Mul on kass Miki ja koer Jimmy. Miki on saanud nime Mickey Mousist ja Jimmy oli mu vanaema idee.
Nendega mul lugusid pole, aga mul on mu vana koeraga Roi. Alati kui ma väike olin ja kärus, õues magasin. Istus ta mu kõrval ja valvas mind. Kui ma nutma hakkasin, tõusis ta püsti, pani oma käpad käru peale ja hakkas käru liigutamma, et ma tagasi magama jääksin.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Minul on 3 kassi: Dipsy (sünd. 1999), Pipi (sünd. 2001) ja Kessu (sünd.2003). Veel on olnud 3 koera: Diku ( sünd. 1990, surn. 2002), Jimmy (sünd. Ajavahemikus 1998 -2000), kelle me pidime kolimise tõttu ära andma, ning siis veel Tessa (sünd. 2003).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Dipsy sain sünnipäevaks, mis tuli äkkotsusena. Pipi - Dipsy poeg - võeti minu soovil, Kessu - Pipi poeg - võeti aga minu venna soovil. Diku võeti vanaema ja vanaisa soovil ning seda kaaluti väga kaua. Ning Jimmy võeti ema soovil, mis tuli äkkotsusena. Tessa võeti samuti äkkotsusena vanaema ja vanaisa soovil.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Dipsy saime sugulastelt, Pipi oli Dipsy poeg ning Kessu oli Pipi poeg. Diku, Jimmy ja Tessa saime tuttavatelt ja tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Dipsy nime pani ema, Pipi panin mina, Kessu minu vend. Vanaema ja vanaisa panid Dikule nime. Jimmile ja Tessale panime nimed perega koos.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavet oma loomade kohta saame internetist, loomaarstilt ja ajakirjandusest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mind ega mu peret lemmiklooma valimisel mõjutanud. Tõupuhtus pole ka oluline, sest meie peres on olnud ainult üks tõupuhas loom - Diku.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oma lemmikuga pole ma loomanäitustel osalenud, aga üldiselt arvan, et see oleks huvitav kogemus.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiliselt hoolitsevad koerad enda eest ise: pesevad, jalutavad. Ema või siis mina paneme neile toitu. Hommikul ja päeval pärast kooli annan koertele krõbuskeid, õhtul saavad nad märga toitu. Tavaliselt veedan oma loomadega kuni 1,5 tundi. Koera eest hoolitsevad vanavanemad.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Toidu ostame poest, sest nad kodust sööki lihtsalt ei söö, kuna nad on harjunud purgisöögi ja kassikrõbuskitega.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
On küll vaja olnud pöörduda loomaarsti juurde, ise lahendasime kassidel kirpude probleemi. Lemmikloomi on vaja vaktsineerida, kui hoolitakse nendest. Meie peres on kõik loomad vaktsineeritud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Loomade steriliseerimisse suhtun halvasti, aga mõnikord on see vajalik, steriliseerimata emaslooma puhul ei anna talle tiinusevastaseid tablette, sest isegi kui tulevad loomale lapsed, siis need saab ju ära anda või maha müüa.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oma loomadel oleme lasknud järglasi saada ja see on juhuslikult juhtunud, paaritanud ei ole. Looma järglased tavaliselt antakse ära või müüakse maha.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassidel pesa poole, sest nad elutsevad igal pool: õues, toas, kuuris. Kassidel on vaba voli, nad saavad olla kõikjal ning neil on lubatud ka voodisse minna. Koera ala on piiratud ketiga, sest ta võib ära joosta. Tema magab väljas aia ääres kuudis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole loomi reisidele kaasa võtnud, tavaliselt jäävad nad maha. Kui nad koju jätame, siis on neil keegi, kes neid toidab. Kui transpordime, siis keti või puuriga. Loomi me linnaskäikudele, pidudele ja külla ei vii. Oleme kasutanud ka loomahotelli, kui suvilasse läksime. See lõppes naljakalt, sest meie koer Jimmy jooksis sealt ära koju ja ootas meid kodu ukse ees.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Kassi sünnipäeva teame küll ning me anname talle tema lemmiksööki: toorest kala ja piima.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud, sest kassidel pole neid vaja, isegi talvel mitte. Mänguasju on - mänguhiir. Looma eest hoolitsemiseks olen ostnud kirburohtu ja ussirohtu. Spaasse pole looma viinud ega vii ka, sest see on mõttetu.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest üle hoolitseda on kerge, näiteks teda üle toites ja spaasse viies. Piir vajaliku ja ülehooldamise vahel on väike, sest looma ei tohi üle sööta ning ka näljutada. See läheb normaalse tegutsemise ja hooldamise (umbes 1,5 h päevas koos loomaga) ning ülehooldamise juurest (rohkem kui 2 h päevas vahel), sest loomad ei vaja ja ei taha nii palju hooldamist.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Lemmikloomade jaoks vajalik varustus on parem praegu kui nõukogude ajal. Müüakse spetsiaalset toitu lemmikloomadele.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meil on surnud üks koer Diku, ta pandi magama, sest ta oli raskesti vigastatud (jalaluumurd). Pärast seda võtsime uue koera - Tessa. Veel on surnult sündinud pojad, nemad matsime lihtsalt riidest koti sees maapinda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Reegleid pole õpetanud, nad on need ise selgeks saanud kuidagiviisi. Puhtusepidamine on korraldatud nii, et kui kass kusagile häda teeb, siis saab ta karistada ja meie koristame selle ära.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Pipil oli halb komme ja on praegugi ja seda on väga raske võõrutada - lauale ronimine, sellest harjumusest pole me veel lahti saanud. Looma peaks karistama, aga mitte kõvasti, näiteks talle vastu selga õrnalt lüüa või karjatada kassi peale.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Olen küll loomadele mõned trikid selgeks teinud. Kasse olen õpetanud tantsima ja istuma, koera lamama ja istuma. Kassi õpetasin tantsima nii, et surusin ta nurka ja vehkisin ta ees kätega, sellel ajal tõusis kass tagakäppadele ja hakkas oma esikäppadega vastu lööma, istuma õpetasin neid söödaga ning koera lamama. Põhjalikumat dressuuri ma tähtsaks ei pea, sest seda on vist vaja ainult linnakoertele ja koerakasvatajatele. Maal on vaja ainult põhilisi käsklusi: istu, lama, koht, kõrval.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, räägin oma loomaga, aga ma arvan, et ta ei saa minust aru. Minu arust mõistab loom inimese meeleolu, sest koerad tunnetavad hirmu ning minu teada saavad loomad ka mõelda. Kui nad ei mõtleks, siis ei saaks nad ju jahti pidada, sest selle peab ju läbi mõtlema.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Loom ei saa inimest ära kasutada, isegi kui inimene on liialt oma looma kiindunud. Inimene võib loomale liiga palju vabadusi anda, aga loom ei saa inimeselt neid juurde võtta “nunnu” mängimisega.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie peres hoolitsevad lapsed loomade eest: toidavad, vahetavad liiva. Lapsed mängivad ja suhtlevad loomaga rohkem, sest neid huvitavad loomad rohkem kui loomade eest hoolitsemine. Hoolitsemisega tegelevad vanemad. Loomad on lastele tähtsad, sest nad hoolitsevad laste mõtete ja tunnete eest.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole hakanud rohkem teiste loomapidajatega suhtlema, sest minu arvates on looma eest hoolitsemine isiklik asi, see ei ole asi, millega teiste ees uhkustada.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Jah, on küll loomi, keda ma ei peaks. Näiteks kalad, närilised. Neid loomi ei peaks ma sellepärast, et nende eest hoolitsemine on raskem kui koera või kassi eest.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Minu vanaema suhtub tihastesse kui koduloomadesse, sest ta toidab neid. Rohkem näiteid ei tea, et keegi oleks hakanud mõnd mittekodulooma suhtuma nagu lemmikusse.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Nagu öeldakse: igaühel oma maitse. Kellele meeldivad eksootilised ja ebatavalised loomad ja kellele ei meeldi, see on nende asi. Isiklikult tahaksin ma endale madu.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõik loomad võivad olla lemmikloomad, välja arvatud haid, vaalad ja kiskjad, sest neid on väga raske taltsutada. Lemmikloom erineb koduloomast sellepoolest, et lemmikloom on loom, kes on selleks, et peremeest rahustada. Koduloom aga selleks, et peremees saaks kasu. Lemmikloom võib olla ka koduloom.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Minu arust peavad mõned inimesed lemmikloomi enda lõbuks, mõned selleks, et nad saaksid kellegi eest hoolitseda, teised sellepärast, et nende lapsed tahavad nii. Võimalusi on palju.