Mul on kass Robert ja tema nimi on tulnud naabrimehe poja järgi. Naabrimehe poja nimi on Romet ning sellest kujunes söögilaua taga nimi Robert. Koera nimi on Tommy ning see oli ema pakutud nimi. Mul oli ka koduvares Krääkmägdääk. Tema ilmus meile väga imelikul kombel. Nimelt meil on koduaias suur mänd ning seal üleval oli varesepesa. Pojad olid välja kukkunud ning ema ei võtnud teda enam pessa tagasi. Võtsime endale ja elasime terve suve koos oma varesega. Seiklusi oli tohutult palju. Ükskord ajasin teda männipuult rehaga alla ja hüppasime koos batuudil.
Minu lemmikloom kass on saanud endale nimeks Ella. Mäletan, kui ta koju tõime, hakkasime kohe tükk aega nime mõtlema. Muudkui tulid erinevad nimed. Lõpuks pakkus mu vend, et panna nimeks Bella. Ema ütles, et see pigem koera nimi... Mõtlesime natuke ja ema pakkus, aga võtaks selle B ära. Saigi Ella ja nii oleme me kõik teda kuni siiamaani kutsunud.
Mul on kass, kuna mu kass on briti lühikarvaline ja hall, siis panin talle nimeks Smoky.
Meenutan,kui ükskord läksin oma kassiga õue ja ta märkas lindu ning tahtis talle selga karata,kuid lind jõudis ära lennata. Mu kass on väga aktiivne ja kiskja iseloomuga, sest ta tahab püüda kõike, mis liigub.
Koer- Paradys Lost- miks ei tea, seda pani aretaja
meresead Dzonni ja Beni. Nimesid ma panin ise, erilist põhjust pole. lihtsalt meeldisid nimed.
Hobune- Luna Moth(ei ole nali, mul on tõesti hobune)- inglise keelest tema nimi tähendab liblikat. See päris sobib tema iseloomuga.
Praegu mul on kodus ainult kalad ja nende nimetused tekkisid nende iseloomust ja keha värvist, näiteks täpilist kala nimetamegi "täpiline" ja kala kes armastab rünnata teisi "röövloomaks"
Mul on kaks lemmiklooma. Üks on kass ja teine on koer. Kassi nimi on Sipu ning koera nimi Sandy. Kassi nime ei tea kus tuli, sest ma olin siis veel nii noor aga koera nimi tuli nii, et kuna ta karv on sellist liiva värvi või selline pruunakas/kuldne siis panime ta nimeks Sandy. Ma alguses kartsin oma koera kuna ta oli kogu aeg mängu tujus ning hüppas ringi. Enam nii ei ole kuna olen julgemaks saand.
Mul on saksalambakoer. Ta sai nime oma täisnimest mille me tegime lihtsalt lühemaks, muidu oleks liiga raske seda nimetada, väga nummi nimi. Kõige parem mälestus on ikka see kui me ta Tartust koju tõime, ta oli parajalt väike, oma 10 kuune, igavene päntu. Ma olin ise ka sellel ajal üpris väike umbes seitsmene ja siis need väikesed vanused käisid kokku ja me saime temaga parimateks sõpradeks ja oleme seda siiani. Nüüd ta on küll juba vanem, et temaga nii palju mängida ei saa aga säde on ikka alles.
Mul oli veel üks koer, siis kui ma olin umbes viiene. Tema oli doberman. Seda kust ta oma nime sai seda ma ei tea aga tal oli väga eriline nimi. Temaga olime ka parimad sõbrad aga ma ei saanud seda kaua nautida juna ta suri varakult luuvähki. Ma ise ei mäleta seda kuidas ta suri aga mu pere ütles, et ma olin olnud nagu pilve peal, ma nädala aega ei küsinud kus ta on või mis temaga juhtus, puhas šokk, kuni ma lõpuks sain aru, et ta suri, see oli jube kuigi ma seda ise ei mäleta. Ema ja isa tegid sellest isegi pilte ja videosid ja nüüd kui ma vaatan siis akkab see udun nagu ära kaduma aga seda on nii valus vaadata.
Meil on olnud kolm rotti ja praegu on kass, nimed on saamise järjekorras Nipsu, Vinku, Nupsu ja Rubi. Kuna kõik loomad on tegelikult minu õe omad, on tema pandud ka nimed. Paistab, et eesti keele hellitav -u lõpp oli tema meelest rottidele vägagi sobilik. Rubit hüüame aga peamiselt üldse mitte Rubiks, vaid hoopis Ruubertiks, Berdiks või Rupsuks.
Tore juhtum oli see, kui me umbes kell 4 maalt Tallinna sõitma hakata tahtsime, kuid kassi üles ei leidnud. Rubi tuli omapäid õhtul kell 10 alles ukse taha ja hakkasime siis sõitma.