Mul on lemmikloom, kes on mulle väga kallis, ta nimi on Karu. Oma nime sai ta oma välimuse järgi, temaga on palju lugusid, nt ta on mul vennal mobiili ära söönud.
Mul on kolm koera. Üks nendest, kõige väiksem, on Karu. Nime sai ta oma välimuse tõttu. Temaga seoses pole ühtegi huvitavat lugu, aga ta üritab kogu aeg oma aiast välja saada ja see on äge.
Mul on kodus kolm koera: Leedi (välimuse järgi), Tahmanägu (nägu oleks nagu tahmane), Karu (oli väiksena väga koheva karvaga, mis tegi teda paksuks). Kui nad väiksed olid, kukkusid Leedi ja Tahmanägu läbi nõrga jää ja kardavad siiani veekogudele ligineda.
Mul on koer nimega Karu, selle nime sai ta väiksena, sest ta oli väga karvane. Samuti on mul kaks kassi - Charli ja Kitty. Nende nimed on lihtsalt mõeldud. Nendega on igasuguseid lugusid juhtunud, kyll napilt auto alt pääsenud ja kuhugi lakka kinni jäänud!
Meie perel on koer, kelle nimi on Karu, ta on suur, ta karv on väga paks ning karu karva värvi, ta pea näeb välja nagu karu pea. Isa kasvatab jaanalinde, ka neil on oma nimed, aga neid on liiga palju, et siin üles lugeda.
Kassid - õde-venda Lotta ja Sass; isased kassid Kittu, Morgan, Feliks, William.; Saksa lambakoera ja tricolour collie segu isane koer Karu.; ; Hetkel collie Frederik.
Mis on/oli lemmiklooma nimi (täisnimi, hellitusnimi)?
Mooncrove´s Frist Frederik. Tricolour collie, isane. Sündinud 24.02.2006. Kutsume Frederik. Ainult minu personaalne hellitusnimi mida teised ei tea on Mummu.
Kes lemmikloomale nime valis?
Nime Frederik valisin ise. Olin siis vist 34
Kas oli kohe olemas konkreetne nimi või kuulus valikusse veel teisigi nimesid?
Oli olemas kohe nimi Frederik.
Miks lemmikloomale just selline nimi valiti?
Collie on terve elu olnud lemmik koeratõug. Aastaid varem nägin unes, et mul on aias üks soliidne vanem tricolour collie keda kutsusin nimega Frederik ning tema kõrval noor sooblivärvi collie Dominik. 2-3 aastat hiljem unenägu täitus ning nüüd ongi olemas unenäos nähtud Frederik. Ning ehk tuleb ka Dominik.
Mul on tšintšilja kelle nimi on bibi selle nime panin ma talle Maria Rannavälja kassi järgi. Mul on kaks koera üks on Mürtsu ta sai nime jääaja filmi tegelase järgi,teine koer on Karu tema saisellise nime sellepärast,et ta on suur,karvane ja pruun. Mul on veel kaks kassi üks on kitty kes sai nime Hello Kittylt kes oli mu lemmik, teine kass on Triinu tema sai nime,sest mu unistuste nimi kassile oli väiksena Triinu.
Meie perel on suur, mustvalge koer nimega Karu. Tegelikult oli tema nimi alguses üldse Pluuto, aga paar päeva peale selle nime panemist tegi minu vanim vend nalja ja ütles, et koera nimi võiks hoopis Karu olla. Algul ei mõelnud selle peale meist mitte keegi, ent hiljem otsustas minu ema, et Pluuto koera nimeks ikkagi ei sobi, ja et Karu just ongi ideaalne valik. Kutsikana meenutaski ta tegelikult rohkem karupoega kui kutsikat. Nüüdseks ei ole ta enam ei Karu ega ka koera moodi. Ta meenutab meile kõigile rohkem hobust oma näo ja pikema kaela poolest.
Mul on koer karu ja ta sai oma nime kui ta oli väike ta oli nii julge nagu karu ja läks vana tigeda koera juurde. Õnneks ma nägin kui ta läks ta juurde . ma jooksin tema juurde ja tõin ta sealt ära.
Mul on koerad Setu ja Karu. Setu sai endale sellise nime, sest ta on Setomaalt pärit ja Karu sai nime vana koera järgi. Kass Jambo sai endale sellise nime, sest meie isa käis Aafrikas ja jambo on keenia keeles tere. Teine kass Mileedil oli juba selline nimi kui me ta saime. Küülik Õunake sai nime, sest ta omanik ütles, et panna talle õ tähega nimi. Kana Chi-Chi ja kukk Koku said endale nime filmi "Draakoni pall" järgi.
Kräu on minu lemmikloom kodus ja ta sai enda nime ,sest ta koguaeg kräunub. Maal meil on 3 koera. Ühe nimi on Muki ,sest ta on murjam, teine on Löru ,sest ta on laisk, me leitsime ta metsast kui kuuske otsisime. Tuli meiega koos koju. Kolmas on Mõmmik. Ta sai enda nime eelmise koera käest. Eelmine koer oli Karu ja Mõõmik oli tema asendus siis andsime talle samasuguse nime, aga natuke erinev.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil olnud viis koera, kaks kassi ja üks rott. Koerad on võetud kõik suviti, kassid on sügisel võetud ja rott talvel.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meie praegune lemmikloom Mopsu võeti isa soovil. Koera võtmist ei kaalutud kaua. Koera võtmise poolt olid kõik.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiklooma saime sõbra käest. Koera eest raha ei küsitud, kuna andja oli loomasõber ja tema arvates elusolendeid nagu meie ei müüda.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Meie lemmikloomade nimed on olnud:
1) Kiki (kass) hüüdnimi – puudus
2) Hellu (kass) hüüdnimi – puudub
3) Kläpu (koer) hüüdnimi – puudus
4) Tšäky (koer) hüüdnimi – Tšäku
5) Karu (koer) hüüdnimi – Mõmmik
6) Pootsmann (koer) hüüdnimi – Possu
7) Mopsu (koer) hüüdnimi – Mopsik
8) Tšiki (hambster) hüüdnimi – puudub
9) Priki (hambster) hüüdnimi – puudub
10) Täpi (rott) hüüdnimi – puudub
11) Riti (rott) hüüdnimi – puudub
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Infot lemmikloomade kohta hangime internetist, aga koera kohta saatest „Sõber koer“.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Lemmiklooma valimisel ei ole me kunagi mõelnud moe peale. Seda, kas ta on puhtatõuline, uurime välja koera andjalt. Kui meie koera või mingit teist lemmiklooma valime, valime iseloomu ja kasvu järgi.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Meie lemmikloom on alles uus ja ei ole jõudnud näitusele minna.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koeraga tegelen tavaliselt mina.
1) Käin temaga jalutamas.
2) Toidan teda.
3) Pesen.
4) Käin regulaarselt loomaarsti juures kontrollis.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Toidu lemmikloomale ostame poest.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Haiguse pärast pole VEEL arsti külastanud, aga vaktsineerimas olen koeraga küll käinud. Minu arust on vaktsineerimine vajalik kasvõi igaks juhuks, et koeral või muul lemmikloomal haigusi ei tuleks.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei oska öelda, ausalt öeldes ei tea sõna tähendust.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oma lemmikloomadel oleme lasknud järglasi saada ja pärast ühe perekonnast endale ja ülejäänud tuttavatele andnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koera pesa on igal pool. Koer on lahtiselt hoovis ja kui magab, siis ta vedeleb kuskil päikese käes või magab lahtises kuuris, kus tal väike lemmiklooma poest ostetud pehme ase. Koer võib olla toas ja kõikjal aias. Koer võib voodis magada külmadel ilmadel ja peale seda, kui ta on vannitatud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole võtnud, kuna enamasti on alati keegi kodus. Koera võtame kaasa tihti sõprade juurde minnes.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Tema sünnipäev peaks olema suvekuudel, täpselt ei tea. No suvel olen muidugi koeraga rohkem koos.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid?
Riideid kui selliseid me talle ostnud ega ise teinud ei ole. Mopsil on aga mänguasju küllaga, temale kõige meelepärasem on isa väga vana talvekinnas.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest on võimalik liiga palju hoolitseda. Piir vajaliku ja ülehoolitsemise vahel annab märku siis kui lemmiklooma iseloom muutub.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Pole aimugi.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsus võtta uue looma või mitte?
Lemmikloom maeti lemmiklooma surnuaeda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tähtsaid asju ei ole lubatud närida. Korraldatud on nii, et kui tõesti midagi tähtsat kaotsi läheb tänu koerale, saab koer ka karistada.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie koeral on ainult üks halb komme. Närimine.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koerale õpetasin: istuma, sitsima ja käppa andma. Õpetamine läks kergelt.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ise ma koeraga (Mopsuga) ei räägi, kuna üldiselt ta ei kuulaks mind, kuna tal on praegu selline aeg, kus ta sahkerdab ja sebib igal pool ringi. Arvan, et koerad saavad meie hääletoonist väga palju aru.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei ole sellist asja kunagi ette tulnud, aga võib ju nii juhtuda, et koer seda ära kasutab.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Minu arvates laps vajab looma, kellega suhelda.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole suhtlema rohkem hakanud, aga loomadest oleme küll tuttavatega rääkinud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Tahaks kõiki lemmikloomi proovida pidada, polegi sellist, keda ei tahaks pidada.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ise olen proovinud hiirt kodustada, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna hiir põgenes ära.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimene selliseid loomi armastab, siis las pidagu, igaühele meeldivad erinevad loomad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmiklooma nime väärivad loomad, kes kuuletuvad inimesele. Lemmiklooma raamidesse ei mahu loomad, kes on liiga iseseisvad. Lemmikloom on meie perekonnaliige, aga koduloom on põhiliselt see, kellest meie kasumit saame.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Paljudel inimestel on vaja head sõpra, mõnel on lihtsalt vajadus uhkustada, et temal on tõuloom. Kuid enamik tahab endale uut parimat sõpra.
Peamiselt on olnud koerad ja kassid. Vahel lühemat aega ka jänesed. Kui olime lapsed, kõige esimest koera mäletan oli Neeru. Ta oli hundikoera sorti kollane. Oli väga hea koer. Kui loomad aiast välja läksid, oli vaja ainult jälgedele panna ja varsti tuli loomadega koju. Karjas olles pruukis vaid öelda "Neeru, häss!" ja loomad juba kartsid. Kord oli isegi varga kinni võtnud, kes oli keldrisse kartulivargile läinud. Isa ja ema olid näinud kui keldrist välja tuli pimedas. Koer oli haukunud, isa hüüdis „võta kinni“ ja ei lasknudki edasi minna. Muidu ei hammustanud kedagi. Veel armastas väga, et temaga mängitakse, et visatakse talle pulka või ükskõik mida. Alati tõi ära, pani su ette maha ja ootas et jälle viskad. Ta elas väga vanaks, oli 19-aastane. Sel ajal oli vähe autosid, muidu oleks võinud auto alla jääda. Lapseohtu olles oli meil veel tume pruun koer. Jooksis meiega kaasas, olime maja seina ääres koos koeraga. Tuli konstaabel jalgrattaga mööda teed ja tuli meie juurde. Laskis koera meie vahel maha. Meil maja tee ääres. Põhjendas sellega, et koerad pidid kinni olema. Isa pahandas temaga, et hirmutad lapsi ja koer ei olnud kusagil jooksmas. Nim. Palli. Kui meid Siberisse viidi, siis jäi koer siia maha. Oli üksinda hulkunud tükk aega, kui keegi lõpuks maha lasknud.
Siberis oli meil ka koer, nimi vist oli Kuti. Oli tark koer, kes rääkisid vene keelt, nendega oli kuri. Kes eesti keelt rääkisid, nendega oli kõigiga sõber. Naabrinaise kanad kippusid meie kanade toitu ära sööma. Koer ajas need oma poole peale. Pidas üldse õue peal korda loomadega. Kui ära tulime, viisin ühe vene naise juurde, aga ta oli sealt ikka ära tulnud kodumaja juurde.
Lemmikloomaks ongi peamiselt koerad. On ka kassid, aga need on vajaduse pärast. Ilma kassita majas hakkavad hiired tantsu lööma. Veel on lemmikloomaks olnud vahelduseks jänesed. Kord kingiti tütrele sünnipäevaks jänes. Algul ei olnud puuri ja siis elas ta toas, aga ta läks nii pahuraks. Hüppas vooditel, näris elektrijuhtmeid ja tegi muid pahandusi.
Ostnud ei ole ühtki lemmiklooma, oleme saanud niisama. Nimepanekuga on keerulisem lugu. Pakume igaüks oma variandi välja ja siis valime sobiliku. Mõnikord vaatame millisele nimele koer reageerib, siis see jääb. Praegune koer just nii nime saigi. Selle koeraga oli üldse huvitav saamise lugu. Eelmine koer oli just auto alla jäänud ja meil ei olnud koera. See oli väga armas koer ja kaotusest olime väga õnnetud. Ta oli halli ja musta karva seguga. Minikolli, huvitav oli selle poolest, et üks silm oli helesinine ja teine tumepruun. Inimesed vaatasid teda huviga ja mõned arvasid, et ta selle silmaga ei näe. Ta oli väga armas ja sõbralik koer. Nüüd praegusest koerast. Kaks kutsikat oli viidud surnuaiale. Motelli naised tõid nad sealt ära. Ühe said kellelegi ära anda ja teist pakkusid mulle. Ütlesin, et ma ei taha ühtki koera enam. Ei taha nutta. Käisid pakkumas mitu korda, lõpuks ütlesin, et tooge ta ära. Võtsin endale nuhtluse kaela. Oli päris suur kutsikas, aga kõik oma vajadused tegi tuppa. Vahel kui kükitama hakkas, võtsin ja viskasin õue. Jooksis väljas ja nii kui tuppa sai, tegi kohe tuppa. Kord nägin, et tegi õue ja sellest ajast hakkaski õue tegema. Veel oli paha komme kanu murda. Kord said pahanduse pealt kätte ja andsin vitsa. Peale selle enam ei murdnud. Ta on üldse väga hellake. Nüüd on ta muutunud üsna sõnakuulelikuks koeraks. Kasvas ainult pisut palju suureks minu jaoks. Mulle meeldivad väikesed karvased koerad. Mul ei pea sugugi olema tõukoer, sest need on kallid ja raha on mul vähe. Näitustel ei käi, elan maal ja olen vana inimene. Koera värv pole ka tähtis, peaasi et näeks kena välja. Toitma pean muidugi mina. Jalutamas pole vaja käia, sest ta jookseb ise. Kui keegi välja läheb, siis läheb ta kaasa ja kui tuppa tuleb, siis tuleb tema ka. Muul ajal on ta peamiselt toas. Üks komme on tal veel. Ta võtab uksed ise lahti, aga kinni ei pane. Kui väljas mingit heli kuuleb, jookseb kohe välja vaatama. Selline on praegune koer.
Eraldi loomaga tegelemiseks pole aega raisanud, sest maal leiab ta ise omale tegevust. Süüa ekstra koera jaoks ei ole ostnud. Koer sööb seda, mis me isegi. Arsti juures pole ka vaja käia olnud, sest krantsid on tugevama tervisega kui tõukoerad. Vaktsineerida ikka tuleb marutaudi vastu igal aastal. Elame metsa ääres ja võivad metsloomad õue tulla. Isegi lehmad said süstitud. Meil oli kord emane koer. Väike karvane koer ja nimi oli Karu. Tal olid mitmed pojad. Ta pojad viidi alati kõik ära peredesse. Olid väga kenad pojad. See oma jäi jällegi auto alla. Arvati vist, et on rebane, ta oli väga rebase moodi ja värvi.
Praegune koer on väga viisakas. Alul ei lubanud tal köögist mujale tuppa minna ja nüüd ta ei lähegi mujale, kuigi uks võib lahti olla. Voodisse ei ole ükski koer käinud ja praegune ka mitte. Koera jalad pole nii puhtad, kuigi pühid neid. Juba põhimõtte pärast ei luba voodisse ja kui ta pole saanud, siis ei kipugi. Tal on köögis oma koht ja magab seal. Varem oli meil koeral õues trepi peal kuut, aga kui tekkisid hundid ja tihti koeri murdsid, siis ei julgenud enam koeri õue ööseks jätta. Nüüd magavad alati toas.
Koera kaasa ei võta reisile. Kui üheks päevaks läheme, on ta kenasti toas ja ootab. Pahandust ei tee ja oma vajadused kannatab ka ära. Pikemaks ajaks minekuga jääb koju keegi. Kui olin laps, oli meil selline koer, kes käis kaasas. Kord sai kaasa ja hiljem enam maha ei jäänud. Sel ajal käidi hobustega. Kui ta nägi, et hobuse riistu võeti, peitis ta end väljas ära ja kui minema hakati, tuli kaasa.
Praeguse koera sünnipäeva ei tea, ta ju leidkoer, aga eelmise koera sünnipäeva teadsime ja siis ostsime talle selleks päevaks ikka midagi head. Riideid pole koertele küll ostnud. Maal pole selleks vajadust ja ma ei kujuta seda üldse ette. Meil oli üks väike must koer Roki. Kui mul tütar väike oli (4-5 a) siis ta pani sellele koerale oma väikseks jäänud riideid selga, see oli hästi sõbralik koer ega pahandanud. Ta käis bussipeatuses inimesi bussile saatmas. Meil peatus maja juures, umbes 20 sammu.
Koera pesnud oleme seebi ja veega, aga ehtinud küll ei ole. Üle hoolitsenud ka ei ole.
Lemmiklooma surm on väga raske. Matnud oleme maja ümbrusse. Lapsed on kivid peale pannud ja lilled istutanud. Ma ei taha matusel olla, nukker on. Elan seda surma väga raskelt üle. Nutan mitu nädalat ja ütlen iga kord, et enam koera ei võta, aga ikka võtame jälle. Meil on enamasti kõik koerad lõpetanud elutee autoga.
Koeral peab olema kord, mida ta võib ja mida mitte teha. Praegune koer on väga korralik. Ta on suur koer ja võiks vabalt laualt toitu võtta, kuid ta ei puutu. Ta istub laua ääres toolil. Poiss naerab, et loll ikka küll. Laua peal taldrikuga ta ees kotletid, aga ta ei puutu. Pahanduse eest tuleb koera karistada just siis kui tabad teda pahanduselt, siis ta teab, mille eest karistada saab. Mulle tundub, et koer saab väga hästi aru kõnest. Kui on pahandust teinud ja temaga riidled, on väga löödud välimusega. Kui kiidad, hüppab rõõmust. Oleme õues, ütlen, lähme tuppa, tuleb kohe. Ütlen, mine magama, läheb. Mulle tundub, et ta saab kõik aru, mis räägin. Mulle tundub, et lapsed vajavad küll loomi. Minu lastel oli väike koer ja nad kandsid teda kogu aeg kaasas. Kui oli kiiresti vaja minna, võeti koer kaenlasse ja joosti, nimi oli Muita. Kui sai tuua väike kutsikas, siis see algul jalgu maha ei saanud, kogu aeg hoiti süles. Veel oli meil väga armas koer Nati. Ta oli valge ja väiksena nii kui vatist tehtud, lokkis karvaga. Ta oli väga asjalik koer. Meil lehmad olid koplis ja kippusid alati mulgu all seisma. Koerale ütlesid, et vaata kus lehmad, aja metsa. Ta ajas metsani ja tuli ise tagasi. Sovhoosi ajal oli meie juures põllul rukki oras. Kevadel läks põld kenasti roheliseks ja põdrad tulid põllule sööma. Koerale tundus, et see pole õige ja ajas põdrad ka metsa. Kaugemale ei ajanud kui metsani ja põdrad kartsid ka.
Veel kord juhtus huvitav lugu. Tüdruk oli 2-3 aastane. Õhtul laps kadunud, otsime kõik last ja igalt poolt, kuid asjata. Õhtul läheb juba viduseks ja ei kusagil. Meil mets lähedal, kartsime, äkki metsas. Mul tuli meelde, et päeval ta ronis koera kuudis trepi peale. Oligi kuuti pugenud ja sinna magama jäänud. Nii ei reageerinud hüüdmise peale ka.
Nüüd võib isegi lehma pidada lemmikloomaks. Neid on nii väheks jäänud ja isegi hobust. Rasvatihane on väga armas loom, miks mitte lemmikloomaks. Paned neile süüa, siis lähevad ka julgemaks. Metskits oli meil talvel päris õuel käinud lilleaias, mammud olid maas. Õhtul vahel õue minnes kuulsime krõbinat, aga muidugi ei näinud kedagi.
Mingil juhul ei peaks selliseid ebatavalisi loomi. Minisiga võiks veel olla, ta ei ole vastik, aga mitte mingil juhul madu või ussid, sisalikud, iguaan, piraajad. Lemmikloom võib olla iga kena loomake. Tal võib olla ka otstarve, näiteks lammas, jänesed on ju nii armsad, miks mitte lemmikud.
Lemmikloomad on inimesele seltsiks ja pingete maandamiseks. On tuju paha, tuleb koer sinu juurde, pistab nina pihku. Pead tahes-tahtmata temaga rääkima. Eriti seltsiks ja sõbraks on üksikule inimesele. On vähemalt, kellega rääkida.