TÄNAPÄEVA FOLKLOOR

Küsimus: Mis on maailma kõige väiksem asi? Vastus: Kükitav mannatera. (üks kooliõpilaste populaarsemaid mõistatusi 90. aastate esimesel poolel)

Missuguseid salmikesi saadavad õpilased ja üliõpilased üksteisele mobiili abil? Missuguseid mänge mängivad lapsed õues, koolis ja kodus? Kas leedi Diana ja vennad Voitkad on tänapäeva kangelased? Missuguseid vanasõnu ja mõistatusi kasutab tänapäeva inimene? Mida arvata kettkirjadest, grafitist, vaimudega suhtlemisest, kaartidega ennustamisest, kummitustest ja horoskoopidest, sensitiividest ja imearstidest? Mida arvata sellest, et kunagi inimkonda piinanud katk ja praegune aids on esile toonud samalaadseid rahvajutte? Miks põhjustavad katastroofid ja õnnetused tänapäeval kuulujutte, nalju, mõistatusi ja usundilisi jutte? Miks ja kuidas me tähistame valentinipäeva? Jne, jne, jne...

Folkloor on omamoodi kirjutamata ajalugu. Tema kaudu saab uurida, mida inimesed tunnevad, kuidas mõtlevad, mida usuvad, missugused tavad ja kombed neile olulised on ja millest nad kinni peavad, mis neile lõbu pakub; missuguseid laule nad laulavad, missuguseid jutte nad räägivad; missuguseid hirme nad tunnevad.

Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo- ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma-, matuse-, sünnikombestik jms).

Meie ajal elab üle poole rahvastikust linnades. Linnakultuuris enamasti puudub paikkondlik eripära. Tänapäeval on folkloori levikul olulised inimeste sotsiaalne staatus, vanus, sugu ja amet. Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele.

Viimastel aastakümnetel on eesti folkloristid kogunud ja uurinud tänapäeva folkloori. Alates 1990. aastatest on toimunud olulised muutused inimeste väärtushinnangutes ja vaimses pärandis. Üks osa folkloori kadus kiiresti, tekkisid uued rahvaluule þanrid, lisandus uus temaatika.

Mitmed suuremad kogumisaktsioonid nüüd suunatud noortekeskse folkloori kogumisele. Sihipäraselt on kogutud ajateenijate, üliõpilaste ja kooliõpilaste pärimust.

Noorte- ja lastepärimus kuulub elujõulisena tänapäeva folkloori hulka. Mängulisus, meelelahutuslikkus, visuaalsus iseloomustavad nii noorte- ja lastepärimust kui üha rohkem ka kogu tänapäeva folkloori. Tänase, 21. sajandi alguse lapsi ja noori on iseloomustatud mitmeti, näiteks internetipõlvkonna kujundi abil, sest üha rohkem veedetakse aega arvuti taga. Samas on praegust ajajärku kirjeldatud kui „globaalküla” ja informatsiooniajastut, kus mõtestatakse ümber rahvusriiklikku identiteeti. Korraga tuntakse end koduselt mitmel erineval maal ning omaks tunnistatakse mitmete kultuuride mõjusid. Uute vormide ja meediumite kõrval säilitatakse ka vana: mängitakse samu mänge, loetakse samu narritamissalme jne. Ühtmoodi olulised on lastele ja noortele sõbrad ja koos nendega veedetud aeg.

Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga on alates 1990. aastatest läbi viidud mitmeid kogumisvõistlusi. Nii toimusid aastatel 1992 ja 2007 üle-eestilised koolipärimuse kogumise võistlused, millele järgnesid tudengipärimuse ja vene kooliõpilaste pärimuse kogumisaktsioonid. Esmakordselt koguti 2010. aastal lasteaiapärimust. Täiustunud on nii uurimismeetodid kui laienenud kogumisala. Mitmekümnel tuhandel leheküljel ja kümnetel tundidel heli- ja videokandjatel on talletatud noorte  keelekasutust, grafitit, mõistatusi, vanasõnu, kõnekäände, pärimuslikke jutte, lauluvara, kombeid ja usundit, mänge, kirjalikult levivat pärimust jms. Nendes küsitlustes on taustandmed, folkloori levikutingimused ja pärimusekandjad ise saanud senisest suurema tähelepanu osaliseks.

Niisamuti on tänapäeval oluliseks kogumisteemaks ametipärimus. Mõnes mõttes on jutte (töö)kaaslastest, ühisettevõtmistest ja muud tööalast folkloori kogutud juba ammu – kalastamine ja põllupidamine on ju samuti amet. Traditsioonilistele tööaladele lisaks kogutakse ja uuritakse ka tänapäevaseid erialasid ja ameteid. Nii on lähiaegadel kogutud näiteks giidide pärimust, teatritöötajate pärimust, samas talletatakse ametipärimust igasugustelt erialadelt ja vaatepunktidest, praktikantidest juhtivtöötajateni. Ja ega folkloristidki sellest uurimissuunast pääse – arhiivi on juba salvestatud mitme vanema põlve folkloristi mälestused ning uued intervjuud ootavad oma järge.

Tänapäeva folkloori alaseid uurimusi on publitseeritud seerias "Tänapäeva folkloorist I-VIII", populaarsetes tekstivalimikes jm. Pikemad uurimused annavad vastuseid teemadel: mida väljendavad sümbolid jõulukaartidel; kas internetti võiks tänapäeval käsitleda hiigelsuure arhiivina; kuidas sotsialismiaeg kajastus rahvajuttudes;kas kurtidel inimestel on oma eriline pärimus; mida arvata pärimusteatrist või jutuvestmisest tänapäeval; kuidas võivad juba laste mängus ilmsiks tulla hilisemad soo- ja rollisuhted; mis osa on meedial mängude vahendaja ja uute mängude allikana; mida arvata Contra lauludest; millest kirjutavad tüdrukud oma kaustikutes; mida arvata Juku-anekdootidest ja laste õudusjuttudest jne. jne.

Vaata lühifilmi lastemängudest.

Ilmunud uurimuste põhjal on kaasjastatud kooliõpikute rahvaluule käsitlusi ning need on olnud aluseks üldhariduskoolide rahvaluule olümpiaadide ülesannete koostamisel.

---

Eesti rahvaluule arhiivi kogud on juba Jakob Hurda aegadest täienenud eeskätt vabatahtlike kogujate üleskirjutuste põhjal. Suur osa tänapäeva ainest on jäädvustatud ja arhiivile saadetud õpetajate, õpilaste, üliõpilaste jt vabatahtlike missioonitundega inimeste poolt.

Kutsume kõiki huvilisi jäädvustama tänasest päevast midagi olulist peatselt saabuva mineviku tarbeks.

Temaatikat kogumiseks:

• Tänapäeval internetis levivad nn junkmeilid,
• kettkirjad,
• anekdoodid,
• muistendid,
• linnajutud,
• mõistatused,
• vanasõnad,
• argiarvamused;
• sünni-, pulma- ja matusekombed,
• kalendrikombestik: jõulud, vastlad, jaani-, mardi-, kadri- ja valentinipäeva tavad;
• alternatiivmeditsiin: sensitiivid, imearstid jms;
• mängud, laulud ja lauluparoodiad  jpm.

Alustada võid oma  lemmikanekdoodist või –paroolist.

Täpsemad juhised ja teemavaldkonnad, mida ja kuidas üles kirjutada leiad küsitluskavade leheküljelt.

Alates 2014. aastast alustati lastemängude andmebaasi koostamist. Seda tehakse riikliku programmi Eesti keel ja kultuurimälu raames, projekt kannab nime „Lastemängude ja mängukogemuse muutumine ajas: andmebaas ja väljaanne“. Selle põhitäitjateks on Mall Hiiemäe ja Kadri Tamm, vastutavaks täitjaks Astrid Tuisk. Projekti eesmärgiks on tuua teadus- ja praktiliste huviliste käibesse nii vanemad kui uuemad mängukirjeldused, mis leiduvad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes. Andmebaas on plaanis üles ehitada arhiivis olevatest eri ajastute mängudest ja lapsepõlvemeenutustest, mis seotud mängimisega: 1934.-1935. aasta lastemängude võistluselt, 1992. ja 2007. aasta lastepärimuse võistlustelt, 2013. aasta lastemängude võistluselt. Nõukogudeaega kajastab erinevate kooliõpilaste kogutud materjal. Andmebaasi tegemisel toetutakse juba olemasolevale interneti-lahendusele: http://www.folklore.ee/ukauka/. Leheküljel leidub Mall Hiiemäe koostatud väljaanne „1001 mängu aastast 1935“. Andmebaas põhineb vabavaralisel sisuhaldus-süsteemil Omeka. Projekt kestab 2018. aastani ning lõpptulemusena peaks andmebaas sisaldama üle 6000 erineva mängukirjelduse ja lapsepõlvemeenutuse.

E-publikatsioone

• Hiiemäe, Mall. Kaasaja sõdurifolkloor: millest ja kuidas? — Mängult–päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Tartu 1996, lk 7–25.
• Hiiemäe, Mall. The Principles of Creating Droodles in Estonia — Journal of The Baltic Institute of Folklore, vol. 2 (1997), lk 34–43.
• Kalmre, Eda. Vorstivabrikutest kassitoiduni ehk mõnda linnalugudest — Mängult–päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Tartu, 1996, lk 136–155.
• Kalmre, Eda. Lilla Daam. Kogukonna usundiline muistend kui homogeenne tervik — Mäetagused, nr 13 (2000).
• Kalmre, Eda. Legends of the Afganistan War — Folklore, vol. 1 (1996).
• Kalmre, Eda. This Long Short Way from the Memory Album to the Oracle. Girls' Written Lore of the Years 1970 to 1990 — Journal of The Baltic Institute of Folklore, vol. 2 (1997), pp. 97–112.
• Potter, Terje. "Räägi minuga inglitest" — Pro Folkloristica IX. [vt noorteadlaste ettekande teese]
• Tamm, Kadri. "If I'm Not Mistaken, but I'm Not Mistaken, if I'm Not Mistaken by Any Chance". Catchwords? Quips? Bywords? — Journal of The Baltic Institute of Folklore, vol. 2 (1997), lk 7–33.
• Tuisk, Astrid. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine — Mäetagused, nr 1/2 (1996).
• Voolaid, Piret; Tuisk, Astrid; Tupits, Ave. Koolipärimus Eestis - viisteist aastat hiljem — Paar sammukest XXIII (2007).
• Västrik, Ergo-Hart. Lääne uuspaganluse piirjooni — Mäetagused, nr 3 (1997).

• Koolipärimus. Pro folkloristica I. Toimetanud Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu, 1993.
• Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu, 1995.
• Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu, 1996.
• Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tänapäeva folkloorist III. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu, 2000.
• Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist IV. Toimetanud Eda Kalmre. Tartu, 1999.

Tekstipublikatsioonid

• Vahva punasõduri ustaav. Koostanud Mall Hiiemäe. Tartu, 1992.
• Banaanil on nohu. Valik koolinalju ja muud. Koostanud Eda Kalmre. Tallinn: Koolibri, 1995.
• Neeger päevitab. Maailma rahvad eesti laste naljades. Koostanud Astrid Tuisk. Tallinn: Koolibri, 1996.
• Elevant külmkapis. Koostanud Piret Voolaid. Tallinn: Koolibri, 1998.
• Roos närtsib, marmor puruneb... Valik salme, nalju, mõtteteri ja ennustamisi tüdrukute albumitest. Koostanud Eda Kalmre. Tallinn: Koolibri,1999.

üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS