Kahjuks mul ei ole koduloomi, kuid kui mul oleks võimalik siis ma võtaksin endale kilpkonna. Nimeks paneksin Jennifer, ühe oma lemmikloo järgi (Black Velvet - Jennifer).
Jah. Mul on mu väga kallis kiisu Pätu. Kui ma ta sain, olin viiene. Mina, mu üks õdedest ja mu nõbu arutasime, mida talle nimeks panna. Olime sel hetkel veel üksi kodus. Mäletan, et pakkusime palju nimesi ja vaidlesime ka üpris palju. Kuna siis käis seriaal "Must iludus", tahtsid mu õde ja nõbu lõpuks panna kassile nimeks Must Iludus või lihtsalt Iludus. Mina ei olnud nõus. Vaidlesin neile vastu, et kuidas ma lähen õhtuti, kui tahan kassi tuppa kutsuda, ukse peale hüüdma Mustiludus, Mustiludus, Mustiludus. Üldiselt, et kuidas ma teda kutsun. Siis tuli mul fantastiline idee - Pätu. Ja ei võtnud minutitki, kui mu nõbu oli minu poolt ja natuke hiljem oli seda ka õde. :) Päev-kaks hiljem leidis see nimi kinnitust. Mu väike kiisuke ronis meie õunapuu otsa, ega saanud sealt enam alla. Mu isa läks talle järele, aga kiisul oli nii hirm, et ta pissis mu issile kätte. Loomulikult oli meile sellest nalja palju, ja veendumust, et see nimi on meie kassile ideaalne saime me hiljem veel ja veel.
Kodus on meil koer Krässu. Ta toodi meile, kui ma olin päris noor. Nime valisin talle mina, selle nime leidsin ma koerte raamatust. See nimi tundus minu arust sobiv just sellepärast, et tal oli lokkis säbrune karv. Krässu on vinge koer :)
Üldiselt on mu lemmikud koerad. Mul on ka omal koer olemas, ta nimi on Larry. Saksa lambakoer on, puhast tõugu ja puha. Tal endal pabereid ei ole, aga ta emal ja isal olid paberid. Nime mõtles ema. Seda ma ei tea, kust tal selline mõte, aga kui ta selle nime välja pakkus, siis see hakkas kõigile meeldima ja oligi asi otsustatud. Kui Larry väike kutsikas oli, siis me viisime ta metsa mängima. Me seisime kolmekesi rivis: mina, Gerli ja kasuisa Margus, ah jaa Larry oli Marguse kõrval. Margus ütles koerale, õigemini küsis: "Kus Gerli ja Sigrit on?" Siis jooksis Larry meid metsa otsima. Kui ta oli seal juba natuke aega olnud ja meid ta ju üles ei olnud leidnud, siis ma hüüdsin Larryt ja ta jooksis metsast välja, endal keel maani. Aga ta oli õnnelik meid nähes. Nii armas mu meelest.
Ma pean endal kodus lemmiklooma koera ja ma olen pidanud ka päevikut ja naljakas tundub see, et ma jätsin päevikupidamise maha, kui mu vanaisa suri ära. Aga koeraga tegelevad rohkem teised pereliikmed, kuna mina olen tavaliselt kõige rohkem hõivatud. Ühest juhtumist oma koeraga võin rääkida küll. Oli eelmine kevad ja ma läksin koos perega koeraga välja ja siis me läksime tiigi äärde. Koer oli lahtisest jääst tiigi peal nii vaimustuses, et ta hakkas käppadega jääd kraapima ja siis me aitasime teda, et suht suur jäätükk kalda poole aidata ja kui me olime seda teinud, võttis ta jäätüki hammaste vahele ja tõmbas selle veest välja. See oli tõeliselt naljakas.
Mul on kodus koer. Koeraga käin õues jalutamas. Ta on hundikoer ning taibukas. Teda tuleb õpetada, mida tohib teha, mida ei tohi. Kui õpetad talle näiteks käpa andmist, tuleb teha seda aastaid, sest kui ta ühe korra hästi teeb, ta enam teist korda ei oskagi.
Mul on oma lemmikloom tšintšilja, ta nimi on Fitt. Kunagi pidasin ka päevikut, kuid nüüd enam mitte. Ma lasen tšintšiljat tihti puurist välja ja siis on tore teda lõua alt sügada.
Minu lemmikhobi on tegelikult hobusega sõitmine. Ma tegelen sellega sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma tegelen sellega ainult aastas korra, sest et meil endil ei ole hobust ning ma sõidan ainult laada ajal. Kõige toredam juhtum oli see, kui ma sain üksi hobusega sõita.
Hobiks on mul ma arvan see, et ma pean koera, aga tema eest hoolitsemine ei nõua üldsegi palju aega, nii et seal ei ole midagi erilist ja veel kogun ma sente, sest ma ei viitsi poodides sentide eest maksta. Kui ma kunagi rohkem neid sente kokku saan, siis viin panka ja vahetan paberrahaks. Üks tore juhus seoses hobiga on see, et ma proovisin oma koerale trikke õpetada, aga ta oli väga halb õpilane.
Mul on kodus üks kass, üks koer ja üks jänes. Tegelen nendega põhiliselt iga päev, sest lemmikloomi ei saa ju unarusse jätta. Ükskord suvel viisime jänese välja ja panime maha ning ühe traatvõre peale. Pärast läksime teda vaatama ja ta oli kadunud. Tegelikult oli ta puuri alla uru kaevanud, aga saime ta hiljem ikka kätte.
Mul oli merisiga Willy, kuna minu sõbral oli ka merisiga ja tema nimi Willy. Panin ta enda voodi peale ja läksin korraks ära tulin, siis tulin tagasi, otsisin teda ja leidsin ta oma padja alt. Ta on üks parimaid lemmikloomi.