Mul on kodus kaks liivahiirt, kelle nimed on Tiku ja Taku, nimed pani neile ema. Muidugi on nendega päris palju nalja saanud, ükskord jättis vend puuriukse kogemata lahti ja siis jooksime ning ajasime neid igaltpoolt taga.
Mul on kodus kass ja rott. Kassi nimi on, tegelikult tal polegi nime, sest see elukas ei reageeri millegi peale, va. vorsti. Roti nimi on Miša. Niisama mõtlesin, et armas nimi. Mu kassile meeldib oksendada palju, buliimik vist, ja ükskord pimedas astusin tema okse sisse. Väkk!
Mul on üheksa lemmiklooma ja nende nimed on Siidreke (kass), Benno (koer), Tommi (koer), Miki (merisiga), hiired Siki, Saki, Tups, Kuska (kass), jänes Jänks.
Lemmikloomadeks on mul kolm kassi. Nimed on nad enamvähem oma välimuse järgi saanud. Tibu sellepärast, et tõesti on tibu olemusega kass. Nuustik on suur, paks ja karvane ning Triibik, et ta hästi triibuline on. Kõige naljakam juhtum oli mu kassi Nuustiku ja klassiõega. Kass magas rahulikult köögis külmkapi peal. Siis tuli mu sõbranna, kellel olid koera lõhnad juures. Ta võttis kassi rahulikult sülle ja hakkas elutuppa tagasi tulema. Köögist elutuppa on 6 m, järsku kuuleme mingit kiljumist ja naeru. Sõbranna tuleb kass käes, siis rabeleb ta lahti ja jookseb peitu. Klassiõde vaadates nägime, et ta riided on täiesti märjad ja terve tee köögist elutuppa oli suur vee rida. Mu kass oli sõbranna täis lasknud.
Jah, mul on lemmikloom. Peaaegu aastane taksikutsikas. Oma nime sai ta nii, et kui me ta saime, oli ta kuune ja siis esimesel öösel ta oli väga õnnetu ja niuksus koguaeg ja tegi igasuguseid pättusi ja ei lasknud minul ja mu emal magama jääda, nii sai ta nimeks Pätu, siis aga kuulsime, et me naabrimehe kassi, kes koguaeg käib meie rõdul laamendamas, nimi on ka Pätu, siis otsustasime, et me ei saa talle Pätu nimeks jätta, aga kuna me olime teda juba natuke aega nii kutsunud ei saanud me nime väga ära muuta ja mu isa mõtles ta nimeks Liine, nii saigi mu taksitüdruk nimeks Pätu-Liine. Ühel päeval oli ta üksi kodus, niikaua, kui meie koolis, siis läksin koju ja ta oli suurest igavusest kõik asjad ära närinud, TV antenni, siis DVD mängija, selle pistiku otsa, mis seina läheb, telefonil telefonitoru ja telefoni ühendava toru lahti närinud. See on ka tema kõige halvem tegu, aga kui selle peale mõelda oli see väga naljakas ikkagi. Aga ta on kõige numpsim taks üldse.
Mul on papagoid üks on viirpapagoi ja teine kakaduu. Me ise pole neile nimesi pannud, meile anti need niisama, kuna need kes meile need papagoid andis x. Muidu on nende nimed Mihkel ja Valli.
Kass, neid on muidugi palju veel. Niru - ta sai sellise nime, kuna ta alati teeb mingi pahanduse, kui ta üksida jätta. Ükskord oli üksi suures toas ja ta ajas linnupuuri pikali.
Jah on. Ta sai oma nime sakslastelt, kes käisid meil külas. Kui me ta koju tõime, siis pidin ma trenni minema ja ta jäi koos isaga koju, kuid ta hakkas mind igatsema ja ta tiris tooli pealt maha mu särgi ja läks magama selle peale.
Mul on koer, jänes ja nagu ma juba eespool kirjutasin, hobune. Kõige põnevam nimi on minu jänesel. Vunts. Ta sai selle nime mustade vuntse meenutavate laikude järgi nina juures. Minu koer, Rex, sai oma nime lihtsalt selle pärast, et mulle meeldis telesari "Komissar Rex" ja Rex näis ta nimeks kõige paremini sobivat. Ta käitub ka natuke Rexi (kuninga) kombel. Ta on natuke töntsakas, ei viitsi palju mängida vaid keskendub rohkem oma tööle - maja valvamisele. Vahetevahel on ta natuke laisk ka. Anne nime ei pannud me talle ise, see nimi oli tal juba olemas, kui me ta ostsime. Rexiga seoses huvitav juhtum oli see, kuidas me ta saime. Tegelikult on see pigem armas. Mu õde tõi ta Muhust. Rex sai praamiga sõita. Ta oli siis veel nii pisike. Kui praam sadamasse hakkas jõudma vahtis ta, keel ripakil mu õe sülest üle reelingu. Kui me hakkasime kodu poole sõitma, käisime läbi ka peolt, mis toimus Harju tuuliku juures. Seal jooksis Rex alguses rõõmsalt ringi, pärast jäi aga akordionimängija tooli alla magama. Ülejäänud tee ta lihtsalt magas autos. Kodus ei saanud ta trepist üles, me pidime teda süles tuppa viima.
Mul on lemmikloomad. Jänes on saanud oma nime kaksikvenna järgi ja chinshilla lihtsalt oma esimese lemmiklooma järgi, kuna ta nimi hakkas ka s-tähega. Jänesega tuleb mul hästi palju meelde: ta näiteks jooksis õues minu eest ära, kuna ta sai nööri otsast lahti. Ma jooksin talle vaikselt järgi. Õnneks sain ta kätte.
Minu lemmikloom on minu kass Keša, ta sai oma nime sellepärast, et meil ei olnud temale muud nimetust veel välja mõeldud ja siis jäid kõik sellega nõusse ja niisiis sai ta endale nimeks Keša. Temaga juhtus üks selline lugu, kui me ükskord magama läksime, siis oli Keša meil ukse taga, näugus pidevalt ja see kestis umbes kella kolme ööseni ja mu emale hakkas see juba vaikselt pinda käima. Lõpuks võttis ema kannuga kuuma vett, tegi ukse lahti ja siis tuli kass nii kiiresti kui jaksas ja koperdas ema jalge ees ja hoopis sai ema selle kuuma veega üle valatud.
Minul on lemmikloom kass, mina panin tema nimeks Kuzja. Kui me vanematega läksime külla ja siis kui tulime tagasi kass veel magas, kui me läksime elutoasse, nägime seal, et lill oli põranda peal, küünlad olid kukkunud ja kõik seal oli segamini, siis isa riidles kassiga, siis ta tuli minu tuppa, kartis isat.
Jaa, mul oli oma lemmikkass, aga ta suri ära. Ma panin kassile lihtsalt nime. Ta nimi oli Tipsu. Kui ma olin pisike, siis me panime ta vennaga mikrouuni. Aga me võtsime ta sealt välja. Ta jäi õnneks terveks.
Jah, mul on lemmikloomad kaheksa rotti ja üks kass. Kui kassi saime, siis oli tal juba nimi olemas ja rottidele otsisime netist nimed. Juhtumisi on väga palju ja nad on väga pikad, et ei suuda kohe lühikest välja mõelda.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kuskil 4 aastasena olid mul kuldkalad, 10 aastaselt sain hamstrid ja 12 aastaselt koera.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kõik olnud lemmikloomad on võetud laste ehk siis minu ja mu õdede tungival soovil. Vanemad kaalusid ja talusid meie pealekäimist suhteliselt pikalt. Vastuargumentideks oli laste ehk meiepoolne loomade hooletussejätmine. Poolt argumendiks oli aga see, et tegelikult soovisid kõik pereliikmed koju lemmiklooma keda hellitada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kalade ja kassi võtmist ei mäleta, aga koera saime kuulutuse peale. Hind oli 4000.-
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Pärisnimi on koeral Winz Sprate Little Twister, aga kuna kasvatajad olid teda juba Johnny’ks kutsunud otsustasime selle nime ka jätta.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Koera kasvatajalt, trennikaaslastelt, treenerilt (sõnakuulelikkus, koerasport agility), internetist, raamatutest ning ka loomasaadetest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mõjutanud on kindlasti suurus, sest korterisse suurt koera ei tahtnud ning välimus, sest kui uba koera võtta peaks ta igatpidi meelejärgi olema. Esialgu ei olnud tõupuhtus oluline, kuid ma tänan õnne, et me tõukoera siiski võtsime. Tõukoeraga on võimalus käia võistlustel, näitustel jne, tõuta koeraga sellised võimalused puuduvad.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oleme käinud näitustel. Enne näitust on koera ettevalmistamine - koer tuleb pesta, kammida, kuivatada ja pügada ning trimmida. Näitusele minnes peab koer oskama õigesti liikuda ning seista, see vajab eelnevat õpetamist ning harjutamist. Näitustel üleüldse on mõnus õhkkond ning üldiselt suhtlejad ning toredad inimesed. Ka kohtunikud on siiani hea mulje jätnud. Näitustesse suhtun väga hästi.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koera eest hoolitsen põhiliselt mina. Hommikul jalutame kella seitsme paiku umbes 15 minutit. Laupäeviti sõidame hommikul agility trenni, mis kestab 1,5 tundi. Päeval kestab jalutamine sõltuvalt ilmast u 20-60 minutit. Päeval me mängime, vahel õpime uusi trikke. Õhtul teeme u 20 minutilised ringid ning peale jalutuskäiku on koeral söögiaeg.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, sest see sisaldab koerale kõike vajalikku. Ise valmistatud toidu juures ei tea kunagi, mis aineid seal puudu on ning selle pidev tasakaalustamine oleks tülikas.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Kui koer mitu päeva palavikus oli, kui ta ei saanud liikuda, sest oli hüpates oma selja ära nihestanud ning kui ta kõrv tundus natuke põletikus olevat, tuli pöörduda arsti poole. Ei ole ise looma terviseprobleeme lahendanud, sest pole vastavat väljaõpet saanud. Loomi tuleb kindlasti vaktsineerida. Lugedes lehtedest marutaudis ringi liikuvatest koertest on see kohe kindlasti hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on vajalik kui ei ole plaani pesakonda saada.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud oma loomal järglasi saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koeral on lubatud liikuda terves korteris ning ta magab ja pikutab põhiliselt voodis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Reisidele olen koera kaasa võtnud, tema transpordiks on olemas vastav puur/boks. Olen koera kaasa võtnud ka külla minnes. Koeraga linnas liikumine ning peol käimine on aga natuke tüütu. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud, sest selleks pole vajadust olnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Meie koeral on sünnipäev 23. veebruaril ning sellel puhul ootab teda mingi eriline maius närimiskont vms).
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Koerale on ostetud jope, mis kaitseb ta pikka ning tihedat karvastikku kevadel ning sügisel vihma eest. Tal on väga palju erinevaid mänguasju - piiksuvaid, pehmeid, suuri, väikseid. Koera karva korrashoiuks on meil kindlasti šampoonid ning balsamid, samuti ka mõned viimistlusvahendid nt staatilise elektri vastu. Ei usu, et koerad spaast sama palju lugu peavad nagu inimesed, seega arvan, et koertele pole spaad vaja.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Üle hoolitseda pole võimalik. Iga inimene hoolitseb oma looma eest materiaalsete võimaluste kohaselt. Oleks mul piisavalt raha ostaksin minagi nagu kuulsused oma koerale tippkvaliteet riideid, asemeid, kaelarihmu, šampoone jne.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei olnudki erilist „koerakultuuri“ - treeninguid, võistlusi, karvahooldusvahendeid jne.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ei ole seda veel läbi elanud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koerale on õpetatud põhitõed - laud ning kõik sellel olev on inimeste käsutuses, lillepottide vastu ta huvi ei tunne, peenraid ei kraabi, kuid vahest ületab neid küll. Puhtusehoidmisega pole probleeme.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kiijeldage mõnda näidet. Kuidas sellest hajumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kutsikana on halbu kombeid küll olnud nt laua peal käimine ning sealt varastamine. Et koerale selgeks teha, et nii ei tohi, tuli ta teolt tabada ning ära ehmatada. Üheks „ehmatusvahendiks“ on ka plastpurk täis riisi vms. Teolt tabades seda kärarikkalt raputades koer ehmatab ning talle jääb meelde selle tegevusega kaasnenud halb emotsioon ja üldjuhul ta seda enam ei korda.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Mu koer oskab rulaga sõita, minu jalgade vahel kaheksaid teha, sitsida, patsu anda, erinevaid takistusi läbida jne. Õpetamine käis rõõmsalt ja maiusega. Minu koer on koertekooli läbinud ning me jätkame treeningutega. Põhjalik dressuur ei ole vajalik, sõltub inimesest - kui on tahtmist ja aega, siis miks mitte!
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin oma koeraga, sest meile meeldib nii. Inimeste meeleolud tunneb ta kohe kindlasti ära. Ei ole nõus, et loomadele pole omane mõelda. Inimene, kes seda öelnud on, pole arvatavasti koera omanud.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Mina kui laps olen koera põhiline hooldaja - jalutan, mängin, söödan, õpetan, pesen, viin arsti juurde jne. Sõltub lapsest, kui temas on natukenegi kohusetundlikust ning suuremat huvi loomade vastu, siis ta vajab looma.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubi liikmetega vms)?
Jah.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Jah.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui nende eest õigesti hoolitsetakse siis ei ole mul selle vastu midagi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom on aretatud inimestega harjuma ja läbi saama. Hunte ja põtru inimestega harjuma panna on väga raske. Tegelikult kuuluvad metsloomad ja eksootilised loomad siiski metsadesse.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?