1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimene loom oli umbes siis kui olin 4-aastane (aastal 1993) ja selleks oli musta värvi valgete sokikestega kass.
loom oli kuskil kaks aastat hiljem ja selleks oli koer (krants), seejärel oli teine koer (saksa-lambakoer). 9- aasta vanuselt sain hamstri. 16-aastaselt saime tavalise euroopa tõugu kiisu ning peale selle segaverelise pikakakarvalise kiisu.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koerade võtmise idee oli isa poolne, kuid seda arutati ikka perekondlikult. Kasside võtmise idee oli ema poolne, hamster oli kingitud, kuid ülejäänud perega arutati ka tema võtmine koju läbi. Kõikide loomade puhul on kaalutud seda, et kas suudetakse nende eest piisavalt hoolt kanda ja neile piisavalt ruumi ja vabadust pakkuda. Lõplikud otsused on olnud alati ühised.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerade kohta ei oska öelda. Olin liialt väike ja ei mäleta kust nad pärit on. Esimese kiisuga oli sellinu lugu, et emme töö juures hoovis oli üks suur emane kass, kes sünnitas väikesed pojad, kuid seda vahetult enne talve tulekut. Kõik pojad said töömeeskonnaga ära jagatud omavahel või teistele tuttavatele pakutud. Lõpuks jäi alles viimane tita. Ja emmel hakkas temast nii kahju, et ta rääkis lastele sellest kiisus ning me otsustasime ta oma perre võtta ja talle soe kodu pakkuda. Teise kassi võtmise lugu on aga selline, et tuttava tuttava kassil sündisid pojad. Kuid kuna ta ise rase oli ning pidi üsna pea sünnitama minema, siis pidi ta ka kiisudest kuidagi lahti. Otsustasime siis selle väikese karvapalli oma koju võtta, selle asemel, et lasta ta merekooli, (selleks ajaks eelmist kassi enam polnud).
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja
Esimene kiisu oli Liisu (isa pandud nimi), esimene kutus oli Penni (isa pandud nimi), teine kutsu oli Steffi (isa pandud nimi), hamster sai nimeks Pipi (minu oma otsus), teine kass oli Viplala (ema pandud) ning kolmas kass oli Kessu-Nässu (kuna pere jäi 2:2 seisuga nende kahe nimega, siis pandi mõlemad).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Esialgset infot saime tuttavatelt, kellel on endal samad loomad, koerte puhul on kodus olnud ka raamatud. Muu on internetist ning veterinaridelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood pole kohe kindlasti mitte mõjutanud. Looma tõupuhtus pole samuti oluline. Põhjus selle, et nad on alati võetud nende endi pärast, mitte ideega nendega kuskil näitustel käia. Suurus on rolli mänginud vaid koerte puhul, kuna vaja oli koera kes maja valvamisega ka hakkama saab, siis sai ka suuremat sorti võetud - saksa-lambakoer.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud. Näitustesse suhtun hästi. Kui on ilus loom ning inimesed näevad nendega palju vaeva ning tegelevad nendega, siis miks mitte näidata tulemust oma ala asjatundjatele.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koeradega tegeles ainult isa. Tema laskis nad välja (oma suurest puurist koos kuudiga hooovi jalutama), samuti ka toitis, pesi ning hoolitses kõige muu vajaliku eest. Samuti hoolitses tema ka esimese kiisu eest. Hamstri eest hoolitsesin mina üksinda, sest ta oli mulle kingitud, vahel teised pereliikmed mängisid temaga. Viimased kaks kiisut on olnud rohkem emme lemmikud, seega kõige suuremat hoolt kandis just tema nende eest. Kuid kui ema tööl oli või ära, siis tegelesin mina nendega. Kasside pesemine oli ainus ülesanne, mis oli 100% minu teha. Ei oska öelda, kui palju aega päevast keskmiselt loomaga tegeledes veedan. See oleneb väga paljust.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmikloomade jaoks oleme alati ostnud spetsiaalset toitu, kuna see on minu meelest parim võimalus selleks, et kõik vajalikud ained ning õigetest kogustest saaks ta kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
kuna Viplala oli võetud õuest, siis oli vajalik tema tervisekontroll ning vaktsineerimine. Nässu-Kessu puhul oli probleeme ka silmadega. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik, eriti kui nad viibivad väljas aeg-ajalt, see aitab vältida nakatumist erinevatesse haigustesse, mis loomade seas levivad. Pigem vaktsineerida kui hiljem vaadata, kuidas loom põeb mõnd haigust, sest reeglina on ravi palju ebameeldivam kui vaktsiin.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on küll valus ning ebameeldiv loomale, ning pole loodusega kooskõlas, kuid kui pole plaanis järglasi saada, siis on ta õigustatud ehk. Tiinusevastaseid tablette pole andud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Saksa-lambakoeral Steffil lasime järglasi saada, tema oli paaritatud samat tõugu isase koeraga ning mitmel korral. Pojad müüdi maha, neist üks jäeti alles. Kassidel pole lasknud järglasi saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koertel on olnud oma hästi suur nö puur, kus sees on piisavalt ruumi liikumiseks ning ka kuut. Igal õhtul lasti koer suurde hoovi lahti jooksma paariks tunniks. Talvel ning muul väga külmal ajal olid nad toas. Voodisse neid ei lubatud. Kassid on ise omale korteris nö oma lemmik koha leidnud, kus nad uinakuid teevad ja neile olla meeldib Ööseks on mõlemal kassil olnud komme minna emme voodisse selja taha magama.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Suurtmaid reise pole ette tulnud sellel perioodil, kui kodus olnud lemmikloom. Niisama külla või linna minnes pole neid kaasa võetud. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud, sest pole vajadust olnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ikka teame. Tähistatud on seda lemmikule väikese kingituse ostmisega.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Lemmikul on omad mänguasjad küll. Samuti on neil olnud oma spetsiaalsed šampoonid ning harjad ja vastavad küünetangid.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kindlasti on. Paljud loomad on kas üle toidetud või liialt palju vitamiine antud. Ära hellitada on kerge. Asjadega ei tohi üle pingutada. Tuleb jääda normide piiresse.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei oska öelda. Mind ei olnud sellel ajal olemas.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Üks kass läks ära ning teise pidime ära andma, seega pole surmaga kokku puutunud. Teiste loomade surma ajal olin liialt väikene, ei mäleta enam.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Pole puhtuse probleeme ette tulnud. Kiisu on esimest korrast alates oma liivakastis käinud. Seda mõlema kassi puhul. Lilli ei näri ja mulda ka ei kraabi. Vist on vedanud.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Pole olnud halbu harjumusi. Karistuste suhtes ei oska samuti midagi öelda. Ehk veidi kurjemat häält teha ja nina peale nipsu. Kindlasti ei tohiks looma peal füüsilist vägivalda kasutada.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ole õpetanud. Kõik trikid on loom ise selgeks õppinud. Näiteks meie kiisu Nässu teeb lõunauinakut meelsasti nari teisel korrusel päevateki peal. Et sinna saada on ta selgeks õppinud, kuidas redelist üles ronida. Koerte puhul ehk on vajalik dressuur, eriti suurte koerte puhul, eelkõige sellepärast, et loom ja inimene üksteist paremini mõistavad, ning et loom vajadusel kuuletuks.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka räägin. Kuigi ta ei saa aru lausetest ja sõnadest. Siis arvan, et loom tajub siiski meeleolu, kas tegemist on rõõmsa tujuga või vastupidi kurva tujuga, on inimene ärritunud või vihane. Minu meelest loom mõistab seda.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei tea küll ühtegi näidet.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kui tegemist on olnud otseselt lapse isikliku loomaga (nt. talle kingitud), siis tegeleb laps ise temaga 90%. Puhastab puuri, peseb, hooldab, käib veterinaari juures, annab süüa, mängib, räägib. Ülejäänud pereliikmed teevad neid asju vabatahtlikult, vastavalt sellele kas neil on aega ja tahtmist. Samasugune süsteem kehtib siis, kui loom on täiskasvanu oma. Sel juhul on lapsed need kes tegelevad siis kui tahavad.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ikka jah. Omavahel saab muljeid vahetada ning nõu küsida.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ise isiklikult ei peaks kindlasti madusid ning putukaid. Põhjuseks, arvan et nad sobivad loodusesse paremini kui minu koju klaaskasti. Teiseks on nad minu jaoks üsna ebasümpaatsed.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsitisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean. Mõni aasta tagasi leidsime sõbraga maalt puu otsast alla kukkunud linnupojad. Kuid teatavasti linnuemme neid enam tagasi ei võtnud. Seega võtsime nad oma hoole alla. Toitsime ja kasvatasime, oma sõrmeotsast õppisid nad ka lendama lõpuks. Peale sellist hoolitsust muutusid nad küll lemmikuks, see oli paratamu. Kuid tuli ka aru saada, et nad tuleb võimalikult kiiresti loodusesse tagasi lasta ning nendega võimalikult vähe kontakti luua, et nad säilitaksid oma iseseisvust. Samuti olen kuulnud, kuidas väikesi karutitasid on omas kodus mõnda aega kasvatatud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Arvan, et miks mitte ka selliseid loomi pidada. Ainus tingimus, et neile loodaks võimalikult hea keskkond. Nii kaua pole mul selle vastu midagi, kui neid loomi ei ahistata, ega peeta kehvades tingimustes. Kui inimene võtab omale sellise looma, siis peab ta kindlasti arvestama, kui palju aega ja raha ning milliseid tingimusi läheb vaja. "tavalised" koduloomad vajavad neid nii samuti, kuid eksootilised loomad pole nii kodustunud ja kohanenud, seeda vajavad nemad ka märksa suuremat tähelepanu.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad saavad olla kõik maailmas eksisteerivad loomad. Kui ma väike olin, siis mu lemmik oli elevant, kuigi tahtsin oma ühte nii väga ka koju, ei saanud. Koduloom on siiski veidi kitsam mõiste, kuid lemmik on iga inimese individuaalne asi, olgu selleks siis elevant, tarakan, madu, kass või antiloop või hoopis keegi teine. Koduloomad on kodustatud. Nad ei vaja ilmtingimata looduslikku keskkonda, vaid on kohandunud nö tehistingimustega. Kui lemmikuks pakkusin ma antiloopi, siis koduloomade hulka ta siiski ei käi. Ta lihtsalt ei mahu keskmisse koju ära. Need tingimused ei sobi talle, vaid ahistavad teda. Lemmikloomal ei pea olema praktilist tarvet, kuid võib, ma ei leia, et see rolli mängiks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikuid eelkõige seltskonna mõttes. Koer ja kass on oma peremehele/naisele truud. Nad rõõmustavad lihtsate asjade üle, nagu kui nende hooldaja peale pikka tööpäeva koju tuleb või kui nad saavad õue minna ja nendega mängitakse. Vanuritel, kes üksi elavad on lemmikutest palju abi, neil on kelle eest hoolitseda ja kellele maailma asjadest jutustada, kui kedagi teist parasjagu vestluskaaslaseks pole. Lemmikutel on kindlasti ka esteetiline väärtus, näiteks paljudel inimestel on kodus kalad, see loob koju looduslikuma õhkkonna ning annab interjöörile palju juurde. Hea kindel tunne on, kui tead et koju minnes keegi juba ootab, ja keegi ei vaidle vastu. Saab kellegi eest hoolitseda ja kedagi armastada ilma tingimusteta.