Mul on lemmikloom - koer Bosse. Oma nime sai ta vist "Bullerby lastest" (raamat). Bossele meeldis kurjasid naabrikasse minema ajada. Ta pidas tähtsaks oma perekonda (meid) ja meie teisi koduloomi (kasse). Tihti istusid kassid Bosse selja peal ja lõid nurru. Bosse ei julgenud iitsatadagi. Ta sõi peenra pealt kurke ja maasikaid. "Harvendas porgandeid" - tiris viis porgandit välja ning sõi nad ära. Bosse suri mõni päev pärast seda, kui ta autolt löögi sai. Käisin suusatamas ja mul kästi Bosse kaasa võtta. Bosse aga oli vana ja ei kuulnud, kui auto tuli. Lonkides läksime koju, kuid koju jõudes oli ta juba väsinud. Ta jäi järjest haigemaks ja loomaarst soovitas ta magama panna. Isegi vend Hispaaniast tuli kohale ja korraldas Bossele uhked matused. Ta ehitas talle ilusa uhke kirstu ja pani toreda kivi talle päitsesse. Nüüd viin iga kord, kui maale lähen, Bosse hauale lilli.
Mul on oma lemmikloom - koer. Tähendab, ta oli. Teda ei ole enam pool aastat, sest ta suri vanadusse. Ta nimi oli Tipsi ja ta oli krants. No La Kraants! See oli ta tõunimetus. Ta sai kusagil 17 aastat elada, aga koera aastates on minu arvates seda veel rohkem. Oma nime sai ta vist vanaemalt. Ma täpselt ei mäleta, aga tean seda, et ta toodi ühel külmal talvepäeval mu vanaema juurde kinda sees, sest ta oli nii väike. Ega ta väga suureks kasvanudki. Aga ta oli kohutavalt laheda karvaga - mustavalge kirju nagu väike lehm. Mul on nii kahju, et teda enam ei ole, sest ta oli maailma parim koer. Vahepeal olid mul ka hästi erilised lemmikloomad - raagritsikad. Bioloogia õpetajal olid munad ja ta pakkus mulle neid ja ma loomulikult võtsin vastu. Nad ei tahtnud muud hoolt, kui paari nädala tagant värsket kapsalehte. Suurepärased loomad ja vähe hoolt nõudvad. Aga nendega juhtus õnnetus - ma unustasin nad päikese kätte ja purk kuumenes üle ning nad kõrbesid ära. Nad olid väga ägedad! Ma ei ole eriti lemmiklooma inimene, sest mul on väga vähe aega ja nad jääks unarusse.
Mul on koer, kelle nimi on Rosin (Rossu). Ma pole siiani välja mõelnud miks ma nii imeliku nime panin. Tõde on see, et nimi ei määri kandjat. Lühidalt võiks mainida, kuidas ta vististi Hiina või Jaapani saatkonnas käis Tallinnas ja nendega sõbraks sai.
Mul on palju lemmikloomi. Kolm koera (Kärri, Pontsu, Krissu) ja neli kassi (Liisa, Juss, Jass ja Betti). Nii palju ma mäletan, et Liisa sai oma nime laulu järgi.
Mul on lemmikloom - merisiga Mummu. Sain ma ta endale 13. sünnipäevaks oma sõbrannalt Maretilt üllatuskingitusena. Nime panin ma talle otsekohe, kui teda nägin. Tundsin, et ta on emane ja ta nägi nii nunnu välja, et see nimi kohe hüppas mu suust välja. Tema küüsi on näiteks täiesti võimatu lõigata, kuna ta hakkab nii meeletult ruigama ja siplema ja siis võib isegi vihahoos hammustada. Seega peame teda ohjeldama kuidagi teda rätikusse mässides ja ühe käpa välja jättes.
Mul on koer nimega Danny. Ta sai oma nime ühe kuti järgi, kes on minu lemmikbändi liige. Ükskord läksin ma temaga jalutama ja nägime kitse. Kükitasin ja näitasin seda ka Dannyle. Ta hakkas jooksma ja lohisesin u viis meetrit pori sees enne, kui ma ta pidama sain.
Mul on koer (mops) ja siiami kass. Kassi nimi on Muki. Me ei tahtnud talle tavalist nime panna ja otsustasime hoopis koera nime talle panna. Kuna koer on kassiga samat värvi, siis otsustasime talle sarnase nime panna. Koera nimi on Nupi. Koer on meil väga lõbus, aga rumal. Ta kukub tihti tiiki ja siis peab sealt välja ujuma. Tihti on ta õhtuti väga energiline ja kappab majas ringi nagu jänes ning ajab lillepotte pikali. See on väga naljakas.