Minu põhilisteks hobideks on minu kass, sõbrad ning ajakirjandus. Oma kassile pean ma pöörama väga palju tähelepanu, sest ta peab päeval üksi kodus olema. Minu põhiliseks kohuseks tema juures on: tema kammimine ning ka temaga mängimine, et ta ennast üksikuna ei tunneks. Kass ongi minu ja mu ema põhiline hobi, seda on ka pealt näha, ta on hästi toidetud, vitaalne, veidi isekas ja ära hellitatud, kuid siiski meie oma ja kohutavalt armas. Ka sõprade jaoks olen ma alati olemas ning nemad mulle, me pakume üksteisele kurbadel aegadel tuge, ning headel aegadel jagame rõõme ja peletame igavust.
Hetkel on mu lemmikloomaks merisiga, kelle nimi on Possu, tal oli see nimi juba siis kui me oma allergikust peretuttavalt saime. Varem oli mul kass nimega Miisu, ta sai oma nime kausist juhuslikult tähti tõmmates, st. tähe lotot mängides. Miisuga seoses meenub see, et ta oli mulle nagu koer, kaitses mind ka suurte koerte eest ka see meenub, et talle ei meeldinud väga mu ülejäänud perekond, üritas neile pidevalt kallale minna.
Mul on lemmikloom, kes on mulle väga kallis, ta nimi on Karu. Oma nime sai ta oma välimuse järgi, temaga on palju lugusid, nt ta on mul vennal mobiili ära söönud.
Mu lemmikloom on kass. Meil oli kunagi üks kass, kes sai pojad. Me müüsime kõik kiisud maha, ka selle, kes pojad sai, kuid siis pidi üks ostjatest ära kolima ja ta andis meile kassi tagasi. Ta oli kassile nimeks Charlie pannud ja nii talle jäigi selline nimi. Praegu on ta kadunud, aga naljakaid lugusid on palju olnud. Kui ta oli alles väga väike, siis tegi ta igasuguseid trikke. Nt ükskord kui ma põrandal pliidi juures istusin, läks ta mu selja taha ja hakkas patsikumme mu peast ära võtma ja viis need kõik diivani taha.
Minu lemmikloom on kass. Mul on kodus kass olemas ka, ta nimi on Kutt. Mu emale väga meeldis see nimi (ei tea kust ta sellise välja võttis) ja me panime selle talle nimeks. Me saime ta endale ühelt perekonnatuttavalt, nad ei tahtnud küll teda ära anda, aga nad ei saanud teda ka endale jätta.
Mul oli lemmikloom, kass, ta nimi oli Tiki. Mulle meeldis see nimi ja seetõttu ma panin talle selle nime. Ta oli väga armas kass, aga vembutaja. Ta kraapis meie diivanit ja muudki. Ükskord ajasin ma teda toas taga, aga ta jäi käpaga uksevahele, kui ma selle kinni lõin. Tal oli täiega valus. Mul oli ka vastik olla, sest mina olin süüdi.
Mul on lemmikloom. Koer Bertha. Ta sai oma nime lihtsalt tõuklassist, mis talle anti. Me võisime nime ära muuta, aga mulle meeldis see nimi. Ta on labrador. Kui ma temaga eelmine nädal jalutasin, tuli talle üks koer kallale, ma läksin jube närvi, virutasin sellele koerale rihmaga, see paks ei teinud väljagi. Lõpuks läksin ise sellele koerale ette, mulle ta kallale ei tulnud, siis jooksime Berthaga tal eest ära, pääsesime. Kuid Bertha jalg oli verine.