Meie perel on suur, mustvalge koer nimega Karu. Tegelikult oli tema nimi alguses üldse Pluuto, aga paar päeva peale selle nime panemist tegi minu vanim vend nalja ja ütles, et koera nimi võiks hoopis Karu olla. Algul ei mõelnud selle peale meist mitte keegi, ent hiljem otsustas minu ema, et Pluuto koera nimeks ikkagi ei sobi, ja et Karu just ongi ideaalne valik. Kutsikana meenutaski ta tegelikult rohkem karupoega kui kutsikat. Nüüdseks ei ole ta enam ei Karu ega ka koera moodi. Ta meenutab meile kõigile rohkem hobust oma näo ja pikema kaela poolest.