Minu ei ole hetkel lemmiklooma. Kuid esimeses klassis olid mul kaks merisiga Miki ja Daisy, keda meeldis mulle Barbie nukuautos nööriga ringi sõidutada (vaesed loomad) ning neid enda väikese seebikaameraga jäädvustada.
Micky ja Daisy - taust on ilmselt seotud Disney' multikaga "Mickey Mouse", kuigi ma ei mäletaks, et ma seda väga vaatasin, olin pigem "Käsnakalle" fänn.
Mul on kodus viis kassi ja nemad said nimed niimoodi, et õega mõtlesime, et võiksime nimed panna neile ja hakkasime lihtsalt nimesid pakkuma ja jäidki lihtsalt pähe tulnud nimed: Maša, Sushi, Hiiros, Daisy ja Donald. Kuna Donald oli kassipojana väga rumal ja teistest hädisem siis hakkasime kutsuma teda Totuks ning see nimi jäigi talle.
Mul on praegu liivahiir. Ta nimi on Daisy ja selle nime valisin selle pärast, et alguses võtsime kaks liivahiirt ja mõtlesime neile kaks omavahel sobivat nime, mis ka neile sobisid - Lilly ja Daisy. Alguses polnud meil aega neid treenida, seega kätte neid võtta ei saa ja tihti hammustavad nad selle kätt, kes neid kätte võtta üritab.
Kunagi oli meil koer nimega Bella. Ta värvus oli must. Me võtsime ta, kui ma olin üheaastane. Sain temaga väga hästi läbi. Talle meeldis järves mängida, palliga möllata, süüa, joosta, teiste koertega olla. Ühel vanaaastaõhtul oli saabunud aeg õue minna, et ilutulestikku lasta. Bella oli ka kaasas. Läksime maja kõrvale koos sõprade ja tuttavatega. Isa avas auto pakiruumi ning võttis sealt raketid, uks jäi aga lahti. Saabus kell 00.00. Suured paugud lasti lendu. Kõik soovisid teineteisele head uut aastat, järsku märkasime, et koer on kadunud. Otsisime, hüüdsime, aga mitte midagi. Küsisime naabritelt ning käisime maja juures uurimas, mina läksin korra autosse. Sisse minnes avanes mulle üllatav vaatepilt - Bella oli pakiruumi hüpanud, üle istmete läinud ning siis esiistmete alla pugenud. Kõik olid väga rõõmsad leiu üle.
Järgmine lugu on selline. Ma sain seitsme või kaheksa aastaseks. Mulle kingiti suur roosa 300grammine piimašokolaadi tahvel. Jätsin selle õhtul laua peale. Hommikul ärgates märkas ema, et šokolaad on kadunud, ainult paber oli järgi. Bella oli terve maiuse öösel nahka pannud.
Paar suve tagasi käisime õe ja lemmikloomaga metsmaasikaid korjamas. Meie kummardame ja nopime ning märkame, kuidas kutsa sööb lamades maasikaid.
Veel mängisime Bellaga sellist mängu: mina peitsin krõbinad mööda tuba laiali ja tema otsis need pärast üles.
Praegu on mul kaks merisiga Daisy ja Tixi.
Mie - SAMOYED - suur, hundikoera suurune valge koer.
Väga healoomuline, nalja, vabadust, jalutamist, vabalt ringi jooksmist armastav koer. Ta oli küll suur, kuid aias jalutas nii ringi, et kunagi ei astunud lillede peale. Meil oli suur aed ja ta jalutas igal hommikul ja õhtul aia "piirid" s.o. ringi ümber aia, kus ta oli oma teeraja jaganud.
Väga sõbralik koer, haukus vähe, armastas inimesi ning oli nagu inimene, sest sai alati aru, mida talle öeldi Nimi "Shasta" (valge lumega kaetud mägi Californias).
2. SKYEE saare terjer. Väikene, valge, kaetud nagu valge villaga.
Panime ta nimeks ka "SKYEE". Väikene koerakene, armastas magada meie voodi jalutsis. Ei söönud koeratoitu, mida siin koertele söödetakse.
Ta sõi alati sama, mida mu abikaasa sõi - liha, juurvilja ja salatit.... Loomaarst ei uskunud kui seda talle ütlesin, sest uue mõtlemise järele koerad ei söö salatit... on aga nähtavasti erandeid...
Umbes 15—20 minutit enne, kui mu abikaasa koju tuli töölt (kui elasime Puyallupis) läks ta välisukse juurde ja istus sinna ootama.... teadsin siis et mu abikaasa on teel koju... Ta palju ei haukunud. Ta aga armastas palliga mängida. Ma pidin palli viskama ja ta tõi selle mulle rutuga tagasi, et jällegi viskaksin talle. Ta oli ka väljas "omapead" ja tal oli väikene "maja". Ta elas maja ees vabalt ja kunagi ära ei jooksnud.
Ta jalutas vaid ees aias ringi, teades, kus piirid on. Väga armas koerakene.
3. Golden Retriever - mu tütre koer, kelle järele vaatasin umbes aasta aega, kui nad elasid korteris, kus ei tohtinud koera olla. See oli ostetud neil tillukene koerapojana ja loomaarst ütles, et tal on seljas liigesel viga, ning et ta ei ela kaua ja ta ei saa kunagi hästi käima etc. Kuid tütar hakkas temaga jalutama iga päev, sest ta arvas, et musklid lähevad tugevaks ja siis ehk see kaob ära. Nii see ka juhtus - koer on nüüd üle 10 aasta vana ja on ilusti jalutanud iga päev. Ta on ka väga armsaloomuline, kuigi on suur koer. Ta nagu "loeb" mõtteid ja teab kohe, mida talle ütleme. Haukus palju, kui nägi läbi klaasukse oravaid aias või linde. Praegu on ta tütre juures, neil on suur aed ja ta on jällegi "kodus", mängib väikeste "Dachshund" koertega. Nimi:
"Ginger".
Mu tütrel on kaks tillukest
"Dachshunt" koera - aastased nüüd. Olid algul nii tillukesed, et arvasin, et "kaovad ara mööblite sekka või aias lillede vahele.....
Nimedeks - "Daisy" ja "Max". Mängivad "Ginger'iga"( Golden Retriever", kes on suur koer. Ta on neile nagu "ema", mängib nendega.) Väga elavad kutsikad, nüüd juba üle aasta vanad. Kummalgi on erinev iseloom. "Max" võib palli taga ajada ja mängida kasvõi kogu päeva. Daisy aga selle vastu huvi ei tunne. Nad mängivad koos ja ajavad toas üksteist taga, ikka kiiresti jookstes ringiratast toast tuppa. Nad on väga armsad "lapsed". Kui keegi maja või auto ligidale tuleb, siis nad hauguvad nii kangesti, nagu oleksid väikesed "lõvid".
Ma sageli vaatan nende järele... ja on suur vaheldus ja rõõm neid näha.
2
Isiklik arvamine koerte kohta:
a. Koertel on mingi eriline meel, arvatavasti ESP (Extrasensory perception") sest nad juba teavad, mida Sa mõtled ja tahad neile öelda, enne kui Sa seda ütled.
b. Koertel on haruldaselt hea kuulmine - nende kuulmine on palju parem, sest nad kuulevad ka kõrgemaid ja madalamaid võnkeid ja häälte lainetusi kui inimesed.
c. Koertel on palju parem "lõhnamise" (?kuidas seda väljendada?) tunne. Seega neid saab välja õpetada ja nad aitavad pomme üles otsida jne. Siin kasutatakse koeri reisijate pagasi "läbivaatamisetel" (marijuana, cocaine etc. leidmisest pagasist
reisijatel, läbiotsimisel majades ete. nagu kahtlemata ka Eestis.
d. Koerad on väga tundelised: Sul pole vaja midagi öelda, nad tunnevad Su olekust, kas oled heas või halvas tujus; õnnelik või õnnetu jne.
d. Kui haige olin, siis koer alati hüppas mu voodisse ja pani pea mu õlale - hellus, armastus.
Ühesõnaga, meil pole halba ega kurja koera olnud.