Mul on kodus kaks kassi, aga nende eest ei hoolitse mina, kuid hiljuti oli mul ka oma hamster, aga ta suri ära, kuna ta oli nii vana, aga tema eest hoolitsesin mina.
Lemmikloomaks on mul koer Mortimer. Ta sai oma nime Sherlok Holmesi raamatust, kus oli samanimeline dr. Mortimer. Üks selline kurvem lugu, mis temaga juhtus oli see, et ükskord lasime ta üksinda välja, olime seda ka varem teinud. Mõne aja pärast läksin vaatama, kus ta on. Ei olnud teda kuskil. Käisin väga kaugelt teda otsimas, kuid ei midagi. Poole tunni pärast hakkasin kodu poole minema ja olin väga mures, ta on ju niii kallis. Kui olin jõudnud enda maja juurde, jooksis Mortimer kõrvalmaja juurest jooksuga minu juurde. Ma olin väga vihane, aga see oli suur kergendus.
Mul on akvaarium kus on palju kalu. Ühe kala nimi on Vunts, oma nime on ta saanud sellest, et tal on vuntsid, hiigla suured vuntsid. Kui ma pistsin oma näpu akvaariumi, siis ta näksas seda.
Mul on kass nimega Kity. Oma nime on ta saanud minult, sest mulle meeldis see nimi. Ükskord, kui ta veel noorem oli kadus ta üks päev enne jõule ära. Ma olin väga kurb. Jõululaupäeval otsustas ema ühele vaesele perele midagi paremat süüa viia. Läksid siis isaga sinna ja sel ajal kui ema tuppa läks, tuli Kity auto juurde. Nimelt oli ta just nende inimeste kuuris olnud ja ei osanud koju tulla. Kui ema poleks neile süüa viinud, poleks me teda üles leidnud. Nii et heategu tuleb tagasi.
Koer Pätu ja merisiga Põssu. Mäletan, kui ma oma perega olime Rohuküla praami peal ja Põssu oli väikse karbi sees. Ta kukkus karbi seest välja ja läks maha rändama. Õnneks saime ta ruttu kätte :)
Mul on kollikoer, Tuksi. Ta on 10-aastane ja saab mais 11. Ma sain ta, kui olin kolme-aastane, siis panin talle ka nime Ema rääkis, et olin koera näinud ja hüüdnud: "Tuksi, Tuksi!" Selle järgi pandigi nimi. Koeraga seoses on juhtunud palju meeldejäävaid lugusid. Nt 7-aastaselt opereeriti teda ja siis tal oli ümber pea plastikust koonuse-kujuline ese, et ta ei saaks haava lahti närida. Tal on olnud kaks pesakonda poegi, enne operatsiooni.
Mul kunagi oli kilpkonn. Ma väiksena vaatasin saksa multikaid ja seal oli üks nimi Ubafel Riccola. Üks kord, kui olime suvilas läks ta meil õues kaduma ja me saime ta kätte viie kilomeetri kaugusel naabri maja juurest.
Mul on kodus kaks lemmiklooma. Kaks pärsia kassi. Tupsu ja Sofi. Kassidele panid nimed mu oma sõbrannad. Ükskord hüppas Sofi lihtsalt vastu akent ja libises alla nagu mingi multikategelane.
Mul on kodus koer Retty. Mäletan, et kui me selle kutsu koju tõime, jooksis ta kohe sõnajalgade vahele ja vaatas salakavala näoga. Algul ta lihtsalt kartis meid. Nime mõtlesime me terve perega koos.
Kunagi oli mul Miki (kass), ta oli naabri kass, kuid ta kolis n-ö meile, sest meilt sai süüa. Väiksena ma mäletan toppisin ta teki sisse ja siis mängisin, et ta on nagu laps hällis.
Jah mul on enda lemmikloom. Koer nimega Mops. Mops on tal sellepärast, et kui me ta tõime, siis ema võttis ta sülle ja koer hakkas ema kohe lakkuma. Sealt sai ta endale nime. Lugusid... mmm... Me käisime eelmine nädal Kassaris (mere ääres). Meie perega olime allpool, koer üleval. Mops hakkas haukuma ja urisema. Vaatasin, et milles probleem. Aga ta oli vihane lumehange peale. Meile aga oli väga naljakas.