Lemmikloomaks on mul kass. Kunagi oli mul 2 kassi, aga kahjuks nad surid ära. Kitti ja Kurr olid nende nimed. Kurr jäi auto alla, kui ta veel väike oli. Kitti tegi naljakat häält kui ta aknast linde vaatas. Ja ta läks kapi otsa karpi magama ja oli seal kadunud päris kaua.
Mul oli kolm kuldkala. Ma panin neile nimed ka, mida ma enam hetkel ei mäleta :D Aga nimed võtsin ma kuskilt saatest. (Ma olin suht kümne aastane, kui mul nad olid.) Aga seda ma mäletan, et üks kala oli suht haige ja siis üks õhtu mingi hullult nutsin, et ta ära ei sureks.
Mul on kass Kriunu, koer Snoopy ja jänes Nööp, aga jänest ma kutsun Jäneseks. Kriunu sai nime oma vennalt, kes suri noorelt. Snoopy aga sai nime Snoop Doggilt ja jänku... noo ma seda ei teagi.
Mul oli kunagi lemmikloom. Ta oli minihiir. Tema sai oma nime selle järgi, et ta oli hästi karvane ja väike, armas. Nimeks oli Tupsu, ta oli nagu vatitupsuke ja sellest ka nimi. Meenub see, kui ta jäi haigeks, sest mul polnud aega temaga iga päev mängida. Ja kui jälle aja leidsin, siis oli ta minuga terve päev voodi peal koos ning eluvaim hakkas taas sisse tulema. Hurraa! Ta sai teveks. Ei aita ainult sellest, et paned süüa talle ja natuke paitad. Kui temaga ei tegele, siis sureb ta igatsusse ära. Ja kui ma läksin kolmeks päevaks kodunt ära, siis andis süüa ema ja kui ma taas koju tulin, siis oligi ta peaaegu surnud. Ma võtsin küll ta enda juurde, aga ta suri mu käte vahel. Sellest ajast peale ei ole mul otsest lemmikut. Sest elu on kiire.
Mul oli kunagi koer kelle nimi oli Herbi, aga nädalavahetustel oli ta nimi Herbert. See nimi oli minu mõeldud kuna ma lugesin ühte raamatut, kus oli see nimi ja hüüdnimi oli Herbert, aga Herbiga juhtus õnnetus ja ta suri.
Nüüd räägin siis oma kassidest. Mul on neli kassi: kolm isast ja üks emane. Kõik sai alguse sellest, et meil oli vana kass Kalle ja tema kadus ära, lihtsalt ükskord läks ära ja tagasi enam ei tulnud. Siis me otsisime perega kassi (mitte sõna otseses mõttes). Oli reedene päev, siis ma läksin koolist koju, see oli sügise poole. Ma läksin koolist koju ja mida ma näen - auto tuleb ja mingi kass kõnnib rahulikult keset teed (no siis ma ei teadnud sellest kassist midagi). Ma hakkasin kassile käega märku andma (ta kõndis näoga minu poole) ja tema tuli tee äärde ja auto sõitis mööda. Ja siis tuli kass üle tee minu juurde ja hakkas mööda mu püksisääri nühkima. Mina läksin edasi ja tema kõndis järgi koduni. Kodus ema andis kassile piima ja midagi hamba alla. Kui ema hakkas vaatama, mis sugu ta on selguski, et ta on emane kass. Ema tahtis kassi ära ajada, aga kass ei läinud ja siis sain ma aru, et ta on kodutu kass. Ema pidi kassi meile elama jätma, kass on praegugi rõõmsa meelega meie juures. Kui tuli kevad, siis sai kass pojad, aga see pesakond hukkus, õieti me ei näinudki seda pesakond. Teine pesakond jäi ellu, aga ajapikku surid kõik ära: kõige ennem suri must kass, siis suri hall kass ja ja see järel suri must kass valge kõhualusega Tommy ja kõige viimasena suri tume tumedate triipudega Tiiger, kes elas kõige kauem, elas järgmise pesakonnani. Siis tuli kolmas pesakond, kes elab siiani, nendest on ainult üks surnud, see oli emane kass, aga ta oli hästi armas ja ilus. Isased elavad praegugi. Praegu elab helehall helehallide triipudega kass Jerry Alpinist, natsa tumedam tumedate triipudega Tommy Äpu ja valge tumehallide laikudega kass Kalle Paksu. Selline siis see kurb kassijutt oligi.
Mul ei ole eriti mingit lemmiklooma. Meeldivad aga akvaariumikalad. Nad on nii lahedad, kui nad seal akvaariumis ringi ujuvad. Mul kunagi olid, aga üks tädi tuli külla oma kassiga ja siis ta sõi mu kalad ära. Kaks tükki. Nimed olid Tipsu ja Täpsu. Ainult mina tegin neil vahet. Siis ma olin selle kassi peale vihane. Tegime neile matused, kuigi polnud midagi matta.
Minul oli lemmikloom, tema nimi oli Miki, seda nime olime kuulnud telekast, siis otsustasime talle anda nimeks Miki. Juhtunud oli nii, et kass on rõdult alla kukkunud ja ehmunult auto alla jooksnud.
Minul on olnud küll lemmikoomi, kuid praegu pole veel uue looma mõtet pähe tulnud, sest kui nendega miskit juhtub on ikka nii kurb ja masendav olla, eriti koera puhul. Võin rääkida oma kunagistest lemmikloomadest, kõige kallimad olid minu koer ja kass. Koer oli selline musta-valge kirju, teda hüüti tänaval Lehmaks (bullterjer). Kiisu oli samuti mustavalge kirju ja minu rott ja hamster ka. Nendega seoses on muidugi mälestusi ja lugusid palju, kui neist kirjutama hakkaksin.
Mul on lemmikloom - koer Bosse. Oma nime sai ta vist "Bullerby lastest" (raamat). Bossele meeldis kurjasid naabrikasse minema ajada. Ta pidas tähtsaks oma perekonda (meid) ja meie teisi koduloomi (kasse). Tihti istusid kassid Bosse selja peal ja lõid nurru. Bosse ei julgenud iitsatadagi. Ta sõi peenra pealt kurke ja maasikaid. "Harvendas porgandeid" - tiris viis porgandit välja ning sõi nad ära. Bosse suri mõni päev pärast seda, kui ta autolt löögi sai. Käisin suusatamas ja mul kästi Bosse kaasa võtta. Bosse aga oli vana ja ei kuulnud, kui auto tuli. Lonkides läksime koju, kuid koju jõudes oli ta juba väsinud. Ta jäi järjest haigemaks ja loomaarst soovitas ta magama panna. Isegi vend Hispaaniast tuli kohale ja korraldas Bossele uhked matused. Ta ehitas talle ilusa uhke kirstu ja pani toreda kivi talle päitsesse. Nüüd viin iga kord, kui maale lähen, Bosse hauale lilli.
Jah, mul on lemmikloom. Ta sai oma nime mu eelmise kassi nime järgi, mu eelmine kass oli Valter, aga ta suri. Öeldakse, et kassid ei näita oma haigust välja, meie kass ka ei näidanud. Arstid ütlesid, et see haigus on juba väiksest peale olnud. Ma nutsin, kui ta ära suri. Aga mõne aja pärast saime uue kassi ja ta on siiami kass. Ema ja isa ostsid ta 300.- eest. Temale panime nimeks VILLU - nii ta oma nime saigi. Minu kassile meeldib väga mängida, süüa ja logeleda. Ühel päeval mu kass äratas mind üles, ta tõmbas mult hammastega teki pealt ja hüppas kõhule, siis ma kohe ärkasin. Ma mõtlesin -mis nüüd lahti. Ma taipasin, et olin kooli hilinenud, aga õnneks ainult 20 min. Ma helistasin kohe klassijuhatajale, et kas on mõtet kooli veel tulla, ta vastas, et nii nagu ise tahad - ma loomulikult jäin koju. Ma panin kassile süüa ja tegin siis endale ka. Meil oli sel päeval väga lõbus kodus olla. See ongi mu lemmikmälestus, kuidas kass ülesse äratas.
Minu lemmikloom on koer, ta on oma nime saanud sõbra käest. Me mängisime temaga kogu aeg ja käisime jalutamas, ta läks ükskord hulkuma ja jäi auto alla.