekordi Ükskõik, kas üks suur ehk kaks veikest. EV 14983:2 Sada kopikat kaaluva enämb ku üits rubla. EV 10024:1 Vähike mööt, sage heit. EV 7058:5 Väikene um pott, a lihha kiit. EV 14469:1 Mehi ei pea mitte loetama, vaid kaalutama. EV 6644:1

959. Väike (rike, lisa) ei mõju suurele jm. suurest ja väikesest Ei suurest torrest vesi vähene. EV 12314:2 Ei meri sellest alane, kui koer äärest lakub. EV 6717:4 Mes nüüd lugeb tilk suures meres. EV 12006:1 Pista sõrm sitta ehk kogu kour. EV 11170:10 Sündides on kõik pisukesed. EV 11428:1

960. Iga mõõt saab kord täis Igal asjal on oma mõet. EV 425:1 Iga mõõt saab omal ajal täis, olgu ta kui suur tahes. EV 7051:2 Ükskord ikka lõõg täis saab. EV 15103:15 Kui mõõt täis, siis pillab üle. EV 7053:1 Kui kaua ka nüöri kerid, kerd tuleb ige lopp pääle. EV 7753:1 Ka kõige tugevam ohelik katkeb. EV 12084:1 Kust peen, sealt venib katki. EV 8496:3 Jää käriseb nii kaua, kui ta viimaks murdub. EV 2767:1

961. Mis liiast, see kurjast. Paras on parim Jäta viimane hoop löömata. EV 14078:20 Ülearu soojast pole kasu. EV 10597:1 Jumal aitko liia asja iest. EV 2535:2 Mis liig on, see on liig. EV 5834:3 Mis liiast, tuu kur'ast. EV 5833:1 Paras on parem kui pikk ja lühike. EV 8398:3 Paras on kõikide peremees. EV 8397:1 Paras om kõige parem. EV 8394:5

IJ. ARVUD, "ABSOLUUDID", LOENDID, LIIGITELUD

962. Arvud (2, 3, 13) Kolm on iga asjale hea. EV 4284:4 Kolmekeine kõige tugevam. EV 4299:5 Kolm korda kohtu säädus. EV 4278:10 Ega kaks ilma kolmandata jää. EV 2950:22 Kaks inimest abilised, kolm inimest talbus. EV 2968:1 Kolm on koosolek. EV 4285:1 Kuraditosin öelda olema onnedu nummer nagu riedene päiv. EV 4550:1

963. Raskeimad tööd. Kolm käsku Ahjunuka atmine, lamba kaala pügämine, latse perse pühkmine olevat kõige halvembad tüüd ilman. EV 178:30 Kangas otsalda' ja lammas kaalalda', sis või tütrik mehele minna. EV 3159:8 See on üle jõu töö: kana kaela söömine ja päält pää puu raidumine. EV 2707:4 Terakese teenimine, kasulapse peksmine ja popsi rehe ahtmine ― need on kolm kõige halvemat tööd. EV 11944:1 Ilmah om kol' kõõ rassõmbat asja: jumalat pallõlda', essä-immä söötä' ja võlga massa'. EV 4290:8 Pea ennast kolmest kinni: käed, suu ja perse, siis saad ilmast hästi läbi. EV 4297:15

964. Mitmesuguseid loendeid ja liigitelusid Vokikruv ja naisenaba, vöörüsvits ja aidataba ― nee peat kõvah olõma. EV 14272:1 Kahetejel kadumine, vahetejel vajumine, tegejel tasumine, andjel asumine. EV 2918:1 Maa peal olla seitse hullu: söömahull, joomahull, tööhull, laiskusehull, rahahull, näljahull ja riiuhull. EV 6206:1 Osa inimesi on seaseltsi, teine osa on koeraliiki. EV 8113:4

IK. KAHESTATUS

965. Igal asjal on kaks külge. EV 422:2 Üks allikas ei või kahte seltsi vett joosta. EV 14963:2 Ühe vaadi sees ei või mitte kahtsugu õlut olla. EV 14944:2 Katte rooga ei peeta üten anuman. EV 3000:1 Ega üks keha või kahte pead kanda. EV 14872:1

IL. ERINEVUS / VASTAVUS, SOBIVUS

966. Inimesed on erinevad. Kõiki ei saa ühe mõõduga mõõta Issanda loomaaed olgu täielik. EV 2265:1 Hulkes on monda . EV 1543:2 Kõik ei ole ühtesugust loomu. EV 4814:1 Ep ole kõik inimesed ühe veega ristitud. EV 2097:5 Pole kõik inimesed ühe vitsaga löödud. EV 2175:5 Metsas mitmesugusid puid, aga kõik ühe Looja loodud. EV 6777:1 Metsapuud pannakse vestes kokku, aga inimesi ükski ei tee ühesuguseks. EV 6798:1 Kõiki ei saa ühe mõeduga mõeta. EV 7054:3 Ära mõõda teist oma mõõdupuuga. EV 7060:1 Ei või kõiki ühe paela peale panna. EV 8204:4 Ega kõik või ühe kelgu peal sõita. EV 3569:1 Kõik ei mahu ühe mütsi alla. EV 7115:30 Kui kuagi, nii hüägi. EV 3520:3

967. Mitu meest, setu meelt. Igaühel oma viis (aru, meel, tahtmine, jutt, veidrused). Maitse üle ei vaielda Kuidas mees, nõnda mõistus. EV 6674:2 Mitu meest, setu aru. EV 6670:3 Igal mehel ise aru. EV 6492:2 Igal mehel oma meel. EV 6499:6 Kuida meheke, nenda meeleke. EV 6520:1 Mitu pääd, setu meelt. EV 8466:5 Mitmed pead, mitmed mõtted; mitmed käed, mitmed tööd. EV 8465:4 Igal mehel ise mõtted. EV 6493:5 Mida enam päid, seda enam tahtmisi. EV 8461:2 Igal mehel isi viis. EV 6494:35 Igamees teeb oma taba pärast. EV 11460:1 Igal mehel oma jutt. EV 6496:2 Igal mehel oma laul. EV 6498:2 Igal lollil oma laul. EV 5998:1 Igal lollil oma lõbu. EV 5999:15 Maitse üle ei vaielda. EV 6352:4

968. Üks tahab üht, teine teist; mis ühele hea (meeldiv, sobiv), on teisele halb (ebameeldiv, sobimatu); ühe õnnetus on teise õnn Kass kala peale, kits kuse peale maias. EV 3370:1 Üks armastab pori sees püherda, / teine vees väherda. EV 14965:1 Üks armastab ühte, teine teist, kolmas vana Võtsiku Peedi naist. EV 14966:1 Üks tahab ema, tõine tütart. EV 15029:25 Üits tahab puppu, tõine pätsi, kolmas kukut hamet. EV 14959:4 Üits tahab kõtra, tõine lõkka, kolmas vana vart esi. EV 14958:1 Üks tahab ühte, teene teist, kolmas ei kumbagit. EV 15030:2 Üits kitab ütte, tõine tõist. EV 14951:1 Mis ühe meelest kuld, see teise meelest muld. EV 14900:35 Üks vihkab, tõine ihkab. EV 15049:6 Ühe silmadele ilus, teisele hull. EV 14937:1 Ühele kitsas, teisele paras. EV 14931:1 Mis ühele õige, on teisele paras. EV 14898:1 Mis ühele hea, see teisele paras. EV 14894:20 Mis ühel hää, see on tõisel halb. EV 14899:7 Mis ühele magus, see tõisele viha. EV 14896:1 Üks nutab, teine naerab. EV 14999:2 Kõik toit ei kõlba igamehele. EV 12023:1 Ühe surm, teise leib. EV 14942:8 Ühe leib, teise nälg. EV 14930:1 Ühele ohost, tõisele rohost. EV 14932:1 Ühe õnnetus, teise õnn. EV 14733:11 Ühe kukkumine on teise tõusmine. EV 4478:1

969. Üks ehitab (teeb head), teine lahutab (teeb halba) Üks teeb, töine lammutab. EV 15036:2 Üks taastab, teine laastab. EV 15028:2 Üks näitab pead, teine perset. EV 15000:1

970. Kuidas mees, nõnda ta asjad (teod vm.) Kuidas isi, nõnda asi. EV 2255:10 Kuida mies, ninda regi. EV 6522:1 Määne jaan, sääne saan. EV 2343:8

971. Igal pool omad pruugid; kuidas koht, nii kombed jms. Igas peres ise leib. EV 8580:1 Igal talul oma taar. EV 11504:80 Kuda talu, nenda taar. EV 11507:10 Teine talu, teine taar. EV 11883:45 Igas talus ise taba. EV 11505:16 Igas talus ise viis. EV 11506:3 Igal perel ise mood. EV 8579:3 Igas maeas oma viis, igas maeas oma hais. EV 6358:3 Igal õuel oma õhk, / igal potil oma lõhn. EV 14766:1 Igäs vallas oma viis. EV 13236:1 Määne viir, sääne viis. EV 13912:1 Egän nukan õma muud. EV 7599:1 Igal maal ise viis. EV 6185:5 Kuida maa, nenda viis. EV 6189:10 Kuda maa, nõnda muud. EV 6187:5 Kuida moa, nii murre. EV 6191:1 Kuida maa, nõnda maner. EV 6190:7 Kuida maa, nenda marjad. EV 6188:4 Egah kolgah uma kiil. EV 4273:1

972. Igal parem omas loomuomases elemendis Pardil parem vees kui kuival maal. EV 8413:1 Kalatsäika saa-ai kuiva pääl ellä', a vares saa-ai vii pääl. EV 3083:1

[973–976] Erinevusest / vastavusest mitmesuguste umbmääraselt tõlgenduvate kujundite kaudu

973. Kujundid "lind" ― "laul" ("viis"), "kukk" ― "laul", "susi" ― "laul" ("undamine") Kuidas lind, nõnda laul. EV 5909:155 Kuidas maa, nõnda rahvas. EV 6193:1 Nõnda kui linnu hääl on, nõnda ta laulab. EV 5907:2 Paha lind, paha laul. EV 939:10 Lindu tuntakse laulust. EV 5936:10 Lind ei laula viisita. EV 5918:2 Lind laulab nii, nagu nokk on siatud. EV 5926:10 Lind laulab kielelasa. EV 5925:6 Ige lind laulab oma muodi. EV 5885:1 Igal linnul oma laul. EV 5896:120 Igal linnul oma viis. EV 5900:6 Soel õks uma' laulu'. EV 10811:2 Susi soe viisi undas. EV 10836:2

974. Mitmesuguseid kujundeid seoses lindude ja loomade, nende somaatika, toodangu, käitumise jm-ga Igal linnul oma nokk. EV 5897:3 Iga lind kannab oma suled. EV 5883:15 Kudas lind, nõnda lend. EV 5904:1 Kuidas lind, nõnda puur. EV 5911:2 Kuidas kull, nõnda küüned. EV 4515:1 Igal sõnnil oma sarved. EV 11147:1 Kudas härg, ninda händ. EV 1850:1 Nigu voona, nii villu. EV 14278:1 Igal sial olgu oma mold. EV 10333:1 Peni ist iks perse pääl, hobene sitt sõiten. EV 8557:1 Soel esi tii, rebäsel esi tii. EV 10808:5

975. Kujundeid seoses taimede, ilmastiku- jm. loodusnähtustega Igal puul oma juur. EV 9081:1 Egal marjal oma magu, / egal adral oma vagu. EV 6411:2 Igal nurmel ise vili. EV 7601:1 Kuda rüga iin, nii tõug takan. EV 9957:1 Igal pääval oma ilm, igal tuulel oma tuisk. EV 9253:1 Igal tuulel oma tuju. EV 12218:1 Tuli tõuseb, vesi vaub. EV 12173:1

976. Kujundeid seoses inimese somaatika, rõivaste, toitude, mahutite, hoonete jm-ga Iga jalg teeb isi jälje. EV 2388:5 Kuida sukk, ninda saabas. EV 10663:1 Kuida särk, nindä perse. EV 11189:2 Iga toidul oma kõht. EV 12021:2 Igal leival ise magu. EV 5654:2 Kuidas kappa, nõnda kõrva. EV 3193:2 Kuda kott, nõnda suu. EV 4423:1 Kuida pott, nenda tint. EV 8987:1 Kuda maja, nõnna katus. EV 6360:1 Igal majal oma malk. EV 6357:1 Igal augul oma topp. EV 469:1

IM. VÄÄRTUS

977. Külap kullaga hõbedat saab. EV 4505:4 Keige puhtamb kuld on see keige raskemb. EV 9020:1 Kuld on muld. EV 4499:2

IN. ALAMÕÕDULINE, "KLASSIVÄLINE"

978. Kadak pole eige puu, jalgevahe pole eige ihu ja Käina mees pole eige mees. EV 2842:17 Kes kaeravilja viljaks ehk joodikut meheks hüüab. EV 2897:5 Kes kiissa kirja paneb ehk lutsu luusse arvab. EV 3707:2 Kiiska ei peeta kalaks ega narri meheks. EV 3708:15 Kes kitsi karjaelajaks arvab. EV 3894:50 Kes kehvad karja ehk vasikad vanaelajate hulka arvab. EV 3561:5 Kopik põle raha ja lutik põle liha. EV 4368:13 Vares ei ole laululind. EV 13819:3 Kes varest linnuks arvab. EV 13806:1

IO. HÕIMUPILGET, ÜTLUSI EESTI ERI PIIRKONDADE ASUKATE JA TEISTE RAHVASTE KOHTA

979. Mitmesugused Põhja-Eesti asukad ja paigad Võta naine rannamaalt, / siis saad silku odavalt. EV 7334:2 Narr, kes Narvast naise võtab, loll, kes linnast lehma ostab. EV 7386:11 Virulane viljapunni, harjakas aganepunni. EV 14249:4 Ega Kose mees kirikusse jõua. EV 4399:1 Ei Arjul põle argipääva ega Tülli mees tee tööd. EV 346:1 Laugu mehed varastavad mära seest varsa ka ära. EV 5588:1 Hunt, tursk ja Tagamõisa mees ― nee on põrgus kõige ees. EV 1642:3 Muhulasega vaielda või vasikaga võidu joosta, see teeb ühe välja. EV 6861:1 Hiidlase nali, saarlase vili, Viljandi vigurid ja Pärnu sigarid ― kel on loeteldud omadused, see on tubli mees. EV 1234:1 Jumal olevat Pati valla ja kärnkonna viimati loonud. EV 2586:2

980. Mulk ja tartlane Mulk hoiab hobust rohkem kui naist. EV 6888:1 Karksi om põhuvald, Abja om teravald. EV 3267:1 Karksin ei kasva hulle paljalt maa pääl, neid kasvab puu otsan ka. EV 3266:1 Mulk on kõrge, mulk on rumal. EV 6889:1 Kui mulgil raha kotis kõliseb, siis tartlane tare kurun väriseb. EV 6887:1 Sitikal on siledad tiivad, tartlasel targad sõnad. EV 10526:1

981. Setu Varregõ saapa' omma seto uhkus. EV 13851:1 Ku kauss lagunõs, sis seto rügä häitses. EV 3504:1 Seto ja susi ― ni omma maapäältse puhastaja': seto korjas räbälä', susi rõipõ. EV 10320:1 Seto inne usu-ui ku kumbis. EV 10319:1 Seto om selge usuga. EV 10321:1 Olõ-õi seto teele otsast lakahtada'. EV 10318:1

982. Eestlane. Mustlane. Juut Eesti lehm ja eesti inime öetse tigedad olema. EV 512:1 Tsõgand pett kõõ ristirahva arh. EV 12071:1 Hakka juudiga juttu aama ehk vasikaga võidu jooksma. EV 2690:1

IP. SÕNAMÕNITUSI ("OLEKS", "POLEKS", "PEAKS", "PIDI", "AGA", "EKS", "ISE")

983. "Oleks" Oleks lehmal ka vanaema, vaataks vasika järgi. EV 5646:1 Oleks see koer mitte sitale läinud, ta oleks jänese kätte saanud. EV 4131:11 Koera pulmas oleks ka hää, aga liiga pailu tuleb traataidest läbi pugeda. EV 4077:2 Oleks seal sarved pääs, ta ajaks ilma ümber. EV 10358:4 Oleks seal küüned, ta läheks puu otsa. EV 10356:50 Oleks seal sada jalga, küll siis saaks sülti. EV 10357:1 Kui suu püss oles ja perse pada, ega sis lindu enämb mõtsan ei oles. EV 10861:6 Ku' vesi karmanin olõs kanda, ega sõs kaivo vaiagi es olõs. EV 13968:1 Peaks kivi nõnda süüa aitama, kut vesi juua aitab, siis poleks tööd tarvis teha olavad. EV 3940:5 Oleks minu isa olema härra, siis oleksin mina noorhärra. EV 2215:1 Oleks tädil rattad, oleks auto. EV 12335:6 Olõs tantõl midägi olõssi, sis täl olõssi tõine nimi. EV 11581:1 Oleks ei maksa midagi. EV 7801:2 Oleks ei aita ühtegi. EV 7800:1 Oliks on pahaks. EV 7825:1 Oleks on paha poiss. EV 7817:60 Oleks on hea poiss, aga kätte teda ei saa. EV 7812:5 Oles ja om ei ole vellekse. EV 7820:1 Oleks on ilma püksata. EV 7814:3 Oleks on sitahuniku tugi. EV 7818:3 Oleks on Oluva hobuse saba all. EV 7816:1 Oleks läks Orjaku otsast merre. EV 7809:1 Oles om ammuki ära koolu. EV 7822:1 Oleks uppus ää Jamburi jõkke. EV 7819:8

984. "Oleks" ja "poleks" Oleks on hea sõna, põleks põle üht. EV 7813:2 Hää oleksi, kui oleksi; parem, kui ei olekskist. EV 7794:3 Oleks ja põleks põle vennad. EV 7807:2

985. "Oleks" ja "peaks" ("pidi"). "Pidi", "pead" Oliks ja pidiks on kahe otsaga. EV 7824:1 Oleks ja pidi on kaks kelmi. EV 7805:1 Oleks ja peaks on sita postid. EV 7803:1 Oleks ja peaks on vennad. EV 7804:6 Oliks ja pidiks ei ole vennaksed. EV 7823:1 Oles ja pidis on kälimehed. EV 7821:2 Oleks oli Olbri levalõimes, pidi oli Peetri piimapüttis. EV 7811:1 Oleks ja pidi on Raudna soos ratta roopas reeraua vahel jalgupidi kinni; kui säält lahti pääseb, on asjad korras. EV 7806:1 Pidi läks pütiga ümber. EV 8731:2

986. "Oleks" ja "eks"; "oleks", "aga", "kitsas"; "aga" Eks on oleksi poolvenda, läks uakaunaga Soome, senna ta ka jäi. EV 526:1 Oleks ja aga ja kolmas kitsas ― oleks need maa päält ära kaotada, siis oleks hää elu. EV 7802:1 Aga oli Emmu sohu ära uppunu. EV 145:1 Agal on saba taga. EV 144:1

987. "Ise" Ise on sialaudas. EV 2238:5 Ise on sönnikulasu sees. EV 2239:1 Ise läks vissiga linna. EV 2236:1 Ise uppus Jamburi jõkke kõige präänikukuormaga. EV 2242:5