Mul on kodus kass. Kunagi oli ka trobikond hamstreid. Hobidest kõige toredamad mälestused on seotud ratsutamisega. Hobused on mulle nii kallid loomad. Mäletan, kui ma esimest korda ise hobust juhtisin. Ma olin nii uhke.
Mul pole kodus lemmiklooma, mul pole kodus ühtki looma. Kuid minu kõige lemmikum loom on hobune. Vanatädil oli hobune Tõnn. Minu arvates oli Tõnn nii armas nimi, sõbralik, tore, lõbus, natuke isegi naljakas. Tegelikult on Tõnn tavaline eesti mehe nimi. Hobusele oligi pandud nimi sellepärast, et ta sarnanes vanaonuga, hobuse peremehe Tõnniga. Hobuse naeratus oli heas mõttes sarnanenud peremehe naeratusega. Olen sõitnud Tõnniga (hobusega) vaid üks kord elus, kui sain viieaastaseks, mind pandi ta selga, hobune oli nii-nii kõrge ja suur, samuti vana. Ratsutasime väga aeglaselt. Olin nii õnnelik ja ärevil, kuid kartsin ka natuke. Samuti mäletan, et just sel päeval tuli mul esihammas, piimahammas ära, kuid see ei olnud kuidagi seotud hobuse ratsutamisega.
Lemmikloom on hobune. Tegelikult on neid kaks. Ühe nimi oli juba ostes selline, teisele panin ise nime, kui ta sündis. Ja kass on kah lemmikloom - temale panime vennaga koos nime. Kassiga seoses: eelmine nädal riisusime vennaga aias ja kass oli kah väljas ja kõndis ringi ja hakkas heinakõrsi maha murdma. Lihtsalt hammustas katki. See oli lihtsalt nii naljakas, et saime vennaga päris korralikult naerda. Ja kass oli ise seejuures ülitõsine:)
Mul on hobune. Ta nimi on Aamor ja tema nimesaamise lugu ma ei tea, kuna kui ta ostsin oli tal juba nimi olemas. Aamoriga on olnud igasuguseid juhtumisi. Näiteks on ta mitu korda ära jooksnud.
Meil on lemmikloomaks hobune. Tema sai oma nime selle järgi, et alguses tal ei olnud nime, pärast kui isa talle sadulat selga pani, läks sadul katki. Isa ütles, et sadul on tuksis ja hobuse nimeks saigi Tuks. Mina mäletan, kui ma väike olin sõitsin hobusega ja ta hakkas perutama, kui ma olin puu alla temaga ratsutanud. Ma lendasin tema seljast otse oksa peale puu otsa.
Jah, kõik kodus olevad loomad on lemmikud. Eriti hobune Lissa, tema ostsid õde ja vend, aga ta jäi minu hoolde. Nime sai ta eelmiselt hooldajalt. Kord sõitsime sõbrannaga teda vanaema juurde viima. Ratsa muidugi. Ja kui ma käin hobusega koos sõbrannaga ratsutamas, on see alati kuidagi eriline.
Minu lemmikloom on hobune. Ta sai oma nime isa algustähtedest. Suvel juhtus temaga suur õnnetus, tänu millele ta oleks võinud jääda eluks ajaks lombakaks. Aga kuna ma jõudsin õigel ajal teda ravima hakata, sain õnneks kõik korda.
Mul on lemmikloom ja selleks on hobune, ta on saanud oma nime isa esitähe järgi ja see on Timander, isa oli tal Tallas. Kui ma hakkasin talle sadulat harjutama, üritas ta sellest lahti saada.
Mul on hobune Gaspars, jänes Täpi ja koer Kessu ja kassid Kratt ja Bolter. Koer Kessu sai nime, kui mu ühel 5a. sugulasel oli verevähk, siis tema tahtis sellist nime ja siis me panimegi talle nimeks Kessu.
Minu lemmikloom on hobune. Mul endal on neid kaks tükki. Ühe nimi on Tupsu ja teise nimi on Tipsu. Ma mäletan, et ma tahtsin temaga ratsutama minna ja ta keeldus. Asi oli selles, et talli ukse ees oli hiir ja ma sain teada, et Tupsu kardab neid. Ma ei saanud temaga umbes nädal aega ratsutada.
Mul on kaks hobust, nende nimed on pandud vastavalt sellele, kuidas hobustele andmine käib. Hobune peab algama sama tähega, mis tema isa. Koer ja kass on ka. Koeral on ema järgi nimi, kass on Kitty-Minny. See on lambist tulnd.
Iial ei vahetaks ma ratsutamist millegi vastu. Hobuseid pean oma eluks, ka endal on hobune. Suvel töötan ka hobustega - õpetan neid, sõidutan lapsi, hipoteraapia. Kodus on ka koerad, kellega meelsasti tegelen. Mängin nendega ja dresseerin neid.